Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-19402
Kohtuasi
Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. märtsi 2023 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Domify OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ, registrikood 11878214), lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer ja vandeadvokaat Valeria Arsjuta
hagi
Kostja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. märtsi 2023 määrus osas, milles maakohus jättis Domify OÜ avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 3412,64 euro ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital Domify OÜ kasuks täiendavalt välja menetluskulu summas 3412,64 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 7. märtsi 2023 määrus muutmata.
Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1 Välja mõista kostjalt Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hageja Domify OÜ (registrikood 11878214) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 14 735,84 eurot (neliteist tuhat seitsesada kolmkümmend viis eurot ja kaheksakümmend neli senti).
3.2 Välja mõista kostjalt Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital hageja Domify OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.3 Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
4.Domify OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Domify OÜ (endise nimega Gitlab OÜ) esitas 10.12.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vastu võla nõudes. Harju Maakohus jättis oma 18.11.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
2.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt oma 14.06.2022 otsusega (jõustunud 16.01.2023). Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 70 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus oma 16.01.2023 määrusega. Riigikohus jättis kostja kassatsiooniastme menetluskulud kostja enda kanda.
3.Hageja esitas 02.02.2023 maakohtule kokkuvõtva menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 23 121,98 eurot ja viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb ta menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Maakohtu menetluses on õigusabitoiminguid osutatud kokku 97 tundi ja 30 minutit, kogusummas 15 601,98 eurot ning ringkonnakohtu menetluses kokku 24 tundi ja 30 minutit summas 3920 eurot. Lisaks on hageja tasunud hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku summas 3600 eurot. Hageja täiendas 03.02.2023 menetluskulude nimekirja ning märkis, et palub lisada menetluskulude nimekirjale asjatundja arvamuse eest tasutud kulu summas 600 eurot (käibemaksuta).
4.Vastavalt menetluskulude nimekirjale on esindajad maakohtu menetluses teinud menetlustoiminguid järgnevalt:
Nr Kuupäev
Tegevus Kestvus Õiguslik analüüs, hagiavalduse esitamiseks 06.11.2019 vajaliku materjali läbitöötamine ning täpsustavad küsimused kliendile. 2 h 00 m 06.11.2019 Hagiavalduse koostamine. 4 h 00 m Küsimused kliendile täiendavate asjaolude 07.11.2019 väljaselgitamiseks. 30 m 07.11.2019 Hagiavalduse koostamine. 2 h 00m 11.11.2019 Hagiavalduse täiendamine ja korrigeerimine. 1 h 00m 14.11.2019 Kirja koostamine kliendile. 14 m Hagiavalduse viimistlemine ja korrigeerimine ja 10.12.2019 kohtule edastamine (1h rahalise arvestuseta). 0h Kostja vastusega tutvumine ning kostja 28.01.2020 seisukohtade õiguslik analüüs. 2 h 00 m Kirja koostamine kliendile asjaolude 11.02.2020 täpsustamiseks. 35 m Kirja koostamine kliendile asjaolude 11.02.2020 täpsustamiseks. 15 m Kliendi täiendavate selgitustega (17.02.2020) 18.02.2020 tutvumine. 35m 18.02.2020 Kohtumine kliendiga. 1 h 00 m 18.02.2020 Hageja seisukoha koostamine kostja vastusele. 3 h 15 m 18.02.2020 Kohtumine kliendiga. 1 h 00 m 20.02.2020 Hageja seisukoha koostamine kostja vastusele. 7 h 00 m Hageja seisukoha täiendamine kliendi poolt 25.02.2020 edastatud selgituste osas. 2 h 20 m Hageja seisukoha koostamine, viimistlemine ja 25.02.2020 korrigeerimine. 1 h 58 m 21.04.2020 kohtumäärusega tutvumine, kohtu 06.05.2020 seisukohtade analüüs ning selgitused kliendile. 1 h 15 m Hagi täpsustus lähtudes 21.04.2020 07.05.2020 kohtumäärusest. 4 h 00 m Büroosisene arutelu vandeadvokaat Valeria 12.05.2020 Arsjutaga. 44 m Veebiülene arutelu kliendiga (kokku 1h 30, millest 15.05.2020 45 min rahalise arvestuseta). 45 m Veebiülene arutelu kliendiga (kokku 1h 30, millest 15.05.2020 45 min rahalise arvstuseta). 45 m Hagi täpsustus lähtudes 21.04.2020 18.05.2020 kohtumäärusest. 5 h 00 m Täiendavad küsimused kliendile asjaolude 19.05.2020 väljaselgitamiseks. 30 m Hagi täpsustus lähtudes 21.04.2020 kohtumäärusest 22.05.2020 - täiendamine ja korrigeerimine. 2 h 00 m Hagi täpsustus lähtudes 21.04.2020 kohtumäärusest 22.05.2020 - täiendamine ja korrigeerimine. 2 h 45 m
Summa (km-ta)
37,33
93,33
93,33
1 120,00 373,33 314,67
117,33
27.02.12.2020 Kirja koostamine kliendile.
28.07.12.2020 Kohtuistungiks ettevalmistumine.
29.07.12.2020 Osalemine kohtuistungil.
5m 2 h 30m 40 m
13,33
106,67
30.07.12.2020 Osalemine kohtuistungil.
31.07.12.2020 Kohtuistungiks ettevalmistumine
40 m 1h 00m
106,67
32.07.12.2020 Telefonivestlus kliendiga. 1 h 00m Skype konverents kliendiga. Kokku 1h 45m, millest 16.12.2020
33.52m rahalise arvestuseta. 53 min Skype konverents kliendiga. Kokku 1h 45m, millest 16.12.2020
34.52m rahalise arvestuseta. 53 min Kostja 22.06.2020 seisukohaga tutvumine ning 07.01.2021
Tegevus Kohtuotsuse läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja büroosisene nõupidamine vandeadvokaat Valeria Arsjutaga. Kohtuotsuse läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja büroosisene nõupidamine vandeadvokaat Valeria Arsjutaga. Tagasiside kliendile kohtulahendi põhjenduste osas. Apellatsioonkaebuse koostamine. Apellatsioonkaebuse täiendamine ja korrigeerimine. Apellatsioonkaebuse täiendamine ja korrigeerimine. Kostja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine ja selle lühike õiguslik analüüs. Kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtukõne koostamine (vandeadvokaat Valeria Arsjuta) Istungiks ettevalmistumine (vandeadvokaat Britta Oltjer) Kohtuistungil esindamine (vandeadvokaat Valeria Arsjuta) Osalemine istungil (vandeadvokaat Britta Oltjer) Kokku
Kestvus
Summa (km-ta)
2 h 00 m
1 h 00m 30 m 7 h 00 m 2 h 00 m 1 h 00 m
45 m
3 h 15 m
2 h 00 m
2 h 30 m 400 2 h 30 m 400 24 h 30m 3920
Kostja vastuväited
6.Kostja esitas 13.02.2023 vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja pidas kogu hageja 25.02.2020 menetlusdokumendi, mille hageja esitas omal initsiatiivil, koostamise kulu ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Hageja 22.05.2020 menetlusdokument sisuliselt asendas nii hageja 25.02.2020 menetlusdokumendi kui ka hagiavalduse. Järelikult on perioodil 11.02.2020 kuni 25.02.2020 loetletud tegevused ebavajalikud ning nendega seotud kulu kostjalt välja mõistmine põhjendamatu.
7.Kostja leidis, et hagiavalduse ja 22.05.2020 menetlusdokumentidega seotud kulu on osaliselt ebavajalik ja põhjendamatu. Pooltevahelise vaidluse peamine vaidlusküsimus oli, millal lõppes poolte vahel sõlmitud leping. Hagiavalduses asus hageja seisukohale, et see lõppes 25.10.2019 ülesütlemisavalduse alusel 01.11.2019. Seevastu 22.05.2020 hagiavalduse täpsustuses asus hageja seisukohale, et see lõppes hoopis 18.02.2019 ülesütlemisavalduse alusel 19.05.2019. Sisuliselt hageja asendas 22.05.2020 menetlusdokumendiga oma hagiavalduse. Seega on 50% perioodil 06.11.2019 kuni 10.12.2019 hageja menetluskuludest olnud ebavajalikud ja põhjendamatud.
8.Kostja märkis, et hageja on esitanud menetlusdokumentide mahus suurt osakaalu omanud alternatiivnõude, mille kohus on jätnud rahuldamata, mistõttu vastavas ulatuses pole hageja menetluskulud põhjendatud. Hageja esitas oma alternatiivse nõude 22.05.2020 menetlusdokumendis. Viidatud hageja menetlusdokumendis on sisulist teksti ca 15 lk ja 6 lk sellest ehk 40% moodustab alternatiivnõue. Järelikult vähemalt 40% ulatuses on perioodil 06.05.2020 kuni 22.05.2020 hageja menetluskuludest olnud ebavajalikud ja põhjendamatud.
9.Hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi koostamisega seotud kulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja menetlusdokumendi sisulise osa maht on ca 16 lk, millest nõudest loobumise osa, rahuldamata jäänud alternatiivnõude osa ja rahuldamata jäänud seadusliku esindaja ülekuulamise taotluse osa moodustavad kokku ca 4 lk. Järelikult vähemalt 25% ulatuses on perioodil 02.12.2020 kuni 11.01.2021 hageja menetluskuludest olnud ebavajalikud ja põhjendamatud. Kostja lisas, et 11.01.2021 menetlusdokumendi vajadus on 07.12.2020 kohtuistungi protokolli kohaselt seisnenud selles, et kuna hageja ei suutnud 07.12.2020 kohtuistungil adekvaatselt vastata kohtu küsimustele, siis otsustas kohus anda hagejale veelkord täiendavalt aega nõude suuruse täpsustamiseks ja vajadusel nõudest loobumise avalduse esitamiseks ning kostja tasaarvestuse avaldusele vastamiseks. Üksnes kostja tasaarvestuse avaldusele vastamine oli tingitud hagejast mittesõltuvast asjaolust. Nõude suuruse täpsustamine ja vajadusel nõuetest loobumine pidanuks hagejal vastavalt 21.04.2020 kohtunõudele olema teostatud juba 22.05.2020 menetlusdokumendis. Hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi mahust moodustas kostja tasaarvestusavaldusele vastamine üksnes ca 2 lk. Kuna sisulist teksti oli seal ca 16 lk, siis järelikult kokku ca 14 lk ehk 88% oli seal ebavajalikku teksti. Järelikult 88% ulatuses on perioodil 02.12.2020 kuni 11.01.2021 hageja menetluskuludest olnud ebavajalikud ja põhjendamatud.
10.Kostja leidis, et hageja 14.06.2021 menetlusdokumendi koostamisega seotud kulud on osaliselt põhjendamatud. 05.05.2021 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja jätkuvalt olnud raskustes oma nõude suuruse ja sisu selgitamisega, mistõttu kohus on andnud hagejale veel järjekordselt lisatähtaja nõude suuruse täpsustamiseks, tõendite esitamiseks ja ekspertiisitaotluse esitamiseks. Hageja ekspertiisitaotlust ei esitanudki, vaid esitas 14.06.2021 asjatundja arvamuse. Samas oma 14.06.2021 menetlusdokumendis tegeleb hageja peamiselt oma nõude suuruse ja sisu suhtes järjekordselt uute põhjenduste ja tõendite esitamisega, mis hagejal pidanuks olema tehtud juba aasta varem 22.05.2020 menetlusdokumendis. Lisaks tagastas kohus 09.08.2021 kohtumäärusega 2 hageja poolt 14.06.2021 esitatud tõendit. Kostja hinnangul on 75% perioodil 24.05.2021 kuni 14.06.2021 hageja menetluskuludest olnud ebavajalikud ja põhjendamatud.
11.Hageja on menetluse kestel oma põhinõuet korduvalt vähendanud (kokku 9% võrra), mistõttu tuleks hageja menetluskuludest vajalikuks ja põhjendatuks peetavat summat samuti selle võrra vähendada. Vaidluse iseloomu ja mahtu arvestades on olnud põhjendamatu hageja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamine, kes on teinud topelttööd. Kohtuistungitel nii I kohtuastmes kui ka II kohtuastmes polnud võimalik täheldada hageja esindajate vahel mingit tööjaotust teemade kaupa. Mitmed menetluskulude nimekirjas sisalduvad read ei anna selgust, milline on vastava kulurea seos kohtuvaidlusega. Peamisteks sellisteks ridadeks on „Kohtumine kliendiga“, „Telefonivestlus kliendiga“, „Kirja koostamine kliendile“, „Kliendi selgitustega tutvumine“, „Nõupidamine kliendi esindajaga“ ja seda kõike erinevates variatsioonides. Selliste kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Ulatuses, milles kostja pole hageja menetluskulusid käesolevas seisukohas eraldi käsitlenud, palub kostja kohtul hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Eriti käib see I kohtuastmes kohtukõne kirjalike teeside ja II kohtuastmes apellatsioonkaebuse koostamise kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus mõistis 07.03.2023 määrusega kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 11 323,20 eurot ja viivise protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Maakohus leidis, et hageja esindajate rakendatud tunnitasu suurus 160 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasi ei olnud niivõrd keerukas, et oleks õigustatud mitme lepingulise esindaja samaaegne ja dubleeriv kasutamine hageja poolt. Seetõttu on põhjendatud vaid ajakulu, mis vastab hageja ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3).
14.Põhjendamatud on kõik kostja vastuväited hageja esindajate ajakulule, mis tuginevad hagi rahuldamise proportsioonile, nõuete vähendamisele (st osalisele loobumisele), nõuete täpsustamisele ja rahuldamata jäänud alternatiivnõuete esitamisele hageja poolt. Nende asjaoludega on arvestatud juba menetluskulude jaotuse määramisel. Samas leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud (TsMS § 175 lg1).
15.Hageja esindajad on perioodil 06.11.2019–10.12.2019 kulutanud hagiavalduse koostamisele kokku 10 h ja 44 min, millest 1 h tööd on tehtud tasuta. Maakohus leidis, et eelviidatud ajakulu on ülepaisutatud ning hagi sisu ja mahtu arvestades on eelviidatud ajakulu põhjendatud 8 h ulatuses.
16.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et mitmed menetluskulude nimekirjas sisalduvad read ei anna selgust, milline on vastava kulurea seos kohtuvaidlusega ning selliste kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendamatu. Eelnevast tulenevalt pidas kohus põhjendamatuks ja ebavajalikuks hagejate esindajate järgmisi toiminguid: 11.02.2020 kirja koostamine kliendile ja 18.02.2020 kliendi selgitustega tutvumine, 18.02.2020 kohtumine kliendiga, 12.05.2020 büroosisene arutelu esindajate vahel, 15.05.2020 veebiülesed arutelud kliendiga, 02.12.2020 kirja koostamine kliendile, 07.12.2020 telefonivestlus kliendiga, 16.12.2020 Skype konverents kliendiga, 07.01.2021 büroosisene nõupidamine esindajate vahel, 04.05.2021 kohtumine kliendiga, 05.05.2021 nõupidamine kliendi esindajaga ning 24.05.2021 kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumine. Asja toimikust ei saa järeldada, kas eelpool viidatud toimingud aset leidsid, kaua toimingud kestsid ning mida arutati. Eelnevast tulenevalt tuleb eelviidatud toiminguid pidada ebavajalikeks ning kogu vastavate toimingutega seotud ajakulu põhjendamatuks.
17.Kohus leidis, et ülepaisutatud on hageja esindaja 06.05.2020 ajakulu 1 h ja 15 min 21.04.2020 kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks eelviidatud määruse küsimuses. Nimetatud ajakulu saab pidada põhjendatuks 0,5 h ulatuses. Kohus leidis, et 07.12.2020 ja 05.05.2021 maakohtu istungiks ettevalmistumise ajakulu on 3,5 h asemel põhjendatud vaid 1 h osas. Ühtlasi, kuna kohus ei pidanud hagejate esindajate dubleerivaid toiminguid põhjendatuks, siis on istungil osalemiste ajakulu istungi kestust arvestades põhjendatud vaid ühele esindajale langeva ajakulu osas (st 40 min osas ja 1 h ja 20 min osas). Seejuures võttis kohus arvesse, et jääb ebaselgeks, miks oli vaja ja milles seisnes kliendiga suhtlus istungijärgselt. Samuti leidis kohus, et ringkonnakohtu 26.05.2022 istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu on 1 h ning istungi kestust arvestades on põhjendatud vaid ühe esindaja istungil osalemise ajakulu 2 h ja 24 min ulatuses.
18.Maakohus asus seisukohale, et muus osas olid hageja väljatoodud esindajate toimingud menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja esindajate ajakulu maa- ja ringkonnakohtus oli kokku põhjendatud 74 h ja 51 min=74,85 h ulatuses. Hageja esindajate rakendatud tunnitasu arvestades on hageja lepingulise esindaja kulu seega põhjendatud 11 976 euro ulatuses. Kohus leidis, et põhjendamatu on kostja
majandusaasta aruande saamise kulu 2 eurot, kuid põhjendatud on asjatundja arvamuse saamise kulu summas 600 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivud summas 3600 eurot on põhjendatud menetluskulu. Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 11 976+600+3600=16 176 eurot ning arvestades menetluskulude jaotust tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 16 176x70/100=11 323,20 eurot. Määruskaebus
19.Hageja esitas 22.03.2023 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja 02.02.2023 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ning palub teha uue määruse, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
20.Hageja leiab, et kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et hagiavalduse koostamise mõistlikuks ajakuluks saab pidada 8 tundi. Hagiavaldust ei olnud mitte kuidagi võimalik 8 tunniga valmis saada. Hageja poolt arvestatud ajakulu 9 h ja 44 min ei koosnenud üksnes hagiavalduse koostamise kulust, vaid ka hageja nõude õiguslikult analüüsist ja selle perspektiivi hindamisest 2 tunni ulatuses ja selgitavast kirjast kliendile 14 min ulatuses. Hagi koostamine võttis aega 7 h ja 30 min. Seega oli kogu töö tegemiseks kulunud aeg täies ulatuses põhjendatud.
21.Maakohus on lugenud ebaõigesti põhjendamatuks kogu hageja ja hageja lepinguliste esindajate vahelise suhtluse. On ilmselge, et lepinguline esindaja ei saa oma klienti esindada ilma kliendiga suhtlemata. Maakohus on meelevaldselt põhjendanud oma järeldust väitega, et asja toimikust ei saa järeldada, kas eelpool viidatud toimingud aset leidsid, kaua toimingud kestsid ning mida arutati. Esiteks on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Teiseks on ilmne, et lepingulised esindajad pidid hagejaga suhtlema, vastasel juhul poleks esindajatel olnud võimalik hagejat esindada. Kolmandaks jääb arusaamatuks, kuidas oleks hageja pidanud tõendama esindajatega peetud suhtluse toimumist ja selle kestvust. Hageja hinnangul oleks suhtluse toimumist ja selle kestvust võimalik tõendada vaid kirjavahetuse või helifaili esitamisega, kuid midagi sellist ei saa hagejalt nõuda ega eeldada.
22.Hageja ei nõustu maakohtu määrusega osas, milles maakohus leidis, et 06.05.2020 ajakulu 1 h ja 15 min 21.04.2020 kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks eelviidatud määruse küsimuses on põhjendatud vaid 0,5 h ulatuses. Hageja lepinguline esindaja pidi esmalt tutvuma 21.04.2022 kohtumäärusega ning seejärel selgitamata hagejale õiguslikku olukorda ning tooma välja täiendavalt tõendamist vajavad asjaolud ning nende asjaolude tõendamise võimalused. Seda kõike ei saanud mitte kuidagi teha 30 minuti jooksul. Seetõttu palub hageja määrata 06.05.2020 õigusabitoimingu ajakuluks 1 h ja 15 min.
23.Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et 07.12.2020 maakohtu istungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakulu on 3,5 h asemel vaid 1 h. Ühe tunniga ei olnud antud vaidluse asjaolusid arvestades mitte kuidagi võimalik nõuetekohaselt istungiks ette valmistuda ning hageja esindaja ajakulu on vaidluse mahtu ja keerukust arvestades mõistlik ning põhjendatud. Samal põhjusel tuleb ka 05.05.2021 kohtuistungiks ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise põhjendatud kuluks lugeda 3,5 h. Lisaks on maakohus põhjendamatult leidnud, et ei pea hagejate esindajate dubleerivaid toiminguid põhjendatuks, mistõttu luges 07.12.2020 kohtuistungil osalemise ajakulu istungi kestust arvestades põhjendatuks vaid ühele esindajale langeva ajakulu osas. Hageja leiab, et antud juhul oli kahe lepingulise esindaja osalemine põhjendatud kuivõrd tegemist oli keskmisest oluliselt
keerulisema vaidlusega, mille käigus tuli hagejal kohtule muu hulgas selgitada infotehnoloogiaalaseid küsimusi. Asjaolu, et tegemist oli keskmisest keerulisema vaidlusega kinnitab hageja hinnangul ainuüksi fakt, et maakohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata, ringkonnakohus aga rahuldas hageja põhinõude praktiliselt täielikult. Seega on antud vaidluse asjaolusid arvestades kahe lepingulise esindaja osalemine menetluses põhjendatud. Menetluse edasine käik
24.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
27.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista menetluskulu summas 3412,64 eurot ning viivis sellelt summalt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
28.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud, mistõttu on alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.
29.Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale osutati hagejale maa- ja ringkonnakohtu menetluses õigusabitoiminguid kokku 122 tundi. Maakohus on vaidlustatud määruses toonud välja, milliseid menetlustoiminguid ei pidanud kohus vajalikuks ning milliste toimingute osas pidas põhjendatuks ajakulu vähendada. Muus osas on maakohus leidnud, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nendega seotud ajakulu on menetluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Maakohus on määruse põhjendustes märkinud, et hageja lepinguliste esindajate ajakulu on seda arvestades põhjendatud ja vajalik kokku 74 tunni ja 51 minuti ulatuses. Võttes arvesse maakohtu määruses nimetatud menetlustoiminguid, mille osas maakohus hageja lepinguliste esindajate ajakulu vähendas või millega kindlaksmääramisel ei arvestanud, vastab 74 tundi ja 51 minutit maakohtu menetluses osutatud toimingute põhjendatud ja vajalikule ajakulule. Sellest võib järeldada, et maakohus on ekslikult jätnud sellele juurde liitmata ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks ja vajalikuks peetud toimingutega seotud ajakulu 17 tundi ja 39 minutit. Seega on maakohus pidanud hageja
lepinguliste esindajate ajakulu maa- ja ringkonnakohtus sisuliselt põhjendatuks kokku 92 tunni ja 30 minuti osas, mistõttu tuleb 17 tunni ja 39 minuti võrra lepinguliste esindajate ajakulu suurendada.
30.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus pidas suures osas põhjendamatuks ja ebavajalikuks lepinguliste esindajate ja kliendi vahelise suhtluse. Maakohus pidas põhjendamatuks järgmisi toiminguid: 11.02.2020 kirja koostamine kliendile ja 18.02.2020 kliendi selgitustega tutvumine; 18.02.2020 kohtumine kliendiga; 12.05.2020 büroosisene arutelu esindajate vahel; 15.05.2020 veebiülesed arutelud kliendiga; 02.12.2020 kirja koostamine kliendile; 07.12.2020 telefonivestlus kliendiga; 16.12.2020 Skype konverents kliendiga; 07.01.2021 büroosisene nõupidamine esindajate vahel; 04.05.2021 kohtumine kliendiga; 05.05.2021 nõupidamine kliendi esindajaga ning 24.05.2021 kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumine. Maakohus leidis, et eelnimetatud toimingud on põhjendamatud, kuna asja toimikust ei saa järeldada, kas toimingud aset leidsid, kaua toimingud kestsid ning mida arutati.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on osaliselt diskretsioonipiire rikkunud, kui pidas eelnimetatud toimingutega seotud ajakulu kogu ulatuses põhjendamatuks ja ebavajalikuks. Asjaolu, et esindaja ja kliendi vaheline suhtlus ei nähtu kohtutoimikust, ei tähenda, et suhtlust poleks toimunud, või et selliste toimingutega ei tuleks menetluskulude suurust kindlaks määrates üldse arvestada. Lepingulise esindaja suhtlus oma kliendiga ei saa üldjuhul nähtuda kohtutoimikust, kuid see on kvaliteetse õigusabi osutamiseks, sealhulgas kõigi asjaolude täpseks väljaselgitamiseks vajalik toiming. Ka Riigikohus on leidnud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt RKTKm 3-2-1-48-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt saab mõistlikus ajamahus suhtlust pidada vajalikuks ja sellega seonduvat esinduskulu põhjendatud menetluskuluks. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid.
32.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal 11.02.2020 kulunud kliendile asjaolude täpsustamiseks kirja koostamisele 50 minutit ning 18.02.2020 on kulunud kliendi selgitustega tutvumisele 35 minutit ja kliendiga kohtumisele 1 tund (sealjuures on see kulu kajastatud dubleerivalt mõlema lepingulise esindaja poolt). Menetluskulude nimekirjast võib järeldada, et asjaolude täpsustamine on olnud vajalik seonduvalt hageja poolse seisukoha koostamisega kostja vastusele. Seega on suhtlus kliendiga seostatav konkreetse menetlustoiminguga. Kliendiga seonduva suhtluse osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks hüvitada ajakulu mõlemale esindajale langevas osas. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastusele vastamisega seonduvat asjaolude täpsustamise ajakulu saab eeltoodud kuupäevadel teostatud toimingute osas pidada mõistlikuks kuni 1 tunni ja 20 minuti ulatuses.
33.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 12.05.2020 seoses büroosisese aruteluga vandeadvokaat Valeria Arsjutaga 44 minutit ning 15.05.2020 on toimunud veebiülesed arutelud kliendiga koos mõlema lepingulise esindajaga (2x45 minutit). Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest nähtuvalt on need toimingud seotud hagi täpsustuse koostamisega (tingituna 21.04.2020 kohtumäärusest). Hagi täpsustuse koostamisele (perioodil 07.05.2020-22.05.2020) on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud hagejal 14 tundi ja 15 minutit, sealhulgas kliendile täiendavate küsimuste esitamisele 30 minutit ning selles osas on maakohus pidanud ajakulu põhjendatuks. Võttes arvesse hagi täpsustuse koostamisega seotud aega (14 h 15 min), ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud täiendavalt hüvitada selle menetlusdokumendi koostamisega seonduvat lepinguliste esindajate omavahelise
aruteluga seonduvat ajakulu. 15.05.2020 kliendiga peetud veebiülese aruteluga seonduva ajakulu peab ringkonnakohus mõistlikuks kuni 30 minuti ulatuses.
34.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal kulunud 02.12.2020 kliendile kirja koostamiseks 5 minutit ning 07.12.2020 maakohtu eelistungi toimumise päeval on toimunud telefonivestlus kliendiga 1 tund. Seejärel 16.12.2020 on toimunud kliendiga Skype konverents, millest hageja on palunud ajaliselt hüvitada 53 minutit kummagi lepingulise esindaja eest, s.o kokku 1 tund ja 46 minutit. 07.12.2020 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus andnud hagejale tähtaja nõude suuruse täpsustamiseks ning kostja tasaarvestusavaldusele vastamiseks. Seega võis olla vajalik teatud osas kliendiga kohtuvaidluse asjaolusid täiendavalt täpsustada, talle asja käiku selgitada ning saada talt juhiseid. Hageja on oma seisukoha kohtule esitanud 11.01.2021. Ringkonnakohus peab eelnimetatud toimingute osas kliendisuhtlusega seonduva ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kuni 45 minuti ulatuses. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal perioodil 09.01.2021-11.01.2021 seisukoha koostamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kulunud kliendiga suhtlusele veel 1 tund, mille maakohus on pidanud põhjendatuks.
35.Maakohus on pidanud põhjendamatuks 07.01.2021 menetlustoimingu seoses esindajate vahelise büroosisese nõupidamise ja seisukoha koostamisega 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Esindajate vaheline suhtlus seondub hageja poolse 11.01.2021 esitatud seisukoha koostamisega, milleks maakohus andis 07.12.2020 istungil tähtaja. Selle seisukoha koostamisega seotud ajakulu on maakohus pidanud muus osas põhjendatuks kokku 11 tunni ja 30 minuti ulatuses, mida võib kolleegiumi hinnangul menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades pidada mõistlikuks, mistõttu ei ole põhjendatud seisukoha koostamisega seonduvat ajakulu esindajate omavahelise suhtluse osas suurendada.
36.Menetluskulude nimekirja kohaselt on 04.05.2021 kliendiga kohtumisele kulunud esindajal 1 tund ja 15 minutit. Kohtumine on toimunud vahetult enne 05.05.2021 maakohtu istungit. Asja materjalidest ei nähtu, et istungiks ettevalmistumise etapis kliendiga kohtumine oleks olnud otseselt vajalik mõne konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks, kuid teatud määral võis esindaja ja kliendi vaheline kohtuistungi eelne suhtlus olla siiski vajalik, mistõttu loeb ringkonnakohus istungile eelnenud kliendisuhtluse osas asjakulu põhjendatuks kuni 20 minuti osas. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse ka varasemat kliendisuhtlusega seonduvat ajakulu. Pärast kohtuistungit on esindajal 05.05.2021 kulunud nõupidamisele kliendiga 30 minutit ja büroosisesele nõupidamisele vandeadvokaat Valeria Arsjutaga 20 minutit. Ringkonnakohus peab nende toimingute osas TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatuks ja vajalikuks istungijärgse nõupidamise kliendiga samuti 20 minuti ulatuses.
37.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal 24.05.2021 kulunud kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumisele 15 minutit. Kuigi tsiviilasja materjalidest ei nähtu, milliste dokumentidega täpsemalt esindaja tutvus, nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiming seondub asjatundjale esitatavate küsimuste koostamisega, mistõttu võib seda toimingut pidada kohtumenetlusega seonduvalt vajalikuks. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus selle ajakulu mõistlikuks 10 minuti ulatuses.
38.Ülaltoodust tulevalt peab ringkonnakohus maakohtu poolt arvestamata jäetud menetlustoimingute osas esindaja ja kliendi vahelise suhtluse täiendavalt põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ja 25 minuti ulatuses.
39.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus vähendas perioodil 06.11.2019-10.12.2019 hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu 8 tunnini (s.o 1 tunni ja 44 minuti võrra). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagiavalduse koostamisele 10 tundi ja 44 minutit, millest 1 tund tööd tehti tasuta. Maakohus on ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtnud arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust asuda seisukohale, et maakohus on hagiavalduse koostamisega seonduvat ajakulu ülemääraselt vähendanud ning leiab, et selles osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
40.Hageja ei nõustu maakohtu määrusega osas, milles maakohus vähendas 06.05.2020 Harju Maakohtu 21.04.2020 määrusega tutvumisega ning sellega seonduvalt kliendiga suhtlemise ajakulu 30 minutini. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal nendeks toiminguteks 1 tundi ja 15 minutit. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 21.04.2020 määruses selgitanud, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud nõude rahuldamist vajavaid eeldusi ning on andnud hagejale tähtaja nõude täiendavaks põhistamiseks, tõendite asjakohasuse põhistamiseks, tõlgete esitamiseks ning soovi korral täiendavate tõendite esitamiseks ning samuti andnud kostjale tähtaja hageja nõudele vastamiseks ning vastuhagi esitamiseks. Kohtumäärus on 5 leheküljel, millest sisuline osa on 3 leheküljel. 21.04.2020 määruse sisu ja mahtu ning vandeadvokaadist esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul määrusega tutvumisega seonduvat ajakulu ülemääraselt vähendanud. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et tegemist oli kohtumääruse esmase tutvumisega. Kohtumääruse sisu analüüsimisega ning selles toodud juhiste täitmisega ja asjaolude täpsustamisega on esindaja pidanud tegelema ka hagi täpsustuse koostamisega seonduvate menetlustoimingute raames.
41.Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu hageja maakohtu määrusega ka osas, milles maakohus pidas 07.12.2020 ja 05.05.2021 maakohtu istungiteks ning 26.05.2022 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses (s.o kokku 3 tundi) ning mõistis istungil osalemise ajakulu välja vaid ühele esindajale langeva ajakulu osas. Hageja leiab, et istungiteks ettevalmistumise ajakulu tuleb lugeda põhjendatuks 3 tunni ja 30 minuti ulatuses iga kohtuistungi kohta ning et mõlema esindaja istungitel osalemine oli asja keerukusest tulenevalt põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on määruskaebuse väited osaliselt põhjendatud.
42.Käesolevas menetluses on hagejat esindanud kaks lepingulist esindajat – vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Valeria Arsjuta ning mõlemad esindajad on osalenud asjas peetud kohtuistungitel. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Maakohus on leidnud, et käesolev tsiviilasi ei olnud niivõrd keerukas, et oleks õigustatud mitme lepingulise esindaja poolt samaaegselt osutatud õigusabitoimingute hüvitamine. Samas ei nähtu maakohtu määrusest, millistele kriteeriumitele tuginedes on maakohus vaidluse keerukust hinnanud. Tsiviilasja keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukusele võib seejuures viidata see, kui asjas oli vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Samas võib asja keerukus seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tulenes praeguses asjas hageja nõue poolte vahelise infosüsteemide arendus- ja hoolduslepingu alusel kostjale tehtud töödest. Sealjuures oli poolte vahel vaidlus selle üle, kas leping lõppes korralise või erakorralise ülesütlemisega ja milliste konkreetsete tööde ja teenuste eest oli hagejal õigus kostjalt tasu nõuda. Lisaks oli vaidluse all ka kostja tasaarvestusavaldus. Arvestades vaidluse osalist infotehnoloogilist sisu ja menetlusosaliste esitatud (vastu)väiteid, võib ringkonnakohtu
hinnangul pidada vaidlust keskmisest keerukamaks ja detailsemaks. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus TsMS § 175 lg-st 3 tulenevalt siinses asjas põhjendatuks hageja kahe esindaja istungil osalemise ja nende istungiks ettevalmistamise kulu.
43.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulistel esindajatel kulunud 07.12.2020 toimunud maakohtu istungiks ettevalmistumisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Samuti on esindajatel kulunud 05.05.2021 istungiks ettevalmistumisele kokku 3 tundi ja 30 minutit. Kuivõrd menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, siis ei saa eeldada, et esindaja tuleb kohtuistungile ettevalmistamata. Võttes arvesse asja mahtu ning istungite vahelist aega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud pidada lepinguliste esindajate istungiks ettevalmistumise ajakulu vajalikuks mõlema maakohtu istungi puhul 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. 26.05.2022 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumisele on esindajatel menetluskulude nimekirja järgi kulunud kokku 5 tundi ja 15 minutit, mida ringkonnakohus peab vaidluse sisu ja mahtu ning menetluse käiku arvestades põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Seega on kohtuistungiteks ettevalmistumistega seonduv ajakulu põhjendatud kokku 8 tunni ulatuses. Võttes arvesse, et maakohus pidas ettevalmistumistega seotud ajakulu põhjendatuks kokku 3 tunni ulatuses, suurendab ringkonnakohus seda 5 tunni võrra. Istungitel osalemisega seotud ajakulu tuleb suurendada teisele esindajale langevas osas, s.o vastavalt 40 minutit, 1 tund ja 20 minutit ning 2 tundi ja 24 minutit, kokku 4 tunni ja 24 minuti osas. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtuistungitega seotud ajakulu suurendamisele 9 tunni ja 24 minuti (5 h + 4h 24min) võrra.
44.Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja lepinguliste esindajate põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu tuleb suurendada kokku 30 tunni ja 28 minuti (17 h ja 39 min + 3 h ja 25 min + 9 h ja 24 min) võrra. Seega tuleb lugeda hageja lepinguliste esindajate ajakulu maa- ja ringkonnakohtus põhjendatuks ja vajalikuks kokku 105 tunni ja 19 minuti osas (74 h 51 min + 30 h 28 min). Võttes arvesse hageja lepinguliste esindajate tunnihinda 160 eurot (käibemaksuta), tuleb kulu suurendada 4875,20 euro võrra (30,47h x 160 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele, mille järgi jäeti 70% hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 3412,64 eurot (4875,20 x 70%). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kokkuvõttes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 14 735,84 eurot (3412,64+11 323,20).
45.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
46.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.