3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tallinn, Lastekodu tn 39 korteriühistu kanda. X-l menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-9840 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Lastekodu tn 39 korteriühistu (hageja) esitas 18. juunil 2021 Harju Maakohtule hagi korteriühistu endise juhatuse liikme X (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2052 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 267 eurot 15 senti ning edasiulatuva viivise alates võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt majandab hageja Tallinnas Lastekodu tn 39 asuvat korteriomanditeks jagatud kinnistut. Hageja 3. septembri 2017. a üldkoosolekul valiti hageja juhatuse liikmeks kostja, kes oli juhatuse liige kuni 9. detsembrini 2018. Hageja ja Osaühing Katcom Grupp sõlmisid 5. septembril 2018 kokkuleppe Lastekodu tn 39 kinnistule piirdeaia paigaldamiseks. Kokkuleppe järgi pidi töövõtja teostama tellijale töid 6840 euro (sh käibemaks) eest. Vastavalt kokkuleppe tingimustele kohustus tellija tasuma 30% ettemakse tellimuse kinnitamisel ning ülejäänud 70% hiljemalt kolm päeva pärast tööde üleandmist. Hageja sai
5.septembril 2018 Osaühing Katcom Grupp ettemakse arve nr 18031 suurusega 2052 eurot. Hageja tasus arve. Hageja sai 7. novembril 2018 Osaühing Katcom Grupp arve nr 18036 suurusega 2052 eurot selgitusega 30%, II osamakse. Tegemist oli põhjendamatult saadetud arvega. Seda kinnitas ka Osaühingu Katcom Grupp esindaja hageja uuele juhatuse liikmele. Hageja tasus arve nr 18036 kahe ülekandega, 8. novembril 2018 tasus hageja 2000 eurot ja päev hiljem täiendavalt 52 eurot. Hageja raamatupidaja sai arve tasumise korralduse 8. novembri 2018. a e-kirjaga kostjalt. Kostja ei selgitanud, miks ta arvet aktsepteeris. Töövõtja ei ole hagejale ülekandele vastavas ulatuses ehitustöid teostatud. Töövõtja küll alustas töödega, kuid lõpule neid ei viinud. Seega pidi kostja aru saama, et töövõtjal ei olnud õigust arvet esitada ning hagejal ei onud kohustust arvet tasuda.
1.2.Hageja 9. detsembri 2018. a üldkoosolekul arutati aia ehituskvaliteeti ning leiti, et leping töövõtjaga tuleb lõpetada. Kostja soovitas anda nõude Osaühingu Katcom Grupp vastu inkassosse. Üldkoosolekule eelnenud juhatuse koosolekul tunnistas kostja, et enne lepingu sõlmimist oleks tulnud küsida teiste korteriühistute kogemusi sama töövõtjaga. Kostjal oli ülevaade probleemidest ja riskidest seoses töövõtjaga, kuid sellele vaatamata põhjustas ta hagejat kahjustava olukorra. Hageja hinnangul on kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Hageja püüdis oma rahalise nõude töövõtjaga lahendada ning ja 19. juuni 2019. a kirjas nõustus töövõtja täitma hageja nõude nelja osamaksega, kuid töövõtja jättis tagasimakse tegemata.
1.3.Kuna töövõtja ülemääraselt tasutud summat ei tagastanud, esitas hageja 2019. a juulis kostjale kahju hüvitamise nõude. Kostja keeldus kohtuväliselt rahasumma maksmisest.
1.4.Hageja hinnangul rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35, mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 32 lg 1). Kostja pidi mõistma, et tema tegevus alusetu arve tasumisel ei ole hageja huvidega kooskõlas. Kostja pidi juhatuse liikmena teadma, et töövõtjale on 30% ulatuses ettemakse tehtud. Juhatuse liige peab tagama kõigi kulude dokumenteerimise. Seega väljendub kostja hooletus ka selles, et ta lasi töövõtjalt
2-21-9840 uue arve saamisel selle kohe kergekäeliselt tasuda, veendumata, kas töövõtja tasunõue on üldse sissenõutav.
1.5.Kostja tegevuse tulemusena tekkis hagejale kahju, mis tuleb MTÜS § 32 lg 2 alusel hüvitada. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja lõpetas töövõtulepingu, mistõttu ei saanud töövõtja väravat paigaldada. Üldkoosolekul ei tehtud otsust töövõtulepingu lõpetamise kohta. Hagi tuleks esitada korteriühistu revisjonikomisjoni esimehe Y vastu, kes katkestas omavoliliselt lepingu töövõtjaga. Töövõtja peaks hagejale raha tagastama. Töövõtja alguses ka nõustus sellega. Pool tööst oli lepingu alusel tehtud, mistõttu puudus alus kahelda selles, et töövõtja ei pea lepingust kinni ning jätab ühistule liikuva värava tegemata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 19. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jättis maakohus need kindlaks määramata.
3.1.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
kostja oli ajavahemikul 3. september 2017–9. detsember 2018 hageja juhatuse liige;
-
Osaühing Katcom Grupp ja hageja sõlmisid lepingu aia ja väravate paigalduseks, tööde maksumus oli 6840 eurot, millest 30 % tasuti ettemaksena ja 70% tuli tasuda pärast tööde teostamist;
-
ettemakse arvetest nr 18031 ja 18036 ning hageja konto väljavõttest nähtub, et töövõtja esitas arve ja see tasuti kaks korda;
-
kostja andis mõlemal korral hageja raamatupidajale korralduse arve tasuda;
-
hageja 31. oktoobril 2018 toimunud arutleti aia kvaliteedi üle ning leiti, et aed oli koosolekul osavõtnute meelest esteetiliselt kole, toodi välja erinevaid probleeme (lippide paigaldamine üksteise kõrvale või vahedega), aiapostide sobivus ja kinnitusviis.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt taotleb hageja, et kostja hüvitaks talle kahju seoses topelt tasutud arvega. Hageja ei nõua kahju seoses töövõtja tausta kontrollimata jätmisega.
3.3.Maakohus leidis, et üldkoosoleku arutelu ei saa pidada tõendiks aia ehituskvaliteedi kohta. Üldkoosoleku protokollist saab üksnes järeldada, et osad korteriühistu liikmed ei olnud töö tulemuse ja protsessiga rahul, kuid protokolli põhjal ei ole võimalik hinnaga, kas aed vastas lepingus kokkulepitud tingimustele. Maakohus tuvastas, et töövõtja paigaldas aia, kuid aiavärav koos lukusüsteemiga oli paigaldamata.
3.4.Hagejal tuli tõendada, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning sellega seoses on ühingule kahju tekkinud. Kostjal tuli tõendada, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Ühingu kohustuste õigeaegne ja kohane täitmine ja nende järgimine või järgimata jätmine on osaks juhatuse liikme hoolsuskohustusest (TsÜS § 35, korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1, MTÜS § 26 lg 2, §-d 27–29 ja § 32). Maakohus leidis, et kuna poolte vahel oli leping ning hageja täitis lepingulise kohustuse ennatlikult, siis ei ole tegemist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega, mis tooks kaasa juhatuse liikme vastutuse. Hageja ei ole oma lepingust tulenevaid õigusi töövõtja vastu maksma pannud, s. t ei ole esitanud nõuet lepingu täitmiseks või tehtud töö parandamiseks, raha tagastamiseks või kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole töövõtjaga ka lepingut lõpetanud.
2-21-9840
3.5.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu ei määranud maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja kahjuhüvitis ja viivised. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgse viivisega. Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja maakohtule uuekslahendamiseks.
4.1.Hageja hinnangul ei nähtu ühestki kohtule esitatud dokumendist, et kostja oleks täitnud oma hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumiseks piisab asjaolust, et kostja ei tegutsenud kahju ärahoidmise nimel ning ei näidanud üles piisavat hoolsust oma kohustuste täitmisel. Isegi, kui kostjal ei olnud soovi ühistule kahju tekitada või selle tekkimist võimaldada ning ta ei saanud oma tegevusest kasu, ei ole see vastutusest vabanemise ega hagi rahuldamata jätmise aluseks.
4.2.Juhatuse liikme ja ühistu vahelise võlasuhte eesmärgiks on sellise kahju ärahoidmine, mis võib tekkida raha kergekäeliselt kasutamisest ning selline kahju peab olema juhatuse liikmele ettenähtav, s.t, et täidetud on VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimused. Maakohus jättis viidatud alused põhjendamatult arvestamata. Kostjal tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Kostja selliseid tõendeid ei esitanud. Maakohus välistas hagi rahuldamise põhjusel, et maakohtu hinnangul ei ole hageja oma lepingust tulenevaid õigusi töövõtja vastu maksma pannud, s.t ei ole esitanud lepingu täitmise nõuet või töö parandamise nõuet. Samuti ei ole hageja esitanud hagi töövõtja vastu raha tagastamiseks või kahju hüvitamiseks. Maakohus leidis, et hageja ei ole lepingut töövõtjaga lõpetanud. Selle järeldusega asus maakohus hindama vaidlusväliseid asjaolusid. Hageja täpsustas 18. oktoobril 2021, et tal oli töövõtjaga tähtajaline leping, mis lõppes tähtaja möödudes. Maakohus eiras seda hageja selgitust ning leidis ekslikult, et hageja ja töövõtja vaheline lepinguline suhe ei ole lõppenud. Hageja hinnangul ei pidanud ta juba lõppenud töövõtulepingut täiendavalt lõpetama. Maakohus järeldas ekslikult, et arve nr 18036 tasumine toimus kehtiva lepingu alusel.
4.3.Olukorras, kus kostjale olid probleemid töövõtjaga teada, oleks kostja pidanud oma hoolduskohustust silmas pidades täiendavate riskide võtmisest hoiduma (topeltarve tasumine). Kostja ei ole tõendanud, et ta üldse uuris, millisel alusel arve esitati. Samuti ei arutanud kostja arve tasumist kollegiaalselt. Maakohus jättis arvestamata, et juhatuse liige peab tagama, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad alusdokumendid on olemas ning et iga väljamakse tegemiseks on õiguslik alus. Kostja oleks saanud arve tasumisest keelduda.
4.4.Maakohus käsitles otsuses ka tehtud töö kvaliteeti, kuid praeguse vaidluse fookus ei olnud aia kvaliteedil ja sellega seotud nõuetel, vaid kostja kergekäeliselt tehtud ülekandel, mille alusel hageja ei olnud teenuseid saanud. Hageja esitas üldkoosoleku protokolli, et tõendada sellega kostja hoolsuskohustuse rikkumist. Hageja soovis tõendada, et üldkoosolekul väljendasid hageja liikmed töövõtja suhtes usaldamatust ning soovimatust koostööd jätkata.
4.5.Kui tehtud töö omab asjas tähtust, rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid. Maakohus oleks sellisel juhul pidanud hageja nõude kvalifitseerimisel selgitama, milliseid asjaolusid ja tõendeid hageja peab seoses tehtud tööga kohtu ette tooma. Hageja hinnangul tegi maakohus üllatava lahendi, kuna rajas oma otsuse asjaoludele, mille kohta menetlusosalised ei saanud oma seisukohta avaldada.
2-21-9840
Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja kordas maakohtu menetluses esitatud väiteid, mille kohaselt põhjustas vaidlusaluse olukorra revident Y, kes ületas oma volitusi, peatades töövõtulepingu täitmise siis, kui kostja oli juba andnud korralduse ettemakse tegemiseks. Seega oli töövõtja raha kätte saanud, kuid töö kästi tegemata jätta.
5.2.Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema andis korralduse teha topelt ettemakse aiaehitajale. Esimese ettemakse tegemise korralduse andis juhatuse esimees C. Esimene ettemakse oli aia ehituse eest. Kui aed valmis sai ning ehitaja hakkas liugväravat tegema, palus ehitaja kostjal teha ettemakse materjali ostmiseks. Selleks hetkeks oli C juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Kostja oli sel hetkel juhatuse liige ning andis raamatupidajale korralduse ettemakse tegemiseks. Seega ei ole kostja kahte korraldust maksete tegemiseks andnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
7.Kolleegium leiab, et maakohus on kvalifitseerinud hageja nõude õigesti VÕS § 115 lg 1 järgi koosmõjus MTÜS § 32 lg-ga 2 ja KrtS § 24 lg-ga 1. Juhatuse liikme üldise hoolsuskohustuse kohta on maakohus eelmenetluses õigesti selgitanud tõendamiskoormust ning kohalduvat õigust.
8.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - Kostja oli hageja ajavahemikul 3. september 2017–9. detsember 2018 hageja juhatuse liige; - Osaühing Katcom Grupp ja hageja sõlmisid lepingu aia ja väravate paigalduseks, tööde maksumus oli 6840 eurot, millest 30 % tasuti ettemaksena ja 70% tuli tasuda pärast tööde teostamist; - Hageja sai 5. septembril 2018 Osaühing Katcom Grupp ettemakse arve nr 18031 suurusega 2052 eurot. Hageja tasus arve. - Hageja sai 7. novembril 2018 Osaühing Katcom Grupp arve nr 18036 suurusega 2052 eurot selgitusega II osamakse 30%. Hageja raamatupidaja sai arve tasumise korralduse 8. novembri 2018. a e-kirjaga kostjalt ja tasus arve.
9.Maakohus märkis õigesti, et mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koosmõjus MTÜS § 32 lgga 2. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32; ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause) (Riigikohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 12).
9.1.MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel
2-21-9840 omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (Riigikohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 12)
9.2.Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (Riigikohtu 21. aprill 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 13).
9.3.Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p-d 19 ja 20). Kuigi korteriühistu juhatuse liikme ja äriühingu juhatuse liikme vastutuse struktuur on sama, võib korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustuse määra hinnata väiksemaks. Seda seetõttu, et tavapäraselt ei ole korteriühistu juhatusse kuulumine inimese põhitöö ning sageli on see pigem kogukondlikust vastutustundest lähtuv kõrvaltegevus.
10.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et kostja esile toodud asjaoludel on kostja tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
10.1.Esiteks on eksitav olukorra kirjeldus, nagu oleks kostja juhatuse liikmena lasknud tasuda ettemaksearve topelt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sai 5. septembril 2018 Osaühing Katcom Grupp ettemakse arve nr 18031 suurusega 2052 eurot, mille tasus. Hageja sai 7. novembril 2018 Osaühing Katcom Grupp arve nr 18036 suurusega 2052 eurot selgitusega II osamakse 30%. Arve number ega selgitus ei viita sellele, et tegu oleks sama arvega. Kostja tõi esile, et töövõtja palus teha määratletud otstarbega ettemakse selleks, et osta liugvärava jaoks vajalikud materjalid ning värav paigaldada. Hageja ei ole kostja esile toodut vaidlustanud (TsMS § 231 lg 2). Kostja esile toodust saab teha järelduse, et töövõtja andis mõista, et ilma täiendava ettemakseta võib sattuda tööde jätkamine kahtluse alla ning seepeale leppis kostja ühistu esindajana töövõtjaga kokku täiendava ettemakse tegemises. Seega tuleb hoolsuskohustuse üle otsustamiseks hinnata, kas kostja oleks pidanud astuma täiendavaid samme, et välja selgitada, kas täiendava ettemakse tasumine on ikka vajalik tööde jätkamiseks või kas on põhjust jätta ettemakse tasumata ja riskida tööde katkemisega.
10.2.Kolleegiumi hinnangul kostjale hoolsuskohustuse rikkumist ette heita ei saa. Kostja käitumist ei saa hinnata tagantjärgi ilmnenud teadmise valguses, vaid seoses infoga, mis kostjal sel ajal teada oli või mida ta teadma oleks pidanud. Ükski kohtuasjas esile toodud asjaolu ei viita sellele, et 7. novembril 2018 kostja teadis või pidi teadma, et töövõtja varaline seis on halb ja töövõtjal on kavatsus jätta tööd pooleli.
10.3.Hageja tõi esile, et 31. oktoobril 2018 ühistu juhatuse koosolekul arutati aia küsimust ja juhatuse liige Q ja haldur G avaldasid arvamust, et aial on mitmeid vigu – aed kõigub, lipid on liiga lähestikku ja kõrgus maast on ebaühtlane (vt koosoleku protokoll, dtl 26). Kolleegium osundab, et sel koosolekul ei avaldatud infot, et töövõtja varaline seis oleks halb või et ta oleks ebausaldusväärne lepingupartner. Koosolekul võeti vastu üksnes otsus küsida ehitajalt selgitusi, miks töö on selline, nagu ta on (samas, dtl 30). Hageja on apellatsioonimenetluses väitnud, et kuna mitmed juhatuse liikmed väljendasid usaldamatust ja soovimatust koostööd jätkata, ei oleks kostja pidanud läbirääkimistesse astuma. Kolleegium märgib, et hageja järeldus koosolekul toimunust on ühekülgne. Koosolekul oli ka juhatuse liikmeid, kes olid aiaga rahul. Konkreetseid asjaolusid, mis viitaksid töövõtja ebausaldusväärsusele või halbadele kavatsustele, ei esitatud. Koosolekul arutatu valguses ei saa kostjale ette heita, et ta asus läbirääkimistesse töövõtjaga ning leppis kokku lepingu muutmises.
2-21-9840
10.4.Kostjale ei saa ette heita, et ta ei astunud täiendavaid samme, et välja selgitada töövõtja maksevõime ja tegelikud kavatsused. Töövõtja varalise seisu ja usaldusväärsuse väljaselgitamine võib olla ajamahukas ja kulukas. Arvestades, et täiendava ettemakse summa ei olnud väga suur ning tööga seotud riskid ei olnud ülemäära suured, ei saa öelda, et keskmine mõistilk inimene oleks pidanud seda kõike tegema.
11.Vastuseks apellatsioonkaebuse etteheidetele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu etteheitega, et maakohus jaotas tõendamiskoormuse valesti. Maakohus selgitas eelmenetluses õigesti, et korteriühistu peab nõude maksmapanekuks tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule kahju tekkinud. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Praegusel juhul täitis hageja nõude eeldused sellega, et tõi esile asjaolu, et kostja sõlmis ühistule kahjuliku lepingu muutmise kokkuleppe ning tegi selle alusel täiendava ettemakse. Kostja täitis oma vastuväite eeldused kui tõi esile, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et kokkuleppe sõlmimisel ja ettemakse tasumisel töid ei lõpetata ning ühistule tekib kahju.
12.Kuigi maakohtu otsusest ei nähtu selgelt, mis tähenduse andis maakohus asjaolule, et kohtu arvates ei pannud hageja maksma oma nõudeid töövõtja vastu ega lõpetanud lepingut, ei ole tegemist sellise menetlusnormide rikkumisega, mida ei saaks kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kolleegium täpsustab, et kostja tegevus on vabandatav sõltumata sellest, kas hageja lepingu lõpetas ja oma nõuded maksma pani või mitte. Kostja rikkumist ja selle vabandatavust tuleb hinnata etteheidetava teo tegemise seisuga, s.o 7. novembril 2018. Sellele järgnevad sündmused ei ole kostja vastutuse hindamisel asjakohased. Maakohtu viited lepingu lõppemisele ja nõuete maksma panekule hägustasid maakohtu mõttekäiku ning võisid tulla hagejale üllatuslikult, kuid vaidluse lahendamise seisukohalt neil tähendust ei olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.