Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi E. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 169,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474) Hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (E-post: [email protected]) Kostja E. T. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta hagi rahuldamata 113,94 euro ulatuses.
3.Välja mõista kostjalt E. T.lt hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks põhivõlgnevus summas 2000 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 28,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 30.09.2019 kuni 01.02.2021 summas 588 eurot ja viivis alates 02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot täitmiseni määraga 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 95,83% ulatuses kostja E. T. kanda ja 4,17% ulatuses hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt E. T. hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud summas 1006,21 eurot.
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E. T.l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1006,21 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 20.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2611,94 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.01.2021 määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetlus ja andis Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõude E. T. vastu 2611,94 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.01.2021 määrusega kohustas Harju Maakohus Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 01.02.2021 Harju Maakohtule hagi E. T. (kostja) vastu võla nõudes. 03.02.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused. Hagi asjaolud
2.Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (hageja) esitas 17.02.2021 Harju Maakohtule täpsustatud hagiavalduse E. T. (kostja) vastu võla nõudes.
2.1.Hagiavalduse kohaselt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts omandas nõude E. T. vastu C AS-ilt. Nõude loovutamise aluseks on C AS ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude koos kõikide seadusest, kliendilepingu p-st 10 ning nõude loovutamise lepingust nr 011210 tulenevate õigustega.
2.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ja E. T. interneti vahendusel 04.07.2019 kliendilepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on talle avatud krediidilimiidi ulatuses võtnud laenu kuus korda, kokku 2000 eurot: 1) 04.07.2019 summas 300 eurot; 2) 18.07.2019 summas 400 eurot; 3) 23.07.2019 summas 300 eurot; 4) 26.07.2019 summa 500 eurot; 5) 28.07.2019 summas 250 eurot; 6) 29.07.2019 summa 250 eurot. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 29.07.2019 ja peale taotluse rahuldamist jäi kostja laenu põhisumma jäägiks 2000 eurot. Kostja esitas laenutaotluse antud summa kasutamiseks 60-ks päevaks. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tagastama hiljemalt 30.09.2019. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile.
2.3.Hageja nõuab kostjalt ka intressi tasumist. Kostja esitas 29.07.2019 laenutaotluse laenusumma 2000 eurot kasutamiseks 60 päevaks ja kostjal oli õigus kasutada laenusummat perioodil 29.07.2019 30.09.2019, ehk hageja arvestab intressi antud laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks oli 45,30 % aastas ja krediidikulukuse määr 55,99 % aastas. Kostja kohustus tasuma intressi summas 113,94 eurot. Intressi tasumise kohustust kostja täitnud ei ole.
2.4.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas vastavalt poolte kokkuleppele. Laenu tagastamise tähtajast 30.09.2019 käesoleva ajani on möödunud 491 päeva. Hageja arvestab viivist alates 01.10.2019 tagastamata laenusummalt 2000 eurot ja on arvestanud perioodi 01.10.2019 kuni 01.02.2021 eest viivist summas 588 eurot (2000 x 490p x 0,06% määras viivise protsent). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates
02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot tasumiseni määras 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt.
2.5.Hageja taotleb mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud. Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud kliendilepingu punkti 10.3 kohaselt on laenuandjal või hagejal õigus laenusaajalt nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta menetluskulu hüvitist summas 5 (viis) eurot. Lisaks võib kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud kliendilepingu punkti 10.4.3. kohaselt kostjalt nõuda lepingu lõppemise järgselt menetluskulu hüvitist kogusummas kuni 50 (viiskümmend) eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 28,06 eurot.
2.6.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kokku summas 2730 eurot, millest laenu põhiosa on 2000 eurot, laenu intress 113,94 eurot, viivis 588 eurot ja võla sissenõudmiskulud 28,06 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot täitmiseni määras 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas.
2.7.Alternatiivse nõudena, juhuks kui kohus leiab, et lepingut sõlmitud ei ole, esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, mille alusel taotleb kostjalt välja mõista alusetult saadu seisuga 01.02.2021 summas 2214,36 eurot (2000 eurot + 214,36 eurot). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja ei nõustu 08.04.2021 kostja vastuses esitatud väidetega ja leiab, et need on alusetud. Hageja arvates ei ole kostja tõendanud ja põhistanud, mismoodi on C AS-i poolt rikutud vastutustundliku laenamise nõudeid ja mismoodi on rikutud Finantsinspektsiooni poolt koostatud juhendit. Hageja leiab, et kõik kostja vastuväited on paljasõnalised. Kostja ei põhjenda, ega tõenda enda vastuväiteid. Hageja esitab Maksehäireregistrile esitatud päringute vastused, millest nähtub, et C AS on teinud kõikide kostja poolt esitatud laenutaotluste järgselt ja enne nende kinnitamist kostja kohta päringud ja saanud nendele vastuseks, et kostja kohta puuduvad aktiivsed maksehäire kirjed. Samuti on C AS-i poolt tehtud kostja kohta päringuid portaali Ametlikud Teadaanded ja saadud vastuseks, et seal puuduvad kirjed kostja kohta. C AS on kostja krediidivõimelisuse hindamiseks palunud kostjal täita enne laenulepingu sõlmimist ja kostjale krediidilimiidi summas 2000 eurot avamist küsimustiku. Kostja on täitnud C AS-i kodulehel küsimustiku. Kostja on küsimustikus märkinud, et ta elab isiklikus korteris/majas, tal on töökoht ettevõttes A OÜ, tema ametipositsioon on osakonnajuhataja, tema igakuine netosissetulek on 1800 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 300 eurot ning, et ta soovib laenu kasutada tarbimiseks. Samuti on kostja täidetud küsimustikus kinnitanud, et tal puuduvad kehtivad krediidilepingud, tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed ja talle ei ole viimase kahe kuu jooksul keeldutud laenu andmast. Samuti on kostja täidetud küsimustiku neljandas punktis kinnitanud: (a) kostja majanduslik olukord võimaldab lepingut nõuetekohaselt täita; (b) kostjal ei esine sõltuvussuhet, mis sunniks laenuvõtjat laenu võtma; (c) kostja kasutab laenu ainult tarbimiseks, mitte erakorralise olukorra või vajaduste rahuldamiseks; (d) kostja on teadlik ning vajadusel konsulteerinud finantsnõustajaga laenu võtmisega kaasnevatest kohustustest, mis võivad negatiivselt mõjutada laenuvõtja majanduslikku olukorda; (e) kostja on teadlik, et krediidiasutuste tarbimislaenude krediidi kulukuse määr võib olla väiksem laenuandjalt võetava laenu krediidi kulukuse määrast, kuid laenuvõtja soovib siiski vabatahtlikult võtta laenu laenuandjalt; (f) küsitluskulu on laenuvõtja hinnangul mõistlik ja vastab turutingimustele; (g) laenuandja ei ole sundinud laenuvõtjat laenu võtma ning on minu soovil selgitanud lepingu sõlmimisega kaasnevaid kohustusi ja vastanud kõigile minu küsimustele seoses lepinguga; (h) kostja ei pea lepingu tingimusi enda jaoks äärmiselt ebasoodsaks; (i) kostja on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta; (j) kostja omab piisavaid sissetulekuid ja sääste, mis võimaldavad tal töökoha kaotamisel lepingut täita; (k) laenuvõtja teavitab küsimustikus nimetatud asjaolude muutumisel laenuandjat 5 tööpäeva jooksul muutuse toimumisest. Kostja ei ole kordagi ei C AS-i ega hagejat teavitanud, et tema krediidivõimelisus oleks alates kliendilepingu sõlmimisest ja krediidilimiidi summas 2000 eurot avamist muutunud või mõni eelnimetatud kostja poolt esitatud
asjaoludest ei vastaks kostja hinnangul enam tema kehtivale olukorrale. Samuti tuleks arvestada, et kostja on varasemalt C AS-ilt laenu võtnud ja varasemad laenud tagastanud korrektselt. Kostjalt on küsitud kostja kuue kuu kontoväljavõtet ja C AS on hinnanud kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal. C AS on teinud kostja kohta põhjaliku krediidivõimelisuse hinnangu, mille kohaselt on kostja laenuteenindusmäär 69.79% ja kostjale on jäänud peale enda püsikohustuste ja C AS-ga sõlmitud krediidilepingu täitmist vaba igakuine reserv 381,75 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et C AS on hinnanud kostja krediidivõimelisust vajaliku hoolega ja C AS-i poolt ei ole rikutud vastutustundliku laenamise nõudeid, nagu väidab kostja.
4.Hageja on seisukohal, et kostja poolt 21.05.2021 esitatud tõendid ja kostja poolt 30.05.2021 esitatud selgitused tõenditele ei tõenda, et kostja osas oleks olnud perioodil 04.07.2019 – 29.07.2019 Maksehäireregistris andmeid kostja aktiivsete maksehäirete kohta või, et C AS poolt oleks eksitud vastutustundliku laenamise põhimõtte vastu.
4.1.Hageja on seisukohal, et kostja poolt 21.05.2021 esitatud Tasut.ee väljavõtet ei tohiks võtta käesoleva tsiviilasja materjalide juurde, sest see ei tõenda ühtegi tsiviilasjas vaidluse all olevat asjaolu. Hageja arvates ei nähtu kostja poolt 21.05.2021 esitatud Taust.ee väljavõttest, kelle kohta antud väljavõte käib, sest väljavõttel puudub nimi ja isikukood. Kuna pole arusaadav kelle kohta antud väljavõte käib, siis see ei tõenda kuidagi, et kostjal oleks olnud maksehäire. Samuti nähtub kostja enda poolt esitatud Maksehäireregistri väljavõttest, et kostjal on puudunud võlgnevus perioodil 01.12.2015, seega tõendab ka kostja enda poolt esitatud Creditinfo väljavõte, et kostjal ei ole tegelikkuses olnud maksehäiret alates 01.12.2015 ja seega kostja poolt esitatud Taust.ee väljavõte tuleks jätta kohtu poolt tähelepanuta, sest see ei ole usaldusväärne ja on vastuolus ka teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega.
4.2.Hageja viitab, et kostja on esitanud Maksehäireregistri väljavõtte, mille kohaselt kostjal puudusid aktiivsed maksehäired perioodil 04.07.2019 – 29.07.2019, ehk tõesed on hageja poolt esitatud väited maksehäire puudumise kohta. Hageja osundab, et kostja kohta on aktiivsed maksehäired avaldatud 04.09.2019, 01.10.2019 ja 12.11.2019, kuid selleks ajaks oli kostja kõik laenud C AS-st võtnud. Hageja on seisukohal, et kostja enda poolt esitatud tõendid tõendavad, et kostjal puudusid aktiivsed maksehäired perioodil, kui kostja võttis C AS-st laenu.
4.3.Hageja selgitab, et kostjal oli maksehäire C AS-i ees, kuid maksehäire kohta oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja väitis, et müüb endale kuuluva kinnisvara enne juuni kuud 2019 ja tasub enda eelnevad kohustused C AS-i ees. Kostja on teatanud 24.05.2019 C AS-ile, et on talle kuulnud kinnisvara maha müünud ja tasunud ka eelnevad kohustused C AS-i ees 24.05.2019. Seega on kostjal kuupäeval 04.07.2019 puudunud igasugused kohustused C AS-i ees, mistõttu arvestades kostja enda väiteid, mille kohaselt on kostja müünud kinnisvara ja saanud rahalisi vahendeid, puudusid C AS-il igasugused kahtlused, et kostja ei suudaks täita endale võetud kohustusi. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud C AS-i väljavõte ei tõenda, et kostjal oleks olnud aktiivne maksehäire, vaid tõendab vastupidiselt, et kostjal on puudunud aktiivsed maksehäired.
4.4.Hageja märgib, et kostja on esitanud enda arveldusarve väljavõtte, kuid ei ole esitanud ühtegi selgitust, mida kostja soovib antud tõendiga tõendada. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Seega on kostjal kohustus tõendite esitamisel kohtule selgitada, milliseid konkreetseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid iga esitatud dokument tema hinnangul tõendab. Kuna kostja ei ole esitanud selgitust, millist asjaolu ta soovib enda kontoväljavõttega tõendada, siis tuleks kostja kontoväljavõte jätta tähelepanuta. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja poolt esitatud kontoväljavõtet saab arvestada, on hageja seisukohal, et kostja poolt esitatud kontoväljavõte tõendab samuti, et kostjal olid kõik võimalused enda kohustuste täitmiseks. Sest kostja kontoväljavõte tõendab asjaolu, et kostja on talle kuuluva kinnisvaraobjekti 24.05.2019 maha müünud ja saanud selle eest 23 460,87 eurot. Samuti nähtub kostja kontoväljavõttelt, et kostjale on teinud igakuiselt ülekandeid Xxxx, mis näitab,
et kostja on teeninud igakuiselt suurt tulu antud ettevõttelt, ehk kostja on omanud igakuist sissetulekut, mille arvelt oma kohustused tasuda. Lisaks on kostja ostnud endale 07.05.2019 Türgi reisipaketi, hinnaga 944 eurot, mis samuti tõendab, et kostjal on olnud piisavad rahalised vahendid kõigi enda kohustuste täitmiseks ja kostja majanduslik seisund on olnud selline, et talle on tohtinud laenu anda. Kostja vastuväited
3.08.04.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja on jätnud lisamata 2 dokumenti, mis on menetluses olulise tähtsusega: 6 kuu pangakonto väljavõte ja Maksehäireregistri väljavõte. Nendest dokumentidest selgub, et krediidiasutus on rängalt rikkunud Finantsinspektsiooni juhendit ja üritab alusetult rikastuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik õiguskulud hageja kanda.
5.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud dokumenti, millega hageja soovib tõendada kostja maksehäirete puudumist Maksehäireregistris tuleks mitte arvestada, kuna see ei ole tõendav dokument. Kostja märgib, et tal oli sellel ajal maksehäire, millele järgneval kuuel kuul ei tohi Eestis tegutsev laenuandja väljastada laene. Ka tänasel päeval on märge üleval Maksehäireregistris. Tulenevalt seadusest hoitakse seda seal kuni 10 aastat. Kostja palub mitte arvestada ka hageja poolt esitatud kontoväljavõttega, sest kontoväljavõte ei kajasta laenule eelnenud kuue kuu tehinguid. Kui kohus siiski soovib arvestada antud dokumenti, siis näitena, kus laenuandja ei ole teinud taustatööd ja on andnud laenu tegemata taustauuringut ja vastutustundliku laenamise põhimõtteid mitte järgides.
6.30.05.2021 esitab kostja selgitused oma 21.05.2021 kohtule esitatud tõendite osas. Kostja osundab, et Maksehäireregistri väljavõttest selgub, et lõpetatud maksehäirete all on olnud 17.12.2018 28.05.2019 C AS poolt esitatud maksehäire. Kostja rõhutab, et tegu on täpselt sama ettevõtte poolt esitatud maksehäirega, kelle poolt jagatud laenu praeguses menetluses arutatakse. Selle kohaselt väita, et polnud teadlikud maksehäiretest on finantsasutuse kohta vastutustundetu. Taust.ee väljavõttest selgub, et alates 2015 aastast on üleval maksehäire. Kohtuotsuse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4).
9.Kohus on TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: • C AS ja kostja E. T. sõlmisid 04.07.2019 lepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja anti talle krediidilimiidi ulatuses laenu; • kostja on talle avatud krediidilimiidi ulatuses võtnud laenu kuus (6) korda, kokku 2000 eurot: 1) 04.07.2019 summas 300 eurot; 2) 18.07.2019 summas 400 eurot; 3) 23.07.2019 summas 300 eurot; 4) 26.07.2019 summa 500 eurot; 5) 28.07.2019 summas 250 eurot; 6) 29.07.2019 summa 250 eurot; • laenu tagastamise tähtaeg oli 30.09.2019;
• • •
kostja laenu tagasimakse teinud ei ole; C AS näol on tegu majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga ja E. T. näol on tegu tarbijaga; C AS nõue kostja vastu on loovutatud Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile.
10.Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts palub kostjalt E. T. hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 2730 eurot, millest põhivõlgnevus on 2000 eurot, intress 113,94 eurot, viivis 588 eurot ja võla sissenõudmise kulud 28,06 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot täitmiseni viivist määras 0,06% tagastamata laenu summalt päevast.
11.Kohus on eelnevalt lugenud tuvastatuks, et C AS ja kostja E. T. sõlmisid 04.07.2019 lepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot ja anti talle krediidilimiidi ulatuses laenu. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu
15.jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12).
11.1.Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata, kuna krediidiandja C AS on rängalt rikkunud Finantsinspektsiooni poolt koostatud juhendit ja rikkunud vastutustundliku laenamise nõudeid. Kostja leiab, et laenuandja jättis laenu andmisel tegemata kostja taustauuringu.
11.2.Vastutustundliku laenamise ja krediidivõimelisuse hindamise regulatsioon on kehtestatud VÕS §-s 4034. Kehtivas õiguses on detailselt reguleeritud krediidiandja kohustused teavitada tarbijast krediidivõtjat (VÕS § 4031). Samuti on krediidiandjale kehtivas õiguses kehtestatud kohustus järgida tarbijakrediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille käigus peab krediidiandja koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ja tema krediidivõimelisust hindama ning mitte sõlmima lepingut tarbijaga, kelle krediidivõimelisuses ta veendunud ei ole (VÕS § 4034) (Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas 2-14-21710, p 24). Krediidiasutuste seadus (KAS) § 83 lg-s 3 (ja praegusel ajal tarbijakrediidi puhul ka VÕS §-s 4032) sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt vastutustundliku laenamise põhimõtte ja selle rikkumisest tulenevate nõuete kohta Riigikohtu 27. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13612, p 24, 25). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuste selgitamiseks on Finantsinspektsioon andnud välja soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“. Finantsinspektsiooni juhendi, mis
kohaldub nii krediidiasutustele kui ka krediidiandjatele või -vahendajatele, punkti 9.2 kohaselt tuleb tarbija krediidivõimelisust hinnata iga kord enne krediidilepingu sõlmimist või krediidisumma suurendamist (punkti 11.1 kohaselt ka tarbija makseraskuste tekkimisel), mille eesmärgiks on tuvastada tarbija makseraskused võimalikult vara ja määratleda kord sellega tõhusaks tegelemiseks. Krediidiandja kogub krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet nii tarbijalt kui ka siseallikatest, avalikest andmekogudest ning võimalusel muudest allikatest (juhendi punkt 7.3). Avalikud andmekogud on ametlikud registrid ja väljaanded, nt kinnistusraamat, Ametlikud Teadaanded jms. Muud allikad on muud asjakohased infoallikad, nt kohtutäiturite poolt avalikustatud informatsioon, maksehäireregistrid, sõltumatult kinnisvarahindajalt saadud informatsioon jne ( juhend punkt 7.5).
11.3.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega kui laenusaaja väidab, et krediidiandja rikkus tema suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab ta seda ka tõendama. Hea usu põhimõttest tulenevalt on aga võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17). Kolleegium märgib, et kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja.
11.4.Hageja leiab, et C AS vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ei ole. Hageja selgitab, et C AS on kontrollinud kostja maksehäirete olemasolu, enne lepingu sõlmimist ja sõlmitud lepingu ajal avatud krediidilimiidi ulatuses laenuosade ülekandmisel ning kostjal on puudunud aktiivsed maksehäired. Samuti on C AS-i teinud päringuid kostja kohta portaalis Ametlikud Teadaanded, ja küsinud teavet kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ning hinnanud seda teavet ka kontoväljavõtte põhjal. Kostja puhul on olnud tegemist korduvkliendiga, kes on eelnevad lepingud täitnud korrektselt, mistõttu on C AS-i poolt käitutud vajaliku hoolega. C AS on kliendilepingu sõlmimisel ja krediidilimiidi avamisel veendunud, et kostja on olnud krediidivõimeline. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud 19.04.2021 kohtule kostja isikukoodiga tehtud päringu väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded, millest nähtuvalt ühtegi teadaannet kostja kohta ei leitud. 19.04.2021 on hageja kohtule esitanud ka kostja poolt täidetud küsimustiku, kus kostja on oma igakuiseks netosissetulekuks märkinud 1800 eurot ja igakuisteks väljaminekuteks 300 eurot. Kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Selle nõude täitmiseks oli kostjal võimalik nõuda mõistlike andmeid, tõendeid ja põhjendusi viidatud asjaolude väljaselgitamiseks. Hageja on 19.04.2021 esitanud ka kostja arvelduskonto väljavõtte. Kostja vaidleb nimetatud tõendile vastu ning osundab, et kontoväljavõte ei kajasta laenule eelnenud kuue kuu tehinguid. Kohus nõustub kostjaga, et hageja eitatud tõend ei kajasta tehinguid 04.07.2019 lepingu sõlmimisele vahetult eelnenud kuue kuu kohta vaid perioodil 21.12.2017 - 21.05.2018. Seega ei ole hageja tõendanud, et C AS on laenulepingu sõlmimisel kontrollinud, kas kostja esitatud andmed tema sissetulekute ja väljaminekute kohta on tõesed.
Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja poolt kohtule Maksehäireregistri väljavõttena esitatud tõend, ei tõenda kostja kohta päringute tegemist. Esitatud tõendist nähtub küll kostja nimi ja isikukood ent ei nähtu, millises andmebaasis ja mille kohta on päringuid teostatud (maksehäirete puudumine; kehtivate maksehäirete puudumine). Kostja väidete kohaselt oli tal 04.07.2019 laenu andmise ajal Maksehäireregistri andmebaasist nähtav lõpetatud maksehäire perioodil 17.12.2018 - 28.05.2019 ning osundab, et antud maksehäire puhul on laenuandjaks olnud samuti C AS, kes on laenuandjaks ka käesolevas menetluses, seega pidi laenuandja kostja varasemast maksehäirest teadlik olema. Kostja on oma väidete kinnituseks esitanud kohtule ka Maksehäireregistri väljavõtte. Lisaks on kostja kohtule esitanud ka Taust.ee väljavõtte, millelt nähtub 01.12.2015 avalikustatud võlgnevus summas 638,31 eurot, esitatut ei ole aga kohtu hinnangul võimalik kuidagi seostada kostja isikuga, sest esitatul ei ole ei kostja nime ega isikukoodi, eelnevale on viidanud ka hageja. Hageja selgitab, et kostjal oli võlgnevus C AS-i ees, kuid võlgnevuse osas oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostja väitis, et müüb endale kuuluva kinnisvara enne juuni kuud 2019 ja tasub enda eelnevad kohustused C AS-i ees. Hageja märgib, et kostja teatas 24.05.2019 C AS-ile, et on talle kuulnud kinnisvara maha müünud ja tasunud ka kohustused C AS-i ees 24.05.2019. Hageja lisab, et arvestades kostja väiteid kinnisvara müügi kohta, puudusid C AS-il igasugused kahtlused, et kostja ei suudaks täita endale võetud kohustusi. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud C AS-i väljavõte tõendab, et kostja on tasunud kõik enda eelnevad kohustused ja on saanud enda kohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid ning ka seda, et perioodil 04.07.2019 – 29.07.2019 kostjal aktiivne maksehäire puudus. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt esitatu ei tõenda maksehäire olemasolu perioodil 04.07.2019 – 29.07.2019, kuid tõendab veenvalt, et lepingu sõlmimisel 04.07.2019 oli laenuandja teadlik kostja varasemast võlgnevusest perioodil 17.12.2018 - 28.05.2019. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et C AS ja kostja olid sõlminud varasema võlgnevuse tasumise osas kokkuleppe, mille kohaselt lubas kostja võlgnevuse tasuda kostjale kuuluva kinnisvara müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt – seega loeb kohus eelneva tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel. Kohus leiab aga, et C AS teadmine sellest, et kostja on oma kinnisvara müünud ja saanud seeläbi täiendavaid rahalisi vahendeid, ei vabasta laenuandjat laenusaaja tausta kontrollist vastutustundliku laenamise põhimõttest lähtudes. Kohtu hinnangul pidanuks vastutustundliku laenamise põhimõttest lähtuvalt C AS, olles teadlik asjaolust, et kostjal on olnud makseraskusi ja ta on pidanud võlgnevuse tasumiseks müüma temale kuuluvat kinnisvara, veelgi põhjalikumalt veenduma kostja krediidivõimelisuses ja kostja poolt esitatud andmeid tema sissetulekute ja väljaminekute osas täiendavalt kontrollima ning laskma kostjal esitada kontoväljavõte. Ka asjaolu, et kostja vajas uut laenu juba mõne kuu möödudes, peale kinnisvaratehingust saadud raha laekumist, pidanuks C AS-is kui professionaalses krediidiandjas tähelepanu äratama ja suunama krediidiandjat põhjalikumat kontrolli teostama. Hageja viited kostja kontoväljavõttelt nähtuvate igakuiste laekumiste kohta Xxxxlt ei õigusta kohtu hinnangul lepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse hindamata jätmist. Lisaks ei ole selge, mille näol antud laekumiste puhul tegu on ning kas neid laekumisi on võimalik igakuisteks sissetulekuteks arvestada.
11.5.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et C AS kui professionaalne krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi hinnata laenutaotleja krediidivõimet. Sellega on C AS rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4024 ) võimalik rikkumine ei too kaasa laenusaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ning lepingu rikkumisega kaasneb vastutus (VÕS § 101). Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust. Samas ei ole
regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine. Tsiviilõigus ei saa piirata teovõimelise inimese majanduslikku iseseisvust ja panna kahtluse alla kehtivate tehingute täitmise kohustuslikkust (Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas 2-16-7326, p 7). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja ei ole käesolevas menetluses esile toonud, et tal oleks kahju tekkinud ega esitanud tasaarvestusavaldust (VÕS § 197). Eeltoodust tulenevalt ei vabane kostja käesoleval juhul hagejale põhivõla summas 2000 eurot tasumise kohustusest ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2000 eurot.
13.Kehtiva VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas 2-14-21710). Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid, nt lepingutasu, kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest või sissenõudmiskulude tasumise kohustusest.
14.Kuivõrd kohus asus eelnevalt seisukohale, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kuulub hageja intressinõude puhul kohaldamisele seadusjärgne intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär lepingu sõlmimise ajal 04.07.2019 oli 0,00%. Kuna perioodil 29.07.2019 - 30.09.2019, mille eest hageja intressi tasumist nõuab kohaldus lepingulises suhtes intress 0,00% ei ole hageja intressinõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt vastavalt lepingupoolte kokkuleppele viivist 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt 2000 eurot perioodi 30.09.2019 kuni 01.02.2021 eest summas 588 eurot (2000 x 490p x 0,06% määras viivise protsent päevas). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot täitmiseni määraga 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, siis on hageja õigustatud nõudma viivist lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Tuginedes eeltoodule
on kohus arvamusel, et hageja viivisenõue summas 588 eurot perioodil 30.09.2019 kuni 01.02.2021 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et põhjendatud on ka rahuldada hageja nõue mõista kostjalt välja viivis alates 02.02.2021 kuni põhinõude summa 2000 eurot täitmiseni määraga 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt.
16.Hageja taotleb mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 1 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja lepingu kehtivusajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on kohtule esitanud kliendilepingu, mille punkti 10.3 kohaselt on laenuandjal või hagejal õigus laenusaajalt nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta menetluskulu hüvitist summas 5 (viis) eurot. Viidatud lepingu punkt 10.4.3. kohaselt võib kostjalt nõuda lepingu lõppemise järgselt menetluskulu hüvitis kogusummas kuni 50 (viiskümmend) eurot. Kostja ei ole eitanud, et talle on võlgnevuse osas meeldetuletuskirju edastatud. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Järelikult on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid kokku summas 28,06 eurot. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulud summas 28,06 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt E. T. tuleb hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2000 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 28,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 30.09.2019 kuni 01.02.2021 summas 588 eurot ja viivis alates 02.02.2021 kuni põhinõude summas 2000 eurot täitmiseni määraga 0,06 % päevas tagastamata laenu summalt.
18.Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse 2730 euro nõudes, jääb hagi rahuldamata 113,94 euro ulatuses (2730 eurot – 2616,06 eurot). Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles nõudis 2730 euro tasumist. Kohus rahuldas hagi summas 2616,06 eurot (2000 eurot + 588 eurot + 28,06 eurot) ehk 95,83 % ulatuses. Lähtudes eelnevast jätab kohus menetluskulud 95,83 % ulatuses kostja kanda ja 4,17% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.21.10.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud ja tasutud riigilõiv. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid suuruses 1100 eurot (riigilõiv 300 eurot ja esindaja kulud 800 eurot). Kostja enda menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
23.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 91,50 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 208,50 eurot hagiavalduse esitamisel. Riigilõiv summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.
24.Hageja on kandnud menetluskulusid esindajale makstava tasu näol summas 800 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on osutatud teenust kokku 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
25.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind 100 eurot/tund ülemäära kõrge.
26.Järgnevalt annab kohus hinnangu osutatud õigusabiteenuse ajakulule. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi ajakulu (kokku 8 tunni ulatuses) olnud järgnev: tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 h; Harju Maakohtu 03.02.2021 kohtumäärusega tutvumine, hageja 17.02.2021 hagiavalduse täienduse koostamine ja kohtule esitamine 0,5h; Harju Maakohtu 11.03.2021 kohtumäärusega tutvumine, kostja 08.04.2021 kohtumäärusega tutvumine, hageja 19.04.2021 arvamuse koostamine kostja vastuse suhtes, selleks tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine 2h; kostja 23.04.2021 vastuväitega tutvumine, Harju Maakohtu 17.05.2021 kohtukirjaga tutvumine, kostja 21.05.2021 esitatud dokumentidega tutvumine, Harju Maakohtu 27.05.2021 kohtunõudega tutvumine, kostja 30.05.2021 kirjaga tutvumine, Harju Maakohtu 01.06.2021 kohtunõudega tutvumine ja hageja 06.07.2021 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 3h; Harju Maakohtu 07.10.2021 kohtumäärusega tutvumine ja hageja 21.10.2021 lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 1h; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5h. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu ei ole 17.02.2021 hagiavalduse täpsustuste koostamine 0,5h, kuna õigusteadmistega esindaja puhul peaks olema hagiavaldus eelduslikult koostatud selliselt, et seda ei
ole vaja täpsustada. Ülejäänud ajakulu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakulu 7,5 tunni ulatuses.
27.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et saab käibemaksu tagasi arvestada ning menetluskulud on arvestatud ilma käibemaksuta.
28.Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud riigilõiv 300 eurot ja kulud esindajale 750 eurot (7,5h x 100 eurot), kokku seega 1050 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata seega summas 50 eurot (1100 eurot – 1050 eurot).
29.Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 95,83 % ulatuses kostja kanda tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1006,21 eurot (95,83% 1050 eurost).
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 järgi välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.