Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19402
Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ) hagi PlusPlus Capital AS vastu võla nõudes Hagihind hagi hind 66 680,81 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ, registrikood 11878214, Jaama tn 7, Tallinn 11621); esindajad Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Britta Oltjer ja advokaat Valeria Arsjuta (Cuesta Advokaadibüroo OÜ, Rävala pst 2, Tallinn 10145; telefon: 655 5095; e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Tartu mnt 83, Tallinn 10115); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik kirjalik menetlus Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 4 565,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 753,87 eurot ja alternatiivsest nõudest summas 11 664 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Jätta hagi põhinõudes 47 987,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 3731,25 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue 159 141,96 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Mõista hagejalt Domify OÜ-lt (registrikood 11878214) kostja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks menetluskuludena välja 10 833,33 (kümme tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Domify OÜ-lt (registrikood 11878214) kostja PlusPlus Capital AS
(registrikood 11919806) kasuks välja mõista viivise menetluskuludelt 10 833,33 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 57 037,46 eurot, millest 52 552,34 eurot on põhinõue ja 4485,12 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise 52 552,34 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0,05% päevas tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui teostaja ja kostja kui tellija 13.09.2018 infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu. Lepingu punkti 1.1 alusel kohustus hageja osutama kostjale infosüsteemide arendusteenust vastavalt lepingule ja selle lisadele. Lepingu punkti 1.2 alusel kehtis leping ka pärast lepingu sõlmimist tellitavate muude lepingu punktis 1.1 nimetamata tööde kohta, kui pooled pole selliste tööde jaoks sõlminud eraldi lepingut. Lepingu punkti 8.1 kohaselt hakkas leping kehtima alates selle allkirjastamisest ja pidi kehtima tähtajaliselt kaks aastat.
3.Samuti sõlmisid hageja, kostja ning kolmas isik 13.09.2018 kolmepoolse kokkuleppe, mille punktis 2.2 tunnistas kostja, et tal on kokkuleppe allkirjastamise päeva seisuga hageja ees rahaline kohustus 1900 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kohustus kostja tasuma hagejale 13.09.2018 seisuga 2280 eurot koos käibemaksuga.
4.Hagejale sai 14.02.2019 teatavaks, et kostja esindaja L. K. on avaldanud Mindly OÜ-le kui kolmandale isikule hageja ärisaladusi. Kostja esindaja õigusvastaselt avaldatud informatsiooni alusel asus kolmas isik Mindly OÜ tegema hageja töötajatele tööpakkumisi. Päev hiljem ehk 15.02.2019 asus kostja esindaja aga juba isiklikult hageja töötajatele tööpakkumisi tegema.
5.Seetõttu saatis hageja 18.02.2019 kostjale e-kirja pealkirjaga „Lepingu rikkumine ja lõppemine“. E-kirjas heitis hageja kostjale ette lepingu p 7.1 rikkumist, mis nägi pooltele ette konfidentsiaalsuskohustuse ning lepingu p 9.2 rikkumist, mis sätestas keelu teha lepingupoole töötajatele tööpakkumisi. Kirja lõpus andis hageja teada, et lepingu lõppemiseks tuleb üle anda
seni tehtud tööd ning kostja peab nende eest tasuma hagejale lepingujärgse tasu. Leping siiski ei lõppenud, vaid poolte koostöö jätkus.
6.Kumbki pool ei pidanud hageja saadetud e-kirja lepingu lõpetamise avalduseks. Kostja jätkas hagejalt tööde tellimist ning hageja jätkas kostja tellimuste täitmist. Kostja tellis 2019 märtsis hagejalt erinevaid töid, mille eest väljastas hageja kostjale 08.04.2019 arve nr 1359, maksetähtajaga 15.04.2019. Kostja tasus hagejale arve 10.04.2019. Lisaks oli hageja lepingu lõpetamise teade tingimuslik, sest hageja seadis lepingu lõppemise sõltuvaks sellest, kas kostja tasub hagejale viivitamatult tööde eest või mitte. Kostjal oli seisuga 18.02.2019 hageja ees võlgnevus 63 856,8 eurot 2018. aastal tehtud tööde eest. Pärast hagejalt teate saamist kostja rahalist kohustust ei täitnud.
7.Märtsis 2019 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks. Seda tõendab kostja esindaja K. M. 15.03.2019 e-kiri. 21.03.2019 saatis kostja hagejale lepingu lõpetamise kokkuleppe projekti, mille järgi pidi kostja tasuma hagejale kokku 75 400 eurot ning sellest 50 000 eurot lepingu allkirjastamise päeval ja 25 400 eurot kolme tööpäeva jooksul alates sellest, kui Askaloni moodul ja laekumiste sidumiste moodul töötavad nõuetekohaselt. Hageja hinnangul olid lepingu lõpetamise kokkuleppe tingimused meelevaldsed ja hageja kokkuleppega ei nõustunud.
8.Eeltoodu tõttu jäi leping lõpetamata ja poolte koostöö jätkus tavapärasel viisil. Hageja väljastas kostjale tellitud tööde eest arve nr 1361 summas 19 032 eurot, maksetähtajaga 03.06.2019, nr 1366 summas 8 232 eurot, maksetähtajaga 26.06.2019, nr 1371 summas 22 576,34 eurot, maksetähtajaga 05.08.2019 ja arve nr 1373 summas 432 eurot, maksetähtajaga 02.09.2019. Kostja ei tasunud ühtegi eeltoodud arvet, tuginedes väitele, et pooltevaheline leping lõppes 18.02.2019. Hageja pidas kostja väiteid meelevaldseteks.
9.Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et pärast lepingu väidetavat lõppemist 21.03.2019 edastas kostja hagejale lepingu lõpetamise projekti, kuid seda ei allkirjastatud. Kostja on kohustatud tasuma hagejale 52 552,34 eurot, millele lisanduvad viivised.
10.Hagejale sai 03.06.2019 teatavaks, et kostja lepingupartner Mindly OÜ tarkvaraarendaja J. S. sisenes kostja palvel 03.06.2019 ebaseaduslikult hageja serverisse ning kopeeris sealt digiallkirjastamise tarkvara koodi, pannes sellega toime KarS § 217 lg 2 p-s 1 kvalifitseeritud kuriteo. Sellest tulenevalt on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud 20.06.2019 asjas kriminaalmenetluse nr 19230100643. Seetõttu ei pidanud hageja enam kostjaga koostööd võimalikuks. Hageja ütles 25.10.2019 infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu erakorraliselt üles ja nõudis 52 552,34 euro tasumist. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 31.10.2019, kuid ei rahuldanud rahalist nõuet.
11.Hageja nõue 57 037,46 eurot tuleneb lepingu alusel kostjale tehtud infosüsteemide arendustöödest. Lisaks on hagejal kostja vastu nõue 2280 eurot, mida kostja tunnistas 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe punktis 2.2. Vaidlus selle summa võlgnevuse üle olla ei saa. 13.09.2018 kokkulepe ei reguleerinud, mis aja jooksul pidi kostja summa tasuma, mistõttu tuleb VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 alusel lähtuda mõistlikust ajast. Mõistlik aeg ei saanud olla pikem kui 7 päeva. Hageja ja kostja leppisid lepingu punktis 4.8 kokku, et kostja kohustub kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Hagi esitamise seisuga on hageja viivisenõude suuruseks 509,58 eurot. Seega on hagejal kostja vastu 13.09.2018 sõlmitud lepingu punkti 2.2 alusel nõue summas 2789,58 eurot, millest 2280 eurot on põhinõue ning 509,58 eurot on hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
12.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.2.4 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Teenuste maht ning tasumäärad olid sätestatud lepingu lisades nr 1 ja nr 2. Vastavalt lisa nr 1 punktile 1.3.1.3. kohustus kostja alates 15.10.2018 tellima hagejalt igakuiselt arendusteenust vähemalt 300 töötundi. Lepingu lisa nr 1 punkti 1.3.2 alusel oli broneeringu katmine töödega kostja kohustus. Pooled leppisid kokku, et selle mittetegemine ei tühista broneeringut ning kasutamata aeg ei lähe järgmisse kuusse edasi. Vastavalt lepingu lisa nr 2 punktile 1.4 kohustus kostja broneeritud töötunni eest hagejale tasuma 50 eurot.
13.Hageja lõpetas seoses lepingu ülesütlemisega kostjale teenuse osutamise 31.10.2019. Seega on hagejal kuni vastava ajani õigus nõuda kostjalt tasu osutatud teenuste eest. Hageja on lepingu lisa nr 1 punkti 1.3.1.3 ja 1.3.2 ning lepingu lisa nr 2 punkti 1.1. alusel esitanud kostjale neli arvet, mis jäid tasumata. Järelikult on kostja rikkunud hageja ees oma kohustust ning hageja saab nõuda kostjalt selle täitmist. Hageja ja kostja leppisid lepingu punktis 4,8 kokku, et kostja kohustub kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Kokkuvõttes on hagejal kostja vastu põhinõue 52 552,34 eurot ning viivisenõue 4485,12 eurot.
14.Arve nr 1361 alusel on hagejal põhinõue 19 032 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 1817,56 eurot. Arve nr 1366 alusel on põhinõue 8 232 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 26.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis summas 691,49 eurot. Arve nr 1371 alusel on põhinõue 22 576,34 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.08.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 1444,89 eurot. Arve nr 1373 alusel on põhinõue 432 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 02.09.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 21,6 eurot.
15.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja nõude rahalist suurust. Hageja nõue summas 2280 eurot muutus sissenõutavaks hiljemalt 20.09.2018 ning alates sellest päevast on hagejal õigust nõuda kostjalt viivist. Hageja ja kostja leppisid lepingu punktis 4.8 kokku, et kostja kohustub kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 509,58 eurot.
16.Hageja selgitas uuesti, et arve nr 1361 alusel on põhinõue 19 032 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 1817,56 eurot. Arve nr 1366 alusel on põhinõue 8 232 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 26.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani on sissenõutavaks muutunud viivis 691,49 eurot. Arve nr 1371 alusel on põhinõue 22 576,34 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.08.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani on sissenõutavaks muutunud viivis 1444,89 eurot. Arve nr 1373 alusel on põhinõue 432 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 02.09.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani on sissenõutavaks muutunud viivis 21,6 eurot. Kokkuvõttes on põhinõue 52 552,34 eurot ning viivisenõue summas 4485,12 eurot.
17.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, milline mõju oli hageja 18.02.2019 teatel lepingu rikkumise kohta ning kas kostja peab tasuma arveid, mis on pärast teadet saadetud. Hageja ei nõustunud, et leping lõppes 18.02.2019. Ebaõiged kostja väited,
et hageja rikkus lepingut, sest ei andnud tähtaegselt üle servereid ning kohtutunneli tarkvara. Hageja rõhutas, et kostja tellis tööd ja teenused, milliste eest on hageja esitanud nõude aluseks olevad arved.
18.Kui hageja saatis 18.02.2019 lepingu lõpetamise teade, andis ta järelikult ette teada lepingu lõpetamise soovist ning leping lõppes pärast 90 päeva möödumist 19.05.2019. Hageja viitas, et tema saatis kostjale teate ja tõi välja, kuidas peaks lepingu lõpetamine toimuma. Hageja selgitas, et annab tööd kostjale üle, kui tasutakse tarkvarakoodi eest. Leping 18.02.2019 ei lõppenud. Õiguslikult ei olnud see võimalik, sest lepingu punkti 8.2. alusel tuli ette teatada 90 päeva, mis oleks möödunud 19.05.2019.
19.Pärast ette teatamise tähtaja möödumist küsis hageja kostjalt kirja teel 29.05.2019, millal on viimane valmis üle võtma hageja hallatavad serverid. Hageja selgitas ühtlasi, et kuna lepingust tulenev kohustus 3 kuud teenust pakkuda on kirja koostamise ajaks läbi, peab kostja otsustama, kas ta tellib edaspidi serverite haldamisega seotud tööd hagejalt või mitte. Kostja vastas hageja kirjale samal päeval ning teatas, et kostja on valmis serverid vastu võtma.
20.Lepingu järgi oli hageja kohustatud osutama teenust kuni 19.05.2019, mida ta ka tegi. Hageja lepingu lõpetamise teade oli tingimuslik ning hageja loetles selles eeldused, milliste täitmise korral saab lepingu lõpetada. Hagejal puudus soov leping koheselt lõpetada. Kostja jätkas pärast 18.02.2019 hagejale tellimuste esitamist. 2019. a märtsis pidasid pooled läbirääkimisi, milliste tingimuste alusel leping lõpetada ja kostja saatis 21.03.2019 hagejale oma lepingu lõpetamise projekti.
21.31.05.2019 lubas kostja serverite vastuvõtmise aega täpsustada. Kuna leping ei olnud lõppenud, oli hagejal õigus nõuda tasu teenuste eest, mida osutati kuni 19.05.2019. Samuti oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu perioodil 19.05.2019 – 01.11.2019 osutatud teenuste eest seosese sellega, et kostja ei võtnud tähtaegselt servereid vastu.
22.Kostja võttis 31.05.2019 hagejalt vastu ainult Askalon serveri, teised kaks serverit ehk iseteeninduse server ning Askalon peegelserver jäid vastu võtmata, kuigi hageja oli nende üleandmiseks valmis. Kostjal puudus huvi nende serverite vastuvõtmiseks. Kuna kostjalt mingit vastust ei tulnud, hoidis hageja kostja servereid töös kuni 01.11.2019 ehk ajani, mil hageja lõpetas poolte vahel sõlmitud lepingu ka serveritega seotud teenuste osutamist puudutavas osas. Kostja serverid asusid Eestis, Lätis ja Leedus ning sisaldasid arvukalt teavet ja isikuandmeid, mistõttu polnud hageja õigustatud servereid ilma kostja korralduseta sulgema, sest sellest oleks tulenenud suur kahju.
23.Kuni 19.05.2019 osutas hageja kostjale kõiki lepingujärgseid teenuseid. Alates 19.05.2019 jäi hageja kostjale osutama üksnes iseteeninduse serveri ja peegelserverite haldamise teenuseid, sest need serverid jättis kostja 31.05.2019 vastu võtmata. Pärast lepingu lõppemist 19.05.2019 esitas hageja kostjale arveid üksnes õigeaegselt vastu võtmata jäänud serveritega seotud teenuste eest.
24.Hageja lepinguline esindaja märkis küll kostjale 02.04.2019 saadetud kirjas, et hageja on 18.02.2019 lepingu üles öelnud, kuid see ei tõenda lepingu lõppemist sellel päeval ega välista kostja kohustust tasuda arved. Kostja tellimused pärast 18.02.2019 on kajastatud kohtule esitatud projektijuhtimise keskkonna väljavõtetes. Ebaõige on kostja väide, et pärast 18.02.2019 telliti vaid neid töid, mida hageja lepingu rikkumise tõttu ei olnud kellelgi teisel peale hageja võimalik teha. Hageja ei ole lepingut rikkunud. See, et lepingu punkti 2.3.10 kohaselt tuli hagejal hiljemalt
31.12.2018 vormistada kostjale ümber kõik kostja andmetega seotud serverid, ei tõenda hageja rikkumist. Kuna kostjal puudus 31.12.2019 serverite vastuvõtmiseks valmisolek, lükkus tähtaeg edasi.
25.Pooled leppisid kokku, et kostja võtab Askaloni serveri üle 31.05.2019 ning iseteeninduse ja peegelserverite vastuvõtmise aja lubas kostja täpsustada hiljem. 31.05.2019 võttis kostja üle Askalon serveri, kuid teised kaks serverit jäid vastu võtmata, samuti ei täpsustanud kostja nende vastuvõtmise aega. Serverite üleandmine ei toimu nende „ümber vormistamisega“, nagu on viidanud kostja, vaid serverite üleandmine eeldas, et kostja võtab nad vastu.
26.Kostja oli serverite vastuvõtmisega viivituses ja on asunud hagejale esitama alusetuid etteheiteid. Kostja heidab hagejale ette serverite üleandmata jätmist hiljemalt 31.12.2018, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks selleks päevaks hagejalt serverite üleandmist nõudnud. Projektijuhtimise keskkonnas, kus lepingu p 3 järgi toimus töökäskluste andmine ja pooltevaheline suhtlus, ei algatanud kostja 2018. aastal ühtegi serverite üleandmisega seotud töökorraldust.
27.Kostjale esitati arved tasumiseks siis, kui suurem osa töödest sai valmis või kui arveldamata krediidi osa läks liiga suureks. Näiteks esitas hageja kostjale juunis, juulis ja augustis 2018 teostatud tööde eest koostatud arved alles jaanuaris 2019. Poolte vahel oli praktika, et arveid küll koostati iga kuu teostatud tööde eest eraldi, kuid esitati kostjale tasumiseks teatud töö valmimise korral, või siis, kui võlgnetav summa läks liige suureks.
28.Asjaolu, et kostja tasus 10.04.2019 hageja sissenõutavaks muutunud nõude summas 88 480,80 eurot ning täiendavalt märtsi kuu eest tasumisele kuuluva arve maksetähtajaga 15.04.2019 summas 1848 eurot ehk kokku summas 90 328,80 eurot, ei tõenda, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes 18.02.2019. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas peaks hageja sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamine kinnitama lepingu lõppemist 18.02.2019. Kostja tasus hagejale märtsis tehtud tööde eest, sest maksetähtaeg oli paari päeva pärast saabumas.
29.Kuigi hageja esindaja teatas kostjale 02.04.2019 saadetud kirjas, et tal ei ole kostjale nõudeid ega pretensioone, ei tähenda, et hageja ei saaks nõuda tasu hiljem tellitud tööde eest. Hageja ei loobunud tulevikus tekkivate nõuete sissenõudmisest. Hageja nõuab kostjalt tasu tööde eest, milliseid kostja tellis 12.04.2019, 22.04.2019, 07.05.2019, 09.05.2019, 16.05.2019, 28.05.2019, 29.05.2019, 30.05.2019 ning 29.07.2019. Kõik tööd on tellitud pärast hageja 02.04.2019 e-kirja saatmist. Hageja andis kostjale 02.04.2019 e-kirjas üksnes teada, et kui kostja rahuldab hageja sissenõutavaks muutnud nõude, saab sellega hageja rahalised nõuded kostja vastu lugeda lõppenuks.
30.Kostja asus arvetele vastuväiteid esitama pärast 28.05.2019, kui hageja teatas, et leping on lõppenud ja ostjalt tuleb otsustada, kas jätkata teenuse tellimist hagejalt või kelleltki teiselt. See ei tähenda, et kostjal ei ole arvete tasumise kohustust. Kostja väited lepingu lõpetamise osas on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et leping lõppes 18.02.2019, kuid teiselt poolt väidab, et kostja püüdis saavutada lepingu lõpetamiseks kokkuleppeid. Poolte vahel toimunud läbirääkimised tõendavad, et kostja ei lugenud lepingut lõppenuks 18.02.2019.
31.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja ei saa alates 18.02.2019 nõuda tasu kasutamata broneeringute eest. Kuna leping lõppes 19.05.2019, oli hagejal õigus esitada kostjale arveid kasutamata broneeringute eest lepingu punktide 1.3.1.3 ja 1.3.2. alusel kuni 2019. aasta juuni kuuni. Ebaõige on kostja väide, et hageja keeldus arendustööde tegemisest pärast 18.02.2019.
Hageja keeldus 02.04.2019 üksnes kostja ettepanekust, millega kostja soovis hageja sissenõutavaks muutunud nõude rahuldada vaid osaliselt täiendavate tingimuste saabumise korral. Kostja väide on tõendamata.
32.02.04.2019 kirjas selgitas hageja kostjale, et vaidluste lahendamiseks tuleb kostjal esmalt tasuda hageja sissenõutavaks muutunud tasunõuded tööde eest, millised on tehtud juba 2018. aastal. Teenuste osutamist hageja ei peatanud. Poolte kokkuleppe järgi andis hageja Askaloni serveri kostjale üle 31.05.2019. Teisi servereid kostja vastu ei võtnud. Hageja ei pidanud neid tasuta töös hoidma. 30.05.2019 kirjas selgitas hageja kostjale, et viimasel tuleb otsustada, kas soovib teenust edasi tellida või mitte.
33.Kostja väidete kohaselt asus ta alates 01.06.2019 kasutama oma servereid. Hageja pidas arusaamatuks, miks kostja sellest hagejale ei teatanud ega palunud hagejal oma servereid sulgeda. Õiguslikul alusel ei põhine kostja väited, et hageja oleks pidanud tegema tasuta tööd. Hageja ei nõustunud ka kostja väidetega, et osad tööd infosüsteemides olid seotud avastatud vigade parandamisega. Kostja väited on põhistamata.
34.Kostja väitis, et töid nr 4295 ja 4313 ei ole tehtud, sest nende staatus on „In Icebox“ ehk tööd olid pandud ootele. Kuigi töö nr 4295 oli pandud ootele, on hagejal õigus nõuda tasu selle töö eest, mida kostja oli tellinud ja mis oli tehtud. Lepingu punkti 4.1. alusel pidi kostja tasu maksma tunnitasu alusel ja tunni hind oli 50 eurot. Arve esitati töö nr 4295 eest lähtudes töö mahust ja tunnitasu määrast. Töö nr 4313 ei olnud pandud ootele, vaid selle kohta on tehtud märge „in production“, mis tähendab, et töö oli tehtud ja vastu võetud. Hageja nõustus, et töö nr 4277 eest oli ekslikult esitatud topelt arve ja hageja arvas 1 tunni nõudest maha.
35.Hageja pidas üllatavateks kostja vastuväiteid seoses kehtivuskinnituste päringute tasuga. Kostja on perioodil 01.01.2019 - 30.06.2019 teinud kokku 5394 kehtivuskinnituse päringut. Antud teenuse pakkujaks on SK ID Solutions AS ning ühe kehtivuskinnituse päringu hinnaks on 0,1 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodu tõttu kohustus kostja 5349 kehtivuskinnituse päringu eest tasuma hagejale 534,9 eurot ilma käibemaksuta ehk 647,28 eurot koos käibemaksuga.
36.Hageja nõude aluseks on lepingu punkt 1.1.10, mille kohaselt osutas hageja teenusena muuhulgas ID kaardi autentimise ja allkirjastamise haldamist. Kostjale on teada, et kehtivuskinnituste päringud on tasulised. Keegi teine ei pea kostja eest tasu maksma.
37.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane ei pea tasuma 2280 eurot, sest hageja ei ole kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üle andnud. Lepingu punkti 2.3.7 alusel kohustus hageja tagama, et vähemalt üks kord päevas tehakse koopia projektijuhtimise keskkonnast aadressil https://tracker.gitlab.eu/projects/plusplus tellija osutatud serverisse. Antud koopia serveri ja tehnilise töökorra eest vastutas kostja. Koopia saatmine oli võimalik vaid juhul, kui koopia server on töökorras ja võtab koopiaid vastu. Seetõttu algatas hageja 02.02.2018 projektijuhtumise keskkonnas uue tööülesande käsuga „Luua kontori backupsüsteem, kuhu salvestada kõik dokumendid, andmebaaside backup ja tarkvarakood“. Selle tulemusena laaditi igal ööl kohtutunneli tarkvarakood hageja servirist kostja kontori serverisse. Seega on kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üleandmine kostjale toimunud igapäevaselt.
38.Kohtutunneli tarkavara oli valmis ning kostjale üle antud juba 2014. aastal. Seda tõendab väljavõte hageja projektijuhtimise süsteemist, kust nähtub hageja, kostja esindaja ning kolmandate isikute vaheline kirjavahetus perioodist 05.01.2014- 06.11.2014. Sellel ajal tegeles
kostja kohtutunneli tarkvara testimisega. Kui hageja poleks kostjale tarkvara üle andnud, poleks kostja seda saanud testida.
39.Lisaks sellele, et kohtutunneli tarkvara lähtekood laaditi kostja serverisse igapäevaselt, andis hageja tarkvara kostjale 12.04.2019 üle käsitsi, sest kostja server oli täis, mistõttu polnud tarkavara automaatne laadimine võimalik. Eeltoodu on tõendatud projektijuhtimise keskkonna väljavõttega, millest nähtub, et hageja edastas 12.04.2019 kostjale kohtutunneli tarkvara koodid märkides selgituseks juurde järgmist „askalon.zip - Tänase päeva seisuga kogu Askalon koodi väljalase“.
40.Lepingu p 3 kohaselt toimus tööde tellimine, nende haldamine ja pooltevaheline suhtlus projektijuhtimise keskkonnas. Lepingu p 3.6 kohaselt esitati iga projekt tellijale vastuvõtmiseks väljalasetena kokku lepitud kuupäeval või vastava väljalaskega seotud tarkvara ülesseadmise päeval, kajastades see projektijuhtimise keskkonnas staatusega „In Production”. Lepingu p 3.8 nägi ette, et kui tellija ei ole 7 tööpäeva jooksul pärast väljalaske vastuvõtmiseks esitamist esitanud kaebusi või keeldunud väljalaset vastu võtmast, loetakse väljalase vastu võetuks.
41.Hageja laadis kostjale kohtutunneli tarkavara projektijuhtimise keskkonnas üles 12.04.2019 ning vastav töö on kajastatud tähisega „In Production“. Kostja ei ole tarkvaraga seoses hagejale ühtegi kaebust või vastuväidet esitanud. Seega on kostja lepingu p 3.6 ja p 3.8 alusel kohtutunneli tarkvara vastu võtnud ning kostja vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kunagi varem pole kostja väitnud, et talle ei ole kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üle antud.
42.Pärast 18.02.2019 ei ole hageja kostjale teinud töid omaalgatuslikult ega osutanud omaalgatuslikult serverite haldamisega seotud teenuseid. Kostja ei saanud töid tellida ja jätta nende eest tasumata väitega, et leping oli juba lõppenud. Kui kostja väidab, et leping oli lõppenud alates 18.02.2019, tuleb tal täiendavalt tellitud tööde ja teenuste eest tasuda vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja ametliku hinnakirja järgi on kostjale alates 18.02.2019 osutatud tööde ning teenuste kogumaksumuseks 142 338,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingulistele püsikliendile on teenuste hinnad palju soodsamad, kui muudele klientidele, kellele esitatakse arve hageja hinnakirja alusel. Alternatiivselt nõudis hageja kostjalt 142 338,30 euro väljamõistmist, millele lisandub käibemaks, lähtudes hageja kehtivast hinnakirjast.
43.22.05.2020 seisukohtades viitas hageja 13.09.2018 kokkuleppe punkti 2.2 alapunktile i). 1900 eurot, millele lepingus viidati, on kostja tasumata vana võlgnevus varasemate tööde eest. Tarkvara lähtekoodid oli hageja kostjale üle andnud igapäevaselt. Hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. 13.09.2018 kokkuleppe järgi pidi lähtekoodi üleandmine toimuma kokku lepitud keskkonda üles laadimisega või üleandmisega andmekandjal. Samal päeval 13.09.2018 allkirjastasid pooled infosüsteemide hoolduse ja arendamise lepingu, mille punkti 3.1. järgi pidi tööde tellimine ja haldamine toimuma läbi projektijuhtimise keskkonna. Lepingu punkti 3.2. järgi olid loodava tarkvara arendustööde projektid jagatud tööülesanneteks. Lepingu punkti 3.5. järgi olid kõik tööülesanded, töökorraldused, tehnilised tingimused, tähtajad, tellija tagasiside jne, mis esitatakse projektijuhtimise keskkonnas, lepingu lahutamatuks osaks.
44.Lepingu punkti 2.3.7 kohaselt kohustus hageja tagama, et vähemalt üks kord päevas tehakse koopia projektijuhtimise keskkonnast kostja osutatud serverisse. Järelikult toimus tööde üleandmine projektijuhtimise keskkonnas. Koopiate tegemine toimus öösel automaatselt. Hageja ei nõustunud, et tema väited ei ole kooskõlas 13.09.2019 kokkuleppega. Kostja algatas juba 02.02.2018 projektijuhtumise keskkonnas uue tööülesande nr 3640, mille järgi tuli luua
backupsüsteem, kuhu tuli salvestada kõik dokumendid, andmebaaside backup ja tarkvarakoodid. Alates sellest korraldusest on hageja teinud igapäevaselt koopia kostja serverisse.
45.Hageja andis kostjale kohtutunneli tarkavara lähtekoodi üle 12.04.2019 ka käsitsi. Seda tõendab hageja projektijuhtimise keskkonna väljavõte, mis kajastab tööülesannet nr 4272 töökäsuga „käsitsi koopia loomine“, mille täpsemaks sisuks oli kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üleandmine kostjale käsitsi. Tööülesande nr 4272 kirjeldusest nähtub, et hageja oli sunnitud kostjale andma lähtekoodi üle käsitsi, sest kostja server, kuhu hageja poolt teostatud töödest igapäevane koopia laeti, oli täis ega mahutanud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi.
46.Lepingu punkti 3.6 kohaselt esitatakse iga projekt tellijale vastuvõtmiseks väljalasetena tellijaga kokku lepitud kuupäeval või teostaja poolt vastava väljalaskega seotud tarkvara ülesseadmise päeval, kajastades see projektijuhtimise keskkonnas staatusega „In Production”. Projektijuhtimise keskkonna tööülesande nr 4272 staatuseks on märgitud „In Production“, seega on projektijuhtimise keskkonna väljavõttega tõendatud, et hageja esitas kostjale kohtutunneli tarkvara lähtekoodi vastuvõtmiseks 12.04.2019.
47.Lepingu punkt 3.8 nägi ette, et kui tellija ei ole 7 tööpäeva jooksul pärast väljalaske vastuvõtmiseks esitamist avaldanud kaebusi või keeldunud väljalaset vastu võtmast, loetakse, et tellija on väljalaske vastu võtnud ning tal ei ole sellega seoses nõudmisi ega kaebusi. Kuna kostja ei esitanud 7 päeva jooksul alates tööülesande nr 4272 projektijuhtimise keskkonnas staatusega „In Production“ märkimisest kohtutunneli tarkavara lähtekoodi osas kaebusi ega vastuväiteid, on kostja kohtutunneli tarkvara lähtekoodi lepingu punkti 3.8 alusel vastu võtnud. Kuna lepingu järgi toimus asjaajamine projektijuhtimise keskkonnas, ei saa tööde üleandmist ega vastuvõtmist tõendada muude tõenditega.
48.Kui kohus ei loe kohtutunneli tarkvara lähtekoodi igapäevast kostjale üleandmist tõendatuks, leidis hageja, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mille alusel pidi hageja kostjale osutama teenuseid. Lepingus kasutatud termin „töö“ ei tähenda, et tegu oli tööga töövõtulepingu tähenduses. Hageja lepinguliseks soorituseks kostjale oli teenuse osutamine, mitte konkreetse tulemuse saavutamine. Lepinguga ei nähtud hagejale ette kohustust saavutada teenuse osutamisega kokkulepitud tulemus, mistõttu ei saa hageja nõudeid kostja vastu liigitada töövõtulepingust tulenevateks nõueteks.
49.Lepingu lisas 1 leppisid pooled kokku, et kostja broneerib ja tellib hagejalt alates 15.10.2018 minimaalselt 300 töötunni jagu tööd tingimusel, et kostjale osutavad arendusteenust vähemalt kolm tarkvaraarendajat. Lepingu lisa nr 1 punkti 1.3.2. kohaselt oli broneeringu katmine töödega kostja kohustus, selle mittetegemine ei tühistanud broneeringut ning kasutamata aeg ei läinud järgmisse kuusse edasi. Broneeritud töötunni hind oli 50 eurot, millele lisandus käibemaks.
50.Kostja soovis, et hagejal oleks vähemalt 3 arendajat ning teenuse osutamise järjepidevus oleks tagatud. Kostja soovis, et hageja tagaks valmisoleku teha tööd vähemalt 300 tundi kuus. Hageja pidi kostja eeldatavate töömahtude rahuldamiseks komplekteerima eraldi meeskonna. Hageja hoidis spetsiaalselt kostja jaoks palgal kolme tarkavaraarendajat ja kostja kohustus vastutasuks maksma hagejale igakuiselt vähemalt 300 töötunni eest hoolimata reaalselt tellitud tööde mahust.
51.Märtsis tellis kostja hagejalt 17 töötunni ulatuses töid ja ka tasud nende tundide eest. Kuna lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt 300 töötunni eest, esitas hageja kostjale arve ka kasutamata töötundide eest 283 töötunni ulatuses. Kuivõrd töötunni hind oli 50 eurot, millele
lisandus käibemaks, tekkis hagejal kostja vastu nõue summas 16 980 eurot (14 150 eurot + käibemaks 2830 eurot), mille eest on hageja esitanud kostjale arve nr 1371.
52.Aprillis tellis kostja hagejalt 12.04.2019 töö nr 4272, mille sisuks oli käsitsi koopia loomine. Töö maht oli 4,50 tundi. 22.04.2019 tellis kostja töö numbriga 4277, mille sisuks oli „küsimused“. Töö mahuks oli 1h. Tööde tellimist tõendab projektijuhtumise keskkonna väljavõte. Aprilli tööde eest väljastas hageja kostjale 27.05.2019 arve nr 1361. Arve tööaruandest nähtub, et hageja on täitnud 5,5 h ulatuses kostja tellitud ülesandeid, samuti on hageja esitanud kostjale arve kasutamata broneeringute eest ajakuluga 294,5 h. Kokku on hageja esitanud kostjale arve 300 töötunni eest hinnaga 50 eurot tund ehk summas 15 000 eurot.
53.09.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4290, mille sisuks oli „Clickview juurdepääsuõiguste uuendus“. Töö mahuks oli 1,5 h. 09.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4295, mille sisuks oli „Läti topelt nõuded“. Töö mahuks oli 0,5 h. 09.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4292, mille sisuks oli „Serveri konf“. Töö mahuks oli 17 h. 16.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4298, mille sisuks oli „LT võlgnevuste aruanne“. Töö mahuks oli 4,5 h. 28.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4311, mille sisuks oli „Nõuete kustutamine“. Töö mahuks oli 1,5 h. 29.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4313, mille sisuks oli „Manuaalne db backup“. Töö mahuks oli 3,5 h. 30.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4314, mille sisuks oli „QV LV kontroll“. Töö mahuks oli 1 h.
54.Lisaks osutas hageja kostjale aprilli kuus järgmiseid teenuseid: Askalon Eesti, Läti ja Leedu serverite hooldus, iseteeninduse serverite hooldus, Smart-ID kuutasu ning Askalon Eesti, Läti ja Leedu peegelserverite hooldus. Lepingu lisa nr 2 punkt 1.1 nägi ette, et kuni serverite üleandmiseni on serverite rendi ja hoolduslepingu fikseeritud igakuine tasu 500 eurot, pluss 225 eurot iseteenindusserveri rendi ja hoolduse (mille sees on Smart-ID 50 EUR kuutasu Eesti, Läti, Leedule kokku aga ei sisalda tehingutasusid) eest, pluss 125 eurot peegeldusserverite rendi ja hoolduse eest, kokku 850 eurot. Seega on hagejal kostja vastu eelkirjeldatud teenuste osutamise eest nõue summas 850 eurot.
55.Kokku on hageja esitanud aprilli kuu tööde ja teenuste eest kostjale arve kogusummas 15 000 eurot + 850 eurot ehk 15 850 eurot. Kuna Lepingu lisa nr 2 järgi pidi kõigile lepingus toodud hinnale lisanduma käibemaks, kuulus kostja poolt tasumisele 19 020 eurot.
56.Mais tehtud tööde eest väljastas hageja kostjale 19.06.2019 arve nr 1366. Arve tööaruandest nähtub, et hageja oli täitnud 30 h ulatuses kostja poolt tellitud ülesandeid (tööülesanded numbritega 4290, 4295, 4292, 4298, 4311, 4313 ja 4314), samuti on hageja esitanud kostjale arve kasutamata broneeringute eest ajakuluga 120 h. Kokku on hageja seega esitanud kostjale arve 150 töötunni eest hinnaga 50 eurot tund ehk summas 6 000 eurot.
57.Kuna poolte vahel 13.09.2018 sõlmitud leping lõppes 19.05.2019, nõudis hageja kostjalt tasu kasutamata broneeringute eest 300 töötunni asemel 150 töötunni ulatuses, millest 30 töötundi moodustasid kostja poolt tellitud tööd ning 120 h töötundi moodustasid kostja poolt kasutamata broneeringud. Seega vähendas hageja kostja poolt kasutamata broneeringute eest tasumisele kuuluvat summat proportsionaalselt lepingu kehtivuse ajaga, sest mais 2019 kehtis leping 30 päeva asemel 19 päeva.
58.Lisaks osutas hageja kostjale mai kuus järgmisi teenuseid: Askalon Eesti, Läti ja Leedu serverite hooldus, iseteeninduse serverite hooldus, Smart-ID kuutasu ning Askalon Eesti, Läti ja
Leedu peegelserverite hooldus. Antud teenuste eest on hagejal nõue kostja vastu summas 850 eurot. Kokku on seega hageja esitanud mai kuu tööde ja teenuste eest kostjale arve kogusummas 6 000 eurot + 850 eurot ehk 6 850 eurot ilma käibemaksuta ja 8 220 eurot koos käibemaksuga.
59.Kuigi poolte vahel 13.09.2018 sõlmitud leping lõppes 19.05.2019, jätkas hageja kostja üle võtmata serverite haldamist. Hageja ei saanud serverite haldamist lõpetada. Hageja saatis 29.05.2019 kostjale e-kirja, milles palus tal kinnitada, et kostja on valmis mai lõpus serverid üle võtma. Kostja vastas hageja kirjale samal päeval ning teatas, et on valmis Askalon serverid vastu võtma 31.05.2019 ning muude serverite osas lubas kostja vastuvõtmise valmisoleku aega hiljem täpsustada. Kostja võttis 31.05.2019 hagejalt vastu ainult Askalon serveri, teised kaks serverit s.o iseteeninduse server ning Askalon peegelserverid jäi kostja poolt vastu võtmata, kuigi hageja oli nende üleandmiseks valmis. Seega kostja jätkas hageja teenuste kasutamist. Hageja väiteid tõendavad väljavõtted peegelserveri ning iseteeninduse serveri kasutamise koormusest.
60.Alates lepingu lõppemisest 19.05.2019 jätkas hageja kostjale vaid serverite rentimist ning serverite hoolduse teenuse pakkumist. Kuna tegemist on teenuse osutamisega, oli poolte vahel tekkinud uus kokkuleppe seega käsundusleping VÕS § 619 lg 1 mõttes. Kuigi pärast lepingu lõppemist polnud pooltel serverite hoolduse tasu suuruses kokkulepet, esitas hageja kostjale arveid lähtudes varasemalt kehtinud lepingu hinnakirjale. Hinnakirjajärgsete tasude määrad olid keskmisest turuhinnast kordades soodsamad, mistõttu hageja arvas, et kohustuste täitmine kostja poolt on tõenäolisem. Hageja nõudis kostjalt mõistlikku tasu VÕS § 627 lg 2 mõistes.
61.Lepingu lisa nr 2 punkti 1.1 kohaselt oli tasu iseteenindusserveri rendi ja hoolduse eest 225 eurot ning tasu peegeldusserverite rendi ja hoolduse eest summas 125 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt seega serverite rendi ja hoolduse eest 350 eurot kuus, mis koos lisandunud käibemaksuga tegi kokku 420 eurot. Kokkuvõttes on hagejal kostja vastu nõue viimasele osutatud serverite rentimise ning hoolduse teenuse eest perioodil 01.06.2019 – 31.08.2019 ehk 3 kuu eest summas 1260 eurot.
62.Lepingu lisa nr 1 p 1.1.10 kohaselt oli hageja poolt kostjale teenuseks iseteeninduse ja Asakaloni Eesti, Läti, Leedu liidestuste haldamine, nagu näiteks ID-kaardi autentimine ja allkirjastamine, Smart-ID liidestuse haldamine, Mobiil-ID liidestuse haldamine. Kehtivuskinnituse teenus ehk OCSP teenus on teenus, mis võimaldab küsida reaalajas infot IDkaardi, digi-ID ja Mobiil-ID sertifikaatide kohta. Seda teenust kasutatakse nii elektroonilise isikutuvastuse lahendustes ja digiallkirjastamise rakendustes. Kehtivuskinnituse päringuid tehakse ID-kaardi autentimise ja allkirjastamise, Smart-ID liidestuse haldamise ning Mobiil-ID liidestuse haldamise käigus. Kuna hageja osutas kostjale eelviidatud teenust poolte vahel sõltud lepingu lisa nr 1 p 1.1.10 alusel, oli kostja kohustatud antud teenuse tarbimise eest hagejale lepingu p 4.4 alusel tasuma.
63.Hageja nõudis kehtivuskinnituste päringute eest 647,28 eurot arve nr 1371 alusel. Eeltoodu järgi on hagejal kostja vastu põhinõue summas 48 407,28 eurot, mis koosneb 13.09.2018 kokkuleppe punkti 2.2 järgi 2280 eurost, märtsi kasutamata broneeringute tasu nõudest summas 16 980 eurot, aprilli kasutamata broneeringute ning serverite rendi ja hoolduse tasu nõudest summas 19 020 eurot, mai kuu kasutamata broneeringute tasu ning serverite rendi ja hoolduse eest tasu nõudes summas 8 220 eurot ning perioodil 01.06.2019 – 31.08.2019 serverite rendi ja hoolduse tasu nõudest summas 1 260 eurot. Lisaks on nõude osaks tasu kehtivuskinnituste päringute eest summas 647,28 eurot.
64.Alternatiivselt leidis hageja, et kohtu hinnangul võis leping lõppeda 18.02.2019. Hageja esmane tasunõue on nõue lepingu alusel. Kui kohtu hinnangul puudub hagejal tasunõue lepingu alusel, nõuab hageja kostjalt mõistlikku tasu VÕS § 627 lg 2 alusel. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu hageja ametliku hinnakirja alusel, mis vastab samalaadsete teenuste keskmisele turuhinnale. Kokku tellis kostja hagejalt perioodil 12.04.2019 – 30.05.2019 töid 35 tunni ulatuses. Tööde tellimist kostja poolt tõendab projektijuhtumise keskkonna väljavõte. Hageja hinnakirja kohaselt on hageja töötunni hind 120 eurot. Seega on hagejal õigus kostjalt viimase poolt tellitud tööde eest nõuda 4020 eurot.
65.Hageja on alates 18.02.2019 – 31.10.2019 pakkunud kostjale äritarkvara s.o serverite hostimise ja halduse teenuseid. Kostja jätkas hageja serverite kasutamist kuni 25.10.2019. Kostja on pakkunud hagejale äritarkvara hostimise ja halduse teenust seoses kostja Eestis, Lätis ja Leedus asuvate serveritega vastavalt hageja hinnakirja esimesele reale, mille kohaselt oli tasu ühe serveri eest 2820 eurot, millele lisandus käibemaks.
66.Eesti Askalon äritarkvara majutuse ja halduse eest 18.02.2019-28.02.2019 10 päeva eest nõuab hageja päeva tasuma 100,71 eurot ja kokku 1007,1 eurot. Sama teenuse eest 2019 märtsis, aprillis ja mais nõuab hageja igakuiselt 2820 eurot. Juunis, juulis, augustis, septembris ja oktoobris 2019 osutas hageja kostjale tarkvara majutuse teenust hinnaga 500 eurot koos. Kokku on tasu 11967,1 eurot.
67.Eesti iseteeninduse äritarkvara majutuse ja halduse eest 18.02.2019-28.02.2019 10 päeva eest nõuab hageja päeva tasuna 100,71 eurot ja kokku 1007,1 eurot. Samade teenuste eest märtsist kuni oktoobrini 2019 nõuab hageja igakuiselt 2820 eurot ehk kokku 23 567,1 eurot. Läti Askalon äritarkvara majutuse ja halduse eest 18.02.2019-28.02.2019 10 päeva eest nõuab hageja 100,71 eurot päevas ja kokku 1007,1 eurot. Samade teenuste eest märtsis, aprillis ja mais 2019 nõuab hageja igakuiselt 2820 eurot. Juunist 2019 kuni oktoobrini 2019 nõuab hageja tarkvara majutuse eest igakuiselt 500 eurot ehk kokku 11 967,1 eurot.
68.Läti iseteeninduse äritarkvara majutuse ja halduse eest 18.02.2019-28.02.2019 10 päeva eest nõuab hageja 100,71 eurot päevas ja kokku 1007,1 eurot. Tarkvara majutuse ja administreerimise eest märtsist 2019 kuni oktoobrini 2019 nõuab hageja igakuiselt 2820 eurot ehk kokku 23 567,10 eurot. Leedu Askalon äritarkvara majutuse ja halduse eest 18.02.2019-28.02.2019 10 päeva eest nõuab hageja 100,71 eurot päevas ja kokku 1007,1 eurot. Sama teenuse eest märtsist 2019 kuni maini 2019 nõuab hageja igakuiselt 2820 eurot. Tarkvara majutuse eest juunist 2019 kuni oktoobrini 2019 nõuab hageja igakuiselt 500 eurot. Kokku nõuab hageja 11967,1 eurot. Leedu iseteeninduse äritarkvara majutuse ja halduse eest nõuab hageja igakuiselt alates märtsis 2019 kuni oktoobrini 2019 2820 eurot ja kokku 23 567,1 eurot.
69.ID kaardi allkirjastamise teenustasu on hageja hinnakirjas 120 eurot kuus. 18.02.201928.02.2019 10 päeva eest nõuab hageja 4,29 eurot päevas ja kokku 42,9 eurot. Sama teenuse eest märtsist 2019 kuni oktoobrini 2019 nõuab hageja igakuiselt 120 eurot ehk kokku 1002,90 eurot. Kehtivuskinnitusteenuse päringute eest ajavahemikul 01.01.2019 - 30.06.2019 nõuab hageja 539,40 eurot.
70.Hageja hinnakirja järgi on tasu https://bug.gitlab.eu rakenduse tõrke jälgimise eest 234 eurot kuus serveri kohta. Kostja kasutas järgmiseid rakendusi: Eesti Askalon (https://askalon.plusplus.ee), Läti Askalon (https://askalon.plusplus.lv), Leedu Askalon (https://askalon.plusplus.lt), Eesti iseteenindus (https://klient.plusplus.ee), Läti iseteenindus
(https://client.plusplus.lv), Leedu iseteenindus (https://client.plusplus.lt). Seega teostas hageja tõrke jälgimist kuue rakenduse suhtes.
71.Tasu 18.02.2019-28.02.2019 10 päeva eest on 8,36 eurot päevas ja 6 rakenduse kohta kokku 501,6 eurot. Tasu märtsis 2019 kuue rakenduse tõrke jälgimise eest on 234 x 6 rakendust ehk 1404 eurot. Eeltoodut kokku võttes saab hageja nõuda kostjalt viimase poolt tellitud tööde eest 4020 eurot ning lisaks kostjale pakutud serveritega seotud teenuste eest 128 598,3 eurot ehk kokku 132 618,3 eurot. Kuna antud summale pidi hageja hinnakirja kohaselt lisanduma käibemaks, on hagejal seega õigus nõuda kostjalt 159 141,96 eurot. Hageja on avaldanud hinnakirja jaanuaris 2018. a oma kodulehel aadressiga https://gitlab.eu/price_list/ ega ole hinnakirja kunagi muutnud.
72.Hageja hinnakirja järgi on tasu vea monitooringu eest 234 eurot kuus serveri kohta. Hageja teostas vea monitooringut kuue serveri suhtes. 18.02.2019 kuni 28.02.2019 oli tasu 10 päeva eest 8,36 eurot päeva kohta ja kokku 501,60 eurot. Märtsist kuni maini teostas hageja vea monitooringut kuue rakenduse osas kuutasuga 1404 eurot. Alates juunist 2019 kuni oktoobrini teostas hageja tõrke jälgimist 3 rakenduse osas hinnaga 702 eurot kuus ja kokku 8223,6 eurot.
73.Koopiate loomine maksis hageja hinnakirja kohaselt 114 eurot kuus serveri kohta. Kostja kasutas servereid Eesti Askalon (https://askalon.plusplus.ee), Läti Askalon (https://askalon.plusplus.lv), Leedu Askalon (https://askalon.plusplus.lt), Eesti iseteenindus (https://klient.plusplus.ee), Läti iseteenindus (https://client.plusplus.lv), Leedu iseteenindus (https://client.plusplus.lt). Seega kasutas kostja kokku kuute serverit. Tasu 18.02.201928.02.2019 10 päeva eest on 4,07 eurot päevas ja kuue rakenduse eest kokku 244,2 eurot. Märtsist 2019 kuni maini 2019 oli tasu kuue rakenduse eest igakuiselt 684 eurot. Juunist 2019 kuni oktoobrini 2019 oli tasu kolme rakenduse eest 342 eurot kuus ja kokku 4006,2 eurot. Kõik serveritega seotud teenused kokku on 128 598,3 eurot.
74.Hageja sektoris on tavapärane, et lepingulistel klientidel on soodsamad hinnad. Hageja ametliku hinnakirja järgi on kostjale osutatud teenuste eest õigus nõuda tasu 159 141,96 eurot. Hinnakirja järgne tasu on samalaadne turuhinnaga. Hagejaga sarnast äritarkavara majutuse ning halduse teenust pakub Amazon, kelle riistvara hageja kostjale teenuse osutamise perioodil kasutas. Antud ettevõtte pakub vastava teenuse hinnaks alates 15 000 dollarit ehk 13756,61 eurot kuus. Teiseks pakub hageja teenusega analoogilist teenust Google, kelle teenuseid kasutab kostja. Google hind vastava teenuse eest on minimaalselt 13707,15 eurot kuus.
75.Samas leidis hageja, et otsustas loobuda osade nõuete esitamisest kostja vastu, kuivõrd nende nõuete tõendamine on nõuete suurust arvestades ebaproportsionaalselt mahukas ning kulukas. Seetõttu jääb hageja põhinõudeks kostja vastu 48 407,28 eurot, mis sisaldab üksnes käesolevas menetlusdokumendis loetletud nõudeid.
76.11.01.2021 seisukohtades esitas hageja avalduse nõudest osaliseks loobumiseks. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 57 037,46 eurot, millest 52 552,34 eurot on põhinõue ja 4485,12 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja vähendas nõuet ja tema nõudeks kokku jäi 51 718,53 eurot, millest põhinõue on 47 987,28 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks viivis on 3 731,25 eurot.
77.Hageja nõuab esiteks 13.09.2018 kokkuleppe alusel 2280 eurot. Kostja on 22.06.2020 seisukoha punktis 6 võtnud omaks, et sai kohtutunneli tarkvara lähtekoodi kätte 12.04.2020. Järelikult tekkis hagejal antud kuupäeval õigus nõuda kostjalt 2280 eurot tasumist. Seetõttu
nõuab hageja oma nõude summalt 2280 eurot kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist seaduses sätestatud määras alates 13.04.2019 – 10.12.2019 summas 120,93 eurot.
78.Järgmiseks nõuab hageja kostjalt tasu märtsi kuu kasutamata broneeringute eest 16 980 eurot. Märtsis kasutamata broneeringute eest on hageja esitanud kostjale 29.07.2019 arve nr 1371 maksetähtajaga 05.08.2019. Seega on hagejal oma nõudelt summas 16 980 eurot õigus nõuda viivist lepingu punktis 4.8 sätestatud määras alates 06.08.2019 – 10.12.2019 summas 1078,23 eurot. Kolmandaks on hagejal kostja vastu nõue aprilli kuu broneeringute ning serverite rendi ja hoolduse eest summas 19 020 eurot. Antud teenuste eest on hageja 27.05.2019 väljastanud kostjale arve nr 13613 maksetähtajaga 03.06.2019. Seega on hagejal 19 020 eurolt õigus nõuda viivist lepingu punktis 4.8 sätestatud määras alates 04.06.2019 – 10.12.2019 summas 1806,9 eurot.
79.Neljandaks on hagejal kostja vastu nõue mai kuu broneeringute ning serverite rendi ja hoolduse eest summas 8 220 eurot. Antud teenuste eest on hageja esitanud kostjale 19.06.2019 arve nr 1366 maksetähtajaga 26.06.2019. Seega on hagejal 8 220 eurolt õigus nõuda viivist lepingu punktis 4.8 sätestatud määras alates 27.06.2019 – 10.12.2019 summas 686,37 eurot.
80.Viiendaks on hagejal kostja vastu nõue perioodil 01.06.2019 – 31.06.2019 osutatud teenuste eest, mis seisnes kahe kostja poolt vastu võtmata jäänud kahe serveri rendi ja hoolduse tasudes. Hageja nõuab kahe serveri rendi ja hoolduse tasuna 420 eurot kuus. Antud teenuse eest esitas hageja kostjale 29.07.2019 arve nr 1371 maksetähtajaga 05.08.2019. Seega on hagejal 420 eurolt õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates 06.08.2019 – 10.12.2019 summas 11,69 eurot.
81.Kuuendaks on hagejal kostja vastu nõue perioodil 01.07.2019 – 31.07.2019 osutatud teenuste eest, mis seisnes kahe kostja poolt vastu võtmata jäänud serveri rendi ja hoolduse tasudes. Hageja nõuab kahe serveri rendi ja hoolduse tasuna 420 eurot kuus. Antud teenuse eest esitas hageja kostjale 26.08.2019 arve nr 1373 maksetähtajaga 02.09.2019. Seega on hagejal 420 eurolt õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates 03.09.2019 – 10.12.2019 summas 9,11 eurot.
82.Seitsmendaks nõuab hageja kostjalt tasu kehtivuskinnituste päringute eest summas 647,28 eurot. Antud teenuse eest esitas hageja kostjale 29.07.2019 arve nr 1371 maksetähtajaga 05.08.2019. Seega on hagejal 647,28 eurolt õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates 06.08.2019 – 10.12.2019 summas 18,02 eurot.
83.Hageja selgitas, et arvel märgitud tasumisele kuuluvaks summaks ebaõigesti 19 032 eurot, kuivõrd hageja on serveritasusid kajastanud arvel 10 eurot + käibemaks ehk 2 eurot suuremana, kui lepinguga kokku lepitud. Seetõttu on hageja nii antud arvelt, kui kõigilt muudelt arvetelt serveritasudelt 12 eurot maha arvanud. Kokku on hagejal kostja vastu nõue summas 51 718,53 eurot, millest põhinõue on 47 987,287 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks viivis on 3 731,25 eurot.
84.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tal oli õigus saada 13.09.2018 kokkuleppe järgi tasu alles siis, kui teeb kohtutunneli tarkvarale lisaarendused ning viib kohtutunneli tarkvara üle X-tee 6 versioonile, et kostjal oleks võimalik tarkavara kasutusele võtta. Pooled ei sidunud tasu maksmist kostja viidatud toimingutega ja see ei nähtu punktist 2.2. Tasu maksmise eelduseks oli ainult lähtekoodi üleandmine. 1900 eurot oli kostja vana tasumata võlgnevus varasemate tehtud
tööde eest. Tarkvara lähtekoodi üleandmise osas vaidlus puudub, sest selle üleandmisega on kostja nõustunud.
85.Kuivõrd hagiavalduses nõudis hageja kostjalt 57 037,46 euro väljamõistmist, on hageja nõuet kostja vastu vähendanud 5 318,93 eurot võrra. Hageja alternatiivnõude suuruseks on 159 141,96 eurot.
86.Teiste kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõustus, et 13.09.2018 kokkuleppe sõlmimise järel ta kohtutunneli tarkvara arendustöid ei teinud. Õige on, et kostjale ei olnud 12.04.2020 üle antud kohtutunneli tarkvara lähtekood viidud üle X-tee 6 versioonile. Hageja seda ei teinud, sest kostja ei tellinud kokkuleppe sõlmimisel järel ühtegi kohtutunneli tarkvara arendustööd.
87.13.09.2018 kokkuleppe punktide 3.1, 3.2 ja 3.5 järgi pidi kostja juhul, kui ta soovis hagejalt kohtutunneli tarkvarale lisaarendusi, andma hagejale projektijuhtimise keskkonnas vastavasisulise juhise, esitades hagejale tellimuse arendustööde tegemiseks. Seda kostja ei teinud.
88.Hageja ei ole avaldanud kostjale, et soovib lepingut erakorraliselt üles öelda. Kostja jätkas pärast 18.02.2019.a hagejale tellimuste esitamist ning hageja jätkas nende täimist. Kostja saadetud 21.03.2019 lepingu lõpetamise projekti alusel kokkulepet ei sõlmitud. 18.02.2019 kirjas tõi hageja välja kostja rikkumised selleks, et kostja juhtkond teaks, millega tema töötaja ja koostööpartner tegelevad.
89.Lepingu lõppemist 18.02.2019 ei tõenda asjaolu, et hageja esitas kostjale tasumiseks arveid varem tehtud tööde eest. Selline oligi pooltevaheline praktika. 31.12.2018 esitas hageja kostjale tasumiseks samuti korraga kolm arvet sama aasta juunis, juulis ja augustis tehtud tööde eest, 28.09.2018 esitas hageja kostjale tasumiseks korraga kolm arvet kolme kuu jooksul teostatud tööde eest ja kaks arvet korraga esitas hageja 14.05.2018. Kui hageja kostjale 22.02.2019 tasumiseks arveid esitas, väitis kostja, et kuna leping pole lõppenud, pole hageja nõuded muutunud sissenõutavaks. Menetluses esitatud väited on vastuolus kostja 15.03.2019 e-kirjaga.
90.25.10.2019 esitas hageja ülesütlemise avalduse, kuna lepingu lõppemise järel jättis kostja kaks serverit vastu võtmata, mistõttu jätkus nende serverite töös hoidmine vastavalt poolte vahel varasemalt kehtinud lepinguga ettenähtud tingimustele seni, kuni hageja otsustas lõpuks serverid ühepoolse tahteavalduse alusel 01.11.2019 sulgeda. Kuna hageja leidis, et serverite sulgemiseks on vaja õiguslikku alust, esitas ta 25.10.2019 lepingu ülesütlemisavalduse.
91.Kosja pakub võlanõuete menetlemise teenust, milleks ta kasutas hageja loodud Askalon tarkvara. Antud tarkvara kasutasid võlanõuete menetlemiseks kõik kostja kontserni kuulunud ettevõtted nii Eestis, Lätis, kui ka Leedus. Kogu kostja majandustegevuseks vajalik informatsioon asus hageja hallatavates serverites. Kostja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal 2019. aastal vara 82 405 884 euro väärtuses, sealjuures teenis kostja põhitegevusega 24 195 230 eurot tulu. Nimetatud põhjustel ei saanudki hageja ilma kostja korralduseta hallatavaid servereid sulgeda, kuna serverite sulgedes oleks kostja kaotanud ligipääsu kõikidele oma majandustegevust puudutavatele andmetele Eestis, Lätis ja Leedus. See oleks seisanud kostja majandustegevuse.
92.Ebaõiged on kostja väited, et hageja ei olnud ühelgi kuul võimeline teostama töid 300 tunni ulatuses. Hageja oli käsunditäitja, kes tegutses vastavalt kostja juhistele tehes vaid neid töid,
mille kostja oli hagejalt tellinud. Lepingu lisa 1 p 1.3.1 järgi oli broneeringu katmine töödega on kostja kohustus. Kostja väidab seega, et hageja tasunõue on pahatahtlik, kuna kostja ei tellinud hagejalt rohkem tööd.
93.Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tasu kehtivuskinnituste päringute eest perioodil 01.01.2019 – 30.06.2019, sest poolte vahel sõlmitud leping lõppes 18.02.2019. Poolte vahel sõlmitud leping lõppes 19.05.2019, mitte 18.02.2019. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu kehtivuskinnituste päringute eest sõltumata sellest, kas poolte vahel oli ajal, mil kostja päringuid teostas, lepinguline suhe või mitte. Kuna kostja on päringud teinud, peab ta nende eest tasuma.
94.Asjakohatu on kostja väide, et hageja ei nõudnud kostjalt kehtivuskinnituste päringute eest lepingu kehtivuse ajal tasu. Kehtivuskinnistute päringute teenust pakub ettevõtte SK ID Solutions OÜ ning hageja üksnes vahendas kostjale kõnealuse äriühingu poolt pakutavat teenust. SK ID Solutions OÜ poolt hagejale esitatud arvest nähtub, et see on koostatud 30.06.2019 ning arvel kajastatud tasu hõlmab kehtivuskinnistuste päringuid, mis on teostatud poole aasta pikkuse perioodi jooksul. Seega ei saanud hageja kostjalt nõuda tasu kehtivuskinnituste päringute eest enne, kui hageja ise SK ID Solutions OÜ poolt 30.06.2019 arve kätte sai.
95.Hageja ise ei ole kehtivuskinnituste päringute eest tasu kindlaks määratud, vaid kostjalt nõutava tasu aluseks on olnud teenuse osutaja SK ID Solutions OÜ ametlik hinnakiri. Seega on hageja edastanud kostjale tasumiseks arved vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale. Hageja antud teenuse osutamise vahendamise eest omaltpoolt mingit tasu kostjalt küsinud ei ole. Kuna hageja ise teenust ei pakkunud, vaid üksnes vahendas seda, ei ole SK ID Solutions OÜ kehtivuskinnituste päringu eest väljastatud arvel viidatud kostjale. Eeltoodu ei tähenda, et kostjale tuli üllatusena tasu maksmise kohustus. Lepingu lisa nr 2 p 1.1 nägi ette, et kuni serverite üleandmiseni (hiljemalt 31.12.18) on serverite rendi ja hoolduslepingu fikseeritud igakuine tasu 500 eurot, pluss 225 eurot iseteenindusserveri rendi ja hoolduse (mille sees on Smart-ID 50 eurot kuutasu Eesti, Läti, Leedule kokku, aga ei sisalda tehingutasusid) eest, pluss 125 eurot peegeldusserverite rendi ja hoolduse eest, kokku 850 eurot.
96.Seega ei saanud kostjale tulla üllatusena, et ta on kohustatud hagejale tasuma tarbitud teenustega kaasnevate tehingutasude eest. SK ID Solutions OÜ on ainuke ettevõtte, kes pakub Eestis kehtivuskinnituste päringute teenust. Vastavat teenust on võimalik osta vaid kõnealuselt äriühingult. Seega ei saa hageja tasunõue kehtivuskinnituste päringute eest olla ebamõistlikult suur.
97.Alusetud on kostja väited, mille kohaselt pole hagejal õigus nõuda perioodi 2019. a aprillist kuni maini tasu Askaloni serveri, iseteenindusserveri ning peegelserveri rendi ja hoolduse eest. Puudub vaidlus selles, et kostja võttis Askaloni serveri vastu 31.05.2019, kuid peegelserveri ja iseteenindusserveri üleandmist kostjale ei toimunud. Hagejal on õigus nõuda serverite rendi ja hoolduse eest tasu perioodi eest, mil kostja servereid kasutas. Kostja on perioodil 01.06.2019 – 31.08.2019 servereid kasutanud, järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt serverite rendi ja hoolduse eest tasu.
98.Kostjal polnud serverite vastuvõtmiseks vajalikku tehnilist valmisolekut. Pooled ei sõlminud kokkulepet serverite üleandmiseks pärast 10.04.2019 ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostja 21.03.2019 lepingu lõpetamise kokkuleppes pole serverite üleandmist mainitud. Kuigi kostja on läbivalt väitnud, et hageja on rikkunud serverite üleandmise kohustust juba alates 31.12.2018, pole kostja oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit kohtu ette toonud.
99.Ebaõiged on kostja väited, et serverite üleandmine pidi toimuma selliselt, et hageja registreerib serverid OVH serveripargis enda kontolt kostja kontole. Serverid tuli nende üleandmisel küll OVH serveripargis kostja nimele registreerida, kuid serverite ümberregistreerimine ei tähenda serverite üleandmist. Serverite vastuvõtmiseks peab olema tehniline valmidus, mida kostjal 31.05.2019 seisuga ei olnud. OVH ümberregistreerimine tehakse alles siis, kui kõik serverid on vastu võetud ning uue omaniku poolt kasutusse võetud.
100.Hageja saatis kostjale 29.05.2019 e-kirja, kus palus kinnitada, kas kostjal on mai lõpus serverite vastuvõtmiseks tehniline valmisolek olemas, millele kostja vastas 30.05.2019. Kostja võttis vastu ainult Askaloni serveri ega täpsustanud midagi teiste serverite vastuvõtmise kohta.
101.Kostja väitis, et läks 14.06.2019 üle kolmandate isikute kaasabil loodud serveritele, kuid kostja ei teavitanud hagejat sellest kordagi ja jätkas hageja serverite kasutamist kuni 25.10.2019. Hageja nõustus, et kostja saatis hagejale 12.06.2019 kirja, kus nõudis kostja klientide isikuandmete kustutamist. Meelevaldsed on kostja väited, mille järgi pidi hageja kirjast järeldama, et kostja ei vaja enam servereid ning need tuleks sulgeda. Kostja kohustus oli teatada, et ta ei soovi enam servereid kasutada.
102.Projektijuhtimise keskkonnas kasutatud sõnad „Issue” ja „Teema” tähendavad vastavalt asjaoludele projekti või tööülesannet. Tellija kohustus oli koostöös teostajaga määratleda iga projekti või tööülesande raames teostatavad üks või mitu ülesannet ning anda ülesannete täitmiseks piisavad ja täpsed lähteandmed. Tööülesandeid algatasid kas hageja seaduslik esindaja või kostja esindaja L. K.. Osad tööülesanded on küll algatatud hageja seadusliku esindaja poolt, kuid see ei tähenda, et kosta poleks neid töid tellinud. Hageja ei algatanud tööülesannet ilma kostja korralduseta.
103.Lepingu punkti 2.3.2 järgi tuli tööülesanne projektijuhtimise keskkonda sisestada kas hagejal või kostjal. Kõik tööülesanded, mis hageja esindaja projektijuhtimise keskkonnas algatanud on, algatas ta kostja koosolekul või telefoni teel antud juhise alusel. Hageja ei teinud töid, mida kostja temalt ei tellinud. Kui tööülesande sisestas projektijuhtimise keskkonda hageja seaduslik esindaja, sai kostja agatatud tööülesande kohta koheselt koopia. Kostja on võtnud omaks, et vaidlusalused tööd on tehtud kostja huvides.
104.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude. Kui lepingulisi suhteid enam ei olnud, saab hageja nõuda kostjalt mõistlikku tasu tellitud tööde ja teenuste eest. Hageja mõistab, et tema hinnakiri ei tõenda, et kostjalt nõutav tasu oleks mõistlik VÕS § 627 lg 2 mõttes. Seetõttu on hageja selgitamaks, et tema hinnakirjajärgsed tasumäärad on kooskõlas keskmiste samalaadse teenuse turuhindadega, esitanud tõendina Amazoni ja Google hinnakirjad. Kostja ei ole selgitanud, miks on hageja hinnavõrdlus kohatu. Peegelserverid, mida kostja hagejalt rentis, asusid Amazoni serveripargis. Otsuse hakata kasutama Amazoni rahvusvahelist teenust võttis kostja juhatus vastu juba 2017. aastal.
105.Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestuse avaldusega. Kostja tasaarvestus põhineb väitel, et kokkuleppe punkti 2.3 kohaselt oli hagejal õigus saada tasu nende enne lepingu sõlmimist tehtud tööde eest, mis olid seisuga 13.09.2018 kirjas Redmine süsteemis, kuid hageja on esitanud kostjale arveid tööde eest, mis sisestati Redmine süsteemi hiljem.
106.Hageja võttis omaks, et ta sisestas perioodil 06.01.-07.01.2019 Redmine süsteemi töötunde 2018. a juunisse, juulisse ja augustisse. See ei tähenda, et hagejal ei ole õigust tasu nõuda.
Kokkuleppe punktis 2.3. ei ole märgitud, et tasu saab nõuda vaid nende tööde eest, mis olid seisuga 13.09.2018 Redmine süsteemi märgitud. Antud punktist tulenes, et hagejal on õigus esitada kostjale arved 2018. aastal tehtud, kuid seni arveldamata tööde eest. Edasi täpsustati, et tööde nimekiri peab olema kirjas projektijuhtimise süsteemis Redmine. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjal tasu 2018. aastal teostatud, kuid seni arveldamata tööde eest, mis on kirjas projektijuhtimise süsteemis. Pooled ei leppinud kokku, et tööd peavad projektijuhtumise süsteemis olema kirjas 13.09.2018 seisuga.
107.Redmine on arveldussüsteem, kuhu hageja kandis sisse tehtud tööd ning tööde tegemiseks kulunud aja, mille alusel genereeris süsteem tööaja aruande, mis lisati iga väljastatud arve juurde, arve teisele leheküljele. Tööaja aruannete koostamine Redmine süsteemis toimus arve esitamise eelselt ehk kui hageja hakkas kostjale koostama arvet, koostas hageja vastavalt tehtud töödeks kulunud ajale Redmine süsteemis tööaja aruande. Hageja ei pidanud tööaja aruannet jooksvalt, vaid see loodi Redmine süsteemi enne arve koostamist arvele lisamise eesmärgil.
108.Iga hageja teostatud töö juures on GIT9 andmehoidla ajalugu, kus on registreeritud kõik teostatud tööd. Tulenevalt kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevatest väidetest on hageja teostanud Askalon tarkvaratööde analüüsi, mille käigus on hageja tuvastanud kõik tööd, mille eest hageja on kostjale arved esitanud. Kõik kostjale esitatud arvetel märgitud tööd perioodil 01.06.2018-31.08.2018 ehk enne kokkuleppe sõlmimist 13.09.2018 on märgitud mahus reaalselt teostatud. Samuti on hageja otsinud välja majasisesed märkmed, mis on koostatud 2018. aasta juunis, juulis ja augustis.
109.Kokkuleppe sõlmimisel ei olnud poolte eesmärgiks piirata saadavat tasu. Lepingu punkti eesmärgiks oli sätestada, et hagejal on õigus saada kostjalt tasu kõikide 2018. aastal kuni 13.09.2018 teostatud ja seni arveldamata tööde eest, mille loetelu on kajastatud Redmine süsteemis koos ajaaruannetega. Kostja on lepingut ebaõigesti tõlgendanud. Kui pooled oleksid soovinud tasu piirata, oleks punktis 2.3. välja toodud Redmine süsteemis kajastatud tööde eest tasumisele kuuluv summa.
110.14.06.2021 seisukohtades täpsustas hageja uuesti nõude suurust. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja 57 037,46 eurot, millest 52 552,34 eurot oli põhinõue ja 4485,12 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. 25.02.2020 täiendas hageja oma nõuet alternatiivse nõudega. 11.01.2021 esitas hageja avalduse primaarnõudest osaliseks loobumiseks ning palus enda kasuks välja mõista 51 718,53 eurot, millest põhinõue on 47 987,28 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks viivis on 3 731,25 eurot. Seega vähendas hageja 11.01.2021 nõudest osalise loobumise avaldusega oma põhinõuet kostja vastu 4565,06 euro võrra ja viivisenõuet 753,87 eurot võrra. Alternatiivnõude suuruseks jäi 159 141,96 eurot ning selles osas midagi ei muutunud.
111.Hageja esmane nõue kostja vastu on 51 718,53 eurot, millest 47 987,28 eurot on põhinõue ja 3 731,25 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viis. Hageja nõuab kostjalt 13.09.2018 kokkuleppe alusel 1900 eurot kokkuleppe sõlmimise ajaks teostatud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi eest. Kostja on 22.06.2020 võtnud omaks, et on kohtutunneli tarkvara lähtekoodi kätte saanud. Täiendavalt soovib hageja tõendada kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üleandmist asjatundja arvamusega. Asjatundja on kinnitanud, et askalon.zip fail sisaldas kohtutunneli tarkvara lähtekoodi.
112.Seoses kehtivuskinnituste päringute tasu nõudega selgitas hageja, et lepingu lisa 1 punktis 1.1.10 olid loetletud teenused, mida hageja pidi kostjale osutama. Nende teenuste eest pidi kostja
tasuma. Kehtivuskinnituse päringute teenus on tehnilise lisainfo (OCSP) teenus, mis võimaldab küsida reaalajas infot ID-kaardi, digi-ID ja Mobiil-ID sertifikaatide kohta. Seda teenust kasutatakse nii elektroonilise isikutuvastuse lahendustes kui digiallkirjastamise rakendustes. Kehtivuskinnituse päringuid tehakse ID-kaardi autentimise ja allkirjastamise, Smart-ID liidestuse haldamise ning Mobiil-ID liidestuse haldamise käigus.
113.Hageja tõendab kehtivuskinnituste päringu teenuse kasutamist asjatundja arvamusega. Asjatundja selgitas muuhulgas, et Eestis ei saa kehtivalt dokumente digiallkirjastada ilma kehtivuskinnituste päringuid tegemata. Kuna kehtivuskinnituse päring on tehtu tasu, kohustus kostja kehtivuskinnituste päringute tegemise eest tasuma lepingu lisa 2 p 1.1 alusel. Pooled leppisid kokku, et ID-kaardi autentimine ja allkirjastamine on tasuline teenus, mis ei sisaldu serverite rendi ning hoolduse maksumuses. Seega on kostja kohustatud kehtivuskinnistuste päringute eest tasuma. Kehtivuskinnituste päringute tasu suuruses pooled kokku ei leppinud, mistõttu kohaldub VÕS § 627 lg 2. Hageja nõuab mõistlikku tasu.
114.Hageja ei osutanud teenust ise, vaid vahendas SK ID Solutions AS pakutavat teenust. Teenuse vahendamine kostjale toimus selliselt, et teenusepakkuja SK ID Solutions AS esitas hagejale arve vastavalt oma ametlikule hinnakirjale ning hageja esitas arve omakorda kostjale edasi. Kostjale kehtivuskinnituste päringu teenuse eest väljastatud arve vastas täielikult teenusepakkuja ametlikule hinnakirjale ning hageja SK ID Solutions AS poolt esitatud arvele omapoolset tasu juurde ei lisanud.
115.27.05.2019 saatis hageja kostjale kirja, milles selgitas kostjale, mida viimane peab tegema selleks, et ta saaks serverid üle võtta. Hageja selgitas, et kui kostja ei saa teenuse osutajatelt vajalikke kooskõlastusi, ei hakka kostjal server tööle. 28.05.2019 saatis hageja kostjale kirja, kus selgitas veelgi põhjalikumalt, mida peab kostja tegema selleks, et saaks serverid üle võtta. Hageja saatis kostjale serverite ülevõtmiseks detailse teabe. Hageja hindas serverite ülevõtmisega seotud ajaliseks kuluks mitte vähem kui 6 kuud. Hageja selgitas, et kuna kostja ei ole hagejalt serverite üleandmist puudutavaid teenuseid tellinud, tuleb kostjal endal nüüd kõik hageja loetletud tööd ära teha.
116.29.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et saab põhiserverid üle anda reedel. Hageja palus kostjal valmistuda vastuvõtmiseks ette mai lõpuks. 31.05.2019 andis hageja kostjale Askalon serveri üle. Kostja on ise kinnitanud, et on saanud serverile ligipääsu. Askaloni serveri üleandmist kinnitavad kostja suhtes toimunud kriminaalasjas kogutud tõendid, muu hulgas kostja koostööpartneri Mindly OÜ esindaja J. S. ütlused. Seega leppisid pooled kokku Askaloni serverite üleandmises ning hageja palus kostjal kinnitada, et ta on valmis teised serverid mai lõpus vastu võtma. Kostja lubas seda järgmisel päeval täpsustada ning palus hagejal tehnilistes küsimustes kostja uue teenuseosutajaga kokku leppida.
117.Hageja saatis kostjale serverite üleandmisega seotud kirju veel mitmel korral 31.05.2019. Samades kirjades andis hageja kostjale teada, et on üle andnud Askalon serverile ligipääsu võimaldavad koodid. Hageja andis kostjale Askaloni serveri üle, aga iseteeninduse server jäi üle andmata. Kostja ei teatanud valmisolekust server üle võtta. Kostja ei saanud ilma digitallkirjastamise tarkvara omamata iseteeninduse serverit kasutada, kuid kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et kostja asus digiallkirjastamise tarkava looma esmakordselt alles 04.06.2019. Asjaolu, et kostja ei saanud ilma digiallkirjastamise tarkvarata iseteeninduse serverit kasutada, tõendab ka asjatundja arvamus. Kostjal ei olnud järelikult võimalik 31.05.2019 iseteeninduse serverit vastu võtta. Kui hageja oleks serveri lihtsalt kostja hostingu pakkuja kontole ümber registreerinud, ei oleks kostja ikkagi serverit kasutada saanud.
118.Asjatundja arvamus tõendab, et serveri üleandmine ei tähendanud pelgalt serveri ümber registreerimist kostja nimele. Hageja on tõendanud, et kostjal puudus serverite vastuvõtmiseks tehniline võimekus.
119.Asjatundja arvamus tõendab, et Askalon serveri protsessorite kõrge kasutuskoormus oli kuni 16.06.2019. Peale 16.06.2019 on toimunud üksikuid serveri protsessori kasutuskoormuseid. Viimane serveri protsessori kasutuskoormus toimus 04.10.2019. Iseteeninduse serveri protsessorite kõrge kasutuskoormus oli pidevalt kuni juuni keskpaigani aastal 2019. Viimane serveri kasutuskoormus oli 01.09.2019. Sellega on tõendatud, et kostja kasutas Askalon peegelserverit kuni 04.10.2019 ja iseteeninduse serverit kuni 01.09.2019. Seega tuleb kostjal serverite kasutamise eest hagejale tasu maksta.
120.Hageja soovis tõendada asjatundja arvamusega ka seda, et ajavahemikul 06.01.-07.01.2019 Redmine süsteemi 2018. a juunisse, juulisse ja augustisse sisestatud tööd olid tehtud enne 13.09.2018. Asjatundja on tuvastanud, et loodud tarkvara on kostjale üle antud askalon.zip failis ning sama tarkvara on sisse kantud „Git“ andmehoidlasse. Seega oli hagejal õigus saada nende tööde eest tasu ning hageja ei ole antu tasu saanud kostjalt alusetult, nagu väidab kostja oma tasaarvestusavalduses. Täiendavalt soovis hageja tööde teostamist tõendada tarkvara arendaja J. P. ütlustega.
121.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja tasaarvestuse avaldusega. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et Redmine süsteem ei ole kunagi kostjale üksikute tööde või töö raportite kohta teavitusi saatnud. Kui kostja oleks vastavaid teavitusi kunagi saanud, oleks kostjal olnud võimalik mõni väidetav teavitus kohtule esitada. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Teavitused ei oma sisulist tähtsust, sest kostja ei vabane enda tellitud ja hageja teostatud tööde eest tasumise kohustuses põhjusel, et kostja ei olevat saanud teavitusi, milliste edastamist leping ette ei näinud.
122.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 17 401,98 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Hageja esindaja on kokku esitanud 7 arvet õigusteenuse eest summas 15 601,98 eurot. Arve nr 2020/0219 lõppsummast on maha arvestatud kriminaalasjas osutatud õigusabi ajalises mahus 35 min, mida hageja ei käsitle menetluskuluna. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 1800 (1100 + 700) eurot. Kokku on hageja menetluskulud 17 401,98 eurot, millest õigusabikulud on 15 601,98 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv on 1800 eurot. Õigusteenust on hagejale osutatud tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks). Kuna hageja on käibemaksukohuslane, palus ta menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
123.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu ega pidanud neid täielikult põhjendatuteks. Kostja on menetluses esitanud viis menetlusdokumenti: vastuse hagiavaldusele ja neli seisukohta. Samuti on asjas toimunud kaks kohtuistungit. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 16 120 eurot. Hinnates asja keerukust, menetlusele kulunud aega, kohtumenetluse käigus esitatud tõendite mahtu ning muid menetluse seisukohalt olulisi asjaolusid, ei ole võimalik lugeda kostja põhjendatuks ja vajalikuks menetlustoimingute mahuks viie menetlusdokumendi koostamise ja kahel istungil osalemise eest 92 tundi ja 45 minutit. Kostja on 22.06.2020 menetlusdokumendis, 12.02.2021 menetlusdokumendis ja 05.07.2021 menetlusdokumendis olulises ulatuses korranud varem esitatud seisukohti.
124.Hagiavaldusega tutvumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 4 tundi ja vastuse kootamiseks enam kui 6 tundi. Hageja 22.05.2020 dokumendile vastamiseks ei saanud mõistlikult aega
kuluda 19 tundi ja mõistlik aeg on 10 tundi. 05.07.2021 seisukoha koostamiseks võis mõistlikult aega kuluda kuni 5 tundi.
KOSTJA VASTUVÄITED
125.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tasus hagejale tema nõutud summa täielikult 10.04.2019. Pooled ei ole sõlminud ühtegi uut kokkulepet täiendava koostöö kohta. Kostja pidas hageja nõudeid arusaamatuteks. Hageja lõpetas lepingu 18.02.2019, saates selle kohta e-kirja. 02.04.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale kirja, mille punktis 1.2. oli märgitud, et hageja oli lepingu 18.02.2019 üles öelnud.
126.Alates 18.02.2019 e-kirja saamist lõpetas kostja hagejalt lepingu alusel arendustööde tellimise. Lepingu esemeks oli infosüsteemide arendus- ja hooldusteenuse osutamine. Ainsateks hageja teostatud tegevusteks jäid infosüsteemide asupaigaks olevate serverite üleandmisega seotud tööd ning infosüsteemides ilmnenud kostja majandustegevust takistavate vigade parandamine. Kuna infosüsteemid asusid hageja valduses olevates serverites, ei olnud kellelgi peale hageja võimalik neid vigu parandada.
127.Selliseid lepingu lõpetamise järgselt serverite üleandmisega ja vigade parandamisega seotud töid oli vähe. 2019 märtsis tegeles hageja enda väitel 17 tunni, aprillis 5,5 tunni ja mais 30 tunni ulatuses kostja huvides tehtud töödega. Lepingu kehtivuse ajal tegi hageja kostja tellitud töid näiteks 2019 jaanuaris 229 tundi, 2018 detsembris 321,45 tundi, novembris 252,5 tundi, oktoobris 307,75 tundi ja septembris 217,5 tundi. Tegelikult oli kostja tellitud maht nendes kuudes veelgi suurem, kuid hageja ei olnud suuteline suuremat mahtu teostama. Seega tegi hageja varem keskmiselt 265,64 tundi töid kuus. Lepingu lõpetamise järgselt teostas hageja 3 kuu vältel kostja huvides töid keskmiselt 17,5 tundi kuus. Järelikult leping lõppes 18.02.2019.
128.22.02.2019 esitas hageja kostjale arved kogu seni arveldamata töö suhtes. Hageja esitas 22.02.2019 kostjale korraga arved nr 1345 (2018 september), 1346 (2018 oktoober), 1347 (2018 november), 1348 (2018 detsember), 1355 (kreeditarve), 1349 (2019 jaanuar) ja 1350 (2019 veebruar). Seega soovis hageja kohe pärast lepingu lõpetamist korraga arveldada kogu seni arveldamata töö. Veebruari töö kohta esitas hageja arve juba 22.02.2019, kuigi veebruar ei olnud veel läbi. Nimetatu kinnitab samuti, et hageja arvates lõppes leping 18.02.2019.
129.Kostja tegi 21.03.2019 hagejale kompromissettepaneku, mida hageja ei aktsepteerinud. Kompromissi eesmärgiks oli reguleerida lepingu lõpetamisega seotud küsimused, sealhulgas hagejale tasutavad summad, kostjale Eesti, Läti ja Leedu lähtekoodi koopia, andmebaasi koopia ja failiarhiivi koopia koos kõigi vajalike võtmetega üleandmises ja veel lõpetamata kostja jaoks olulise ja ajakriitilise tarkvaraarenduse lõpetamises hageja poolt. Hageja ei aktsepteerinud kostja kompromissettepanekut.
130.Hageja esindaja 02.04.2019 kirjas ettepanekuga ei nõustunud ja kinnitas, et leping on juba lõppenud. Kirjas nõudis hageja 63 856,80 euro tasumist 2018. a tehtud tööde eest ning kahe arve tasumist 2019. a tehtud tööde eest, misjärel hagejal enam kostja vastu nõudeid pole. Kostja tasus hageja soovitud summa ehk maksis 10.04.2019 hagejale 90 328,80 eurot, mis tulenes hageja ettepanekust. Vastasel juhul ähvardas hageja seisata kogu kostja äritegevuse. Nimelt asusid kõik kostja infosüsteemid ja andmebaasid hageja valduses olevates serverites, mis hageja oli lepingut rikkudes jätnud kostjale üle andmata.
131.Pooled ei ole sõlminud ühtegi uut kokkulepet hageja täiendavate tööde teostamise kohta. Hageja 02.04.2019 kirjas esitatud ettepaneku kohaselt tuli juhul, kui kostja soovib hagejalt täiendavate tööde teostamist, sõlmida selleks uus kokkulepe. Pärast 18.02.2019 lepingu lõpetamist teostas hageja üksnes neid töid, mida hageja lepingu rikkumise tõttu ei olnud kellelgi teisel peale hageja võimalik teostada. Lepingu punkti 2.3.10. kohaselt oli hageja kohustatud hiljemalt 31.12.2018 vormistama kostja nimele ümber kõik kostja andmetega seotud serverid. Seda peeti lepingu punkti 2.3.10. kohaselt niivõrd oluliseks kohustuseks, et selle kohustuse rikkumise korral oli kostjal õigus leping ennetähtaegselt etteteatamata üles öelda. Hageja rikkus seda kohustust. Hageja lepingu lõpetamisel 18.02.2019 olid kõik serverid jätkuvalt üle andmata. Kõik tööd, mille eest hageja täiendavalt tasu nõuab, on seotud serverite üleandmisega või serverites asunud kostja infosüsteemide vigade parandamisega. Kuna serverite valdus oli hagejal, ei saanud keegi teine vigu parandada.
132.Hageja 25.10.2019 ülesütlemisavaldus on alusetu ja arusaamatu. Leping lõppes 18.02.2019. Pärast lepingu lõppemist pidi veel toimuma hageja valduses olnud kostja serverite üleandmine, mis pidi lepingu punkti 2.3.10. kohaselt olema tehtud juba 31.12.2018, kuid jäigi tegemata. Hoolimata kostja 10.04.2019 nn lõpparve tasumisest jätkas hageja kostjale üllatuseks arvete esitamist. Igakordselt, kui hageja saatis kostjale tasumiseks uue arve, vastas kostja, et hageja 18.02.2019 ülesütlemine lõpetas lepingu ja uute arvete esitamine hageja poolt alusetu.
133.Kuigi kostja nõustus, et lepingu lõpetas hageja 18.02.2019, ei olnud ta nõus hageja väidetega lepingu rikkumise tõttu. Hageja sellekohased väited on ebaõiged. Hageja 18.02.2019 ülesütlemisavalduses ega hagiavalduses pole kirjas, milles seisnes hageja ärisaladus, mille edastamist hageja kostja töötajale L. K.le ette heidab. Samuti pole L. K. andnud Mindly OÜ-le suuniseid hageja töötajate ülesostmiseks.
134.Kostja ei ole tellinud hagejalt turvaauditi teostamist ega täiendavate turvaabinõude rakendamist. Kuna hageja lõpetas 18.12.2019 lepingu, pidi ta koheselt serverid kostja nimele ümber vormistama. Hageja seda ei teinud. Hageja 02.04.2019 kirjast mõistis kostja, et kui kostja tasub hageja nõutud summad, teostab hageja serverite kostja nimele ümbervormistamise. Kostja tasus nõutud summad 10.04.2019, kuid hageja jättis serverid ikka ümber vormistamata. Hageja teavitas alles 31.05.2019 kostjat, et on võimaldanud ligipääsu serveritele IP aadressiga 188.165.30.80 ja andmebaasile IP aadressiga 188.165.30.81. Selle peale teatas Mindly OÜ kui kostja uus teenuse osutaja hagejale 03.06.2019, et puudu on kliendiportaal IP aadressiga
151.80.77.152.Selle peale teatas hageja samal päeval kl 19:37 Mindly OÜ-le, et Mindly OÜ haldusala serverist IP aadressiga 149.202.196.208 on alguse saanud rünnakud hageja valduses oleva kostja iseteenindusserveri pihta ja ründeks on kasutatud kostja servereid. Mindly OÜ selgitas oma tegevust. Sealjuures oli hageja ise varem küsinud IP aadresse, millelt sisse hakatakse logima ja Mindly OÜ oli vastanud ning need IP aadressid hagejale edastanud.
135.31.05.2019 hageja üksnes võimaldas ligipääsu osadele serveritele, kuid mitte kõigile. Mindly OÜ kontrollis neid servereid, milledele hageja oli ligipääsu võimaldanud ning avastas, et klienditeeninduse serverile polnud otseligipääsu võimaldatud. Samas oli ühes serveris, kuhu ligipääs võimaldati, tee sinna klienditeeninduse serverisse olemas. Mindly OÜ esindaja kontrollis, mis serveriga on tegemist ja avastas, et tegemist ongi kostja iseteenindusserveriga, kuhu hageja polnud otseligipääsu võimaldanud. Hageja käsitles seda millegipärast küberünnakuna.
136.Ühtegi uut tööd ei ole kostja hagejalt tellinud. Hagile lisatud trackeri feature nr 4340 kohaselt on hageja iseendalt sellise töö tellinud 29.07.2019 ja selle samal päeval ise heaks
kiitnud. Hagejal puudus õigus omaalgatuslikult sellist tööd kostja huvides teha ja seda kostjale arveldada. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui juba 03.06.2019 ehk 49 minutit pärast hageja küberrünnaku väite esitamist selgitati hagejale, et mingit küberrünnakut pole aset leidnud, miks hageja on 29.07.2019 tellinud iseendalt 63 tunni ulatuses küberrünnakuga seonduva auditi ja küberrünnaku kaitseks täiendavad abinõud. Arvel nr 1371 viidatud töö nr 4314 osas pole hageja ühtegi selgitust esitanud. Kostja vaidleb ka selle töö tellimisele vastu. Hageja on arve esitanud, olles samas teadlik, et kostja pole temalt neid töid tellinud. Nende tööde teostamise järele puudus vajadus. Hageja ei ole tõendanud, mida ta täpselt tegi. Hageja ei ole üle andnud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi, mis oli 2200 euro saamise eelduseks 13.09.2018 kokkuleppe alusel.
137.Leping lõppes 18.02.2019 hageja kirjaga, mida hageja on ise kinnitanud 02.04.2019 kirjas. Kuna leping lõppes 18.02.2019 ülesütlemisega, on hageja 25.10.2019 ülesütlemine tagajärjetu. Kostjale jääb arusaamatuks, mis asjaoludel asus hageja juba 18.02.2019 lõppenud lepingut 25.10.2019 teistkordselt üles ütlema. Lepingu kehtivust kuni 25.10.2019 ei kinnita isegi hageja hagi alusena esitatud arved. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et ta teostas kostja huvides viimased tööd 2019 mais. Lepingu lõppemise hetkel 18.02.2019 ei olnud kostja hagejale 63 856,80 eurot võlgu. 18.02.2019 ülesütlemisavaldus ei sisaldanud väiteid, et kostja on hagejale midagi võlgu. Tegelikult esitas hageja arved 2018. a septembrist detsembrini tehtud töö eest summas 63 856,80 eurot ja arved 2019. a jaanuarist veebruarini tehtud töö eest summas 24 624 eurot kostjale tasumiseks alles 22.02.2019.
138.Kostja üritas lepingu lõppemises kokku leppida, kuid hageja keeldus sellest. Hageja vastas kostjale 02.04.2019, et leping on juba lõppenud 18.02.2019 ülesütlemise avaldusega. Kostja täitis hageja kompromissettepanekus esitatud nõuded ja uusi kokkuleppeid pooled ei sõlminud. Hagejal ei saa olla hagis esitatud nõuet. Kõikide hagi aluseks olevate arvete puhul on kostja selgitanud, et tal puudub tasumise kohustus.
139.Hageja kasutamata broneeringutest tulenevale nõudele summas 40 410 eurot vaidles kostja vastu. Hageja tugineb nõudes lepingu punktidele 1.3.1.3. ja 1.3.2. ning nõuab tellimata töötundide eest kompensatsiooni perioodi eest 2019. a märtsist maini. Nõue puudutab perioodi pärast 18.02.2019, mil leping lõppes. Hageja nõutud perioodil puudus kostjal kohustus tellida hagejalt töid. Kostja lõpetas hagejalt tööde tellimise põhjusel, et hageja oli 18.02.2019 lõpetanud lepingu. Pärast seda kuupäeva keeldus hageja igasugusest arendustööde teostamisest, mistõttu kostja ei saanud neid hagejalt tellida. 02.04.2019 kirjas teatas hageja, et tema täiendav tööde teostamine on võimalik üksnes juhul, kui kostja on hageja nõutud summa tasunud ning pooled sõlmivad uue lepingu tööde mahu ja maksumuse kohta. Lisaks tulenes hageja 02.04.2019 kirjast, et pärast nõutud summa tasumist puuduvad hagejal kostja vastu nõuded. Kostja tasus hageja nõutud summa 10.04.2019. Hageja asus alates 27.05.2019 pahatahtlikult ja alusetult nõudma kostjalt tellimata jäänud töötundide eest kompensatsiooni.
140.Iseteeninduse küberrünnaku kaitse täiendavate abinõude ja turvaauditi ning QV LV kontrolli eest nõuab hageja alusetult 3795 eurot. Nimetatu sisaldub 29.07.2019 esitatud arvel nr 1371. Kostja pole hagejalt sellist tööd tellinud. Puudub tõend, mis kinnitaks, et hageja on tema poolt väidetud töö teostanud. Kostja hinnangul ei saa ta seda olla teinud, kuna mingit hageja väidetud küberrünnakut pole üldse toimunud.
141.Hageja nõuab alusetult kostjalt serveri tasudena 3650,06 eurot. Lepingu punkti 2.3.10. kohaselt oli hageja kohustatud serverid kostja nimele ümber registreerima hiljemalt 31.12.2018. Hageja rikkus seda kohustust. Kohustuse rikkumine võimaldas hagejal saavutada 02.04.2019 kirjas nõutud summade tasumise, kuna hageja ähvardas tasumata jätmise korral kostja
äritegevuse seisata. Hageja valduses olevates serverites asusid kogu kostja äritegevuse tuuma moodustavad infosüsteemid ja andmebaasid. Hageja ei vormistanud servereid kostja nimele ka pärast 10.04.2019, mil kostja oli tasunud kogu hageja nõutud summa. Alles 31.05.2019 võimaldas hageja kostjale ligipääsu osadele, kuid mitte kõigile serveritele. Iseteenindusportaali asupaigaks olevale serverile jättis hageja ligipääsu võimaldamata. Samuti jäid kõik hageja valduses olnud serverid kostja nimele ümber registreerimata. Seetõttu pidi kostja ehitama oma infosüsteemide ja andmebaaside tarbeks üles uued serverid.
142.Hageja 02.04.2019 kirjas sisaldunud ettepanek täiendavate tööde suhtes eraldi kokkulepete sõlmimiseks puudutas ka serveritasusid. Kuna leping lõppes 18.02.2019 ning pooled ei sõlminud edasise koostöö suhtes uut kokkulepet, puudub hagejal nõudeõigus. Lisaks puudub hagejal nõudeõigus põhjusel, et ta oli alates 31.12.2018 viivituses serverite kostja nimele registreerimisega. Kuna hageja oli lepingut rikkudes jätnud serverid kostja nimele registreerimata, siis ei jäänud kostjal üle muud, kui taluda seda, et servereid haldab ja valdab hageja. Kuna hageja jättis serverid kostja nimele ümber registreerimata, võttis kostja alates 01.06.2019 kasutusele oma serverid. Kostjale jääb arusaamatuks arvel nr 1371 toodud summa kujunemine.
143.Hageja nõuab alusetult kostja huvides tehtud tööde eest 2130 eurot 27.05.2019 ja 19.06.2019 arvete alusel. Kõik arvetel märgitud tööd olid seotud kas serverite kostjale üleandmise korraldamisega (mida ei toimunudki), serverites sisaldunud kostjale kuulunud andmetest koopiate tegemisega ja kostjale üleandmisega (nr 4272, 4277, 4290, 4292) või serverites asunud kostjale kuulunud infosüsteemides avastatud vigade likvideerimisega (nr 4295, 4298, 4311, 4313, 4314). Sealjuures töid nr 4295 ja 4313 pole hageja enda esitatud info kohaselt tehtud, kuna nende staatuseks on märgitud in Icebox, mis tähendab, et nende tööde tegemine oli pandud ootele. Töö nr 4277 on arveldatud topelt, kuna see sisaldub nii arvel nr 1361 kui ka arvel nr 1366.
144.Kõiki ülal viidatud töid sai teha üksnes hageja, kuna ainult temal oli serveritesse ligipääs, sest ta oli jätnud serverid kostjale üle andmata. Seega oli nende tööde tegemise vajadus hageja lepingu rikkumise tagajärg. Lisaks, kuna leping lõppes 18.02.2019 ning hageja 02.04.2019 kirja kohaselt oli mis iganes uue töö teostamise eelduseks eraldi kokkulepe hageja ja kostja vahel, kuid ühtegi sellist kokkulepet pole sõlmitud, puudub hagejal nõudeõigus. Hageja tegi neid töid lepingu lõppemisega kaasnenud kohustuste täitmisena.
145.Kehtivuskinnituste päringute eest nõuab hageja alusetult 647,28 eurot 29.07.2019 arve alusel. Nõude kujunemise perioodiks on hageja märkinud 01.01.2019 kuni 30.06.2019. Kuna leping lõppes 18.02.2019, jäi selline periood arusaamatuks. Hageja nõue 2280 euro saamiseks on samuti alusetu, sest hageja ei ole kostjale üle andnud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi. 13.09.2018 kokkuleppes toodud eeltingimus on täitmata.
146.Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele ja taotles viivise vähendamist nullini. Kostja oli õigustatud arvama, et pärast hageja 02.04.2019 kirjas nõutud summade tasumist 10.04.2019 puuduvad hagejal kostja vastu mistahes täiendavad nõuded. Kostja sai hageja 02.04.2019 kirjast järeldada, et hagejal saavad kostja suhtes tekkida täiendavad rahalised nõuded üksnes juhul, kui pooled on sõlminud täiendavate tööde teostamiseks uued kokkulepped, kus on lepitud kokku täiendav maht ja tasu.
147.22.06.2020 seisukohtades vaidles kostja hageja nõudele jätkuvalt vastu. Kohtutunneli tarkvara lähtekoodi tasu saamise eelduseks oli see, et arendus on lõpetatud ja kostja saab selle
kasutusele võtta. 13.09.2018 kokkuleppe punktis 2.2. on kirjas, et kohtutunneli tarkvaraarenduse osas on 13.09.2018 seisuga tarkvara lähtekood aegunud, mistõttu see vajab lisaarendust. Sellest tulenevalt leppisid pooled punktis 2.2. kokku, et hageja viib kohtutunneli tarkvaraarenduse lõpuni selliselt, et kohtutunnel on viidud üle uuele X-tee 6 versioonile. Sealjuures lepiti kokku, et pärast seda, kui hageja on kasutuskõlbliku tarkvara lähtekoodi kostjale üle andnud kas kokkulepitud keskkonda üleslaadimise või andmekandjal edastamise teel, tasub kostja hagejale 1900 eurot ja käibemaksu enne kokkuleppe allkirjastamist tehtud arendustööde eest ja pärast kokkuleppe allkirjastamist tehtavate arendustööde eest vastavalt lepingule.
148.Hageja pidi punkti 2.2. järgi arendama tarkvara lõpuni, andma kostjale üle ja alles pärast seda pidi kostja tasuma 2014. a arendustöö ja hilisema arendustöö eest. Pärast kokkuleppe sõlmimist ei teinud hageja kohtutunneli tarkvara osas ühtegi arendustööd ja tal ei ole õigust tasu saada. Tasu saamise eelduseks oli see, et hageja on arenduse lõpetanud ja kostjal on võimalik seda kasutada. Hageja esitatud kohtutunneli arenduse trackterist nähtub, et viimase arendustöö tegi hageja 2014. aastal. 2017. aastal on hageja üksnes märkinud, et tööd on ootel (on hold). Kostja pidas arusaamatuks hageja väidet, et kohtutunneli tarkvara oli valmis ja kostjale üle antud juba 2014, sest 2014. a detsembris vabandas hageja kostja ees korduvalt ja teatas, et arendus lükkub edasi järgmisse aastasse. See väide on vastuolus hageja kinnitusega kokkuleppe punktis 2.2., kus ta tunnistas, et arendatud koos on aegunud ja vajab lisaarendust kasutusele võtmiseks.
149.Asjaolu, et hageja oli 02.02.2018 andnud kostjale üle aegunud kohtutunneli lähtekoodi juba enne kokkuleppe sõlmimist, ei oma tähtsust, sest tasunõude eelduseks oli aegunud koodile lisaarenduse tegemine ja selle üleandmine pärast kokkuleppe sõlmimist. Kostja nõustus, et varasem kood oli üle antud 02.02.2018. Kokkuleppe punktis 2.2. hageja antud kinnituse kohaselt oli aga tegemist aegunud ja kasutuskõlbmatu lähtekoodiga, mis vajas lisaarendust. Hageja arvates on tal õigus selle kõlbmatu lähtekoodi eest saada tasu ilma lisaarenduse tegemiseta. Kostja pidas arusaamatuks, miks pidanuks ta soostuma maksma hagejale tasu aegunud ja kasutuskõlbmatu lähtekoodi eest. Kui hageja väited oleksid põhjendatud, ei oleks kokkuleppe punktis 2.2. olnud kirjas hageja lisakohustusi. Kokkuleppe punktile 2.2. vastavat lähtekoodi hageja kostjale üle andnud ei ole.
150.Hagejal puudub lepingu alusel 46 127,28 euro nõudeõigus, sest leping lõppes 18.02.2019. Ebaõige on hageja väide, et leping lõppes 01.11.2019 hageja 25.10.2019 avalduse alusel. Hageja on menetluse kestel oma väiteid muutnud. Algses hagiavalduses leidis hageja, et leping lõppes 25.10.2019 ülesütlemise avaldusega. Seejärel on hageja asunud väitma, et 18.02.2019 avaldus oli korraline ülesütlemise avaldus, mille tulemusena lõppes leping 19.05.2019.
151.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et 18.02.2019 avaldus oli korralise ülesütlemise avaldus lepingu punkti 8.2. alusel. Varem tugines hageja lepingu punktile 8.3. 18.02.2019 kirjas põhjendas hageja lepingu ülesütlemist kostja olulise rikkumisega ega avaldanud, et lepingu täitmine peaks veel 3 kuud jätkuma. Alates 18.02.2019 lõpetas kostja hagejalt arendustööde tellimise. 22.02.2019 esitas hageja korraga kõik arved seni arveldamata tööde eest, sealhulgas veebruari tööde eest, kuigi kuu ei olnud veel lõppenud. Hageja ise ei pidanud lepingut enam kehtivaks.
152.25.10.2019 ülesütlemisavalduses pole väidetud, et 18.02.2019 öeldi leping üles 3-kuulise etteteatamistähtajaga selliselt, et see lõppes 19.05.2019. Hageja hoopis väitis, et leping lõpeb 01.11.2019. 20.12.2019 hagiavalduses tugines hageja samuti sellele, et ta ütles lepingu üles 25.10.2019 selliselt, et see lõppes 01.11.2019. Hageja ise ei ole oma 29.05.2019 e-kirjale ei varem ega hiljem omistanud tähendust, millele ta on asunud tuginema 25.02.2020 seisukohas.
153.Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt tellimata tööde eest kompensatsiooniks 40 410 eurot, sest hageja nõuab summat perioodi eest, mil leping oleks juba lõppenud. Vaidlus puudub, et selle summa ulatuses hageja töid ei ole teinud. Hageja ise teatas kostjale 02.04.2019, et iga töö, mille teostamist kostja soovib, vajab täiendavat kokkulepet, mida pooled sõlminud ei ole. Tegelikult ei olnud hageja võimeline ühelgi lepingu kehtivuse kuul tegema töid 300 tunni ulatuses, mistõttu on nõue pahatahtlik.
154.Hagejal puudub õigus nõuda 647,28 eurot kehtivuskinnituste päringute eest. Hageja nõuab tasu perioodi eest 01.01.-30.06.2019, kuigi leping lõppes 18.02.2019. Seega perioodi eest 19.02.30.06.2019 on hageja nõue igal juhul alusetu. Hageja nõue on alusetu ka perioodi eest, mil leping veel kehtis. Hageja väidab, et kehtivuskinnituste päringute eest on tal õigus saada tasu lepingu punkti 4.4. alusel. Hageja jätab tähelepanuta, et lepingu punkti 4.4. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale lepingu lisas 1 kirjeldatud teenuse eest igakuiselt lepingu lisas 2 toodud hinnakokkuleppe alusel. Lepingu lisas 2 ei ole kehtivuskinnituste päringute eest tasu maksmist ette nähtud. Seetõttu hagejal ei olnud õigust nõuda ja ta ei nõudnud kostjalt lepingu kehtivuse ajal kehtivuskinnituste päringute eest tasu. Alles 29.07.2019 ehk 5 kuud pärast lepingu lõppemist esitas hageja üllatuslikult, kuid alusetult tasu nõude ja seda perioodi eest 01.01.-30.06.2019. Hageja esitatud SK ID Solutions OÜ arvel nr 2197036 ei viita miski kostjale.
155.Hagejal puudub õigus nõuda 2960 eurot serveritasudena. 2019. a aprillist maini nõuab hageja serveritasudena kokku 1700 eurot, mis sisaldab lepingu kohast tasu Askaloni serveri, iseteenindusserveri ja peegelserveri rendi ja hoolduse eest. Kostja vaidles nõudele vastu, sest hageja rikkus kohustust anda serverid üle hiljemalt 31.12.2018. Hageja alusetult õigustab kohustuse rikkumist kostjal vastuvõtmiseks valmisoleku puudumisega. Hageja väited on tõendamata. Kostja oli valmis servereid võtma vastu nii enne kui pärast 31.12.2018. Serverite üleandmine pidi toimuma selliselt, et hageja registreerib nad OVH serveripargis enda kontolt kostja kontole.
156.Hageja rikkus kohustust anda serverid üle ka pärast 10.04.2019. Kartuses, et hageja võib kostja äritegevuse seisata, tasus kostja kõik hageja nõutud arved 10.04.2019. Kostja uskus hageja 02.04.2019 kirjas esitatud lubadust, et arvete tasumine lõpetab kõik hageja nõuded ning mis tahes edasiste tööde tegemine hageja poolt toimub üksnes poolte eraldiseisva uue kokkuleppe alusel. See tähendas, et hageja pidanuks koheselt pärast 10.04.2019 arvete tasumist vormistama serverid enda OVH kontolt ümber kostja OVH kontole. Hageja seda ei teinud.
157.Serverite üleandmise kohustuse rikkumise tõttu on kostja kandnud kahju summas 1200 eurot. Lepingu lisa 2 punkti 1.1. kohaselt oli serverite rendi ja hoolduse igakuiseks tasuks kokku 850 eurot, kuid lepingu lisa 2 punkti 1.2. kohaselt pidi pärast serverite kostjale üleandmist rendimaksed lõppema ja igakuise hoolduse tasuks pidi jääma kokku 450 eurot. Kui hageja oleks täitnud lepingu punktist 2.3.10. tuleneva kohustuse, ei oleks kostja 2019. jaanuari, veebruari ja märtsi eest pidanud maksma mitte 3 x 850 = 2550 eurot, vaid hoopis 3 x 450 = 1350 eurot ehk 1200 eurot vähem. Sealjuures 2019 märtsiks oli leping lõppenud ja kostja maksis hageja 02.04.2019 nõudekirjast tulenevalt 2019 märtsi eest 850 eurot üksnes seetõttu, et kartis hageja ähvardust serverid üldse sulgeda, mis oleks halvanud kostja äritegevuse.
158.Hageja nõue 2019 aprilli ja mai serveritasude eest põhineb täielikult hageja enda lepingu rikkumisel. Kui hageja oleks täitnud lepingu punktist 2.3.10. tuleneva kohustuse tähtaegselt 31.12.2018 või hiljemalt 10.04.2019, ei olnuks hagejal olnud õigust kostjalt serverite eest rendiega hooldustasusid küsida.
159.Perioodi eest 2019 juuni-august nõuab hageja serveritasudena kokku 1260 eurot, mis sisaldab lepingu kohast tasu iseteenindusserveri ja peegelserveri rendi ja hoolduse eest. Hageja lähtub ekslikust loogikast, et ta andis kostjale üle Askaloni serveri 31.05.2019, kuid peegelserver ja iseteenindusserver jäid kostjale üle andmata kostja vastuvõtuviivituse tõttu. Hageja võimaldas 31.05.2019 küll ligipääsu Askaloni serverile, kuid jättis ligipääsu võimaldamata iseteenindusserverile ega andnud mitte ühtegi serverit kostjale üle ehk ei registreerinud ühtegi serverit kostja nimele. Hageja teatas 29.05.2019 e-kirjas kostjale, et ta saab põhiserverid üle anda reedel, kuid osade asjadega läheb veel aega. 31.05.2019 küsis hageja, mis IP aadressilt hakkab kostja sisse logima, et tulemüüri ligipääs teha. Kostja koostööpartner teatas küsitud IP aadressid. 31.05.2019 küsis hageja veel kostja OVH kasutajakonto tunnused, et anda korraldus serverid üle viia. Hagejale teatati see tunnus samal päeval. Järgmisel esmaspäeval selgus, et kostja koostööpartnerile ligipääsu ei olnud võimaldatud ja hageja asus kostja partnerit süüdistama küberrünnakus. Kostjale ei võimaldatud ligipääsu iseteenindusserverile.
160.Hageja 29.05.2019 e-kiri ei olnud suunatud mitte serverite haldusteenuse jätkamisele, vaid serverite üleandmisele ja sellega serverite haldusteenuse lõppemisele. Tõele ei vasta hageja väide, mille kohaselt ta olevat andnud oma 29.05.2019 e-kirjas kostjale otsustada, kas kostja jätkab servereid puudutavas osas hagejalt teenuse tellimist või mitte. E-kirja tekstis puudub igasugune viide, et teenuse ostmine kolmandalt isikult puudutab servereid. Selles lauses on mõeldud üksnes arendusteenuseid. Samas 29.05.2019 e-kirjas lubas hageja serverid anda üle 31.05.2019, milline lubadus oleks arusaamatu, kui hageja oleks millegipärast lootnud, et kostja veel jätkab temalt serverite rentimist ja haldusteenuse ostmist.
161.Kuna hageja ei andnud kostjale servereid üle, tõstis kosja oma äritegevuse ümber uutesse serveritesse, millest hageja sai koheselt teada. Kuna hageja oli rikkumises serverite üleandmisega juba alates 01.01.2019, asus kostja Mindly OÜ abiga uusi servereid looma, et sinna oma äritegevus ümber tõsta. Kuna hageja ei andnud servereid üle ka 31.05.2019 nagu ta oli lubanud, alustas kostja äritegevust uutelt serveritelt alates 01.06.2019. See oli võimalik, kuna ligipääsu Askaloni põhiserverile võimaldas hageja alates 31.05.2019, misjärel kostja sai kopeerida sealt andmed ja tõsta need ümber oma uutesse serveritesse. Kostja üleminek uuele iseteenindusserverile leidis aset 14.06.2019.
162.Askaloni serveri mitte kasutamist kostja poolt alates 01.06.2019 kinnitab hageja esitatud serveri koormuse väljavõte. Kuna hageja rikkus lubadust anda Askaloni server kostjale üle 31.05.2019, kuid kostja sai kõik Askaloni serveris asunud kostjale kuulunud andmed hageja poolt serverile võimaldatud ligipääsu kaudu kätte, lõpetas kostja Askaloni serveri kasutamise 01.06.2019. Asjaolu, et hageja nägi, et alates 01.06.2019 Askaloni serverit enam ei kasutata, kinnitab hageja enda poolt esitatud serveri koormuse väljavõte. Hageja on oma 22.05.2019 menetlusdokumendis loobunud Askaloni serveri rendi ja hooldustasu nõuetest perioodi eest, mis jääb 2019 maist hilisemasse aega. Seetõttu on arusaamatu, miks hageja nõuab jätkuvalt perioodi ees 2019 juunist kuni augustini Askaloni peegelserveri renti ja hooldustasu. Kui hageja oli teadlik, et kostja ei kasutanud alates 01.06.2019 enam Askaloni serverit, polnud tal enam vajadust ka peegelserveri järele. Seetõttu on arusaamatu ja alusetu hageja rendi ja hooldustasu nõue peegelserveri eest.
163.Iseteeninduse serveri mitte kasutamist kostja poolt alates 14.06.2019 kinnitab hageja esitatud serveri koormuse väljavõte. Kostja lõpetas hageja nimel olnud iseteenindusserveri kasutamise 14.06.2019. Asjaolu, et hageja nägi, et alates 14.06.2019 iseteeninduse serverit enam ei kasutata, kinnitab hageja enda poolt esitatud serveri koormuse väljavõte. Seda arvestades on
arusaamatu ja alusetu, miks hageja nõuab iseteenindusserveri renti ja hooldustasu 2019. a juunist kuni augustini.
164.Kostja saatis hagejale 12.06.2019 kirja, millest hageja pidi järeldama, et ta võib tema valduses olevad serverid sulgeda. Kostja nõudis 12.06.2019 kirjas, et hageja annaks talle üle kõik kostja iseteeninduses kostja klientide digitaalselt allkirjastatud konteinerid ja iseteeninduse logifailid, seejärel kustutaks kõik hageja valduses olevad kostja ja PlusPlus Baltic OÜ klientide isikuandmed ja olemasolevad koopiad ning saadaks kostjale digitaalselt allkirjastatud kinnituse isikuandmete ja koopiate kustutamise kohta. Kuigi hageja ühtegi esitatud nõuet ei täitnud, pidi hageja 12.06.2019 kirjast järeldama, et kostja ei vaja enam hageja valduses olevate serverite käigus hoidmist. Hageja serverite rendi- ja hooldustasude nõue 2019. a juuni kuni augusti eest on alusetu.
165.Hageja on loobunud nõudest seoses küberrünnaku turvaauditiga summas 3795 eurot. Kostja on hea tahte märgina valmis aktsepteerima, et ta on kohustatud maksma hagejale kostja huvides tehtud töö eest 2100 eurot. Tegu on tasuga kostja huvides tehtud töödega, mida hageja pidi tegema, sest ta oli viivituses serverite üleandmisega. Kostja samas tunnistas, et hageja tegi 2019. a aprillis ja mais 35 tunni ulatuses kostja huvides tööd. Kui hageja oleks täitnud serverite üleandmise kohustuse, poleks ta töid pidanud tegema. Hageja tegi tarkvara vigade parandusi üksnes põhjusel, et ta ei olnud lepingut rikkudes servereid kostjale üle andnud. Kui aga hageja oleks serverid üle andnud, oleks vigade parandamisega tegelenud hageja asemel kostja tänane lepingupartner, kellele kostja oleks samuti pidanud tasu maksma. Lepingu lisa 2 kohaselt oli hageja töötunni maksumus 50 eurot + käibemaks. Kostjale osutab täna teenust Mindly OÜ samuti tunnihinnaga 50 eurot + km. Järelikult on vastavalt asjaoludele mõistlik, et kostja tunnistab kohustust maksta hagejale 2100 eurot (35 tundi x 50 eurot + km). Kostja tasaarvestab selle kohustuse enda nõudega hageja vastu.
166.Hagejal puudub VÕS § 627 lg 2 alusel 159 141,96 euro nõudeõigus. VÕS § 627 lõikes 2 toodud mõistlik tasu võrdub lepingus sisalduva tasuga. Leping aga lõppes 18.02.2019. Pärast lepingu lõppemist 18.02.2019 ei ole pooled sõlminud ühtegi kirjalikku kokkulepet. Järelikult juhul, kui pooled on teenuste osutamises kokkuleppe sõlminud, on see suuline. Pooled ei ole pärast lepingu lõppemist 18.02.2019 sõlminud ei kirjalikult ega suuliselt ühtegi uut hinnakokkulepet. Sellisel juhul on mõistlik lähtuda 18.02.2019 lõppenud lepingus sisalduvast hinnakokkuleppest. Kostjal puudus alus arvata, et kui hageja täidab kostja huvides mingit käsundit, kuulub selle eest tasumisele mingi muu hind, kui pooltevahelises senises lepingulises suhtes kehtinud hind.
167.Hageja esitas esmase nõude tasu saamiseks lepingus toodud hinnakokkuleppe alusel ja järelikult peab hageja ise seda tasu mõistlikuks. Lepingu lõppemise hetkeks 18.02.2019 oli lepingu lisaks 2 oleva hinnakokkuleppe sõlmimisest 13.09.2018 möödunud 5 kuud, mis tähendab, et hinnakokkulepe oli adekvaatne ja arvestas turutingimusi. Seda kinnitab asjaolu, et lepingu lisa 2 kohaselt oli hageja töötunni hinnaks 50 eurot + km, milline hind kehtib kostja ja tema tänase lepingupartneri Mindly OÜ vahel.
168.VÕS § 627 lõikes 2 kohane mõistlik tasu ei sisaldu hageja hinnakirjas. Kostja ei ole olnud teadlik hageja esitatud hinnakirjast. Kostjat pole sellisest hinnakirjast teavitatud ega talle seda hinnakirja tutvumiseks esitatud. Seda polnud põhjust teha, kuna hageja ei ole kostja huvides kunagi tegutsenud mingi hinnakirja alusel, vaid lepingu lisas 2 sisalduva hinnakokkuleppe alusel. Kostjal polnud alust arvata, et kui hageja jätkab 18.02.2019 lepingu lõpetamise järgselt lepingu
lõpetamisega seotud tegevustega, oleks tasu aluseks hinnakiri lepingu lisas 2 kokku lepitu asemel.
169.Alusetu on hageja väide, et mõistlik tunnihind oleks olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja hinnakirja kohaselt on arendustööde tunnihind 120 eurot + km. Hageja ei tegelenud aprillis ja mais enam arendustöödega, vaid üksnes parandas tarkvaras avastatud vigu. Kostjale teadaolev tavapärane tunnihind arendustööde tegemisel on 50 eurot + km, milline on nii lepingu lisas 2 hageja ja kostja vaheline hinnakokkulepe kui kostja tänase lepingupartneri Mindly OÜ ja kostja vaheline hinnakokkulepe.
170.Kostja pidas alusetuks hageja väidet, et VÕS § 627 lg 2 kohane mõistlik tasu serverite rendi- ja hooldusteenuse eest on 2820 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu lisa 2 punktis
1.1.sisalduva hinnakokkuleppe kohaselt võrdus põhiserverite, iseteenindusserveri ja peegelserverite rendi ja hoolduse igakuine maksumus kokku 850 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu lisa 2 punkti 1.2. kohaselt oli hoolduse osakaal sellest 450 eurot ilma käibemaksuta. See hind hõlmas nii Eesti, Läti kui ka Leedu. Hageja nõudis esmases nõudes serveritasudena 2960 eurot, mis hõlmas 1700 euro ulatuses Askaloni serveri, iseteenindusserveri ja peegelserveri renti ning hooldust 2019. a aprillist maini ja 1260 euro ulatuses iseteenindusserveri ning peegelserveri renti ja hooldust 2019. a juunist augustini.
171.Alternatiivses nõudes soovib hageja saada serveritasudena kokku 154 317,96 eurot, mis ületab lepingulist nõuet 151 357,96 euro võrra. Kostja pidas nõuet arusaamatuks. Arusaamatuks jääb, miks hageja arvestab hinnakirjajärgset igakuist serveri rendi ja hooldustasu 2820 eurot ilma käibemaksuta Eesti, Läti, Leedu suhtes eraldi ning eraldi ka nii Askaloni kui ka iseteenindusserveri lõikes. Selliselt saab hageja igakuiseks tasuks 16 920 eurot, millele lisandub käibemaks. Arusaamatuks jääb, miks hõlmab hageja arvestusperiood hõlmab kõigi serverite puhul perioodi 2019 aprillist oktoobrini, kui lepingulise nõude periood hõlmab Askaloni serverite puhul perioodi 2019 aprillist maini ja ülejäänud serverite puhul perioodi 2019 aprillist augustini. Hinnavõrdlus Amazoni ja Google-ga on kohatu.
172.Kostja esitas tasaarvestuse avalduse. Hagejal oli kokkuleppe punkti 2.3. kohaselt õigus saada tasu nende enne lepingu sõlmimist tehtud tööde eest, mis olid seisuga 13.09.2018 kirjas Redmine süsteemis. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus saada tasu nende tööde eest, mis on kokkuleppe sõlmimise hetkeks ehk hiljemalt 13.09.2018 Redmine projektjuhtimise süsteemi kirja pandud. Hageja on sisestanud 06.01.-07.01.2019 ehk tagantjärele Redmine süsteemi töötunde 2018 juunisse, juulisse ja augustisse ja seejärel teinud need 07.01.2019 kohe arveks. Kostja on need arved tasunud.
173.Perioodil 06.01.2019 alates kella 22:51-st kuni 07.01.2019 kella 01:38 sisestas hageja Redmine süsteemi 172,5 tunni ulatuses tööd tagantjärele 2018. a juuni kuni augusti eest. Enne, kui hageja võttis pärast lepingu lõpetamist kostjalt ligipääsu Redmine projektijuhtimise süsteemile, õnnestus kostjal teha video Redmine süsteemi hageja kantud tundidest. Kostja esitas video hageja Redmine süsteemi 06.-07.01.2019 sisestatud tegevuste logist. Videost on näha, missuguseid tegevusi, mis kuupäeval ja mis kell ning millise tunnusega hageja sisestas Redmine süsteemi perioodil 06.01.2019 hilisõhtust kuni 07.01.2019 varahommikuni. Kostjal õnnestus salvestada ka Redmine süsteemi logiväljavõte kogu hageja teostatud töö ajaloo kohta. Lisaks tõendavad kostja esitatud tõendid, et ta tasus hageja arved sisestatud tööde eest.
174.Eelnevalt nimetatud tõendite pinnalt koostas kostja tabeli nendest hageja 06-07.01.2019 Redmine süsteemi sisestatud tegevustest, mille hageja sisestas 13.09.2018 kuupäevale eelnenud
perioodi. Kostjal on olemas ka videod Redmine süsteemi hageja poolt perioodil 01.-30.06.2018 sisestatud tegevustest, mis kinnitavad, et enne 13.09.2018 ei olnud neid töid Redmine süsteemi sisestatud. Kostjale tuli ka igas kuus e-posti teel Redmine süsteemist teavitus (tracker) kõigi vastava tunnusega seotud tegevuste kohta. Hageja lisatud tööde kohta teavitusi ei olnud ega saanudki tulla.
175.Hageja on kostjalt petnud välja kokku 6900 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja pettus seisnes selles, et ta kandis 06.-07.01.2019 Redmine süsteemi tagantjärele sisse 172,5 töötundi 2018 juunisse, juulisse ja augustisse ehk kokkuleppe sõlmimise eelsesse perioodi. Hageja kandis 06.-07.01.2019 need tunnid kokkuleppe eelsesse perioodi põhjusel, et saada tasu.
176.Hageja on kohustatud kostja poolt 6900 eurot ja käibemaksu tagastama VÕS § 1028 lõike 1 alusel. Kostja tasus hagejale nimetatud summa, kuna hageja presenteeris selles ulatuses tööde teostatust ja Redmine süsteemis kajastatust juba seisuga 13.09.2018, millisel juhul olnuks kostja kokkuleppe punkti 2.3. kohaselt tasumiskohustus. Hiljem on kostja lisade 4 ja 5 analüüsi tulemusel avastanud, et arvete nr 1342, nr 1343 ja nr 1344 tasumine oli 6900 euro ja käibemaksu ulatuses alusetu. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kostja on nõustunud, et tal võis olla kohustus tasuda tööde eest 1750 eurot, millele lisandus käibemaks. Tasaarvestuse tulemusel jääb kosja nõude suuruseks hageja vastu 5150 eurot, millele lisandub käibemaks.
177.Kokkuleppe punkti 2.2. alusel nõuab hageja 1900 eurot ja käibemaksu tasumist, kuid hageja pole selle tasumiseks arvet väljastanud. Esimest korda nõudis hageja selle summa tasumist 25.10.2019 ülesütlemisavalduses. Hageja arvestab viivist alates 20.09.2018, mis on alusetu. Lisaks nõuab hageja viivist 0,05% päevas, kuigi kokkuleppes viivisekokkulepe. Kuna hageja muutis 22.05.2020 põhinõudeid, ei saa tema viivisearvestus enam olla õige.
178.12.02.2021 menetlusdokumendis palus kostja jätta vastu võtmata hageja 11.01.2021 dokumendi lisad 8 kuni 18. Kostja osundas, et kuigi hageja vähendas põhinõuet 48 407,28 euroni, ei ole ta selgitanud, millist nõuet ta vähendas ja millisest nõudest loobus. 25.02.2020 menetlusdokumendis teatas hageja esmakordselt, et tal on kostja vastu alternatiivnõue 142 338,30 eurot, millele lisandub käibemaks. 22.05.2020 menetlusdokumendis oli alternatiivnõue vähenenud 159 141,96 euroni koos käibemaksuga. Alternatiivnõude vähendamist ei ole hageja selgitanud.
179.Kostja ei nõustunud, et ta on 22.06.2020 menetlusdokumendis omaks võtnud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi saamist 12.04.2020. Kostja kinnitas vaid Askaloni koodi saamist. Kostja ka vaielnud vastu hageja väitele, mille kohaselt võttis ta Askaloni serveri vastu 31.05.2019. Kostja on kinnitanud, et hageja andis alates 31.05.2019 ligipääsu Askaloni põhiserverile. Kostja ei ole omaks võtnud serveri üleandmist.
180.Teiste hageja nõuete osas kordas kostja varasemaid vastuväiteid. Kokkuleppe punktis 2.1. oli kirjas ilma eeltingimusteta, et kostja tasub hagejale 01.10.2018 3852 eurot. Samasugust kokkulepet aga 1900 euro tasumise kohta punktis 2.2. ei olnud, mis kinnitab hageja käsitluse ebaõigsust. Hageja väited on vastuolus tema enda käitumisega. Kui hageja väited oleksid õiged, oleks ta nõudnud tasu maksmist koheselt pärast kokkuleppe sõlmimist, kuid vastava nõude esitas hageja esmakordselt 25.10.2019.
181.Kostja ei pidanud hagejale andma eraldi juhiseid kohtutunneli arendamiseks. Kostja oli andnud hagejale juhised juba 2014, mida kinnitab hageja vabandamine, miks ta pole suutnud nõutud arendustöid teha. Kostja tellimus viia kohtutunneli tarkvara arendus lõpuni sisaldus
kokkuleppe punktis 2.2. endas, kus on kirjas, et hageja peab viima kohtutunneli tarkvara üle uuele X-tee 6 versioonile, sh ehitama üles X-tee versioon 6 turvaserveri. Kuna hageja seda ei teinud, puudub tal kokkuleppe alusel nõudeõigus.
182.Kostja vaidles vastu hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi lisadena 8 ja 9 esitatud tõendite vastuvõtmisele. Tegemist on kahe e-kirjaga, mis ei puuduta käesolevat vaidlust. Lisa 9 puudutab perioodi enne lepingu sõlmimist. Lisaks 8 olev e-kiri on saadetud lepingu perioodil, kuid ei oma käesoleva vaidlusega seost. Samuti pole koos e-kirjadega esitatud kohtule e-kirjades viidatud arveid. Hageja üritab nende e-kirjadega tõendada, et ta on esitanud kahel korral mitu arvet korraga. See ei muuda asjaolu, et 22.02.2019 esitas hageja kostjale korraga 7 arvet ehk arveldas korraga kogu seisuga 22.02.2019 tehtud töö, sh esitas arve veebruari töö eest olukorras, kus veebruarikuu lõpuni oli veel 1 nädal aega.
183.Hageja 11.01.2021 menetlusdokumendis toodud põhjendus ülesütlemise kohta on vastuolus avalduse enda ja hagiavalduses tooduga. Hageja väidab, et 25.10.2019 ülesütlemisavaldus ei olnud suunatud lepingu lõpetamisele, vaid hageja üksnes tuletas kostjale meelde, et leping on varem lõppenud. Hageja esitatud kostja 2019 majandusaasta aruanne ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja väidab, et see kinnitab kostja majandustegevuse ulatuslikkust. Kostja nõustub, et kui hageja oleks sulgenud Askaloni serveri ja selle peegelserveri enne 01.06.2019 ja iseteenindusserveri enne 14.06.2019, oleks see tekitanud kostjale olulisi probleeme. Asjaolu, et hageja hoidis peegelserverit käigus pärast 01.06.2019 ja iseteenindusserverit käigus pärast 14.06.2019 on hageja enda riisiko, sest hageja oli teadlik, et kostja neid servereid enam ei kasutanud.
184.Kostja vaidles vastu hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi lisadena 11 ja 12 esitatud tõendite vastuvõtmisele. Lisana 11 on hageja esitanud SK ID Solutions AS Smart-ID teenuse hinnakirja. See ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest lepingu lisa 2 punkti 1.1. kohaselt sisaldus iseteenindusserveri rendi ja hoolduse tasus fikseeritud Smart-ID kuutasu. Lisana 12 on hageja esitanud e-kirjavahetuse, kust nähtub probleem Smart-ID toimivusega. Kuna lepingu kohaselt sisaldas hagejale makstav tasu Smart-ID kuutasu, on loogiline, et kostja adresseeris Smart-ID toimivusega tuvastatud probleemid lahendamiseks hagejale. Lisa 12 ei kinnita, et hageja oleks lepingu kehtivuse ajal nõudnud kostjalt eraldi tasu kehtivuskinnituste päringute eest.
185.Hageja rikkus lubadust anda Askaloni server kostjale üle, mistõttu kostja lõpetas Askaloni serveri kasutamise 01.06.2019 ning hageja oli sellest teadlik. Serveri üleandmiseks oli vajalik server kostja nimele registreerida ja võimaldada kostjale serverile ligipääs. Hageja võimaldas kostjale Askaloni serverile ligipääsu 31.05.2019, kuid jättis samal päeval antud lubadust rikkudes serveri kostja nimele ümber registreerimata. Järelikult jäi server kostjale üle andmata. Seetõttu tõstis kostja Askaloni serverist kõik andmed ümber Mindly OÜ loodud uude serverisse, Hageja ei nõua kostjalt Askaloni serveriga seonduvalt tasusid perioodi eest, mis algab 01.06.2019. Sellega on hageja nõustunud, et alates 01.06.2019 pole kostja enam hageja Askaloni serverit kasutanud.
186.Hageja rikkus lubadust anda Askaloni peegelserver üle, mistõttu kostja lõpetas Askaloni peegelserveri kasutamise 01.06.2019 ning hageja oli sellest teadlik. Kostja pidas arusaamatuks, mille alusel väidab hageja, et ta on kasutanud Askaloni peegelserverit edasi pärast 01.06.2019. Kostja ei saanud kasutada peegelserverit ilma põhiserverit kasutamata. Hageja on esitanud serveri koormuse väljavõtte, kust nähtub, et alates 01.06.2019 pole kostja Askaloni serverit enam kasutanud.
187.Hageja rikkus lubadust anda iseteenindusserver üle, mistõttu kostja lõpetas iseteenindusserveri kasutamise 14.06.2019 ning hageja oli sellest teadlik. Hoolimata lubadustes ei andnud hageja kostjale üle ligipääsu iseteenindusserverile ega teostanud selle ümberregistreerimist kostja nimele. 12.06.2019 nõudis kostja hagejalt ametlikult kirjaga iseteenindusserveris olevate andmete üleandmist ja seejärel kustutamist. Nimetatu kinnitab, et kostjal polnud enam iseteenindusserverit vaja. Alates 14.06.2019 oli kostjal kasutuses Mindly OÜ loodud uus iseteenindusserver. Seda kinnitab hageja esitatud serveri koormuse väljavõte, kust nähtub, et alates 14.06.2019 pole kostja hageja iseteenindusserverit serverit enam kasutanud.
188.Õige on hageja väide, et serveri koormuse väljavõte näitab, et kuni juuni keskpaigani on kostja kasutanud iseteenindusserverit väga aktiivselt. Seevastu hageja väide, et alates juuni keskpaigast on kostja kasutanud hageja iseteenindusserverit vähese aktiivsusega, ei vasta tõele, sest kostja pole seda serverit alates 14.06.2019 üldse kasutanud. Hageja väide, et ta ei saanud aru, et kostja 12.06.2019 kirjas nõutud isikuandemete üleandmise ja kustutamise nõude täitmise järgselt oli hagejal õigus server sulgeda, ei ole usutav.
189.Kostja nõustus kohtuga, et hageja pole tõendanud nende tööde tegemist, mille eest ta nõuab kostjalt 2100 euro tasumist. Samas kostja on jätkuvalt valmis hea tahte märgina aktsepteerima kohustust maksta hagejale 2100 eurot, kuid kostja tasaarvestab selle oma vastunõudega hageja vastu. Kostja vaidles vastu hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi lisana 14 esitatu asja juurde võtmisele. Kostja juhatus ei ole võtnud vastu otsust kasutada Amazoni teenust. Hageja esitatud 2017. a e-kirjad seda ei tõenda. Need 2017 e-kirjad ei tõenda, et hagejalt renditud peegelserver asus Amazoni serveripargis. Isegi, kui ta seal asus, reguleeris kostja tasu maksmist lepingu lisa 2. Lepingu lõppes 18.02.2020.
190.Hageja võttis oma 11.01.2021 menetlusdokumendi punktis 4.2. omaks, et ta on 06.07.01.2019 sisestanud Redmine süsteemis 2018 juunisse, juulisse ja augustisse ehk tagantjärele töötunde vähemalt summas 6900 eurot. Kostja 22.06.2020 menetlusdokumendi lisadel 4-8 enam pole enam olulist tähtsust. Kostja nõude lahendamine sõltub kokkuleppe punkti 2.3. tähendusest.
191.13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe preambula punkti (B) kohaselt oli hageja osutanud kostjale alates 2011 tarkvaraarenduse, konsultatsiooni ja infotehnoloogia haldusteenust poolte vahel sõlmitud raamlepingu alusel. 13.09.2018 sõlmiti poolte vahel uus infosüsteemide arendusja hooldusleping eesmärgiga reguleerida hageja teenuste osutamist 2-aastase perioodi vältel alates 13.09.2018. Samal päeval sõlmiti ka kokkulepe, mille punktis 1 lepiti kokku, et kõik raamlepingust tulenevad ja muud võimalikud hageja nõuded kostja vastu loetakse lõppenuks, välja arvatud kokkuleppe punktis 2 sätestatud rahalised nõuded.
192.Kostja viitas kokkuleppe punkti 2.3. tekstile. Hageja arvates ei pidanud enne lepingu sõlmimist tehtud, aga seni arveldamata tööd olema kokkuleppe sõlmimise hetkel Redmine projektijuhtimise süsteemis kirjas, vaid ta võis töid tagantjärgi Redmine süsteemi sisestada. Hageja tõlgendus on vastuolus punkti 2.3. tekstiga. Väljend „on kirjas“ tähendab, et „on kirjas kokkuleppe sõlmimise hetkel“. Kokkuleppe punkti 2.3. teise lause eesmärgiks oli tagada, et hageja ei hakkaks pärast kokkuleppe sõlmimist väitma, et ta soovib saada tasu veel mingite väidetavalt teostatud tööde eest, mida ta pole mingil põhjusel Redmine süsteemis kajastanud. Selliselt kaoks kostjal igasugune kontroll selle üle, millised on need kokkuleppe sõlmimise hetkeks küll tehtud, kuid veel arveldamata tööd.
193.Hageja poolne arvete esitamine on vastuolus kokkuleppe punkti 2.3. ülejäänud osaga. Kokkuleppe punkti 2.3. kolmanda ja neljanda lause kohaselt on hagejal arvete esitamise õigus üksnes juhul, kui hageja on vastavad tööd esitanud kostjale vastuvõtmiseks „In Production“ staatuse märkimise kaudu ja kostja pole alates vastuvõtmiseks esitamisest 7 tööpäeva jooksul neile vastuväiteid esitanud. Antud juhul sisestas hageja 06-07.01.2019 öösel Redmine süsteemi 2018 juunisse, juulisse ja augustisse 172,5 h töid. Hageja ei märkinud nende tööde staatuseks „In Production“ ega esitanud neid vastuvõtmiseks kostjale. Hageja ei andnud kostjale aega nende suhtes seisukohta väljendada.
194.Kostja vaidles vastu hageja väitele, et hagejal oli õigus kanda Redmine süsteemi tööajaaruanded ja arveldamata tööd vahetult enne arve väljastamist või et see on tavapärane praktika. Lepingu punktis 4.5. on sätestatud, et kui lepingus pole kokku lepitud teisiti, toimub teenuse eest arveldamine ja tasumine arvestusperioodile (kalendrikuu) järgneval kuul. Lepingu punktis 4.6. on sätestatud, et hageja tagab kostjale juurdepääsu lepingu punktis 2.3. toodud keskkonnas ehk Redmine süsteemis iga kalendrikuu kolmandaks kuupäevaks aruandele eelnenud kalendrikuul osutatud teenuse ja selleks kulunud aja kohta. Seega lepingu kohaselt pidi hageja iga eelneva kalendrikuu tööd kajastama Redmine süsteemis hiljemalt järgmise kalendrikuu kolmandaks kuupäevaks.
195.Kuigi kokkuleppe punkt 2.3. reguleeris enne lepingu sõlmimist teostatud tööde eest arveldamist, ei tulenenud hagejale õigust kokkuleppe sõlmimise järgselt sisestada Redmine süsteemi töid kokkuleppe sõlmimise eelsesse perioodi. Kõigi hageja 2019. a jaanuaris 2018 juunisse, juulisse ja augustisse sisestatud tegevuste tunnuseks on Feature #3538. Igas kuus, mil hageja sellise tunnusega tegevustega tegeles, tuli kostjale selle kohta Redmine süsteemist meili teel teavitus (tracker) kõigi vastava tunnusega seotud tegevuste kohta. Kostja kinnitab, et kõnealuste hageja poolt 2019 jaanuaris sisestatud tegevuste kirjeldusi ei sisaldu mitte üheski 2018 juuni-august kostjale tulnud teavituses.
196.Kostja vaidles vastu hageja 11.01.2021 menetlusdokumendile lisatud lisade 15-18 vastuvõtmisele. Tegu on menetluse käigus hageja enda koostatud dokumentidega. Hageja nimetab neid majasisesteks märkmeteks. Tõendada ei saa, et need märkmed olid sellisel kujul olemas ka 2018 juunis, juulis ja augustis, mil hageja väitel kõnealused tööd tehti. Tegemist ei ole lubatavate tõenditega. Nad ei ole asjakohased. Hageja pole selgitanud, kuidas märkmed tõendavad kõnealuste tööde teostatust. Tööde tegemist 2018. a juunis, juulis ja augustis peab hageja tõendama Redmine süsteemist e-posti teel kord kuus saadetud trackerirega.
197.05.07.2021 seisukohtades leidis kostja, et hageja põhjustab menetluse venimist ja menetluskulude kasvu. Hageja on esitanud nõuet muutvaid seisukohti ja uusi tõendeid kokku neljal korral. Hageja nõuete vähendamine on endiselt ebaselge. Hageja on 20.12.2019 hagiavalduses esitatud 52 552,34 euro suurust põhinõuet 22.05.2020 vähendanud 48 407,28 euroni ja 11.01.2021 vähendanud 47 987,28 euroni. Hageja menetlusdokumentidest selgub küll see, milline on tänasel päeval hageja põhinõude koosseis, kuid hageja pole kusagil selgitanud, millisest algselt esitatud põhinõudest ta on loobunud ja millist algselt esitatud põhinõuet ta on vähendanud. Selgust ei too ka hageja 14.06.2021 menetlusdokument. Samasugune ebaselgus on ka hageja alternatiivnõudega, sest 25.02.2020 menetlusdokumendis teatas hageja, et tal on kostja vastu alternatiivnõue 142 338,30 eurot + km, kuid 22.05.2020 menetlusdokumendis oli see alternatiivnõue vähenenud 132 618,30 euroni + km ehk 159 141,96 eurot.
198.Hageja 12.04.2019 Askaloni koodi koosseisus üle antud kohtutunneli lähtekood ei vastanud 13.09.2018 kokkuleppe punktile 2.2. Kokku lepitud lisaarendust hageja ei teinud. Seesama
kasutuskõlbmatu ilma lisaarenduseta kohtutunneli tarkvara, mis sisaldus 12.04.2019 üle antud Askaloni koodi koosseisus, sisaldus seal enne 13.09.2018 kokkuleppe sõlmimist. Järelikult ei vastanud see 13.09.2018 kokkuleppe punktile 3.2.
199.Kehtivuskinnituste päringute tasu suhtes ei esitanud hageja lepingu kehtivuse ajal kostjale ühtegi arvet, mis kinnitab, et kostjal puudus selle eest eraldi tasumiskohustus. Lepingu punkti
2.2.4.kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tasu üksnes lepingu sätestatud tingimuste kohaselt. Lepingu punktis 4 sisalduv maksumus ja tasumise kord ning lepingu lisaks 2 olev hinnakiri ei sisaldunud mingit tasu maksmise kohustust kehtivuskinnituste päringute eest. Seetõttu hageja lepingu kehtivuse ajal seda tasu kostjalt ei nõudnud ja kostja seda ei maksnud.
200.Hageja 14.06.2021 menetlusdokumendi punktis 3.16.1. toodu ei puuduta serverite üleandmist, vaid nende uuesti ehitamist. Seda kinnitab hageja 27.05.2019 e-kirja tekstis sõnastuste „FTP uuesti ehitamise“ ja „uus server“ kasutamine. Hageja oli teadlik, et kuna ta oli serverite üleandmisega viivituses alates 01.01.2019 ning kuna hoolimata sellest, et leping oli 18.02.2019 lõppenud, polnud hageja ikka veel servereid üle andnud, asus Mindly OÜ kostja tellimusel uut Askaloni serverit üles ehitama. Hageja viidatud e-kiri puudutaski seda.
201.Samuti tõendab mitte serverite üleandmist, vaid nende uuesti ehitamist 28.05.2019 e-kirja tekstis sõnastuste „nullist uut serverit üles ehitama“, „teostate uued serverid kiirkorras nullist üles“, „ei lase teil uut serverit luua“ ning „uuesti üles ehitada“ kasutamine. Kuna hageja oli keeldunud olemasoleva Askaloni serveri kostjale üle andmisest, tegeles Mindly OÜ kostja tellimusel uue Askaloni serveri loomisega. Hageja ei hinnanud mitte serverite üleandmise ajakuluks 6 kuud, vaid tegu oli hageja hinnatud ajakuluga uute serverite loomiseks.
202.Tõele ei vasta hageja väide, et kostjal puudus enne 31.05.2019 valmisolek servereid vastu võtta. Kostja kinnitas 29.05.2019, et tal on valmisolek vastu võtta live-serverid 31.05.2019. Kostjal ei olnud mõtet SK.ee lepingut ära vormistada enne, kui hageja oli kinnitanud valmisolekut serverid üle anda. Hageja andis 29.05.2019 kostjale lubaduse anda serverid, sh iseteenindusserver kostjale üle 31.05.2019. Kostja nõustub, et selleks, et asuda üle antavat iseteenindusserverit kasutama iseseisvalt, pidi kostja sõlmima SK-ga lepingu. Kostja vormistas oma SK.ee lepingu 29.05.2019 koheselt pärast seda, kui hageja oli 29.05.2019 kinnitanud valmisolekut serverid, sh iseteenindusserver, üle anda. Kostjal puudus vajadus see leping sõlmida enne, kui hagejal oli tekkinud valmisolek serverid üle anda.
203.Hageja on 14.06.2021 õigesti kinnitanud, et ta andis kostjale üle üksnes Askaloni serverile ligipääsu võimaldavad koodid. Hageja ei registreerinud Askaloni serverit ümber kostja nimele, kuigi hageja oli ümberregistreerimist lubanud, küsides kostjalt selle tarbeks isegi OVH. Kostjal oli küll alates 31.05.2019 ligipääs Askaloni serverile, kuid kuna hageja ei registreerinud serverit kostja nimele ümber, jäi Askaloni serveri üleandmine hageja poolt lõpuni viimata. Kostja kopeeris talle ligipääsetavast Askaloni serverist kõik andmed ja tõstis need ümber Mindly OÜ loodud uude serverisse.
204.Ebaõige on hageja väide, et kostjalt ei tulnud teadet valmisoleku kohta võtta vastu iseteenindusserver. 03.06.2019 kirjutas kostja lepingupartner Mindly OÜ hagejale, et iseteenindusserverile pole otseligipääsu võimaldatud ja seda oleks vaja. Nimetatu kinnitab üheselt kostja valmisolekut võtta iseteenindusserver vastu. Selle peale asus hageja aga ligipääsu võimaldamise asemel hoopis süüdistama Mindly OÜ-d alusetult ja absurdselt küberrünnakus.
205.Õige on hageja väide, et ilma digiallkirjastamise tarkvarata iseteenindusserveris asunud
kostja klientidele suunatud iseteenindusportaal ei tööta. Digiallkirjastamise tarkvara võimaldatakse SK ID Solutions AS poolt. Selleks, et SK ID Solutions AS digiallkirjastamise tarkvara hakkaks iseteenindusportaalis tööle ja oleks ühilduv kostja jaoks loodud Askaloni tarkvaraga, oli vaja iseteenindusserverisse luua spetsiaalne liidestus. Hageja oli sellise liidestuse iseteenindusserverisse loonud. Kui hageja oleks iseteenindusserveri koos seal asuva liidestusega kostjale üle andnud, oleks kostjal olnud vajalik sõlmida leping üksnes SK ID Solutions AS-ga viimasele kuuluva digiallkirjastamise tarkvara kasutamiseks ning iseteenindusserver oleks tõrgeteta toiminud. Kuna hageja teatas 29.05.2019 valmisolekust serverid üle anda 31.05.2019, sõlmis kostja SK ID Solutions AS-ga lepingu koheselt juba 29.05.2019.
206.Asjaolu, et kostja suutis SK ID Solutions AS-ga lepingu sõlmida juba samal päeval, mil hageja teatas valmisolekust serverid üle anda, kinnitab kostja valmisolekut. Seega, kui hageja oleks 31.05.2019 või 03.06.2019 iseteenindusserveri koos seal asunud liidestusega kostjale üle andnud nii nagu ta lubas, oleks kostja saanud koheselt asuda iseteenindusserverit tõrgeteta kasutama. Isegi kui kostja ei oleks SK ID Solutions AS-ga lepingut sõlminud, ei oleks see õigustanud hagejat iseteenindusserverit üle andmata jätma.
207.Kuna hageja ei andnud iseteenindusserverit kostjale üle, ei olnud kostjal võimalik üle andmata jäänud iseteenindusserverit ega seal asunud digiallkirjastamise tarkvara liidestust kasutusele võtta. Kostjale selgus hageja kavatsus jätta iseteenindusserver üle andmata 03.06.2019, mil hageja asus kostja lepingupartnerit Mindly OÜ-d alusetult ja absurdselt süüdistama küberrünnakus. Seetõttu alustas Mindly OÜ järgmisel päeval 04.06.2019 uue iseteenindusserveri loomist ja SK ID Solutions AS digiallkirjastamise tarkvaraga ühilduvuseks vajaliku liidestuse loomist. Uus iseteenindusserver valmis ja see anti töösse 14.06.2019.
208.Hageja võimaldas kostjale ligipääsu Askaloni serverisse 31.05.2019, mil kostja kopeeris sealt kõik andmed. Asjaolu, et hageja ei nõua alates 01.06.2019 kostjalt Askaloni serveriga seonduvat renti ega hooldustasu, kinnitab, et kostja ei ole alates 01.06.2019 enam hageja valduses olnud Askaloni serverit kasutanud. Asjaolu, et alates 01.06.2019 kasutas kostja Mindly OÜ loodud uut Askaloni serverit, kuid hageja jättis iseteenindusserveri kostjale üle andmata, tähendab, et perioodil 01.06.2019 kuni 14.06.2019 ei olnud kostja klientidel võimalik kasutada kostja süsteemide ja andmebaasidega ühendatud kliendiportaali. Isegi, kui kostja klientidel oli võimalik kasutada hageja valdusesse jäänud iseteenindusserverit, ei olnud see enam ühendatud kostja kasutuses olnud Askaloni serveri ja andmebaasidega.
209.Kostja lõpetas Askaloni serveri kasutamise 31.05.2019. Seda väidet kinnitab asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt Askaloni serveri kasutamise eest renti ega hooldustasusid alates 01.06.2019. Järelikult hageja tunnistab, et alates 01.06.2019 kostja Askaloni serverit enam ei kasutanud. Ebaõiged on hageja asjatundja järeldused tulenevalt serveri kasutuskoormusest. Graafikust on näha, et kõrge kasutuskoormus kadus 01.06.2019 ehk päeval, mil kostja lõpetas selle serveri kasutamise. Graafikust ka nähtub, et kuni 16.06.2019 oli varasemaga võrreldes väga madal kasutuskoormus. Kostja pidas võimalikuks, et tema kliendi jätkasid iseteenindusserveri kasutamist, mis aga kostja uue serveriga seotud ei olnud.
210.Kostja pidas meelevaldseks väidet, et graafik tõendab Askaloni serveri kasutuskoormust kuni 04.10.2019. Vastupidi, kõnealune graafik näitab aktiivset kasutust kuni 31.05.2019, madalat kasutust kuni 16.06.2019 ja kasutuse puudumist viimati nimetatud kuupäevast edasi. Kostja ei oska kommenteerida, miks sellelt graafikust nähtuvalt on olematu kasutuse juures kord kuus ühel päeval protsessor töös olnud. Võimalik, et tegemist on automatiseeritud kontrolliga või hageja enda tegevusega. Kuna kostja lõpetas Askaloni serveri kasutamise 01.06.2019, lõpetas ta ka
Askaloni peegelserveri ehk koopiaid sisaldanud serveri kasutamise 01.06.2019.
211.Kostja kliendid lõpetasid iseteenindusserveri kasutamise 14.06.2019, kuid kostja klientide poolt perioodil 01.-14.06.2019 aset leidnud kasutamine polnud kostja huvides. Kuna kostja võttis 31.05.2019 kasutusele Mindly OÜ loodud uue Askaloni serveri ja lõpetas hageja valdusesse jäänud Askaloni serveri kasutamise, ei ühildunud hageja valdusesse ja kostjale üle andmata jäänud iseteenindusserver enam kostja kasututava Askaloni serveriga. See tekitas kostjal olulisi probleeme. Niipea, kui kostja suutis kasutusele võtta Mindly OÜ loodud uue iseteenindusserveri, probleemid lahenesid.
212.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kostja osundas, et hageja on kohtukõne kirjalikes teesides kasutamata broneeringute ehk tellimata töö eest nõutavat tasunõuet 1770 euro võrra suurendanud, mis on lubamatu. Kohtukõne seisukohtades nõuab hageja kasutamata broneeringute eest 42 180 eurot. Arvete alusel saaks hageja nõuda 40 410 eurot, millest on pooled varem menetluses lähtunud. Sõltumata sellest, millal leping lõppes, on hageja nõue hea usu põhimõtte kohaselt vastuvõetamatu. Hageja nõuab tasu töö eest, mida ta pole teinud ja mida kostja ei ole tellinud.
213.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 16 180 eurot ilma käibemaksuta ning viivise seaduses sätestatud määras. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 16 120 eurot ilma käibemaksuta ja tõlkekulud 60 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 92 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta).
KOHTU PÕHJENDUSED
214.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
215.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja teostajana ja kostja tellijana sõlmisid 13.09.2018 infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale muuhulgas infosüsteemide arendamise teenust; 2) 13.09.2018 sõlmisid hageja, kostja ja kolmas isik ka kokkuleppe varasemate arendustööde kohta; 3) 18.02.2019 saatis hageja kostjale e-kirja pealkirjaga „lepingu rikkumine ja lõppemine“; 4) kostja koostas 21.03.2019 kokkuleppe projekti lepingu lõpetamise kohta, kuid pooled seda ei allkirjastanud; 5) 25.10.2019 saatis hageja kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise avalduse.
216.Pooled vaidlevad selle üle, millal nendevaheline leping lõppes ning kas kostja peab hagejale tasuma hagiavalduses viidatud arvete 1361, 1366, 1371 ja 1373 alusel tasu osutatud teenuste ja kasutamata broneeringute eest. Samuti vaidlevad pooled, kas kostja peab tegema hagejale makse 13.09.2018 kokkuleppe alusel ja maksma kehtivuskinnituste päringute teenuse eest.
217.Menetluse käigus on hageja nõue muutunud. Hagiavalduses palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 52 552,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 4485,12 eurot. 25.02.2020 menetlusdokumendis lisas hageja alternatiivse nõude ja palus kostjalt välja mõista 142 338,30 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 170 805,96 eurot. 11.01.2021 esitas
hageja avalduse nõudest osaliseks loobumiseks. Avalduses teatas hageja, et põhinõudeks jääb 47 987,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudeks 3731,25 eurot.
218.14.06.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ta loobub põhinõudest 4 565,06 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest 753,87 euro ulatuses. Alternatiivnõude suuruseks nimetas hageja 159 141,96 eurot koos käibemaksuga. Kostja osundas, et järelikult on hageja vaikimisi vähendanud ka alternatiivnõuet, kuigi selget avaldust esitatud ei ole. Võrreldes varasemaga on menetlusse jäänud alternatiivnõue vähenenud 11 664 euro võrra.
219.TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
220.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Kostja ei ole nõuetest osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud.
221.Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja osalise loobumise põhinõudest summas 4 565,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 753,87 eurot ning alternatiivsest nõudest summas 11 664 eurot. Osaliselt loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
222.Poolte sisulise vaidluse lahendamisel peab kohus vajalikuks esmalt hinnata, millal lõppes pooltevaheline leping. Lähtudes sellest, asub kohus hindama, kas hagejal on õigus saada kostjalt tasu täiendavalt teostatud tööde, kasutamata broneeringute ja serverite hooldamise eest. Lõpuks hindab kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu kohtutunneli tarkvara lähtekoodi ja kehtivuskinnituste päringute eest ning kas hageja viivisenõue ja alternatiivne nõue kuuluvad rahuldamisele. Lepingu lõppemine
223.Kohus nõustub kostjaga, et menetluse kestel on hageja väited selle kohta, millal poolte vahel sõlmitud leping täpselt lõppes, muutunud. Algses hagiavalduses leidis hageja, et kuigi ta saatis kostjale 18.02.2019 lepingu lõpetamise kohta kirja, ei lugenud kumbki pool seda lepingu lõpetamise teateks ja lepinguline suhe jätkus. Hageja ütles infosüsteemide arenduse ja hoolduslepingu erakorraliselt üles 25.10.2019 avaldusega. Menetluse käigus asus hageja väitma, et ta saatis küll 18.02.2019 lepingu lõpetamise teate, kuid tegu oli korralise lõpetamise teatega, mistõttu leping kehtis edasi 90 päeva ja lõppes 19.05.2019. Kuni selle ajani oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu lepingu alusel.
224.Kostja leidis, et hageja teatas 18.02.2019 kostja rikkumisele tuginedes erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse ning leping edasi ei kehtinud. Hageja kinnitas ülesütlemise avalduse esitamist 02.04.2019 saadetud kirjas, mistõttu 25.10.2019 ei saanud hageja lepingut uuesti üles öelda. 22.02.2019 esitas hageja kostjale arved kõigi seniste tööde kohta ja uut lepingut pooled ei sõlminud. Kõik hageja nõutud summad kostja tasus.
225.VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
226.Riigikohus on selgitanud, et lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Juba tehtud ülesütlemist ei saa avalduse teinud pool ühepoolselt enam olematuks muuta, muuhulgas järgneva sarnase avalduse saatmisega (RK TKo 3-2-1-190-13, p 23).
227.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.09.2018 sõlmisid hageja ja kostja infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 7-14), mille punkti 1.1. järgi oli lepingu objektiks infosüsteemide arendus- ja hooldusteenuste teostamine. Lepingule olid lisatud lisa 1 hooldus- ja tugiteenuste teenustaseme kokkuleppena ja lisa 2 teenuste hinnakirjana.
228.Hageja pidi lepingu punkti 2.3.2. järgi lähtuma teenuste osutamisel tellija projektijuhtimise keskkonnas või kooskõlas lepinguga muus vormis esitatud soovidest ja juhistest ning poolte vahel koosolekul või projektijuhtimise keskkonnas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud teenuste osutamise.
229.Lepingu punkti 3.1. järgi käis vajalike tööde tellimine ja haldamine läbi lepingus märgitud projektijuhtimise keskkonna. Lepingu punkti 3.5. järgi pidi kostja tellijana esitama hagejale iga konkreetse punkti või tööülesande eeldatava funktsionaalsuse kirjelduse ja tööülesande lõpus esitleb hageja kostjale tehtud töid. Lepingu punkt 3.7. nägi ette, et iga väljalaskega koos antakse kostjale üle vastava väljalaske raames arendatud tarkvara lähtekood ning kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti, seatakse vastav tarkvara üles kokku lepitud keskkonda.
230.Lepingu punkti 4.1. järgi pidi kostja tasuma tellitud teenuse eest tunnipõhiselt vastavalt osutatud teenuse tegelikule mahule ja projektijuhtimise keskkonnas toodud tundide arvule kooskõlas lepingu lisas 2 toodud hinnakirjaga. Tasumise aluseks pidi olema eelmise kalendrikuu jooksul tellija poolt kooskõlas lepingu punktiga 3.8 vastu võetud väljalasked, mistõttu võisid korraga tasumisele kuuluda ka mitme eelneva kuu töötunnid. Ühtlasi pidi kostja punkti 4.4. järgi tasuma lepingu lisas 1 kirjeldatud teenuste eest igakuiselt lepingu lisas 2 toodud hinnakirja järgi. Lepingu punkt 4.5. nägi ette, et kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, toimub teenuse eest arveldamine ja tasumine arvestusperioodile ehk kalendrikuule järgneval kuul. Kooskõlas lepingu punktiga 4.8. pidi kostja arve tasumisega viivitamise korral tasuma hagejale viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest.
231.Leping pidi punkti 8.1. järgi kehtima 2 aastat alates selle allkirjastamisest. Lepingu punkt 8.2 nägi ette, et pooled võivad lepingu mistahes ajal ühepoolselt lõpetada, informeerides sellest kirjalikult teise poole kontaktisikut ette vähemalt 90 päeva. Lepingu punkti 8.3. järgi võisid pooled ette teatamiseta lepingu üles öelda juhul, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi
oluliselt rikkunud. Eeltoodust nähtub, et kui üks pool rikkus lepingut oluliselt, võis teine pool selle üles öelda ilma ette teatamise tähtaega järgimata.
232.18.02.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 15), milles leidis, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud ja kirjeldas kostjale ette heidetavaid rikkumisi. Hageja leidis, et kostja rikkumised ei ole kooskõlas lepinguga. Hageja kirjeldas, millised on tema arvates edasised sammud lepingu lõpetamiseks, soovides muuhulgas saada tasu seni tehtud tööde eest. Kirja lõpus tänas hageja kostjat koostöö eest. Kohtu arvates võib antud e-kirjast järeldada hageja selget tahet leping üles öelda ja teha seda kostja rikkumise tõttu koheselt. Hageja on menetluse käigus sisuliselt nõustunud, et ta soovis 18.02.2019 avaldusega lepingut lõppeda. Seda, et tegemist oleks lepingu lõpetamise ette teatamisega 90 päeva, kohtule esitatud tõendist järeldada ei saa. Seda ei saa järeldada juba ainuüksi põhjusel, et hageja on tuginenud lepingu lõpetamisel kostja olulisele rikkumisele, mis võimaldas lepingu koheselt üles öelda.
233.Järgnevalt nähtub tõenditest, et kostja koostas 21.03.2019 infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu lõpetamise kokkuleppe projekti (toimiku 1. kd, lk 17), mida pooled ei allkirjastanud. Projekti kohaselt soovis kostja kokku leppida tasudes, mida ta täiendavalt seoses lepingu lõpetamisega hagejale tasuma peab. Kostja projektist võib kohtu hinnangul järeldada, et kostja mõistis hageja 18.02.2019 tahteavaldust kui lepingu erakorralise ülesütlemise avaldust.
234.02.04.2019 kirjas teatas hageja esindaja (koos arvetega toimiku 1. kd, lk 68-78), et ta luges lepingu üles öelduks enda avalduse alusel 18.02.2019. Hageja tegi kostjale ettepaneku lahendada vaidlusküsimused selliselt, et kostja tasub hagejale viivitamatult 63 856,80 eurot 2018. aastal tehtud tööde eest, pooled loobuvad muudest nõuetest, 2019. aasta tööd arveldatakse pärast seda, kui kostja on neid käsitsi testinud ning täiendavate tööde osas sõlmivad pooled uue kokkuleppe. Järelikult mõistis hageja ise 02.04.2019 saadetud avalduses, et on lepingu erakorraliselt üles öelnud alates 18.02.2019 ning edasise osas tuleb pooltel sõlmida uus kokkulepe, mida nad ei sõlminud.
235.Kostja konto väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 79) nähtub, et kostja tasus hagejale 10.04.2019 erinevate maksetega kokku 90 328,80 eurot. Muuhulgas tasus kostja hageja arved nr 1345, 1348, 1349, 1346, 1359, 1347 ja 1350. Arvete tõlked toimiku 1. kd, lk 176-182). Järelikult kostja nõustus hageja sooviga leping erakorraliselt üles öelda ja tasus kõik hageja nõutud summad.
236.04.06.2019 saatis kostja esindaja e-kirja (toimiku 1. kd, lk 81), milles avaldas, et kuna hageja ütles lepingu 18.02.2019 üles ja pärast seda puudusid kokkulepped koostöö jätkamiseks, on aprilli eest saadetud arve alusetu. Kostja esindaja 19.06.2019 e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 82) on samuti viidatud, et leping on lõppenud hageja ülesütlemise tõttu ja arendusteenuseid ei ole hageja pärast seda teinud. Kostja leidis, et hageja on esitanud arveid tööde eest, mida ei ole tehtud. Sama selgituse saatis kostja esindaja hagejale 07.08.2019 (toimiku 1. kd, lk 84) ja 27.08.2019 (toimiku 1. kd, lk 85). Seega ei pidi hagejale olema üheselt mõistetav, et kostja luges tema 18.02.2019 avaldust lepingu erakorraliseks ülesütlemise avalduseks. Alusetud on hagiavalduses esitatud väited, et kumbki pool ei lugenud hageja 18.02.2019 avaldust lepingu erakorralise lõpetamise avalduseks. Vastupidiselt nähtub esitatud tõenditest, et mõlemad pooled mõistsid 18.02.2019 avaldust ülesütlemise avaldusena.
237.25.10.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale uuesti infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu ülesütlemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 28-30). Avalduses kirjeldas hageja osaliselt samu kostjale ette heidetavaid tegevusi, mis olid märgitud varasemas e-kirjas. Avalduses samuti leidis hageja, et tal on kostja vastu rahaline nõue summas 52 552,34 eurot.
Rikkumistele tuginedes teatas hageja, et ütleb lepingu alates 01.11.2019 üles. Kostja vastas sellele avaldusele 31.10.2019 (toimiku 1. kd, lk 91) ja leidis, et kuna hageja ütles lepingu üles juba 18.02.2019 ja uusi koostöökokkuleppeid ei sõlmitud, pidas kostja arusaamatuks, mida hageja üles ütleb. Kohus nõustub kostja väidetega. Hageja 25.10.2019 avaldusel ei olnud õiguslikku toimet, sest lepingu oli hageja ise varasemalt juba üles öelnud.
238.Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja tahet leping erakorraliselt lõpeta tõendab ka asjaolu, et hageja saatis kostjale koheselt tasumiseks kõik varasemate perioodide arved, sealhulgas arve 2019. aasta veebruari eest, kuigi kuu ei olnud veel lõppenud. Kuigi asjas kogutud tõenditest (toimiku 1. kd, lk 109-111, toimiku 1. kd, lk 169-173 ja toimiku 2. kd, lk 19-20) nähtub, et hageja esitas ka varem mitme kuu eest arveid korraga, esitas hageja arved alati tervikuna terve kalendrikuu, mitte osalise kalendrikuu kohta.
239.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kuna leping lõppes 18.02.2019 hageja erakorralise ülesütlemisega, vabastas see VÕS § 195 lg 2 alusel mõlemad pooled lepingu täitmise kohustusest. Hagejal ei olnud enam kohustust teha kostjale töid ja osutada teenuseid, kostjal ei olnud omakorda kohustust teha hagejale lepingus toodud makseid. Sellest lähtuvalt asub kohus hindama, kas või millised hageja hagiavalduses esitatud nõuded võivad kuuluda rahuldamisele. Hageja tasunõue tehtud tööde eest
240.Hageja väitis, et kostja jätkas pärast 18.02.2019 hagejalt tööde tellimist ja hageja jätkas tellimuste täitmist. Kostja tellis töid vastavalt lepingule projektijuhtimise keskkonnas. Sisuliselt ei tähendanud lepingus kasutatud väljend „töö“ seda, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu, vaid hageja osutas kostjale teenust. Samas hageja möönis, et vähemalt osad tööülesanded olid projektijuhtimise keskkonnas hageja seadusliku esindaja sisestatud, kuid ta tegi seda kostja koosolekutel või telefoni teel antud juhiste alusel.
241.Kostja eitas pärast lepingu ülesütlemist hagejalt arendustööde tellimist. Ainsateks hageja tegevusteks jäid serverite üleandmisega seotud tööd ja vigade parandamine, sest kuna serverid olid üle andmata, ei saanud keegi teine vigu parandada. Kostja võttis menetluse käigus omaks, et hageja teostas 2019. aasta aprillis ja mais 35 tunni ulatuses töid kostja huvides ning selle eest pidi ta tasuma hagejale koos käibemaksuga kokku 2100 eurot.
242.Kohus esmalt osundab, et poolte vahel sõlmitud lepingul on nii käsunduslepingu kui ka töövõtulepingu tunnused. VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 näeb ette, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.
243.VÕS § 635 lg 1 aga näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel pidi hageja osutama kostjale erinevaid serveritega seotud teenuseid ning nende teenuste osas võib lepingut tõepoolest pidada käsunduslepinguks. Küll aga leiab kohus, et konkreetsete arendustööde osas tuleb lepingut pidada töövõtulepinguks, sest kostja andis ülesanded, milliste täitmisel pidi hageja saavutama konkreetse tulemuse. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtu tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest.
244.Seega tuli hagejal teostatud tööde eest tasu nõude rahuldamise eeldustena tõendada poolte vahel lepingulise suhte olemasolu, kostja poolt tööde tellimise ning nende tööde kostjale üleandmise. Kohus selgitas hagejale 21.04.2020 määruses (toimiku 1. kd, lk 122-124), et hageja peab põhistama ja tõendama nõude rahuldamise eeldusi. Kohus selgitas, et kostja tasumise kohustus ei saa tuleneda üksnes hageja esitatud arvetest. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja on tellinud teenuseid, milliste eest hageja tasu nõudis. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja nõude rahuldamise eeldusi.
245.Hageja esitas kohtule väljavõtted projektijuhtimise keskkonnast (toimiku 1. kd, lk 18-23), mis pidi tõendama kostja tellimusi tööde tegemiseks märtsist juunini 2019. Tõendist nähtub, et tööülesanded on süsteemi lisatud hageja esindaja P. T. poolt. Kostja eitas teenuste tellimist kohtumenetluses ning on eitanud seda ka hagejale 04.02.2019 e-kirjas hagejale (toimiku 1. kd, lk 80). Hageja esitas kostjale 2019. a mais, juunis, juulis ja augustis arveid (toimiku 1. kd, lk 24-27, tõlked lk 51-54) serverite hoolduse ja Smart-ID igakuise tasu eest, samuti ülesannete täitmise eest. Hageja nõuet ei tõenda üksnes arvete esitamine.
246.Kohus leiab, et järelikult on hageja tasunõue teostatud tööde eest tõendamata. Vaatamata sellele on kostja nõude omaks võtnud summas 2100 eurot ja selle omakorda enda nõudega tasaarvestanud. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud.
247.Kostja leidis, et tal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus, sest teise 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe alusel pidi ta hagejale tasuma nende tööde eest, mis olid seisuga 13.09.2018 kajastatud Redmine süsteemis. Tegelikult sisestas hageja täiendavaid töid sellesse süsteemi tagantjärgi ja esitas kostjale 07.01.2019 arved, millised kostja tasus. Kostja tasus hagejale alusetult 6900 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja leidis, et tasaarvestuse tulemusena jääb tema nõudeks hageja vastu 5150 eurot, millele lisandub käibemaks.
248.Hageja võttis omaks, et ta sisestas 06.01.-07.01.2019 ehk tagantjärgi Redmine süsteemi töötunde 2018. a juunisse, juulisse ja augustisse. Hageja leidis, et sellest sõltumata oli tal õigus kokkleppe alusel tasu saada, sest leping nägi üksnes ette, et tööd peavad olema süsteemis kajastatud ning kokkuleppe eesmärgiks ei olnud piirata hageja tasu. Kostja on lepingut ebaõigesti tõlgendanud.
249.Kohus hageja väidetega ei nõustu. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p 4). Samuti tuleb lepingutingimust tõlgendada VÕS § 29 lg 6 järgi koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
250.Poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel peab tõendama pool, kes vastava tahte olemasolule tugineb. 05.05.2021 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 84-86) selgitas kohus hagejale vajadust põhistada oma väiteid lepingu tõlgendamise kohta, kuid vaatatamata kohtu selgitustele hageja seda ei teinud.
251.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja ning AS PlusPlus Capital sõlmisid
13.09.2018 kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 6). Kokkuleppe sissejuhatuses on märgitud, et hageja ja PlusPlus Baltic OÜ vahel oli sõlmitud 2011. a infosüsteemi arendustööde teostamise ja haldustööde osutamise raamleping. Samuti on kokkuleppe sissejuhatuses märgitud, et koos selle sõlmimisega allkirjastavad hageja ja kostja infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu, mille sõlmimise tõttu lõpetatakse varasem raamleping.
252.Kokkuleppe punkt 2.3. nägi ette, et 2018. aastal enne arenduslepingu sõlmimist tehtud, aga seni arveldamata tööde eest esitab hageja kostjale arved. Tööaruanded ja arveldamata tööde nimekiri on Redmine projektijuhtimise süsteemis kirjas. Kui kostja ei ole 7 tööpäeva jooksul pärast hageja poolt vastavate tööde vastuvõtmiseks esitamisest esitanud kaebusi või keeldunud töid vastuvõtmast, loetakse, et kostja on tööd vastu võtnud ja tal ei ole sellega seoses nõudmisi ega kaebusi. Pärast selliselt tööde vastuvõtmist on hagejal õigus esitada kostjale arved 2018. aastal enne arenduslepingu sõlmimist tehtud, aga seni arveldamata tööde eest hinnaga 40 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
253.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta võis antud lepingu sätte alusel sisestada Redmine süsteemi mistahes ajal hiljem töid ning kostjal tekkis kohustus nende eest tasuda. Töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on tööde vastuvõtmine tellija poolt. Seega sai kostjalt nõuda tasu nende tööde eest, millised ta oli lepingus kokkulepitud viisil vastu võtnud. Kohtu hinnangul leppisid pooled kokkuleppe punktis 2.3. kokku, et kostja peab maksma tasu nende tööde eest, mis olid kokkuleppe sõlmimise ajaks süsteemis kirjas ja nende tööde osas võis ta esitada kaebuse või vastuväiteid. Kokkuleppe sõnastusest ja selle eesmärgist ei saa teha teistsuguseid järeldusi poolte ühise tahte kohta. Kui hageja väited oleksid põhistatud, oleks lepingus kokku lepitud, millise aja jooksul võib hageja täiendavalt süsteemi sissekandeid teha, kuid sellisel viisil ei ole pooled kokku leppinud. Lepingupootlega sarnane mõistlik isik ei oleks lepingut sõlminud viisil, et sellega oleks kostja võtnud endale ajas määratlemata tasumise kohustuse.
254.Kuna hageja on omaks võtnud, et ta sisestas tööd süsteemi pärast 13.09.2018 kokkuleppe sõlmimist, ei pea kohus vajalikuks hinnata teisi poolte esitatud tõendeid (sealhulgas tõendeid toimiku 1. kd, lk 168, lk 175, toimiku 2. kd, lk 128-145) seoses sellega, millal hageja töid tegi ja millal ta need süsteemi sisestas. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja esitas kostjale arved tööde eest, milliste eest ta poolte kokkuleppe järgi ei olnud õigustatud tasu nõudma.
255.VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kostjal puudus kohustus tasuda hageja arveid, on kostja tasaarvetuse avaldus põhjendatud. Kuivõrd see on põhjendatud, ei kuulu hageja teostatud tööde tasunõue rahuldamisele vaatamata kostja omaksvõtule. Hageja tasunõue tulenevalt kasutamata broneeringutest
256.Hageja nõudis lisaks teostatud töödele kostjalt tasu ka nn kasutamata broneeringutundide eest. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja igakuiselt tellima hagejalt arendusteenust 300 töötunni ulatuses ning neid tunde ei tühistata ja kasutamata aeg ei lähe edasi järgmisesse kuusse. Kuna leping lõppes alles 19.05.2019, oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus toodud tasu märtsist maini. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et leping lõppes 18.02.2019. Hageja viidatud perioodil puudus kostjal lepingulise tasu maksmise kohustus.
Lisaks kinnitas hageja 02.04.2019 kirjas, et pärast selles toodud summade tasumist puuduvad hagejal kostja vastu nõuded.
257.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Kuna poolte vaheline leping, mis nägi kostjale ette kohustuse tasuda kasutamata broneeringute eest, lõppes hageja ülesütlemisega 18.02.2019, puudus hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise tasu maksmist 2019. a märtsis, aprillis ja mais. VÕS § 197 lg 2 järgi vabastas lepingu ülesütlemine kostja töö tellimise ja tasu maksmise kohustusest. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue tulenevalt kasutamata broneeringutest. Hageja nõue tulenevalt serverite kasutamisest
258.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjal tasu serverite kasutamise eest alates 19.05.2019 kuni 01.11.2019, sest kostja ei võtnud tähtaegselt servereid vastu. Kostja võttis vastu ainult Askaloni serveri ja teiste serverite vastuvõtmiseks puudus kostjal tehniline võimekus. Kostja serverid asusid Eestis, Lätis ja Leedus ning sisaldasid suurel hulgal informatsiooni, mistõttu serverite sulgemine oleks tekitanud kostjale kahju. Alates 19.05.2019 jäi hageja kostjale osutama üksnes iseteeninduse serveri ja peegelserverite haldamise teenuseid, sest need serverid jättis kostja 31.05.2019 vastu võtmata. Serverite üleandmine ei saanud toimuda ainult nende ümber vormistamise teel. Kostja ei palunud hagejal servereid sulgeda.
259.Kostja vaidles serveri tasude nõudele vastu ja viitas, et poolte vahelise lepingu järgi pidi hageja kostjale serverid üle andma 31.12.2018. Hageja ei andnud servereid üle ei lepingus toodud tähtajal ega hiljem. Hageja ei vormistanud servereid ümber. 31.05.2019 andis hageja ligipääsu osadele serveritele, kuid mitte kõigile. Kostja lõi uued serverid ega kasutanud hageja valduses olnuid. Kostja oli valmis servereid vastu võtma nii enne kui pärast 31.12.2018. Kuna hageja teadis, et kostja ei kasutanud alates 01.06.2019 enam Askaloni serverit, ei olnud tal vajadust kasutada ka peegelserverit. Hageja väited serverite kasutamise kohta ei ole tõendatud ja alates 14.06.2019 ei ole kostja servereid üldse kasutanud.
260.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
261.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu alusel pidi hageja kostjale serverid üle andma 31.12.2018. 13.09.2018 sõlmitud infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 7-14) punkt 2.3.10 nägi ette, et hageja oli kohustatud hiljemalt 31.12.2018 koostöös tellijaga tellija nimele ümber vormistama tellija andmetega seotud kõik andmeserverid. Sama punkt nägi ette, et kui hageja ei täida antud kohustus, loetakse seda lepingu oluliseks rikkumiseks ja tellijal on õigus leping ennetähtaegselt etteteatamiseta üles öelda.
262.Kohus osundab, et viidatud lepingu säte seadis hagejale nimelt kohustuse teostada serverite ümber vormistamine. Muid tehnilisi kohustusi serverite üleandmiseks leping ette ei näinud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millistel põhjustel ta ei täitnud lepingus märgitud kohustust tähtaegselt ega hiljem.
263.VÕS § 119 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult
kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Hageja väitis menetluse kestel läbivalt, et kostjal puudus tehniline võimekus serverite vastuvõtmiseks, kuid ei selgitanud ega tõendanud, milles see takistus täpselt seisnes. Asjas kogutud tõenditest see ei nähtu. Lisaks ei saa võlausaldaja võimalik vastuvõtuviivitus tuua kaasa kohustust tasuda makseid või tarbida peale sunnitud tasulisi teenuseid olukorras, kus selliste teenuste osutamiseks ja nende eest tasu maksmiseks puudub kokkulepe. Alates 18.02.2018 poolte vaheline leping lõppes.
264.Hageja esitas kostjale 2019. a märtsis, mais, juunis, juulis ja augustis arveid (toimiku 1. kd, lk 16, lk 24-27, tõlked lk 51-54) serverite ja nende hoolduse eest. Hageja saatis kostjale 27.05.2019 e-kirja (toimiku 2. kd, lk 114), milles andis kostjale selgitusi seoses serverite üleandmisega. Samuti palus hageja kostjal pöörduda SK poole küsimuses, kuidas ID-kaardi teenust üles seada ja kasutada. 28.05.2019 saatis ta uue e-kirja (toimiku 2. kd, lk 115), milles selgitas uuesti serverite üleandmist. 31.05.2019 saatis ta e-kirja (toimiku 2. kd, lk 116), milles lubas peale lõunat teatada, kus serverid asuvad ja kuidas neile ligi pääseb. Iseteeninduse serveri üleandmist lubas hageja järgmisel nädalal.
265.29.05.2019 saatis hageja e-kirja (toimiku 1. kd, lk 108), milles teatas, et hageja saab põhiserverid üle anda reedel, aga osa üleandmisest lükkub järgmisesse nädalasse. Samas kirjas avaldas hageja, et nende kohustus kolm kuud teenust pakkuda on läbi ja edasine on kostja otsustada, kas kostja tellib midagi neilt või Mindly OÜ-lt. Kostja teatas, et nende poolt on valmisolek võtta live-serverid vastu 31.05.2019. ID-kaardi serveri osas teatas kostja, et selle vastuvõtmise ta täpsustab päeva jooksul.
266.Hageja esindaja ja kostja koostööpartneri Mindly OÜ esindaja vahelisest e-kirjade vahetusest 2019. a mais ja juunis (toimiku 1. kd, lk 93-94, 2. kd, lk 117-118) nähtub, et hageja palus kostja koostööpartneril üle kontrollida 31.05.2019, kas neil on ligipääs serveritele, saates ajutised paroolid. Eelnevalt oli kostja koostööpartner saatnud IP-aadressid, millistelt ligipääsu sooviti. Vaatamata sellele teatas hageja esindaja kostjale ja tema koostööpartnerile 03.06.2019, et iseteenindusserverit on tabanud rünnak. Kostja koostööpartneri esindaja selgitas seepeale, et rünnakut ei ole toimunud ja tegevuse eesmärgiks oli tagada kostjale toimiv lahendus.
267.Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 23.09.2019 määrusest (toimiku 2. kd, lk 119-122) ning Politsei- ja Piirivalveameti põhistustest kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (toimiku 2. kd, lk 123-125) nähtub, et kriminaalmenetlust viidi läbi seoses hageja väiteil toimunud küberrünnakuga. Asjas kogutud tõenditega loeti tõendatuks, et rünnakut ei toimunud, vaid hageja ise andis õiguspäraselt kahele serverile ligipääsud.
268.Hageja saatis kostjale 31.05.2019 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 162), milles palus kostjal anda OVH kasutajakonto tunnuse, et hageja saaks teha korralduse serverid kostja kontole üle viia. Kostja saatis selle tunnuse samal päeval. Kõigist eeltoodud tõenditest ei nähtu ühtegi tehnilist põhjust, miks ei saanud hageja kostjale servereid üle anda ega neid lepingu kohaselt ümber vormistada. Kostja saatis hagejale kõik viimase soovitud andmed, kuid hageja andis ligipääsu üksnes ühele serverile ega vormistanud neid ümber.
269.12.06.2019 saatis kostja esindaja hagejale kirja (toimiku 1. kd, lk 86-88, lk 163-165), milles palus 7 päeva jooksul alates kirja saamisest hagejal anda kostjale üle klientide poolt iseteenindusserveris allkirjastatud konteinerid ja logifailid ning pärast seda kustutada kõik isikuandmed ja olemasolevad koopiad. Kohus nõustub, et sellest e-kirjast võis järeldada kostja selget soovi hageja valduses olevat iseteenindusserverit edaspidi mitte kasutada.
270.Asjaolu, et kostja oleks kasutanud hageja valduses olnud kõiki servereid ajal, mil hageja nende eest tasu nõudis, hageja tõendanud ei ole. Hageja esitas kohtule väljavõtte ovh.com veebilehelt, mis pidi tõendama serverite koormusi (toimiku 1. kd, lk 138-139) ja nende kasutamist kostja poolt. Tõendile on lisatud selgitus, et kostja kasutas servereid väga aktiivselt kuni juuni keskpaigani 2019 ning seejärel „vähem aktiivselt“. Kuidas see tõendist nähtub, hageja ei ole selgitanud. Hageja seletust kohus tõendiks lugeda ei saa. Kohus ei saa tõendist endast järeldada, kuidas see tõendab kostja poolt serverite kasutamist või millist serverit kasutatud on.
271.Hageja esitas kohtule asjatundja K. T. arvamuse (toimiku 2. kd, lk 98-113), kes on muuhulgas korranud Askaloni serveri kasutuse osas sõna-sõnalt hageja seletuses toodut. Asjatundja on nimelt leidnud, et Askalon serverite protsessorite kõrge kasutuskoormus oli kuni 16.06.2019 ja pärast seda on toimunud üksikud kasutuskoormused. Samuti on ta leidnud, et Iseteeninduse serveri kõrge kasutuskoormus oli kuni juuni keskpaigani ja viimane kasutuskoormus oli 01.09.2019. Need järeldused on täielikult põhistamata ja seostamata arvamusele lisatud tõenditega. Välja on toomata konkreetselt, millal ja milline oli see viidatud „kõrge“ kasutuskoormus ning millist kuupäeva peab asjatundja silmas „juuni keskpaiga“ all. Ühtlasi on asjatundja kinnitanud, et Redmine süsteemi logis kajastatud tööd on tehtud.
272.K. T. eluloo kirjeldusest (toimiku 2. kd, lk 146) nähtub, millistes projektides on ta osalenud ja kelle juures töötanud. Milline on tema haridus või pädevus arvamuste koostamisel, tõendist ei nähtu. Elulookirjelduse kohaselt on ta lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mitte informaatika, vaid ehituse ja energeetika valdkonnas. Seega ei ole hageja tõendanud, et arvamuse esitanud K. T. omab pädevust ja haridust IT-valdkonnas arvamuste koostamiseks. Kohus leiab, et tema arvamus ei tõenda, et kostja kasutas hageja valduses olnud servereid.
273.Muid tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks ei esitanud. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudus kokkulepe tasuliste teenuste osutamiseks kostjale, selliste teenuste eest tasu nõuet ei saa hageja õigustada sellega, et ta ise kostjale servereid üle ei andnud ning hageja ei ole tõendanud kostja poolt serverite faktilist kasutamist, ei kuulu hageja nõue serverite kasutamise tasude osas rahuldamisele. Hageja tasunõue tulenevalt tarkvara lähtekoodi üleandmisest
274.Hageja nõudis kostjalt 13.09.2018 kolmepoolse kokkuleppe punkti 2.2. alusel 1900 euro ja käibemaksu väljamõistmist. Hageja on lepingus toodud tarkvara lähtekoodi kostjale mitmel moel üle andnud. Üks kord kuus tehti kõigist koopia tellija osutatud serverisse ja kood on igapäevaselt üle antud. Kohtutunneli tarkvara oli valmis ja üle antud juba 2014. aastal. Lisaks anti lähtekood kostjale üle käsitsi 12.04.2019, sest kostja server oli täis. Hageja nõustus, et 13.09.2018 kokkuleppe alusel ta täiendavaid kohtutunneli tarkvara arendustöid ei teinud, sest kostja ei andnud talle täiendavaid juhiseid. Tasu, mida hageja nõuab, lepiti kokku varasemate tööde eest.
275.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et hagejal oli 13.09.2018 kokkuleppe punkti 2.2. alusel õigus saada tasu, kui ta teostab kokku lepitud lisaarenduse. Seda hageja ei teinud. Pooled nõustusid kokkuleppes, et varasem tarkvara oli aegunud. Varasem lähtekood, mis üle anti, oli kostjale kasutuskõlbmatu ja selle eest ta tasu maksma ei pidanud.
276.Kohus leiab, et ka antud nõude osas ei ole hageja tõendanud väiteid selle kohta, milline oli tema arvates poolte ühine tahe kokkuleppe sõlmimisel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja ning AS PlusPlus Capital sõlmisid 13.09.2018 kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 6).
Kokkuleppe sissejuhatuses on märgitud, et hageja ja PlusPlus Baltic OÜ vahel oli sõlmitud 2011. a infosüsteemi arendustööde teostamise ja haldustööde osutamise raamleping. Samuti on kokkuleppe sissejuhatuses märgitud, et koos selle sõlmimisega allkirjastavad hageja ja kostja infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu, mille sõlmimise tõttu lõpetatakse varasem raamleping.
277.Kokkuleppe punktis 2.1. märgitu järgi pidi kostja tasuma hagejale 3852 eurot ilma lisatingimusteta hiljemalt 01.10.2018. Kokkuleppe punktis 2.2. on pooled nentinud, et 2014. aastal üle andmata jäänud kohtutunneli tarkvaraarenduse osas on kokkuleppe allkirjastamise seisuga tarkvara lähtekood aegunud ning vajab lisaarendust. Seetõttu leppisid pooled kokku, et hageja viib kohtutunneli tarkvaraarenduse projekti lõpuni selliselt, et kohtutunnel on üle viidud uuele X-tee 6 versioonile ja kostjal on võimalik kohtutunnel kasutusele võtta. Kostja pidi kokkuleppe sama punkti järgi tasuma pärast hageja poolt vastava tarkvara lähtekoodi üleandmist kostjale ehk lähtekoodi kokku lepitud keskkonda üleslaadimist või andmekandjal edastamist punkti (i) järgi kuni kokkuleppe allkirjastamiseni juba tehtud arendustööde eest 1900 eurot, millele lisandub käibemaks ja punkti (ii) järgi pärast kokkuleppe allkirjastamist tehtavate arendustööde eest (eelkõige X-tee versioon 6 üleviimise tööd ja X-tee versioon 6 turvaserveri ülesehitamise tööd) vastavalt arenduslepingule.
278.Kuigi 1900 eurot pidi kostja tasuma varasemate arendustööde eest, nähtub kokkuleppe sõnastusest selgelt, et antud summa kuulub väljamaksmisele siis, kui hageja on täitnud lepingus toodud kohustuse ehk viib kohtutunneli üle uuele X-tee 6 versioonile, misjärel on kostjal võimalik tarkvara kasutusele võtta. Lepingu sõnastusest ei saa teha teistsugust järeldust ja õige on kostja viide, et kui kostjal oleks olnud kohustus tasuda hagejale ilma täiendavate tööde tegemiseta 1900 eurot, oleks kokkulepe sõlmitud lepingu punktiga 2.1. sarnasel viisil. Lepingu pooltega sarnane mõistlik isik oleks lepingu punkti 2.2. kogu sõnastusest aru saanud viisil, et olemasoleval kujul on tarkvara aegunud, kuid täiendavate arenduste tegemisel saaks kostja selle kasutusele võtta ning tasuks sellisel juhul ka varasemate tööde eest. Milliseid juhiseid hageja arendustöödeks seejuures kostjalt ootas või kas või millal ta juhtis kostja tähelepanu vajadusele juhiseid saada, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
279.Kohus leiab, et hageja nõue mõista tarkvara lähtekoodi eest kostjalt välja 1900 eurot ja käibemaks ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud kokkuleppe punktis 2.2. toodud eelduste täitmist ehk täiendavate arendustööde tegemist ja kostjale üleandmist. Hageja tasunõue ei kuulu sissenõutavaks. Tähtsust ei oma see, millal hageja enda hinnangul varem tarkvara lähtekoodi üle andis ja millal tarkvara lõi, mistõttu kohus eraldiseisvalt neid tõendeid ei hinda (sealhulgas ei hinda kohus asjatundja arvamust toimiku 2. kd, lk 98-113 ega tõendeid toimiku 1. kd, lk 114-118, 1. kd, lk 119, lk 137). Hageja tasunõue tulenevalt kehtivuskinnituste päringute teenusest
280.Hageja nõudis kostjalt tasu 01.01.2019 kuni 30.6.2019 kasutatud kehtivuskinnituste päringute teenuse eest. Kostja on sellel ajal teinud kokku 5394 päringut. Seda teenust osutab Eestis ainsana SK ID Solutions AS, kelle teenust hageja vahendas. Hageja nõue tuleneb lepingu lisa punktist 1.1.10, mille alusel osutas hageja kostjale muuhulgas ID kaardi autentimise ja allkirjastamise haldamise teenust, mida ilma kehtivuskinnituste päringuteta osutada ei saa. Kostja teadis, et teenus on tasuline ja keegi teine kostja eest tasu maksma ei pea. Tähtsust ei oma see, et pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal hageja teenuse eest eraldi arvet ei esitanud, sest hageja sai ise arve 30.06.2019.
281.Kostja leidis, et pooltevaheline leping ei kohustanud teda eraldiseisvalt selle teenuse eest asuma. Lisaks lõppes leping 18.02.2019, mistõttu ei saa hageja kostjalt tasu nõuda. Kostja sõlmis ise lepingu SK ID Solutions AS-ga 29.05.2019.
282.Kohus leiab sarnaselt teiste hageja nõuetega, et isikule ei saa peale suruda soovimatuid teenuseid ega nõuda ilma kokkuleppeta nende eest tasu. Hageja ei ole ise selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta kostjalt teenuse eest tasu nõuab.
283.Kohus osundab, et kuigi arendus- ja hoolduslepingu lisa 1 (toimiku 1. kd, lk 7) punkti 1.1.10 järgi pidi hageja osutama kostjale iseteeninduse ja Askaloni serverite liidestuse haldamist ja ID-kaardi autentimist ning allkirjastamist, ei tulenenud ühestki lepingu punktist kostjale eraldiseivat kohustus tasuda selle teenuse eest hagejale täiendavalt, lisaks lepingus kokku lepitud tasule. Serverite hoolduse tasud olid kokku lepitud igakuiste koondtasudena. Hageja ei ole põhistanud väidet, et vaatamata kokku lepitud hindadele oli poolte ühiseks tahteks sõlmida kokkulepe, kus kostjal tuli tasuda täiendavate teenuste eest, mida hageja ise pidi ostma lepinguliste kohustuste täitmiseks. Analoogiliselt ei näinud leping näiteks ette, et kostja peaks täiendavalt tasuma näiteks lepinguliste kohustuste täitmisega seotud elektrienergia tarbimise eest. Juhul, kui leping vastava tasu maksmise kohustust ette ei näe, ei saa teenuse osutaja tasu nõuda. Eeltoodu alusel ei saa hageja kostjalt nõuda lepingu kehtivuse ajal täiendavat tasu kehtivuskinnituste päringute teenuse eest.
284.Hageja ei ole põhistanud, millisel alusel ta nõuab kostjalt teenuse eest tasu pärast lepingu lõppemist 19.02.2019. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid vastava kokkuleppe sõlminud.
285.Kohus leiab, et hageja nõue ei saa kuuluda rahuldamisele ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Nimelt näeb VÕS § 1018 lg 1 ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused muuhulgas siis, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. Lisaks tuleneb VÕS § 1020 lõikest 1, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja kiitis teenuse osutamise hageja vahendusel heaks. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja oleks pärast lepingu lõppemist kostjat teavitanud, et edaspidi tuleb viimasel kasutada kehtivuskinnituste päringu teenust hageja vahendusel ja selle eest tasuda.
286.Lisaks leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väiteid teenuse kasutamise kohta pärast lepingu lõppemist. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et SK ID Solutsions AS esitas hagejale 30.06.2019 arve kehtivuskinnituse teenuse täispaketi eest summas 647,28 eurot (toimiku 1. kd, lk 113) ajavahemikul 01.01.2019 kuni 30.06.2019. Kas teenust kasutas kostja või keegi teine, arvest järeldada ei saa.
287.Hageja esitas kohtule selgituse sertifikaadi kehtivuse kinnituse kontrolli teenuse kohta (toimiku 1. kd, lk 141) ja väljavõtte SK kodulehelt nende Smart-ID teenuste hindade kohta (toimiku 2. kd, lk 54). Kohtu hinnangul ei saanud SK ID Solutions AS teenuste hinnakiri tõendada hageja tasunõuet. 11.01.2019 saatis kostja esindaja hagejale edasi kliendi tõstatatud probleemi (toimiku 2. kd, lk 55), mille kohaselt ei saanud klient maksegraafikut ID-kaardiga allkirjastada. Eeltoodust võib järeldada kehtivuskinnituste päringu teenuse kasutamist, kuid
tegemist on perioodiga, mil veel kehtis hageja ja kostja vaheline leping, mis kostjale eraldiseisva tasu maksmise kohustust ette ei näinud. Kostja esitas kohtule tõendi (toimiku 2. kd, lk 151), mille kohaselt oli ta sõlminud alates 29.05.2019 SK ID Solutions AS-ga lepingu, muuhulgas tasudes kehtivuskinnituse teenuse eest. Seega oli kostjal endal võimalik teenuse osutajaga leping sõlmida ja teenuse eest tasuda, ilma kasutamata seejuures hageja vahendustegevust.
288.Hageja esitas kohtule projektijuhtimise keskkonna väljavõte tööülesande nr 3640 kohta (toimiku 1. kd, lk 112, lk 136) ning väitis, et tõendist nähtub, millises mahus kasutas kostja 01.01.2019 kuni 30.06.2019 kehtivuskinnituste päringute teenust, kuid see asjaolu tõendist ei nähtu.
289.Hageja esitas kohtule asjatundja K. T. arvamuse (toimiku 2. kd, lk 98-113), kes on kinnitanud, et ID-kaardi allkirjastamise teenuse kasutamiseks on vajalik kehtivuskinnituste päringute tegemine ning seda teenust osutab vaid üks pakkuja. Lisaks on ta leidnud, et ilma digiallkirjastamise serverita ei ole võimalik iseteeninduse serveri tarkvara kasutada. Kas või millises ulatuses kostja teenust kasutas pärast lepingu lõppemist, ei ole arvamuses välja toonud. Lisaks leiab kohus jätkuvalt, et K. T. pädevust asjatundjana ei ole hageja tõendanud.
290.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja tasunõue kehtivuskinnituste päringute teenuse eest ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud sellise nõude esitamiseks vajalike eelduste olemasolu ehk kostjal lepingulise kohustuse olemasolu tasu maksmiseks või käsundita asjaajamise eelduste olemasolu ning teenuse faktilist tarbimist.
291.Kõike kokku võttes jätab kohus hageja põhinõude 47 987,28 eurot rahuldamata. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue 3731,25 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Hageja alternatiivne nõue
292.Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 159 141,96 eurot, tuginedes VÕS § 627 lõikele 2. Hageja leidis, et tal on õigus kostjalt nõuda tasu ka siis, kui leping lõppes 18.02.2019 ning sellisel juhul saab hageja nõuda tasu hinnakirja alusel. Hinnakirja alusel nõudis hageja kostjalt tasu tellitud tööde eest, serveritega seotud teenuste eest, kehtivuskinnituste päringute ja muude serveritega seotud teenuste eest. Kostja vaidles nõudele vastu.
293.Kohus leiab, et hageja ei ole sisuliselt alternatiivset nõuet põhistanud. Hageja on ekslikult järeldanud, et kui hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, oli tal õigus nõuda kostjalt tasu omal äranägemisel hinnakirja alusel. VÕS § 627 lg 2 sätestab, et kui suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Eeltoodust tuleneb, et kui poolte vahel on lepinguline suhe, kuid puudub kokkulepe tasu osas, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Mõistlik tasu ei pruugi aga olla alati teenuse osutaja hinnakirja järgne tasu, vaid tegu võib olla tasuga, mida vastav teenuse osutaja tavaliselt oma teenuste eest nõuab.
294.Küll aga ei tulene VÕS § 627 lõikest 2, et lepingulise suhte puudumisel võib hageja nõuda kostjalt tasu mistahes enda äranägemisel määratletud suuruses. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses toodud nõuete esitamiseks vajalike eelduste olemasolu ega seda, et tal oleks lepingust tulenev või käsundita asjaajamisest tulenev nõudeõigus kostja vastu pärast 18.02.2019. Seega ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivne nõue 159 141,96 eurot. Kuna selle nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud, ei hinda kohus eraldiseivalt tõendeid selle kohta, milline on
hageja hinnakirjast tulenev tasu ja milline on teiste teenuse osutajate nõutav tasu (toimiku 1. kd, lk 142-144-151, toimiku 1. kd, lk 166-167). Menetluskulud
295.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
296.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 16 180 eurot ilma käibemaksuta ning viivise seaduses sätestatud määras. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 16 120 eurot ilma käibemaksuta ja tõlkekulud 60 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati 92 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja pidas neid osaliselt ülepaisutatuteks. Hageja osundas, et kostja kordas mitmes menetlusdokumendis oma seisukohti.
297.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 160 eurot on põhistatud ja kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Samuti on põhjendatud kostja tõlkekulud 60 eurot. Kohus leiab, et aeg hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks on üle paisutatud ning mõistlikuks ajakuluks saab 22 h ja 15 min asemel kokku pidada 15 tundi. Asjakohatu on ajakulu kokku 4 h 15 min kliendiga vastuhagi esitamise arutelu kohta, sest vastuhagi kostja ei esitanud. Hageja 22.05.2020 menetlusdokumendile vastamiseks kulunud aega loeb kohus mõistlikuks mitte 20 h 15 min, vaid 15 tundi.
298.Istungiks valmistumise ajakulu loeb kohus mõistlikuks 3 tunni asemel ühte tundi, arvestades istungi kestvust ja sellel arutatut. Hageja 11.01.2021 dokumendile vastamiseks ei saanud mõistlikult aega kuluda 13 tundi, vaid kohus loeb mõistlikuks ajaks 10 tundi, sest osaliselt kordas kostja varasemaid väiteid. 05.05.2021 istung kestis 1 h ja 20 min ning koos ettevalmistusega sai selleks aega kuluda mitte 4 tundi, vaid kokku 2 h 20 min. Kohtukõne seisukohtades samuti kordas kostja varasemaid seisukohti, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks mitte 8 tundi, vaid 6 tundi.
299.Kogumis loeb kohus kostjale osutatud õigusabikulu mõistlikuks 92 h 45 min – 7 h 15 min – 4 h 15 min – 5 h 15 min – 2 h – 3 h – 1 h 40 min – 2 h = 67 h 20 min. Arvestas kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on kostja õigusabikulud põhjendatud 10 773,33 euro ulatuses. Koos tõlkekuludega on kostja põhjendatud menetluskulud 10 833,33 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 10 833,33 eurot.
300.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt 10 833,33 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.11.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.