Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ) hagi PlusPlus Capital AS vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.novembri 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
159 141,96 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Domify OÜ 20.detsembri 2021.a apellatsioonkaebus (täpsustatud 20.jaanuaril 2022.a)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ, registrikood 11878214, aadress Jaama tn 7, Tallinn 11621), seaduslik esindaja PT, lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer (epost:XXX) ja vandeadvokaat Valeria Arsjuta (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83, Tallinn 10115), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok (epost:XXX)
Asja lahendamise viis
Istungimenetlus, istung 26.05.2022
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.11.2021 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 46 500 euro ulatuses, viivise 3 571,5 euro ulatuses ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning osas, milles maakohus võttis
1(21)
vastu hageja loobumise alternatiivnõudest 11 664 euro ulatuses. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Domify OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Võtta vastu hageja loobumise põhinõudest summas 4 565,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 753,87 eurot ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus.
3.2.Hagi rahuldada osaliselt. 3.3 Mõista välja PlusPlus Capital AS-ilt Domify OÜ kasuks põhinõue 46 500 eurot ja viivis 3 571,5 eurot.
3.4.Mõista välja PlusPlus Capital AS-ilt Domify OÜ kasuks viivis alates 11.12.2019 põhinõudelt (46 500 eurot) 0,05 % päevas kuni põhinõude tasumiseni.
3.5.Hageja alternatiivnõuded jätta rahuldamata.
3.6.Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 70 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 57 037,46 eurot, millest 52 552,34 eurot on põhinõue ja 4485,12 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise 52 552,34 eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni 0,05% päevas tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui teostaja ja kostja kui tellija 13.09.2018 infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu. Lepingu punkti 1.1 alusel kohustus hageja osutama kostjale infosüsteemide arendusteenust vastavalt lepingule ja selle lisadele. Lepingu punkti 1.2 alusel kehtis leping ka pärast lepingu sõlmimist tellitavate muude lepingu punktis 1.1 nimetamata tööde kohta, kui pooled pole selliste tööde jaoks sõlminud eraldi lepingut. Lepingu punkti 8.1 kohaselt hakkas leping kehtima alates selle allkirjastamisest ja pidi kehtima tähtajaliselt kaks aastat.
3.Samuti sõlmisid hageja, kostja ning kolmas isik 13.09.2018 kolmepoolse kokkuleppe, mille punktis 2.2 tunnistas kostja, et tal on kokkuleppe allkirjastamise päeva seisuga hageja ees rahaline kohustus 1900 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kohustus kostja tasuma hagejale 13.09.2018 seisuga 2280 eurot koos käibemaksuga. 2(21)
4.Hagejale sai 14.02.2019 teatavaks, et kostja esindaja LK on avaldanud Mindly OÜ-le kui kolmandale isikule hageja ärisaladusi. Kostja esindaja õigusvastaselt avaldatud informatsiooni alusel asus kolmas isik Mindly OÜ tegema hageja töötajatele tööpakkumisi. Päev hiljem ehk 15.02.2019 asus kostja esindaja aga juba isiklikult hageja töötajatele tööpakkumisi tegema.
5.Seetõttu saatis hageja 18.02.2019 kostjale e-kirja pealkirjaga „Lepingu rikkumine ja lõppemine“. E-kirjas heitis hageja kostjale ette lepingu p 7.1 rikkumist, mis nägi pooltele ette konfidentsiaalsuskohustuse ning lepingu p 9.2 rikkumist, mis sätestas keelu teha lepingupoole töötajatele tööpakkumisi. Kirja lõpus andis hageja teada, et lepingu lõppemiseks tuleb üle anda seni tehtud tööd ning kostja peab nende eest tasuma hagejale lepingujärgse tasu. Leping siiski ei lõppenud, vaid poolte koostöö jätkus.
6.Kumbki pool ei pidanud hageja saadetud e-kirja lepingu lõpetamise avalduseks. Kostja jätkas hagejalt tööde tellimist ning hageja jätkas kostja tellimuste täitmist. Kostja tellis 2019 märtsis hagejalt erinevaid töid, mille eest väljastas hageja kostjale 08.04.2019 arve nr 1359, maksetähtajaga 15.04.2019. Kostja tasus hagejale arve 10.04.2019. Lisaks oli hageja lepingu lõpetamise teade tingimuslik, sest hageja seadis lepingu lõppemise sõltuvaks sellest, kas kostja tasub hagejale viivitamatult tööde eest või mitte. Kostjal oli seisuga 18.02.2019 hageja ees võlgnevus 63 856,8 eurot 2018. aastal tehtud tööde eest. Pärast hagejalt teate saamist kostja rahalist kohustust ei täitnud.
7.Märtsis 2019 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks. Seda tõendab kostja esindaja KM 15.03.2019 e-kiri. 21.03.2019 saatis kostja hagejale lepingu lõpetamise kokkuleppe projekti, mille järgi pidi kostja tasuma hagejale kokku 75 400 eurot ning sellest 50 000 eurot lepingu allkirjastamise päeval ja 25 400 eurot kolme tööpäeva jooksul alates sellest, kui Askaloni moodul ja laekumiste sidumiste moodul töötavad nõuetekohaselt. Hageja hinnangul olid lepingu lõpetamise kokkuleppe tingimused meelevaldsed ja hageja kokkuleppega ei nõustunud.
8.Eeltoodu tõttu jäi leping lõpetamata ja poolte koostöö jätkus tavapärasel viisil. Hageja väljastas kostjale tellitud tööde eest arve nr 1361 summas 19 032 eurot, maksetähtajaga 03.06.2019, nr 1366 summas 8 232 eurot, maksetähtajaga 26.06.2019, nr 1371 summas 22 576,34 eurot, maksetähtajaga 05.08.2019 ja arve nr 1373 summas 432 eurot, maksetähtajaga 02.09.2019. Kostja ei tasunud ühtegi eeltoodud arvet, tuginedes väitele, et pooltevaheline leping lõppes 18.02.2019. Hageja pidas kostja väiteid meelevaldseteks.
9.Hageja nõue 57 037,46 eurot tuleneb lepingu alusel kostjale tehtud infosüsteemide arendustöödest. Lisaks on hagejal kostja vastu nõue 2280 eurot, mida kostja tunnistas 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe punktis 2.2. Vaidlus selle summa võlgnevuse üle olla ei saa. 13.09.2018 kokkulepe ei reguleerinud, mis aja jooksul pidi kostja summa tasuma, mistõttu tuleb VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 alusel lähtuda mõistlikust ajast. Mõistlik aeg ei saanud olla pikem kui 7 päeva. Hageja ja kostja leppisid lepingu punktis 4.8 kokku, et kostja kohustub kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Hagi esitamise seisuga on hageja viivisenõude suuruseks 509,58 eurot. Seega on hagejal kostja vastu 13.09.2018 sõlmitud lepingu punkti 2.2 alusel nõue summas 2789,58 eurot, millest 2280 eurot on põhinõue ning 509,58 eurot on hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
10.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.2.4 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tasu
3(21)
vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Teenuste maht ning tasumäärad olid sätestatud lepingu lisades nr 1 ja nr 2. Vastavalt lisa nr 1 punktile 1.3.1.3. kohustus kostja alates 15.10.2018 tellima hagejalt igakuiselt arendusteenust vähemalt 300 töötundi. Lepingu lisa nr 1 punkti 1.3.2 alusel oli broneeringu katmine töödega kostja kohustus. Pooled leppisid kokku, et selle mittetegemine ei tühista broneeringut ning kasutamata aeg ei lähe järgmisse kuusse edasi. Vastavalt lepingu lisa nr 2 punktile 1.4 kohustus kostja broneeritud töötunni eest hagejale tasuma 50 eurot.
11.Hageja lõpetas seoses lepingu ülesütlemisega kostjale teenuse osutamise 31.10.2019. Seega on hagejal kuni vastava ajani õigus nõuda kostjalt tasu osutatud teenuste eest. Hageja on lepingu lisa nr 1 punkti 1.3.1.3 ja 1.3.2 ning lepingu lisa nr 2 punkti 1.1. alusel esitanud kostjale neli arvet, mis jäid tasumata. Järelikult on kostja rikkunud hageja ees oma kohustust ning hageja saab nõuda kostjalt selle täitmist. Hageja ja kostja leppisid lepingu punktis 4,8 kokku, et kostja kohustub kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% tasumisega viivitatud summast iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Kokkuvõttes on hagejal kostja vastu põhinõue 52 552,34 eurot ning viivisenõue 4485,12 eurot.
12.Arve nr 1361 alusel on hagejal põhinõue 19 032 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 1817,56 eurot. Arve nr 1366 alusel on põhinõue 8 232 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 26.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis summas 691,49 eurot. Arve nr 1371 alusel on põhinõue 22 576,34 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.08.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 1444,89 eurot. Arve nr 1373 alusel on põhinõue 432 eurot ning alates nõude sissenõutavaks muutumisest 02.09.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis on 21,6 eurot. 13.Kokkuvõttes on põhinõue 52 552,34 eurot ning viivisenõue summas 4485,12 eurot. 14.31.05.2019 lubas kostja serverite vastuvõtmise aega täpsustada. Kuna leping ei olnud lõppenud, oli hagejal õigus nõuda tasu teenuste eest, mida osutati kuni 19.05.2019. Samuti oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu perioodil 19.05.2019 – 01.11.2019 osutatud teenuste eest seosese sellega, et kostja ei võtnud tähtaegselt servereid vastu. 15.Kostja võttis 31.05.2019 hagejalt vastu ainult Askalon serveri, teised kaks serverit ehk iseteeninduse server ning Askalon peegelserver jäid vastu võtmata, kuigi hageja oli nende üleandmiseks valmis. Kostjal puudus huvi nende serverite vastuvõtmiseks. Kuna kostjalt mingit vastust ei tulnud, hoidis hageja kostja servereid töös kuni 01.11.2019 ehk ajani, mil hageja lõpetas poolte vahel sõlmitud lepingu ka serveritega seotud teenuste osutamist puudutavas osas. Kostja serverid asusid Eestis, Lätis ja Leedus ning sisaldasid arvukalt teavet ja isikuandmeid, mistõttu polnud hageja õigustatud servereid ilma kostja korralduseta sulgema, sest sellest oleks tulenenud suur kahju.
16.Kuni 19.05.2019 osutas hageja kostjale kõiki lepingujärgseid teenuseid. Alates 19.05.2019 jäi hageja kostjale osutama üksnes iseteeninduse serveri ja peegelserverite haldamise teenuseid, sest need serverid jättis kostja 31.05.2019 vastu võtmata. Pärast lepingu lõppemist 19.05.2019 esitas hageja kostjale arveid üksnes õigeaegselt vastu võtmata jäänud serveritega seotud teenuste eest.
17.Pooled leppisid kokku, et kostja võtab Askaloni serveri üle 31.05.2019 ning iseteeninduse
4(21)
ja peegelserverite vastuvõtmise aja lubas kostja täpsustada hiljem. 31.05.2019 võttis kostja üle Askalon serveri, kuid teised kaks serverit jäid vastu võtmata, samuti ei täpsustanud kostja nende vastuvõtmise aega. Serverite üleandmine ei toimu nende „ümber vormistamisega“, nagu on viidanud kostja, vaid serverite üleandmine eeldas, et kostja võtab nad vastu.
18.Kostja oli serverite vastuvõtmisega viivituses ja on asunud hagejale esitama alusetuid etteheiteid. Kostja heidab hagejale ette serverite üleandmata jätmist hiljemalt 31.12.2018, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks selleks päevaks hagejalt serverite üleandmist nõudnud. Projektijuhtimise keskkonnas, kus lepingu p 3 järgi toimus töökäskluste andmine ja pooltevaheline suhtlus, ei algatanud kostja 2018. aastal ühtegi serverite üleandmisega seotud töökorraldust.
19.Kostjale esitati arved tasumiseks siis, kui suurem osa töödest sai valmis või kui arveldamata krediidi osa läks liiga suureks. Näiteks esitas hageja kostjale juunis, juulis ja augustis 2018 teostatud tööde eest koostatud arved alles jaanuaris 2019. Poolte vahel oli praktika, et arveid küll koostati iga kuu teostatud tööde eest eraldi, kuid esitati kostjale tasumiseks teatud töö valmimise korral, või siis, kui võlgnetav summa läks liige suureks.
20.Kostja väidete kohaselt asus ta alates 01.06.2019 kasutama oma servereid. Hageja pidas arusaamatuks, miks kostja sellest hagejale ei teatanud ega palunud hagejal oma servereid sulgeda. Õiguslikul alusel ei põhine kostja väited, et hageja oleks pidanud tegema tasuta tööd. Hageja ei nõustunud ka kostja väidetega, et osad tööd infosüsteemides olid seotud avastatud vigade parandamisega. Kostja väited on põhistamata.
21.Kostja väitis, et töid nr 4295 ja 4313 ei ole tehtud, sest nende staatus on „In Icebox“ ehk tööd olid pandud ootele. Kuigi töö nr 4295 oli pandud ootele, on hagejal õigus nõuda tasu selle töö eest, mida kostja oli tellinud ja mis oli tehtud. Lepingu punkti 4.1. alusel pidi kostja tasu maksma tunnitasu alusel ja tunni hind oli 50 eurot. Arve esitati töö nr 4295 eest lähtudes töö mahust ja tunnitasu määrast. Töö nr 4313 ei olnud pandud ootele, vaid selle kohta on tehtud märge „in production“, mis tähendab, et töö oli tehtud ja vastu võetud. Hageja nõustus, et töö nr 4277 eest oli ekslikult esitatud topelt arve ja hageja arvas 1 tunni nõudest maha.
22.Hageja pidas üllatavateks kostja vastuväiteid seoses kehtivuskinnituste päringute tasuga. Kostja on perioodil 01.01.2019 - 30.06.2019 teinud kokku 5394 kehtivuskinnituse päringut. Antud teenuse pakkujaks on SK ID Solutions AS ning ühe kehtivuskinnituse päringu hinnaks on 0,1 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodu tõttu kohustus kostja 5349 kehtivuskinnituse päringu eest tasuma hagejale 534,9 eurot ilma käibemaksuta ehk 647,28 eurot koos käibemaksuga.
23.Hageja nõude aluseks on lepingu punkt 1.1.10, mille kohaselt osutas hageja teenusena muuhulgas ID kaardi autentimise ja allkirjastamise haldamist. Kostjale on teada, et kehtivuskinnituste päringud on tasulised. Keegi teine ei pea kostja eest tasu maksma.
24.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane ei pea tasuma 2280 eurot, sest hageja ei ole kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üle andnud. Lepingu punkti 2.3.7 alusel kohustus hageja tagama, et vähemalt üks kord päevas tehakse koopia projektijuhtimise keskkonnast aadressil https://tracker.gitlab.eu/projects/plusplus tellija osutatud serverisse. Antud koopia serveri ja tehnilise töökorra eest vastutas kostja. Koopia saatmine oli võimalik vaid juhul, kui koopia server on töökorras ja võtab koopiaid vastu. Seetõttu algatas hageja 02.02.2018 projektijuhtumise keskkonnas uue tööülesande käsuga „Luua kontori backupsüsteem, kuhu
5(21)
salvestada kõik dokumendid, andmebaaside backup ja tarkvarakood“. Selle tulemusena laaditi igal ööl kohtutunneli tarkvarakood hageja serverist kostja kontori serverisse. Seega on kohtutunneli tarkvara lähtekoodi üleandmine kostjale toimunud igapäevaselt.
25.Kohtutunneli tarkavara oli valmis ning kostjale üle antud juba 2014. aastal. Seda tõendab väljavõte hageja projektijuhtimise süsteemist, kust nähtub hageja, kostja esindaja ning kolmandate isikute vaheline kirjavahetus perioodist 05.01.2014- 06.11.2014. Sellel ajal tegeles kostja kohtutunneli tarkvara testimisega. Kui hageja poleks kostjale tarkvara üle andnud, poleks kostja seda saanud testida.
26.Lisaks sellele, et kohtutunneli tarkvara lähtekood laaditi kostja serverisse igapäevaselt, andis hageja tarkvara kostjale 12.04.2019 üle käsitsi, sest kostja server oli täis, mistõttu polnud tarkavara automaatne laadimine võimalik. Eeltoodu on tõendatud projektijuhtimise keskkonna väljavõttega, millest nähtub, et hageja edastas 12.04.2019 kostjale kohtutunneli tarkvara koodid märkides selgituseks juurde järgmist „askalon.zip - Tänase päeva seisuga kogu Askalon koodi väljalase“. Kostja vastuväited
27.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tasus hagejale tema nõutud summa täielikult 10.04.2019. Pooled ei ole sõlminud ühtegi uut kokkulepet täiendava koostöö kohta. Kostja pidas hageja nõudeid arusaamatuteks. Hageja lõpetas lepingu 18.02.2019, saates selle kohta ekirja. 02.04.2019 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale kirja, mille punktis 1.2. oli märgitud, et hageja oli lepingu 18.02.2019 üles öelnud.
28.Alates 18.02.2019 e-kirja saamist lõpetas kostja hagejalt lepingu alusel arendustööde tellimise. Lepingu esemeks oli infosüsteemide arendus- ja hooldusteenuse osutamine. Ainsateks hageja teostatud tegevusteks jäid infosüsteemide asupaigaks olevate serverite üleandmisega seotud tööd ning infosüsteemides ilmnenud kostja majandustegevust takistavate vigade parandamine. Kuna infosüsteemid asusid hageja valduses olevates serverites, ei olnud kellelgi peale hageja võimalik neid vigu parandada.
29.Selliseid lepingu lõpetamise järgselt serverite üleandmisega ja vigade parandamisega seotud töid oli vähe. 2019 märtsis tegeles hageja enda väitel 17 tunni, aprillis 5,5 tunni ja mais 30 tunni ulatuses kostja huvides tehtud töödega. Lepingu kehtivuse ajal tegi hageja kostja tellitud töid näiteks 2019 jaanuaris 229 tundi, 2018 detsembris 321,45 tundi, novembris 252,5 tundi, oktoobris 307,75 tundi ja septembris 217,5 tundi. Tegelikult oli kostja tellitud maht nendes kuudes veelgi suurem, kuid hageja ei olnud suuteline suuremat mahtu teostama. Seega tegi hageja varem keskmiselt 265,64 tundi töid kuus. Lepingu lõpetamise järgselt teostas hageja 3 kuu vältel kostja huvides töid keskmiselt 17,5 tundi kuus. Järelikult leping lõppes 18.02.2019.
30.22.02.2019 esitas hageja kostjale arved kogu seni arveldamata töö suhtes. Hageja esitas 22.02.2019 kostjale korraga arved nr 1345 (2018 september), 1346 (2018 oktoober), 1347 (2018 november), 1348 (2018 detsember), 1355 (kreeditarve), 1349 (2019 jaanuar) ja 1350 (2019 veebruar). Seega soovis hageja kohe pärast lepingu lõpetamist korraga arveldada kogu seni arveldamata töö. Veebruari töö kohta esitas hageja arve juba 22.02.2019, kuigi veebruar ei olnud veel läbi. Nimetatu kinnitab samuti, et hageja arvates lõppes leping 18.02.2019.
31.Hageja 25.10.2019 ülesütlemisavaldus on alusetu ja arusaamatu. Leping lõppes 18.02.2019.
6(21)
Pärast lepingu lõppemist pidi veel toimuma hageja valduses olnud kostja serverite üleandmine, mis pidi lepingu punkti 2.3.10. kohaselt olema tehtud juba 31.12.2018, kuid jäigi tegemata. Hoolimata kostja 10.04.2019 nn lõpparve tasumisest jätkas hageja kostjale üllatuseks arvete esitamist. Igakordselt, kui hageja saatis kostjale tasumiseks uue arve, vastas kostja, et hageja 18.02.2019 ülesütlemine lõpetas lepingu ja uute arvete esitamine hageja poolt alusetu.
32.Kuigi kostja nõustus, et lepingu lõpetas hageja 18.02.2019, ei olnud ta nõus hageja väidetega lepingu rikkumise tõttu. Hageja sellekohased väited on ebaõiged. Hageja 18.02.2019 ülesütlemisavalduses ega hagiavalduses pole kirjas, milles seisnes hageja ärisaladus, mille edastamist hageja kostja töötajale LK-le ette heidab. Samuti pole LK andnud Mindly OÜ-le suuniseid hageja töötajate ülesostmiseks.
33.Kostja ei ole tellinud hagejalt turvaauditi teostamist ega täiendavate turvaabinõude rakendamist. Kuna hageja lõpetas 18.12.2019 lepingu, pidi ta koheselt serverid kostja nimele ümber vormistama. Hageja seda ei teinud. Hageja 02.04.2019 kirjast mõistis kostja, et kui kostja tasub hageja nõutud summad, teostab hageja serverite kostja nimele ümbervormistamise. Kostja tasus nõutud summad 10.04.2019, kuid hageja jättis serverid ikka ümber vormistamata. Hageja teavitas alles 31.05.2019 kostjat, et on võimaldanud ligipääsu serveritele IP aadressiga 188.165.30.80 ja andmebaasile IP aadressiga 188.165.30.81. Selle peale teatas Mindly OÜ kui kostja uus teenuse osutaja hagejale 03.06.2019, et puudu on kliendiportaal IP aadressiga
151.80.77.152.Selle peale teatas hageja samal päeval kl 19:37 Mindly OÜ-le, et Mindly OÜ haldusala serverist IP aadressiga 149.202.196.208 on alguse saanud rünnakud hageja valduses oleva kostja iseteenindusserveri pihta ja ründeks on kasutatud kostja servereid. Mindly OÜ selgitas oma tegevust. Sealjuures oli hageja ise varem küsinud IP aadresse, millelt sisse hakatakse logima ja Mindly OÜ oli vastanud ning need IP aadressid hagejale edastanud.
34.31.05.2019 hageja üksnes võimaldas ligipääsu osadele serveritele, kuid mitte kõigile. Mindly OÜ kontrollis neid servereid, milledele hageja oli ligipääsu võimaldanud ning avastas, et klienditeeninduse serverile polnud otseligipääsu võimaldatud. Samas oli ühes serveris, kuhu ligipääs võimaldati, tee sinna klienditeeninduse serverisse olemas. Mindly OÜ esindaja kontrollis, mis serveriga on tegemist ja avastas, et tegemist ongi kostja iseteenindusserveriga, kuhu hageja polnud otseligipääsu võimaldanud. Hageja käsitles seda millegipärast küberünnakuna.
35.Ühtegi uut tööd ei ole kostja hagejalt tellinud. Hagile lisatud trackeri feature nr 4340 kohaselt on hageja iseendalt sellise töö tellinud 29.07.2019 ja selle samal päeval ise heaks kiitnud. Hagejal puudus õigus omaalgatuslikult sellist tööd kostja huvides teha ja seda kostjale arveldada. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui juba 03.06.2019 ehk 49 minutit pärast hageja küberrünnaku väite esitamist selgitati hagejale, et mingit küberrünnakut pole aset leidnud, miks hageja on 29.07.2019 tellinud iseendalt 63 tunni ulatuses küberrünnakuga seonduva auditi ja küberrünnaku kaitseks täiendavad abinõud. Arvel nr 1371 viidatud töö nr 4314 osas pole hageja ühtegi selgitust esitanud. Kostja vaidleb ka selle töö tellimisele vastu. Hageja on arve esitanud, olles samas teadlik, et kostja pole temalt neid töid tellinud. Nende tööde teostamise järele puudus vajadus. Hageja ei ole tõendanud, mida ta täpselt tegi. Hageja ei ole üle andnud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi, mis oli 2200 euro saamise eelduseks 13.09.2018 kokkuleppe alusel.
36.Leping lõppes 18.02.2019 hageja kirjaga, mida hageja on ise kinnitanud 02.04.2019 kirjas. Kuna leping lõppes 18.02.2019 ülesütlemisega, on hageja 25.10.2019 ülesütlemine tagajärjetu. Kostjale jääb arusaamatuks, mis asjaoludel asus hageja juba 18.02.2019 lõppenud lepingut
7(21)
25.10.2019 teistkordselt üles ütlema. Lepingu kehtivust kuni 25.10.2019 ei kinnita isegi hageja hagi alusena esitatud arved. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et ta teostas kostja huvides viimased tööd 2019 mais. Lepingu lõppemise hetkel 18.02.2019 ei olnud kostja hagejale 63 856,80 eurot võlgu. 18.02.2019 ülesütlemisavaldus ei sisaldanud väiteid, et kostja on hagejale midagi võlgu. Tegelikult esitas hageja arved 2018. a septembrist detsembrini tehtud töö eest summas 63 856,80 eurot ja arved 2019. a jaanuarist veebruarini tehtud töö eest summas 24 624 eurot kostjale tasumiseks alles 22.02.2019.
37.Iseteeninduse küberrünnaku kaitse täiendavate abinõude ja turvaauditi ning QV LV kontrolli eest nõuab hageja alusetult 3795 eurot. Nimetatu sisaldub 29.07.2019 esitatud arvel nr 1371. Kostja pole hagejalt sellist tööd tellinud. Puudub tõend, mis kinnitaks, et hageja on tema poolt väidetud töö teostanud. Kostja hinnangul ei saa ta seda olla teinud, kuna mingit hageja väidetud küberrünnakut pole üldse toimunud.
38.Hageja nõuab alusetult kostjalt serveri tasudena 3650,06 eurot. Lepingu punkti 2.3.10. kohaselt oli hageja kohustatud serverid kostja nimele ümber registreerima hiljemalt 31.12.2018. Hageja rikkus seda kohustust. Kohustuse rikkumine võimaldas hagejal saavutada 02.04.2019 kirjas nõutud summade tasumise, kuna hageja ähvardas tasumata jätmise korral kostja äritegevuse seisata. Hageja valduses olevates serverites asusid kogu kostja äritegevuse tuuma moodustavad infosüsteemid ja andmebaasid. Hageja ei vormistanud servereid kostja nimele ka pärast 10.04.2019, mil kostja oli tasunud kogu hageja nõutud summa. Alles 31.05.2019 võimaldas hageja kostjale ligipääsu osadele, kuid mitte kõigile serveritele. Iseteenindusportaali asupaigaks olevale serverile jättis hageja ligipääsu võimaldamata. Samuti jäid kõik hageja valduses olnud serverid kostja nimele ümber registreerimata. Seetõttu pidi kostja ehitama oma infosüsteemide ja andmebaaside tarbeks üles uued serverid.
39.Hageja 02.04.2019 kirjas sisaldunud ettepanek täiendavate tööde suhtes eraldi kokkulepete sõlmimiseks puudutas ka serveritasusid. Kuna leping lõppes 18.02.2019 ning pooled ei sõlminud edasise koostöö suhtes uut kokkulepet, puudub hagejal nõudeõigus. Lisaks puudub hagejal nõudeõigus põhjusel, et ta oli alates 31.12.2018 viivituses serverite kostja nimele registreerimisega. Kuna hageja oli lepingut rikkudes jätnud serverid kostja nimele registreerimata, siis ei jäänud kostjal üle muud, kui taluda seda, et servereid haldab ja valdab hageja. Kuna hageja jättis serverid kostja nimele ümber registreerimata, võttis kostja alates 01.06.2019 kasutusele oma serverid. Kostjale jääb arusaamatuks arvel nr 1371 toodud summa kujunemine.
40.Hageja nõuab alusetult kostja huvides tehtud tööde eest 2130 eurot 27.05.2019 ja 19.06.2019 arvete alusel. Kõik arvetel märgitud tööd olid seotud kas serverite kostjale üleandmise korraldamisega (mida ei toimunudki), serverites sisaldunud kostjale kuulunud andmetest koopiate tegemisega ja kostjale üleandmisega (nr 4272, 4277, 4290, 4292) või serverites asunud kostjale kuulunud infosüsteemides avastatud vigade likvideerimisega (nr 4295, 4298, 4311, 4313, 4314). Sealjuures töid nr 4295 ja 4313 pole hageja enda esitatud info kohaselt tehtud, kuna nende staatuseks on märgitud in Icebox, mis tähendab, et nende tööde tegemine oli pandud ootele. Töö nr 4277 on arveldatud topelt, kuna see sisaldub nii arvel nr 1361 kui ka arvel nr 1366.
41.Kõiki ülal viidatud töid sai teha üksnes hageja, kuna ainult temal oli serveritesse ligipääs, sest ta oli jätnud serverid kostjale üle andmata. Seega oli nende tööde tegemise vajadus hageja lepingu rikkumise tagajärg. Lisaks, kuna leping lõppes 18.02.2019 ning hageja 02.04.2019 kirja kohaselt oli mis iganes uue töö teostamise eelduseks eraldi kokkulepe hageja ja kostja
8(21)
vahel, kuid ühtegi sellist kokkulepet pole sõlmitud, puudub hagejal nõudeõigus. Hageja tegi neid töid lepingu lõppemisega kaasnenud kohustuste täitmisena.
42.Kehtivuskinnituste päringute eest nõuab hageja alusetult 647,28 eurot 29.07.2019 arve alusel. Nõude kujunemise perioodiks on hageja märkinud 01.01.2019 kuni 30.06.2019. Kuna leping lõppes 18.02.2019, jäi selline periood arusaamatuks. Hageja nõue 2280 euro saamiseks on samuti alusetu, sest hageja ei ole kostjale üle andnud kohtutunneli tarkvara lähtekoodi. 13.09.2018 kokkuleppes toodud eeltingimus on täitmata.
43.Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele ja taotles viivise vähendamist nullini. Kostja oli õigustatud arvama, et pärast hageja 02.04.2019 kirjas nõutud summade tasumist 10.04.2019 puuduvad hagejal kostja vastu mistahes täiendavad nõuded. Kostja sai hageja 02.04.2019 kirjast järeldada, et hagejal saavad kostja suhtes tekkida täiendavad rahalised nõuded üksnes juhul, kui pooled on sõlminud täiendavate tööde teostamiseks uued kokkulepped, kus on lepitud kokku täiendav maht ja tasu.
44.22.06.2020 seisukohtades vaidles kostja hageja nõudele jätkuvalt vastu. Kohtutunneli tarkvara lähtekoodi tasu saamise eelduseks oli see, et arendus on lõpetatud ja kostja saab selle kasutusele võtta. 13.09.2018 kokkuleppe punktis 2.2. on kirjas, et kohtutunneli tarkvaraarenduse osas on 13.09.2018 seisuga tarkvara lähtekood aegunud, mistõttu see vajab lisaarendust. Sellest tulenevalt leppisid pooled punktis 2.2. kokku, et hageja viib kohtutunneli tarkvaraarenduse lõpuni selliselt, et kohtutunnel on viidud üle uuele X-tee 6 versioonile. Sealjuures lepiti kokku, et pärast seda, kui hageja on kasutuskõlbliku tarkvara lähtekoodi kostjale üle andnud kas kokkulepitud keskkonda üleslaadimise või andmekandjal edastamise teel, tasub kostja hagejale 1900 eurot ja käibemaksu enne kokkuleppe allkirjastamist tehtud arendustööde eest ja pärast kokkuleppe allkirjastamist tehtavate arendustööde eest vastavalt lepingule. Maakohtu otsus
45.Maakohus võttis vastu hageja osalise nõudest sh alternatiivnõudest loobumise. Maakohus jättis hagi põhinõudes 47 987,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 3731,25 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõue 159 141,96 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis hageja kanda. 46.Otsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga, et menetluse kestel on hageja väited selle kohta, millal poolte vahel sõlmitud leping täpselt lõppes, muutunud. Algses hagiavalduses leidis hageja, et kuigi ta saatis kostjale 18.02.2019 lepingu lõpetamise kohta kirja, ei lugenud kumbki pool seda lepingu lõpetamise teateks ja lepinguline suhe jätkus. Hageja ütles infosüsteemide arenduse ja hoolduslepingu erakorraliselt üles 25.10.2019 avaldusega. Menetluse käigus asus hageja väitma, et ta saatis küll 18.02.2019 lepingu lõpetamise teate, kuid tegu oli korralise lõpetamise teatega, mistõttu leping kehtis edasi 90 päeva ja lõppes 19.05.2019. Kuni selle ajani oli hagejal õigus nõuda kostjalt tasu lepingu alusel. 47.18.02.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 15), milles leidis, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud ja kirjeldas kostjale ette heidetavaid rikkumisi. Hageja leidis, et kostja rikkumised ei ole kooskõlas lepinguga. Hageja kirjeldas, millised on tema arvates edasised sammud lepingu lõpetamiseks, soovides muuhulgas saada tasu seni tehtud tööde eest. Kirja lõpus tänas hageja kostjat koostöö eest. Kohtu arvates võib antud e-kirjast järeldada hageja selget tahet leping üles öelda ja teha seda kostja rikkumise tõttu koheselt.
9(21)
48.Kuna leping lõppes 18.02.2019 hageja erakorralise ülesütlemisega, vabastas see VÕS § 195 lg 2 alusel mõlemad pooled lepingu täitmise kohustusest. Hagejal ei olnud enam kohustust teha kostjale töid ja osutada teenuseid, kostjal ei olnud omakorda kohustust teha hagejale lepingus toodud makseid. Sellest lähtuvalt asub kohus hindama, kas või millised hageja hagiavalduses esitatud nõuded võivad kuuluda rahuldamisele.
49.Hageja väitis, et kostja jätkas pärast 18.02.2019 hagejalt tööde tellimist ja hageja jätkas tellimuste täitmist. Kostja tellis töid vastavalt lepingule projektijuhtimise keskkonnas. Sisuliselt ei tähendanud lepingus kasutatud väljend „töö“ seda, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu, vaid hageja osutas kostjale teenust. Samas hageja möönis, et vähemalt osad tööülesanded olid projektijuhtimise keskkonnas hageja seadusliku esindaja sisestatud, kuid ta tegi seda kostja koosolekutel või telefoni teel antud juhiste alusel.
50.Kostja eitas pärast lepingu ülesütlemist hagejalt arendustööde tellimist. Ainsateks hageja tegevusteks jäid serverite üleandmisega seotud tööd ja vigade parandamine, sest kuna serverid olid üle andmata, ei saanud keegi teine vigu parandada. Kostja võttis menetluse käigus omaks, et hageja teostas 2019. aasta aprillis ja mais 35 tunni ulatuses töid kostja huvides ning selle eest pidi ta tasuma hagejale koos käibemaksuga kokku 2100 eurot.
51.Hageja esitas kohtule väljavõtted projektijuhtimise keskkonnast (toimiku 1. kd, lk 18-23), mis pidi tõendama kostja tellimusi tööde tegemiseks märtsist juunini 2019. Tõendist nähtub, et tööülesanded on süsteemi lisatud hageja esindaja PT poolt. Kostja eitas teenuste tellimist kohtumenetluses ning on eitanud seda ka hagejale 04.02.2019 e-kirjas hagejale (toimiku 1. kd, lk 80). Hageja esitas kostjale 2019. a mais, juunis, juulis ja augustis arveid (toimiku 1. kd, lk 24-27, tõlked lk 51-54) serverite hoolduse ja Smart-ID igakuise tasu eest, samuti ülesannete täitmise eest. Hageja nõuet ei tõenda üksnes arvete esitamine. 52.. Kohus leiab, et järelikult on hageja tasunõue teostatud tööde eest tõendamata. Vaatamata sellele on kostja nõude omaks võtnud summas 2100 eurot ja selle omakorda enda nõudega tasaarvestanud. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud.
53.Kostja leidis, et tal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus, sest teise 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe alusel pidi ta hagejale tasuma nende tööde eest, mis olid seisuga 13.09.2018 kajastatud Redmine süsteemis. Tegelikult sisestas hageja täiendavaid töid sellesse süsteemi tagantjärgi ja esitas kostjale 07.01.2019 arved, millised kostja tasus. Kostja tasus hagejale alusetult 6900 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja leidis, et tasaarvestuse tulemusena jääb tema nõudeks hageja vastu 5150 eurot, millele lisandub käibemaks.
54.Hageja võttis omaks, et ta sisestas 06.01.-07.01.2019 ehk tagantjärgi Redmine süsteemi töötunde 2018. a juunisse, juulisse ja augustisse. Hageja leidis, et sellest sõltumata oli tal õigus kokkleppe alusel tasu saada, sest leping nägi üksnes ette, et tööd peavad olema süsteemis kajastatud ning kokkuleppe eesmärgiks ei olnud piirata hageja tasu. Kostja on lepingut ebaõigesti tõlgendanud.
55.Kuna hageja on omaks võtnud, et ta sisestas tööd süsteemi pärast 13.09.2018 kokkuleppe sõlmimist, ei pea kohus vajalikuks hinnata teisi poolte esitatud tõendeid (sealhulgas tõendeid toimiku 1. kd, lk 168, lk 175, toimiku 2. kd, lk 128-145) seoses sellega, millal hageja töid tegi ja millal ta need süsteemi sisestas. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja esitas kostjale arved
10(21)
tööde eest, milliste eest ta poolte kokkuleppe järgi ei olnud õigustatud tasu nõudma.
56.Hageja nõudis lisaks teostatud töödele kostjalt tasu ka nn kasutamata broneeringutundide eest. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja igakuiselt tellima hagejalt arendusteenust 300 töötunni ulatuses ning neid tunde ei tühistata ja kasutamata aeg ei lähe edasi järgmisesse kuusse. Kuna leping lõppes alles 19.05.2019, oli hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus toodud tasu märtsist maini. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et leping lõppes 18.02.2019. Hageja viidatud perioodil puudus kostjal lepingulise tasu maksmise kohustus. Lisaks kinnitas hageja 02.04.2019 kirjas, et pärast selles toodud summade tasumist puuduvad hagejal kostja vastu nõuded.
57.Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjal tasu serverite kasutamise eest alates 19.05.2019 kuni 01.11.2019, sest kostja ei võtnud tähtaegselt servereid vastu. Kostja võttis vastu ainult Askaloni serveri ja teiste serverite vastuvõtmiseks puudus kostjal tehniline võimekus. Kostja serverid asusid Eestis, Lätis ja Leedus ning sisaldasid suurel hulgal informatsiooni, mistõttu serverite sulgemine oleks tekitanud kostjale kahju. Alates 19.05.2019 jäi hageja kostjale osutama üksnes iseteeninduse serveri ja peegelserverite haldamise teenuseid, sest need serverid jättis kostja 31.05.2019 vastu võtmata. Serverite üleandmine ei saanud toimuda ainult nende ümber vormistamise teel. Kostja ei palunud hagejal servereid sulgeda. 58.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu alusel pidi hageja kostjale serverid üle andma 31.12.2018. 13.09.2018 sõlmitud infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 7-14) punkt 2.3.10 nägi ette, et hageja oli kohustatud hiljemalt 31.12.2018 koostöös tellijaga tellija nimele ümber vormistama tellija andmetega seotud kõik andmeserverid. Sama punkt nägi ette, et kui hageja ei täida antud kohustus, loetakse seda lepingu oluliseks rikkumiseks ja tellijal on õigus leping ennetähtaegselt etteteatamiseta üles öelda. 59.Kohus osundab, et viidatud lepingu säte seadis hagejale nimelt kohustuse teostada serverite ümber vormistamine. Muid tehnilisi kohustusi serverite üleandmiseks leping ette ei näinud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millistel põhjustel ta ei täitnud lepingus märgitud kohustust tähtaegselt ega hiljem.
60.Asjaolu, et kostja oleks kasutanud hageja valduses olnud kõiki servereid ajal, mil hageja nende eest tasu nõudis, hageja tõendanud ei ole. Hageja esitas kohtule väljavõtte ovh.com veebilehelt, mis pidi tõendama serverite koormusi (toimiku 1. kd, lk 138-139) ja nende kasutamist kostja poolt. Tõendile on lisatud selgitus, et kostja kasutas servereid väga aktiivselt kuni juuni keskpaigani 2019 ning seejärel „vähem aktiivselt“. Kuidas see tõendist nähtub, hageja ei ole selgitanud. Hageja seletust kohus tõendiks lugeda ei saa. Kohus ei saa tõendist endast järeldada, kuidas see tõendab kostja poolt serverite kasutamist või millist serverit kasutatud on.
61.Hageja esitas kohtule asjatundja KT arvamuse (toimiku 2. kd, lk 98-113), kes on muuhulgas korranud Askaloni serveri kasutuse osas sõna-sõnalt hageja seletuses toodut. Asjatundja on nimelt leidnud, et Askalon serverite protsessorite kõrge kasutuskoormus oli kuni 16.06.2019 ja pärast seda on toimunud üksikud kasutuskoormused. Samuti on ta leidnud, et Iseteeninduse serveri kõrge kasutuskoormus oli kuni juuni keskpaigani ja viimane kasutuskoormus oli 01.09.2019. Need järeldused on täielikult põhistamata ja seostamata arvamusele lisatud tõenditega. Välja on toomata konkreetselt, millal ja milline oli see viidatud „kõrge“ kasutuskoormus ning millist kuupäeva peab asjatundja silmas „juuni keskpaiga“ all.
11(21)
Ühtlasi on asjatundja kinnitanud, et Redmine süsteemi logis kajastatud tööd on tehtud.
62.KT eluloo kirjeldusest (toimiku 2. kd, lk 146) nähtub, millistes projektides on ta osalenud ja kelle juures töötanud. Milline on tema haridus või pädevus arvamuste koostamisel, tõendist ei nähtu. Elulookirjelduse kohaselt on ta lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mitte informaatika, vaid ehituse ja energeetika valdkonnas. Seega ei ole hageja tõendanud, et arvamuse esitanud KT omab pädevust ja haridust IT-valdkonnas arvamuste koostamiseks. Kohus leiab, et tema arvamus ei tõenda, et kostja kasutas hageja valduses olnud servereid.
63.Muid tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks ei esitanud. Kohus leiab, et kuna poolte vahel puudus kokkulepe tasuliste teenuste osutamiseks kostjale, selliste teenuste eest tasu nõuet ei saa hageja õigustada sellega, et ta ise kostjale servereid üle ei andnud ning hageja ei ole tõendanud kostja poolt serverite faktilist kasutamist, ei kuulu hageja nõue serverite kasutamise tasude osas rahuldamisele.
64.Hageja nõudis kostjalt 13.09.2018 kolmepoolse kokkuleppe punkti 2.2. alusel 1900 euro ja käibemaksu väljamõistmist. Hageja on lepingus toodud tarkvara lähtekoodi kostjale mitmel moel üle andnud. Üks kord kuus tehti kõigist koopia tellija osutatud serverisse ja kood on igapäevaselt üle antud. Kohtutunneli tarkvara oli valmis ja üle antud juba 2014. aastal. Lisaks anti lähtekood kostjale üle käsitsi 12.04.2019, sest kostja server oli täis. Hageja nõustus, et 13.09.2018 kokkuleppe alusel ta täiendavaid kohtutunneli tarkvara arendustöid ei teinud, sest kostja ei andnud talle täiendavaid juhiseid. Tasu, mida hageja nõuab, lepiti kokku varasemate tööde eest.
65.Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et hagejal oli 13.09.2018 kokkuleppe punkti 2.2. alusel õigus saada tasu, kui ta teostab kokku lepitud lisaarenduse. Seda hageja ei teinud. Pooled nõustusid kokkuleppes, et varasem tarkvara oli aegunud. Varasem lähtekood, mis üle anti, oli kostjale kasutuskõlbmatu ja selle eest ta tasu maksma ei pidanud.
66.Kohus leiab, et hageja nõue mõista tarkvara lähtekoodi eest kostjalt välja 1900 eurot ja käibemaks ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud kokkuleppe punktis 2.2. toodud eelduste täitmist ehk täiendavate arendustööde tegemist ja kostjale üleandmist. Hageja tasunõue ei kuulu sissenõutavaks. Tähtsust ei oma see, millal hageja enda hinnangul varem tarkvara lähtekoodi üle andis ja millal tarkvara lõi, mistõttu kohus eraldiseisvalt neid tõendeid ei hinda (sealhulgas ei hinda kohus asjatundja arvamust toimiku 2. kd, lk 98-113 ega tõendeid toimiku 1. kd, lk 114-118, 1. kd, lk 119, lk 137).
67.Hageja nõudis kostjalt tasu 01.01.2019 kuni 30.6.2019 kasutatud kehtivuskinnituste päringute teenuse eest. Kostja on sellel ajal teinud kokku 5394 päringut. Seda teenust osutab Eestis ainsana SK ID Solutions AS, kelle teenust hageja vahendas. Hageja nõue tuleneb lepingu lisa punktist 1.1.10, mille alusel osutas hageja kostjale muuhulgas ID kaardi autentimise ja allkirjastamise haldamise teenust, mida ilma kehtivuskinnituste päringuteta osutada ei saa. Kostja teadis, et teenus on tasuline ja keegi teine kostja eest tasu maksma ei pea. Tähtsust ei oma see, et pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal hageja teenuse eest eraldi arvet ei esitanud, sest hageja sai ise arve 30.06.2019.
68.Kostja leidis, et pooltevaheline leping ei kohustanud teda eraldiseisvalt selle teenuse eest asuma. Lisaks lõppes leping 18.02.2019, mistõttu ei saa hageja kostjalt tasu nõuda. Kostja sõlmis ise lepingu SK ID Solutions AS-ga 29.05.2019.
12(21)
69.Kohus leiab sarnaselt teiste hageja nõuetega, et isikule ei saa peale suruda soovimatuid teenuseid ega nõuda ilma kokkuleppeta nende eest tasu. Hageja ei ole ise selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta kostjalt teenuse eest tasu nõuab.
70.Hageja ei ole põhistanud, millisel alusel ta nõuab kostjalt teenuse eest tasu pärast lepingu lõppemist 19.02.2019. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid vastava kokkuleppe sõlminud.
71.Kõike kokku võttes jätab kohus hageja põhinõude 47 987,28 eurot rahuldamata. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue 3731,25 eurot ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
72.Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista 159 141,96 eurot, tuginedes VÕS § 627 lõikele 2. Hageja leidis, et tal on õigus kostjalt nõuda tasu ka siis, kui leping lõppes 18.02.2019 ning sellisel juhul saab hageja nõuda tasu hinnakirja alusel. Hinnakirja alusel nõudis hageja kostjalt tasu tellitud tööde eest, serveritega seotud teenuste eest, kehtivuskinnituste päringute ja muude serveritega seotud teenuste eest. Kostja vaidles nõudele vastu. Maakohus leidis, et altewrnatiivnõue on põhjendamata. Hageja apellatsioonkaebus
73.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu kohtuotsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
74.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja osaliselt kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1, millega kohus võttis vastu hageja nõudest loobumise. Täpsemalt ei nõustu hageja nõudest loobumisega hageja alternatiivnõuet puudutavas osas, sest hageja ei ole alternatiivnõuet 11 664 euro võrra vähendanud. Hageja seisukohal, et tema alternatiivnõude suuruseks on algusest peale olnud 159 141,96 eurot. Seetõttu on vaidlustatud kohtulahendi resolutsiooni punkt 1, mille kohus võttis vastu hageja väidetava loobumise alternatiivnõudest 11 664 euro ulatuses ebaõige, sest hageja ei ole alternatiivnõuet vähendanud.
75.Kohtu järeldus, mille kohaselt saab hageja 18.02.2019 kirja käsitleda lepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena on ebaõige, teade on käsitletav lepingu korralise, mitte erakorralise ülesütlemisavaldusena ning poolte vahel sõlmitud leping lõppes 19.05.2019. Kuivõrd kohus on aga lepingu lõppemise aja hindamisel jõudnud ebaõigesti järeldusele, justkui lõppes leping 18.02.2019, on kohus seetõttu jätnud ebaõigesti ka rahuldamata hageja primaarnõude summas 51 718.53 eurot. Kostja oli kohustatud kuni lepingu lõppemiseni ehk kuni 19.05.2019 tasuma hagejale igakuiselt 300 töötunni eest. Kuna kostja pole arveid tasunud on hagejal õigus nõuda viivist.
76.Kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Hagejal oli õigus esitada kostjale tehtud tööde eest arve summas 6900 eurot, millele lisandus käibemaks ning kostjal oli kohustus arve tasuda. Kohtu seisukoht, et hageja sai kostjalt nõuda tasu vaid nende tööde eest, mis olid hiljemalt 13.09.2018 Redmine süsteemi sisestatud, on väär. Kokkuleppe tekstist ei tulene, mis ajaks pidid tööd olema süsteemi sisestatud. Lisaks ei oma tööde Redmine süsteemi sisestamise aeg asjas ka mingit tähtsust, kuivõrd 13.09.2018 kokkulepe ei välista ega piira hageja õigust saada kostjalt tasu tehtud tööde eest, sest hageja on tõendanud, et kõik tööd, mille eest hageja kostjale arve esitas, olid hiljemalt 13.09.2018 teostatud. Hageja pole andnud kostjale negatiivset võlatunnistust. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus esitada kostjale tehtud tööde
13(21)
eest arve summas 6 900 eurot, millele lisandus käibemaks. Seega ei ole kostja tasunud arvet alusetult ning kostjal pole õigust nõuda hagejale tasutu tagastamist.
77.Puudub vaidlus selles, et hageja osutas kostjale 3 serveri rendi ja hooldamise teenust. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt jätkas hageja kostjale pärast poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist 19.05.2019 kahe serveri rendi ja hoolduse teenuse pakkumist. Hageja on maakohtu menetluses põhjalikult selgitanud, et kostja jäi kahe hageja poolt hallatava serveri vastuvõtmisega vastuvõtuviivitusse ega näidanud lõpuks serverite vastuvõtmise osas üles mingit huvi. Hageja on serverite üleandmisega seotud asjaolusid põhjalikult selgitanud oma 14.06.2021.a menetlusdokumendi punktides 3.16 – 3.29 ning samades punktides osundatud tõenditega tõendanud. Seetõttu on hageja nõudnud kostjalt tasu serverite rendi ja hoolduse eest ka Lepingu lõppemise järgsel perioodil kuni 31.08.2019. Hageja on nõudnud serverite eest sama tasu, mida kostja maksis hagejale lepingu kehtivuse ajal, seega on hageja nõudnud kostjalt serverite rendi ja hoolduse eest mõistlikku tasu VÕS § 627 lg 2 mõttes. Hagejal on õigus nõuda tasumisega viivitamise eest viivist.
78.Kuivõrd hageja on kohtutunneli tarkvara lähtekoodi kostjale üle andnud, kohustus kostja kolmepoolse kokkuleppe kohaselt hagejale tasuma 2280 eurot. Seega on kohus jätnud hageja nõude rahuldamata alusetult. Peale koodi üleandmist tuli kostjal hagejale kokkuleppe järgi tasuda, seda kostja teinud ei ole ning hageja nõuab ka tasumise viivitamise eest viivist.
79.Kostjal tuli maksta hagejale tasu kehtivuskinnituse päringu eest summas 647,28 eurot ning kohtu vastupidine järeldus on ebaõige. Vastus apellatsioonkaebusele
80.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
81.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 46 500 euro ulatuses, viivise 3 571,5 euro ulatuses ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning osas, milles kohus võttis vastu hageja väidetava loobumise alternatiivnõudest 11 664 euro ulatuses. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
82.Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja kui teostaja ja kostja kui tellija sõlmisid 13.09.2018 infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu. Lepingu punkti 1.1 alusel kohustus hageja osutama kostjale infosüsteemide arendusteenust vastavalt lepingule ja selle lisadele. Lepingu punkti 1.2 alusel kehtis leping ka pärast lepingu sõlmimist tellitavate muude lepingu punktis 1.1 nimetamata tööde kohta, kui pooled pole selliste tööde jaoks sõlminud eraldi lepingut. Lepingu punkti 8.1 kohaselt hakkas leping kehtima alates selle allkirjastamisest ja pidi kehtima tähtajaliselt kaks aastat. -Samuti sõlmisid hageja, kostja ning kolmas isik 13.09.2018 kolmepoolse kokkuleppe, mille punktis 2.2 tunnistas kostja, et tal on kokkuleppe allkirjastamise päeva seisuga hageja ees rahaline kohustus 1900 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kohustus kostja tasuma hagejale 13.09.2018 seisuga 2280 eurot koos käibemaksuga.
14(21)
-Hageja saatis 18.02.2019 kostjale e-kirja pealkirjaga „Lepingu rikkumine ja lõppemine“. E-kirjas heitis hageja kostjale ette lepingu p 7.1 rikkumist, mis nägi pooltele ette konfidentsiaalsuskohustuse ning lepingu p 9.2 rikkumist, mis sätestas keelu teha lepingupoole töötajatele tööpakkumisi.
83.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud leping lõppes korralise või erakorralise ülesütlemisega hageja poolt 18.02.2019 kostjale edastatud kirjaga, kas hagejal on õigus saada kostjalt lepingu järgi tasu, sh osutatud teenuste eest, kas hagejal on õigus saada kostjalt tasu 13.08.2018 kokkuleppe punkti 2.2 i) alusel ning kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue, samuti vaidlevad pooled hageja alternatiivse nõude põhjendatuse üle.
84.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes ülesütlemisega. Pooled vaidlevad selle üle, millal leping lõppes. Nagu eelnevalt viidatud saatis hageja 18.02.2019 kostjale e-kirja pealkirjaga „Lepingu rikkumine ja lõppemine“. E-kirjas heitis hageja kostjale ette lepingu p 7.1 rikkumist, mis nägi pooltele ette konfidentsiaalsuskohustuse ning lepingu p 9.2 rikkumist, mis sätestas keelu teha lepingupoole töötajatele tööpakkumisi. Hageja väidete järgi saatis ta 18.02.2019 kostjale lepingu ülesütlemise teate, kuna hagejale sai 14.02.2019 teatavaks, et kostja esindaja LK on avaldanud Mindly OÜ-le kui kolmandale isikule hageja ärisaladusi. Kostja esindaja õigusvastaselt avaldatud informatsiooni alusel asus kolmas isik Mindly OÜ tegema hageja töötajatele tööpakkumisi. Päev hiljem ehk 15.02.2019 asus kostja esindaja aga juba isiklikult hageja töötajatele tööpakkumisi tegema. Kostja arvates ütles hageja lepingu erakorraliselt üles, mistõttu leping lõppes peale ülesütlemisteate saamist, st 19.02.2019. Hageja leiab, et leping lõppes 19.05.2019.
85.Poolte vahel oli sõlmitud tähtaegne leping, st kaheks aastaks vastavalt lepingu p-le 8.1. Lepingu lõpetamine oli poolte vahel kokku lepitud järgmiselt. Lepingu p 8.2. järgi pooled võivad lepingu mistahes ajal ühepoolselt lõpetada informeerides sellest kirjalikult teise poole kontaktisikut ette vähemalt 90 päeva, lepingu p.8.3. järgi etteteatamiseta võivad pooled lepingu üles öelda juhul, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud. Rikkumise tõendamine on lepingut üles ütleva poole kohustus.
86.Ringkonnakohus leiab, et hinnates seda, kas hageja 18.02.2019 teade lepingu ülesütlemise kohta oli korraline või erakorraline, tuli hinnata nii teadet, kui ka poolte avaldatut ning käitumist peale teate saamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendamatult hageja lepingu ülesütlemise teadet analüüsides, et teatest võib järeldada hageja selge tahe leping üles öelda ja teha seda kostja rikkumise tõttu koheselt, st tegemist oli erakorralise ülesütlemisega. Nõustuda tuleb küll sellega, et hageja väljendatust saab järeldada seda, et kostja oli hageja arvates lepingut oluliselt rikkunud, mistõttu on hageja sunnitud lepingu üles ütlema, kuid 18.02.2019 kirja lõpus toob hageja esindaja esile edasised sammud antud lepingu lõppemiseks:1) lepingu lõpetamise üleandmisega seotud tööd ja tasud; 2) üleandmise eelduseks on LK poolt üle võetud tarkvarakoodi eest tasumine.
87.Nimetatust nähtub, et lepingu lõpetamine ei saanud olla erakorraline, st et poolte kohustused lepingu järgi lõppeksid koheselt 19.02.2019 nagu väidab kostja. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja avaldatu kohaselt ei ole tema lepingut, sh oluliselt, rikkunud. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus selle asjaolu tähelepanuta. Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise aluse esinemine oli hageja tõendada, kostja lepingu olulise rikkumisega ei nõustunud ning hageja ei ole tõendanud, et erakorraliseks lepingu ülesütlemiseks esines alus, vastupidi ta on loobunud väitmast, et kostja rikkus
15(21)
lepingut oluliselt, siis puudus materiaalne eeldus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vastavalt lepingule saab seega hageja poolt lepingu ülesütlemist pidada korraliseks, sest poolte kokkulepet lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, st lepinguväliselt lepingu lõpetamise tingimuste kokkuleppimine, mis vabastaks pooled nende kohustuste täitmisest, asjas ei nähtu. Sellisele kokkuleppele ei ole pooled ka tuginenud.
88.Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et kostja jätkas peale ülesütlemisteate saamist, kuigi tunduvalt väiksemas mahus, hagejalt tööde tellimist ning hageja jätkas kostja tellimuste täitmist. Nii nähtub asja materjalidest, et kostja tellis 2019 märtsis hagejalt erinevaid töid, mille eest väljastas hageja kostjale 08.04.2019 arve nr 1359, maksetähtajaga 15.04.2019. Kostja tasus hagejale arve 10.04.2019. Seega lepingu täitmine jätkus.
89.Asjaolu, et 18.02.2019 teade ei saanud olla erakorraline lepingu ülesütlemisteade kostja arvates nähtub ka sellest, et märtsis 2019 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks. Seda tõendab kostja esindaja KM 15.03.2019 e-kiri, mille kohaselt avaldas kostja esindaja, et poolte vahel käivad läbirääkimised lepingu lõpetamiseks (I kd, tlk 50a). 21.03.2019 saatis kostja hagejale lepingu lõpetamise kokkuleppe projekti (I kd, tlk 17), mille järgi pidi kostja tasuma hagejale kokku 75 400 eurot ning sellest 50 000 eurot lepingu allkirjastamise päeval ja 25 400 eurot kolme tööpäeva jooksul alates sellest, kui Askaloni moodul ja laekumiste sidumiste moodul töötavad nõuetekohaselt. Hageja selle lepingu lõpetamise kokkuleppega ei nõustunud.
90.Maakohus leidis, et kuna 02.04.2019 kirjas tegi hageja esindaja ( I kd, tlk 68-70) pakkumise, et kostja tasub hagejale viivitamatult 63 856,80 eurot ning kuna kostja tasus hagejale 10.04.2019 erinevate maksetega kokku 90 328,80 eurot, siis järelikult nõustus kostja hageja sooviga leping erakorraliselt üles öelda, tasudes kõik summad.
91.Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolus, mille järgi kostja tasus 10.04.2019 hageja sissenõutavaks muutunud nõude summas 88 480,80 eurot ning täiendavalt märtsi kuu eest tasumisele kuuluva arve maksetähtajaga 15.04.2019 summas 1848 eurot ehk kokku summas 90 328,80 eurot, ei tõenda, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes 19.02.2019. Suuremas osas oli tegemist hageja sissenõutavaks muutunud nõudega ning märtsis tehtud tööde eest oli arve juba esitatud ja maksetähtaeg kohe saabumas. Lisaks osutab ringkonnakohus, et hageja 02.04.2019 kiri sisaldab viidet sellele, et juhul, kui kostja tasub arved mille tasumise tähtaega on ületatud koheselt, võimaldab see teha hagejal täiendavate tööde ja nende eest tasumisele kuuluvate summade osas mõistlikke järelaeandmisi. Samuti sisaldus kirjas ettepanek, et täiendavate tööde osas sõlmivad pooled eraldi kokkuleppe. Asjas puudub vaidlus, et mingit täiendavat kokkulepet pooled ei sõlminud.
92.Eeltoodust nähtub, et leping ei lõppenud 19.02.2019 nagu väidab kostja, vaid hageja 18.02.2019 teade on käsitletav korralise lepingu ülesütlemisteatena.
93.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.2.4 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Teenuste maht ning tasumäärad olid sätestatud lepingu lisades nr 1 ja nr 2. Vastavalt lisa nr 1 punktile 1.3.1.3. kohustus kostja alates 15.10.2018 tellima hagejalt igakuiselt arendusteenust vähemalt 300 töötundi. Lepingu lisa nr 1 punkti 1.3.2 alusel oli broneeringu katmine töödega kostja kohustus. Pooled leppisid kokku, et selle mittetegemine ei tühista broneeringut ning kasutamata aeg ei lähe järgmisse kuusse edasi. Vastavalt lepingu lisa nr 2 punktile 1.4 kohustus kostja broneeritud töötunni eest hagejale tasuma 50 eurot.
94.Asjas puudub vaidlus selles, et eeltoodud tingimused olid poolte vahel kokku lepitud kostja soovil, et hagejal oleks kostjale teenuse osutamise järjepidevus tagatud. Selleks pidi hageja kostja eeldatavate töömahtude rahuldamiseks komplekteerima eraldi
16(21)
meeskonna, mistõttu spetsiaalselt kostjale teenuse osutamiseks oli palgatud kolm tarkavaraarendajat ja kostja kohustus vastutasuks maksma hagejale igakuiselt vähemalt 300 töötunni eest hoolimata reaalselt tellitud tööde mahust.
95.Asjas puudub vaidlus, et märtsis, aprillis ja kuni 19.05.2019 ei tellinud kostja hagejalt kuus teenuseid 300 tunni ulatuses, see aga ei välista ringkonnakohtu arvates hageja nõude põhjendatust. Asjas on tuvastatud, et leping kehtis korralise ülesütlemise tõttu
19.maini 2019 ning kostjal on kohustus tasuda hageja lepingu järgi esitatud arved, st arved, milles on märgitud tellitud tööde tegemine kui ka arved kasutamata töötundide osas, st kokku 300 töötunni ulatuses nii märtsis, aprillis kui 150 tunni ulatuses mais.
96.Kuigi ringkonnakohtu arvates puudub asjas suurem tähtsus selles, millises ulatuses kostja märtsis, aprillis ja mais tellimusi esitas, sest lepingu järgi oli hagejal õigus esitada tasu 300 töötunni eest täiskuus, peab ringkonnakohus vajalikuks osutada ka järgmisele.
97.Maakohus tuvastas, et hageja esitas kohtule väljavõtted projektijuhtimise keskkonnast (I kd, lk 18-23), mis pidi tõendama kostja tellimusi tööde tegemiseks märtsist juunini 2019. Tõendist nähtub, et tööülesanded on süsteemi lisatud hageja esindaja PT poolt. Kostja eitas teenuste tellimist kohtumenetluses ning on eitanud seda ka hagejale 04.02.2019 e-kirjas hagejale (I kd, lk 80).
98.Hageja väidete järgi tellis märtsis kostja hagejalt 17 töötunni ulatuses töid ja ka tasus nende tundide eest. Kuna lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt 300 töötunni eest, esitas hageja kostjale arve ka kasutamata töötundide eest 283 töötunni ulatuses. Hageja tõi esile järgmise. Aprillis tellis kostja hagejalt 12.04.2019 töö nr 4272, mille sisuks oli „käsitsi koopia loomine“. Töö maht oli 4,50 tundi. 22.04.2019 tellis kostja töö numbriga 4277, mille sisuks oli „küsimused“. Töö mahuks oli 1h. Tööde tellimist tõendab projektijuhtumise keskkonna väljavõte. 09.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4290, mille sisuks oli „Clickview juurdepääsuõiguste uuendus“. Töö mahuks oli 1,5 h. 09.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4295, mille sisuks oli „Läti topelt nõuded“. Töö mahuks oli 0,5 h. 09.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4292, mille sisuks oli „Serveri konf“. Töö mahuks oli 17 h. 16.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4298, mille sisuks oli „LT võlgnevuste aruanne“. Töö mahuks oli 4,5 h. 28.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4311, mille sisuks oli „Nõuete kustutamine“. Töö mahuks oli 1,5 h. 29.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4313, mille sisuks oli „Manuaalne db backup“. Töö mahuks oli 3,5 h. 30.05.2019 tellis kostja hagejalt töö ülesande numbriga 4314, mille sisuks oli „QV LV kontroll“. Töö mahuks oli 1 h.
99.Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukohad selles, kas hageja pidi teatud tööde tegemise eest tasu saama või mitte on osaliselt vastuolulised. Ühest küljest väidab kostja, et tema pole mingeid töid tellinud, teisest küljest väidab, et hageja nõuab tasu, kuid kõik hageja esile toodud tööd olid seotud kas serverite kostjale üleandmise korraldamisega, serverites sisaldunud kostjale kuulunud andmetest koopiate tegemisega ja kostjale üleandmisega või serverites asunud kostjale kuulunud infosüsteemides avastatud vigade likvideerimisega. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited on vastuolulised seetõttu, et kui hageja kostja huvides töid tegi, siis ei ole tähtsust, kes tööülesanne projektijuhtimise keskkonda üles pani, oluline on, et kostja jaoks vajalik töö sai tehtud. Asjas puudub vaidlus, et vähemalt Askaloni server anti kostjale üle. Asjast ei nähtu, et serverite üleandmise või infosüsteemides vigade parandamisega seotud tööde tegemine olid poolte vahel kokku lepitud tasuta, olenemata sellest millisel perioodil neid töid oleks pidanud tegema, st enne 31.12.2018 või hiljem. Seega ei oma tähtsust ka see, kumma lepingupoole tegevuse/tegevusetuse
17(21)
tulemusena ei antud servereid üle 31.12.2018.a. Seega, isegi juhul kui poolte vahel puuduks tasukokkulepe miinimumtasu ulatuses, ei vabaneks kostja tema huvides tehtud tööde eest tasumist.
100.Kuna aga poolte vahel oli miinimutasu kokkulepe ja hageja on kostja huvides tehtud tööde eest esitatud arvetel märgitud tööaja hulga maha arvestanud igakuisest 300 tunni tasumisele kuuluvast, siis ei oma hageja nõude põhjendatuse tuvastamisel tähtsust, kas mõni töö perioodil märts kuni 19.05.2019 tehti kostja huvides hageja algatusel või kostja algatusel. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt nii märtsis kui aprillis töötasu 15 000 eurot+ km ja mais 7500 eurot+km.
101.Lepingu lisa nr 2 punkt 1.1 nägi ette, et kuni serverite üleandmiseni on serverite rendi ja hoolduslepingu fikseeritud igakuine tasu 500 eurot, pluss 225 eurot iseteenindusserveri rendi ja hoolduse (mille sees on Smart-ID 50 EUR kuutasu Eesti, Läti, Leedule kokku aga ei sisalda tehingutasusid) eest, pluss 125 eurot peegeldusserverite rendi ja hoolduse eest, kokku 850 eurot. Hageja on esile toonud, et osutas kostjale aprillis ja mais järgmiseid teenuseid: Askalon Eesti, Läti ja Leedu serverite hooldus, iseteeninduse serverite hooldus, Smart-ID kuutasu ning Askalon Eesti, Läti ja Leedu peegelserverite hooldus Seega on hagejal kostja vastu eelkirjeldatud teenuste osutamise eest igakuine nõue summas 850 eurot. Hageja tõi esile, et alates lepingu lõppemisest 19.05.2019 jätkas hageja kostjale vaid serverite rentimist ning serverite hoolduse teenuse pakkumist. Kuigi pärast lepingu lõppemist polnud pooltel serverite rendi ja hoolduse tasu suuruses kokkulepet, esitas hageja kostjale arveid lähtudes varasemalt kehtinud lepingu hinnakirjale, mis olid keskmisest turuhinnast kordades soodsamad.
102.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud serverite rendi ja hoolduse eest esitatud tasud 850 x 2 kuu eest on põhjendatud. Peale lepingu lõppemist 19.05.2019 jätkas kostja serverite kasutamist ning ringkonnakohtu arvates saab hageja seetõttu nõuda kostjalt mõistlikku tasu VÕS § 627 lg 2 mõistes. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus kokkulepitud tasu ei olnud eelviidatud sätte järgi mõistliku suurusega.
103.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja saab serverite rendi ja hoolduse eest tasu nõuda, kuna lepingu järgi pidid serverid olema üle antud 31.12.2018. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei välista hageja tasunõuet, sest vaidlus puudub selles, et kostja servereid kasutas ja hageja poolt neid hooldada tuli. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu asjast kostja valmisolek servereid enne 31.05.2019 üle võtta. Sellele viitab see, et kostja pole teinud mingit tahteavaldust serverite ülevõtmiseks. Kostja kirjast märtsis 2019 (I kd, tlk 80) nähtub, et serveritasude esitamine hageja poolt on õigustatud, mis viitab samuti sellele, et kostjal ei olnud võimalik servereid vastu võtta. Alles siis kui hageja saatis 29.05.2019 kostjale e-kirja (I kd, tlk 108), milles palus tal kinnitada, et kostja on valmis mai lõpus serverid üle võtma, vastas kostja, et on valmis live-serverid vastu võtma 31.05.2019 ning ID-kaardi serveri vastuvõtmise osas täpsustab järgmise päeva jooksul. Kostja osutas ka sellele, kes on tema uus teenusepakkuja, et tehnilistes küsimustes temaga kokku leppida. Kostja võttis 31.05.2019 hagejalt vastu Askalon serveri, teised kaks serverit s.o iseteeninduse server ning Askalon peegelserverid jäi kostja poolt vastu võtmata. Kostja väidete järgi ei andnud hageja talle viimatinimetatud servereid üle, mistõttu tuli kostjal oma äritegevus ümber tõsta uutesse serveritesse. Ringkonnakohus osutab, et asjast ei nähtu hageja vastuväide, et kostjal tuli uue teenusepakkujaga uued serverikasutused luua. Kostja on esile toonud asjaolud, mis ei võimaldanud mai lõpus- juuni alguses iseteenindusserverit kostjal hagejast tulenevatel põhjustel üle võtta (I kd, tlk 156 pöördel) ja viidanud ka neid asjaolusid kinnitavatele tõenditele. Asja materjalidele lisatud 03.06.2019 kostja lepingupartner Mindly OÜ kirjast hagejale nähtub, et iseteenindusserverile pole
18(21)
otseligipääsu võimaldatud ja seda oleks vaja. Nimetatu kinnitab üheselt kostja valmisolekut võtta ka iseteenindusserver vastu. Kostja tõi esile, et temale selgus hageja kavatsus jätta iseteenindusserver üle andmata 03.06.2019, mil hageja asus kostja lepingupartnerit Mindly OÜ-d alusetult ja absurdselt süüdistama küberrünnakus. Seetõttu alustas Mindly OÜ järgmisel päeval 04.06.2019 uue iseteenindusserveri loomist ja SK ID Solutions AS digiallkirjastamise tarkvaraga ühilduvuseks vajaliku liidestuse loomist. Uus iseteenindusserver valmis ja see anti töösse 14.06.2019.
104.Kuna kostjal tuli seetõttu, et hageja ei andnud kostjale üle iseteenindus- ja peegelservereid, kasutusele võtta uued serverid, siis leiab ringkonnakohus, et serveritega seonduv tasunõue alates juunist 2019 on põhjendamatu ja tõendamata. Asjas puudub küll vaidlus selles, et peegel- ja iseteenindusserverit kasutas kostja aktiivselt kuni vähemalt 2019 juuni keskpaigani, kuid kuna see oli hageja poolt kohustuse rikkumise tagajärg (see oli aeg, mis kulus kostjal uue serveritöö tagamiseks), siis ei ole ka mõistlik tasunõue 14 päeva eest põhjendatud VÕS § 101 lg 3 alusel.
105.Hageja nõudis kehtivuskinnituste päringute eest 647,28 eurot arve nr 1371 alusel. Lepingu lisa nr 1 p 1.1.10 kohaselt oli hageja poolt kostjale teenuseks iseteeninduse ja Asakaloni Eesti, Läti, Leedu liidestuste haldamine, nagu näiteks IDkaardi autentimine ja allkirjastamine, Smart-ID liidestuse haldamine, Mobiil-ID liidestuse haldamine. Hageja on seisukohal, et kuna ta osutas kostjale teenust, st võimaldas ID-kaardi autentimise ja allkirjastamise, Smart-ID liidestuse haldamise ning Mobiil-ID liidestuse haldamise käigus teha kehtivuskinnituse päringuid, siis on kostja kohustatud antud teenuse tarbimise eest hagejale lepingu p 4.4 alusel tasuma.
106.Ringkonnakohus leiab, et hageja tasunõue kehtivuskinnituste päringu eest on põhjendamatu. Lepingu punkti 2.2.4. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale tasu üksnes lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Lepingu punktis 4 sisalduv maksumus ja tasumise kord ning lepingu lisaks 2 olev hinnakiri ei sisaldunud mingit tasu maksmise kohustust kehtivuskinnituste päringute eest. Kehtivuskinnituste päringute tasu suhtes ei esitanud hageja lepingu kehtivuse ajal lisaks ka kostjale ühtegi arvet, mis kinnitab, et kostjal puudus selle eest eraldi tasumiskohustus.
107.Kostja leidis, et tal on õigus esitada tasaarvestuse avaldus, kuna ta on alusetult tasunud hagejale 6 900 eurot, millele lisandub käibemaks. 13.09.2018 sõlmiti kolmepoolne kokkulepe (I kd tlk 6), mille punkti 2.3 kohaselt oli hagejal õigus esitada kostjale arved 2018. aastal kokkuleppe sõlmimise ajaks teostatud, kuid seni arveldamata tööde eest, mis on kantud Redmine süsteemi.
108.Kostja on seisukohal, et 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe alusel pidi ta hagejale tasuma nende tööde eest, mis olid seisuga 13.09.2018 kajastatud Redmine süsteemis, kuid tegelikult sisestas hageja täiendavaid töid sellesse süsteemi tagantjärgi ja esitas kostjale 07.01.2019 arved, millised kostja tasus. Kostja tasus hagejale alusetult seetõttu 6900 eurot, millele lisandus käibemaks.
109.Asjas puudub vaidlus, et hageja sisestas 06.01.-07.01.2019 ehk tagantjärgi, st peale kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist Redmine süsteemi töötunde 2018. a juunisse, juulisse ja augustisse. Hageja leidis, et sellest sõltumata oli tal õigus kokkuleppe alusel tasu saada, sest leping nägi üksnes ette, et tööd peavad olema süsteemis kajastatud ning kokkuleppe eesmärgiks ei olnud piirata hageja tasu.
110.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja sai kostjalt nõuda tasu vaid nende tööde eest, mis olid hiljemalt 13.09.2018 Redmine süsteemi sisestatud. Kuigi kokkuleppe tekstist võib järeldada, et arveldamata tööde nimekiri on Redmine süsteemis juba kokkuleppe sõlmimise ajal olemas, ei ole ümber lükatud hageja
19(21)
osundatut, et Redmine on arveldussüsteem, kuhu hageja kandis sisse tehtud tööd ning tööde tegemiseks kulunud aja, mille alusel genereeris süsteem tööaja aruande, mis lisati iga väljastatud arve juurde, arve teisele leheküljele. Kuivõrd tööaja aruannete koostamine Redmine süsteemis toimus arve esitamise eelselt ehk kui hageja hakkas kostjale koostama arvet, koostas hageja vastavalt tehtud töödeks kulunud ajale Redmine süsteemis tööaja aruande, siis reaalselt ei saanud arveldamata tööde nimekiri Redmines kajastuda. Hageja on asjatundja arvamusega (II kd, tlk 99 pöördel) tõendanud, et kõik tööd, mille eest hageja kostjale arved esitas, on teostatud enne 13.09.2018.a, s.o enne kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hageja poolt esitatud arvamus ei kvalifitseeru asjatundja arvamuseks, kuivõrd tõendamata on asjatundja pädevus. Asjas ei ole esitatud konkureerivat arvamust või asjakohaseid tõendeid, mis asjatundja pädevuse kahtluse alla seaks.
111.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja tasaarvestus hageja nõudega ei ole põhjendatud.
112.Hageja on nõudnud kostjalt 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe (I kd, tlk 6) p 2.2 i) alusel põhivõla summas 2280 eurot tasumist. Antud kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma pärast hageja poolt vastava tarkvara lähtekoodi üleandmist kostjale punkti (i) järgi kuni kokkuleppe allkirjastamiseni juba tehtud arendustööde eest 1900 eurot, millele lisandub käibemaks ja punkti (ii) järgi pärast kokkuleppe allkirjastamist tehtavate arendustööde eest (eelkõige X-tee versioon 6 üleviimise tööd ja X-tee versioon 6 turvaserveri ülesehitamise tööd) vastavalt arenduslepingule. Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe punkti 2.2 alapunktis (i) fikseerisid pooled summa, mis kostjal tuli hagejale viimase poolt juba teostatud tööde eest tasuda pärast seda, kui hageja annab kostjale üle kohtutunneli tarkvara lähtekoodi.
113.Hageja on asjatundja arvamusega (II kd, tlk 98 pöördel) tõendanud, et hageja on kohtutunneli tarkvara lähtekoodi kostjale üle andnud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2280 eurot tasumist. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kuna 12.04.2019 Askaloni koodi koosseisus üle antud kohtutunneli lähtekood ei vastanud 13.09.2018 kokkuleppe punktile 2.2., sest kokku lepitud lisaarendust hageja ei teinud, ei ole tal õigus viidatud tasule. Ringkonnakohus osutab, et lisaarenduse eest tulnuks kostjal tasuda täiendavalt, kuid sellist tasu ei ole hageja nõudnud.
114.Eeltoodud otsuse põhjendustest nähtub, millise teenuse ja millise perioodi eest on hagejal õigus kostjalt tasu nõuda. Samas nähtub, et hageja on sidunud oma tasunõude esitatud arvetega. Hageja väljastas kostjale arve nr 1361 summas 19 032 eurot, maksetähtajaga 03.06.2019, nr 1366 summas 8 232 eurot, maksetähtajaga 26.06.2019, nr 1371 summas 22 576,34 eurot, maksetähtajaga 05.08.2019 ja arve nr 1373 summas 432 eurot, maksetähtajaga 02.09.2019.
115.Arvestades eeltoodud otsuse põhjendusi ning menetluse käigus hageja täpsustatud nõuete suurust on arve nr 1361 summas 19 020 eurot, maksetähtajaga 03.06.2019, arve nr 1366 summas 8 220 eurot, maksetähtajaga 26.06.2019 põhjendatud. Arve nr 1371 summas 22 576,34 eurot, maksetähtajaga 05.08.2019 on põhjendatud osaliselt, st arvest kuulub tasumisele märtsi kuu 2019 broneeritud kasutamata töötunnid 14 150 eurot + km. Askalon ja teiste serverite eest tasunõue alates 01.06.2019 osas ei ole põhjendatud, nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis. Arve nr 1373 summas 432 eurot, maksetähtajaga 02.09.2019 on põhjendamatu.
116.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Kuna arvel nr 1361 summas 19 020 eurot ja arvel nr 1366 summas 8 220 eurot märgitud summad on põhjendatud, siis arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 4.8 kokkulepitud viivisemäära on viivise suuruseks hagiavalduse esitamise seisuga 2 493,27 eurot. Arve nr 1371 summas 22 576,34 eurot, maksetähtajaga 05.08.2019 on põhjendatud osaliselt, st arvest kuulub
20(21)
tasumisele 16 980 eurot. Viivis arve nr 1371 tasumisele kuuluvast summast kuni hagiavalduse esitamiseni moodustab seega 1 078,23 eurot. Hageja nõuab 13.09.2018 sõlmitud kokkuleppe (I kd, tlk 6) p 2.2 i) alusel põhivõla summas 2280 eurot tasumisega viivitamise tõttu viivist. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohustus lähtekood üle anda täideti alles 2019 aprillis, arvet tasumiseks ei esitatud, mis asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel tavana tasude maksmise eelduseks, siis on hagejal nimetatud summalt õigus nõuda viivist alles hagiavalduse esitamisest. Edasiulatuv viivisenõue alates hagiavalduse esitamisest arvetelt tulenevalt põhjendatud põhinõudelt tuleb rahuldada TsMS § 367 alusel.
117.Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja viivise vähendamise taotlus on sisuliselt põhjendamata, asjas pole esile toodud asjaolusid, mis annaksid võimaluse VÕS § 162 ja 113 lg 8 alusel viivist vähendada, siis jääb kostja taotlus rahuldamata.
118.Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhul, kui tema primaarnõue jääb mingis ulatuses rahuldamata. Kuna hagi jäi primaarnõudes rahuldamata osas, milles hageja ei tõendanud, et ta kostja huvides teenust osutas ja /või teenuse osaline osutamine oli põhjuslikus seoses sellega, et hageja ise rikkus kohustust anda üle serverid, mistõttu vajas kostja aega uute serverite nö „üles ehitamiseks“, ei ole põhjendatud ka kostja alternatiivnõuded.
119.Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei ole alternatiivnõuet 11 664 euro võrra vähendanud. Hageja on seisukohal, et tema alternatiivnõude suuruseks on algusest peale olnud 159 141,96 eurot ning see nähtub ka 14.06.2021 menetlusdokumendi p.st 2.6. Seetõttu on maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1, milles kohus võttis vastu hageja väidetava loobumise alternatiivnõudest 11 664 euro ulatuses ebaõige, sest hageja ei ole alternatiivnõuet vähendanud. Menetluskulude jaotus
120.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi ja kaebuse rahuldatud ja rahuldamata proportsioone ja vaidluse asjaolusid sh seda, et hageja loobus osaliselt nõuetest, osaliselt täpsustas menetluses oma nõudeid, esitas ka alternatiivnõuded, mis jäid rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.