Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõua ja menetluse käik Tallinn, Lastekodu 39 korteriühistu (hageja) esitas 18.06.2021 Harju Maakohtule hagi korteriühistu endise juhatuse liikme U Ai (A, kostja) vastu kahjunõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 2052,00 euro ja viivis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tallinnas Lastekodu tn 39 asuvat korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandab Tallinn, Lastekodu tn 39 korteriühistu. Hageja 03.09.2017 koosolekul valiti hageja juhatuse liikmeks U A, kes oli juhatuse liige kuni 09.12.2018, mil hageja juhatus kutsuti täies koosseisus tagasi. Hageja ja xxx OÜ sõlmisid 05.09.2018 kokkuleppe Lastekodu tn 39 kinnistule piirdeaia paigaldamiseks. Kokkuleppe järgi pidi töövõtja teostama tellijale töid 6840,00 euro (sh käibemaks) väärtuses. Vastavalt kokkuleppe tingimustele kohustus tellija tasuma 30% ettemaksu tellimuse kinnitamisel, ülejäänud 70%, hiljemalt 3 päeva pärast tööde üleandmist. Hageja sai 05.09.2018 Xxx Xxx OÜ ettemaksu arve nr 18031, summas 2052 eurot. Hageja tasus arve kahe maksega: 2000 eurot 05.09.2018; 52 eurot 06.09.2018. Hageja sai 07.11.2018 Xxx Xxx OÜ arve nr 18036, mille selgitavas osas oli taaskord märgitud 30%, varasem ettemaks oli muudetud II osamakseks. Arve summa kattus ettemaksu arve summaga, s.o 2052 eurot. Ettemaks oli juba tasutud, seega esitas Xxx Xxx OÜ-le alusetu arve. Seda, et tegemist on põhjendamatult saadetud arvega, on hiljem Xxx Xxx OÜ esindaja personaalvestluses hageja uuele juhatuse liikmele ka kinnitanud. Arve nr 18036 tasuti hageja poolt kahe ülekandega, 08.11.2018 tasuti 2000 eurot ja päev hiljem täiendavalt 52 eurot. Arve nr 18036 tasumiseks andis korralduse kostja. Hageja raamatupidaja informeeris 14.01.2019 kirjas, et sai arve tasumiseks korralduse 8.11.2018 kostjalt. Mistahes selgitusi, miks kostja arvet aktsepteeris ning raamatupidajale ülekandeks korralduse andis, kostja esitanud ei ole. Hageja peab siinkohal vajalikuks märkida, et töövõtja ei ole hagejale ülekandele vastavas ulatuses aiaehitustöid teostatud. Töövõtja küll alustas töödega, kuid lõpule neid ei viinud. Seega pidi kostjale lisaks sellele, et osapoolte kokkulepe järgi ei olnud töövõtjal õigus vastavat arvet edastada ja ühistul seega kohustust arvet tasuda, mõistlikult võttes olema aru saada, et arve tasumine ei ole ka sisulistelt õigustatud. Hageja 09.12.2018 üldkoosolek arutas aia ehituskvaliteeti ning leiti, et leping aiaehituseks tuleb lõpetada. Kostja soovitas koosolekul Xxx Xxx OÜ inkassosse anda. Üldkoosolekule eelnenud juhatuse koosolekul tunnistas kostja, et enne lepingu sõlmimist Xxx Xxx OÜ-ga oleks pidanud küsima ka teiste korteriühistute kogemusi töövõtjaga. Kostjal oli probleemidest ja riskidest seoses töövõtjaga ülevaade olemas, kuid sellele vaatamata soodustas hagejat kahjustava olukorra. Hageja hinnangul on kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Hageja üritas esmalt enda rahalise nõude töövõtja kaudu lahendada ja 19.06.2019 kirjas nõustus töövõtja täitma hageja nõude nelja osamaksega, viimase osamakse maksetähtajaks oli seejuures 30.09.2019. Ettevõte enda lubadust ei täitnud, jättes kõik osamaksed tasumata. Põhinõude 2052 euro kõrval esitab hageja viivisnõude. Viivisnõue on esitatud kahes osas. Esiteks nõuab hageja hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viiviseid, teiseks edasiulatuva viivise väljamõistmist. Hageja viivisearvestus baseerub seadusejärgsele viivisemäärale ja viivitatud päevade arvule 595. 17.06.2021 seisuga on viivisnõude suurus vastavalt alljärgnevale arvestusele 267,15 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle, et andis raamatupidajale korralduse ülekande tegemiseks Xxx Xxx OÜ-le. Kostja hinnangul ei olnud puuduseid aia kvaliteedis. Hageja ise katkestas töövõtulepingu, seega ei saanud töövõtja ka liikuvväravat paigaldada. Üldkoosolekul ei võetud vastu otsust selle firmaga lepingu lõpetada. Hagi tuleks esitada hageja revisjonikomisjoni liikme P R vastu, kes omavoliliselt peatas lepingu töövõtjaga. Töövõtja peaks raha tagastama ühistule, millega ta ka alguses nõus oli. Pool tööd oli lepingu järgi

tehtud, puudus alus kahelda, et töövõtja ei pea lepingust kinni ja ei valmista ka liikuvat väravat meie ühistule. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja on jätnud juhatuse liikmena oma hoolsuskohustuse hageja ees täitmata. Hageja heidab kostjale ette nii seda, et ta jättis välja uurimata töövõtja Xxx Xxx OÜ tausta kui ka seda, et kostja korraldusel tasuti kaks korda ettemaksu arve. Hagiavalduses nõuab hageja otseselt kahju topelt tasutud arve tasumise eest, mitte töövõtja tausta kontrollimata jätmise eest. Seega keskendub kohus üksnes hagiavalduses esile toodud ja nõude aluseks olevatele asjaoludele st arve topelt tasumisele. TsÜS § 35 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldiseks kohustuseks seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste täitmine juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja juriidilisele isikule lojaalne olemine. Juhatuse liikme ja ühingu vahelisele õigussuhtele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Vastavalt VÕS § 620 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundusleping ei ole suunatud tulemuse saavutamisele, kuid juhatuse liige peab tegutsema ühingule kõige soodsamal ja otstarbekamal viisil. KrtS § 24 lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatusele lisaks KrtS-is sätestatule ka MTÜS § 26 lg 2 ja § 27–29 ja 32 regulatsiooni. MTÜS § 26 lg 1 kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus ja MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikme vastu esitatava kahjunõudes esitamisel tuleb lähtuda üldisest kahjunõude tõendamiskoormusest, seega hagejal tuleb tõendada, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ühingule on tekkinud kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos ning kostja saab tõendada, et ta pole hoolsuskohustust rikkunud. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada, milles seisneb korteriühistu juhatuse liikme tavapärane hoolsusstandard ning kas kostja on seda rikkunud. Seejärel saab hinnangu anda põhjuslikule seosele, kahju suurusele ning süüle. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli hageja juhatuse liige alates 03.09.2017-09.12.2018 (tl 7, 8-9, 10-11). Pole ka vaidlust, et Xxx OÜ ja hageja vahel sõlmiti leping (tl 13) aia ja väravate paigalduseks, tööde maksumus 6840 eurot, millest 30 % pidi tasutama ettemaksuna ja 70% pärast tööde teostamist. Kohtule esitatud ettemaksuarvetest nr 18031 ja 18036 ning hageja konto väljavõttest (tl 15, 16, 17) nähtub, et töövõtja esitas arve ja see tasuti kahel korral. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja andis mõlemalt korral raamatupidajale korralduse arve tasuda (tl 18). Aia kvaliteedi kohta on peetud arutelu hageja 31.10.2018 üldkoosolekul (tl 19-21). Üldkoosoleku protokollist järeldab kohus, et aed oli koosolekul osavõtnute meelest esteetiliselt kole, toodi välja erinevaid probleeme (lippide paigaldamine üksteise kõrvale või vahedega), aiapostide sobivus ja kinnitusviis. Koosolekul on jõutud ka järeldusele, et ühistu ei ole sõlminud aiaehitajaga lepingut, sest allkirjastatud on üksnes hinnapakkumine. Kohtu hinnangul ei saa üldkoosoleku arutelu pidada tõendiks aia ehituse kvaliteedi osas. Üldkoosoleku protokollist saab üksnes järeldada, et osad korteriühistu liikmed ei ole aiaehituse tulemuse ja protsessiga rahul, kuid seda, kas aed vastab lepinguga kokkulepitule, ei saa hinnata üldkoosoleku protokollist. Kohus järeldab koosoleku protokollist, et töövõtja oli teostanud aia paigaldustööd ning paigaldamata oli aiavärv koos lukusüsteemiga. Kohtuistungil selgitas hageja, et leping töövõtjaga on lõppenud, kuid lepingu lõpetamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja selgitusel leping sumbus st selle täitmist enam ei nõutud. Iseenesest saab ühingu vara väärtuse vähenemist juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

tagajärjel pidada kahjuks. Käesoleval juhul heidab hageja kostjale ette tegevusetust töövõtja tausta kontrollimisel ja tegevust arve tasumisel. Ühingu kohustuste õigeaegne ja kohane täitmine ja selle järgimine või järgimata jätmine saab kohtu hinnangul olla osa juhatuse liikme hoolsuskohustusest. Kohus järeldab esitatud tõenditest, et hageja ja töövõtja vahel oli sõlmitud leping, sest mõlemad lepingu pooled on hinnapakkumises esitatuga nõustunud, seega saavutanud kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma ettemaksu 30 % töö maksumusest ja 70% töö valmimisel. Kostja, andes korralduse tasuda ettemaksu kaks korda, on küll tekitanud olukorra, kus hageja on oma lepingulise kohustuse teatud osas täitnud etteruttavalt, kuid see toimus kehtiva lepingu raames ning kohustuse varasemat täitmist, kui kohustus kui selline on olemas ja kuulub täitmisele, ei saa pidada juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumiseks, mis tooks kaasa juhatuse liikme vastutuse. Seda enam olukorras, kus hageja ei ole oma lepingust tulenevaid õiguseid töövõtja vastu ise maksma pannud st ei ole esitanud nõuet lepingu täitmiseks või tehtud töö parandamiseks, esitanud hagi raha tagastamiseks või kahju hüvitamiseks. Veelgi enam, hageja ei ole ka lepingut töövõtjaga lõpetanud. Tsiviilasja hinna määramine TsMs § 124 lg 1 järgi on hagi hind rahalise nõude järgi rahasumma suurus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks tehti kohtuotsus, seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole esitanud hüvitatavate kulude nimekirja, seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.