Mittetulundusühing EDU VALEM hagi X vastu põhivõla 189,19 euro ja alates 30.04.2021 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 204,29 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mittetulundusühing EDU VALEM (80148142, Pallasti tn 41, Tallinn, Harju maakond, 11413), esindaja OF (e-post: xxx) Kostja: X (xxxxxxxxxxx, xxx xx, xxx küla, xxx vald, Harju maakond, xxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xlt Mittetulundusühing EDU VALEM kasuks põhivõlg 134,19 eurot ja alates 30.04.2021 viivis arvestatuna põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda 71% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 29% ulatuses.
4.Välja mõista Xlt Mittetulundusühing EDU VALEM kasuks menetluskuluna 53,25 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad.
Xl tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Mittetulundusühingule EDU VALEM viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas vastuväite. 16.04.2021 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.30.04.2021 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 189,19 eurot ja alates 30.04.2021 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Pooled sõlmisid 28.03.2018 haridusteenuse kasutamise lepingu nr xxxx, millega kohustus hageja andma kostja lapsele, Yle (isikukood xxxxxxxxxxx) õppekavale vastava hariduse ja lapsevanem kohustus tasuma õppemaksu ja muud tasud ning pidama kinni lasteaiapidaja aktidest (p 2).
4.Nimetatud lepingu punkti 3.2 ja selle alapunkti 3.2.2 kohaselt lapsevanem kohustus tasuma lepingus ettenähtud ja muud kokkulepitud tasud, toiduraha (suurus on märgitud punktis 3.1.3), õppekavas ettenähtud ringitasud, ürituste külastamise tasud, jms hiljemalt jooksva kuu 10 kuupäevaks, seda pangaülekandega. Nimetatud lepingu punkti 5.3 kohaselt lapsevanema võib käesoleva lepingu ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult üks nädal ette, seejuures lapsevanem peab tasuma õppemaksu kogu jooksva kuu eest juhul kui lepingu lõppemise päev ei ole kalendrikuu viimane kuupäev. Nimetatud lepingu punkti 5.5 kohaselt lepingu lõpetamise korral ja võlgnevuse puudumisel vanemate poolt, kohustub lapsevanem maksma lepingu lõpetamise tasu suuruses 55 eurot.
5.09.09.2020 saatis kostja hagejale lepingu lõpetamise teate, et 11.09.2020 on tema lapse lasteaias viibimise viimane päev.
6.11.09.2020 lõpetati haridusteenuste osutamise leping lapsevanema taotlusel ning korrigeeriti 27.08.2020 kostjale tasumiseks esitatud arvet nr 01691 vastavalt lapse lasteaias oldud päevade arvuga alates 01.09.2020-11.09.2020 ehk kostjale soodsamal viisil. 27.08.2020 esitatud arve nr 01691 summas 189,19 eurot on kostja poolt tasumata. Nimetatud summa koosneb september 2020 õppemaksust perioodi 01.09.2020-11.09.2020 eest summas 134,19 eurot ning lepingu lõpetamise tasust summas 55 eurot.
7.Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk 8% aastas alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustunud hageja 26.08.2020 arvega ning esitas hagejale erakorralise lepingu lõpetamise avalduse 09.09.2021, milles palus lugeda leping lõpetatuks alates 12.09.2021. Lepingu lõpetamise põhjuseks oli hageja ebakvaliteetse teenuse osutamine.
9.Lepingu erakorraline lõpetamine oli tingitud sellest, et vanemaid teavitamata oli vahetatud pedagoog, kes karjus laste peale. Igapäevaselt lapsed vaid joonistasid lasteaias. õhtuooteks oli lastele vaid kaks küpsist ja klaas piima, mis ei ole piisav toit lastele. Vanemad palusid korraldada lasteaia koosolek, kuid sellest keelduti.
10.Seoses COVID-19 pandeemiaga maksis riik lasteaedadele toetust 72 eurot iga koha kohta. Hageja tegi ümberarvestuse 2020 märtsi ja aprilli arvetes, kuid jättis tegemata maikuu eest.
11.Kostja hinnangul on lepingus märgitud punkt lepingu lõpetamise tasu kohta 55 euro eest tühine tüüptingimus, kuna kahjustab ebamõistlikult kostja õigusi. Lepingu järgi ei ole kostjal võimalik lepingut lõpetamise tasu maksmata lõpetada.
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Pooltel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid 28.03.2018 haridusteenuse kasutamise lepingu nr xxxx, mis loeti kostja 09.09.2020 avalduse alusel lõppenuks 11.09.2020.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kõnesoleva lepingu punkti 3.2.2 lg 1 ja 2 kohaselt lapsevanem kohustub pangaülekandega tasuma õppemaksu, lepingus ettenähtud ja muud kokkulepitud tasud, toiduraha (suurus on märgitud punktis 3.1.3), õppekavas ettenähtud ringitasud, ürituste külastamise tasud, jms hiljemalt jooksva kuu 10 kuupäevaks.
15.Hageja nõuab kostjalt 27.08.2020 arve nr 01691 tasumist summas 189,19 eurot. Hageja selgitas, et kostjale 27.08.2020 tasumiseks esitatud arvet 01691 korrigeeriti vastavalt lapse lasteaias oldud päevade arvuga alates 01.09.2020-11.09.2020. Nimetatud arve koosneb 2020 septembri õppemaksust perioodi 01.09.2020-11.09.2020 eest summas 134,19 eurot ning lepingu lõpetamise tasust summas 55 eurot.
16.Kostja vastuväitel ei pea ta arvet tasuma, kuna osutatud teenus oli ebakvaliteetne, lisaks ei arvestanud hageja Rae valla tasutud eriolukorra toetust 2020 maikuu eest. Ka on lepingu punkt 5.5 tüüptingimusena tühine.
17.Lepingu punkti 5.5 kehtivusest
17.1.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-208). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
17.2.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
17.3.Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.5 kohaselt lepingu lõpetamise korral ja võlgnevuse puudumisel vanemate poolt, kohustub lapsevanem maksma lepingu lõpetamise tasu suuruses 55 eurot.
17.4.Kohus leiab, et lepingu tingimus, mille kohaselt tuleb lepingu lõpetamise korral tasuda lepingu lõpetamise tasu 55 eurot, on tüüptingimusena tühine. Hageja ei ole kohtule põhjendanud, miks ta leiab, et lepingu p 5.5 on kehtiv. Kohtu hinnangul on ebamõistlik ja kostjat kui tarbijat kahjustav tingimus, mille kohaselt pole kostjal võimalik lepingut lõpetada 55 eurot maksmata. Kohus leiab, et selles osas on hageja arve põhjendamatu.
18.Eriolukorra toetusest
18.1.Kohus tuvastas, et 24.03.2020 on hageja esitanud kostjale 2020 aprillikuu õppemaksu arve 00581, millest on maha arvatud Rae valla eriolukorra toetus perioodil
16.03-31.03.2020 41 eurot. Samuti on kostjale esitatud 27.04.2020 õppemaksu arve 00783 2020 maikuu eest, millest on maha arvatud eriolukorra toetus perioodi 01.0430.04.2020 eest 80 eurot. Kostjale esitati 27.05.2020 arve 01017 2020 juuni õppemaksu eest, sellel arvel eriolukorra toetus puudub.
18.2.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Rae vald oleks hüvitanud osaliselt eriolukorraga seoses 2020 maikuu õppemaksu.
19.Võlgnevusest VÕS § 629 lg 3 kohaselt, kui käsundisaaja ütles käsunduslepingu enne täitmist üles, võib käsundisaaja nõuda osutatud teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi.
20.Kohus leiab, et kuna kostja kasutas hageja lasteaiateenust kuni 11.09.2020, on põhjendatud 2020 septembri õppemaksu arve perioodi 01.09.2020-11.09.2020 eest summas 134,19 eurot ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Kostja viidatud põhjused, mille tõttu ta lepingu üles ütles, ei ole takistanud tal teenust kasutada ja puudub alus järeldada, et ta sai hoiuteenust kasutada tasuta. Kuivõrd pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise põhjuste ja aja üle, siis puudub vajadus hinnata, mis põhjusel kostja lepingu üles ütles.
21.Viivisest Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest, so 30.04.2021 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 71% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 71% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 29% ulatuses hageja kanda.
23.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
24.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 75 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjal hüvitada sellest 53,25 eurot. Kostjal puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
25.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.