Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Poolte vahel on 25. jaanuaril 2010. aastal sõlmitud laenuleping, millega kostja sai laenu 200 000 krooni, millest kostja on 2012.a. tagastanud 3500 eurot. Kostja kohustu vastavalt lepingule laenuks antud 200000 eesti krooni tagasi maksma hiljemalt 1. august 2010. 2012. aastal maksis kostja tagasi 3500 eurot. Maksmata on summa 9282,33 eurot, mille palub kostjalt välja mõista. Esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista 11 277 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 9282,33 eurot. Hageja soovis kostjalt välja mõista. 200 000 krooni on 12 782,33 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on võla tasunud täies ulatuses. Nõue tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses ja kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. 30.08.20 vastuses märkis, et hageja kahjunõue on tõendamata, kostja on tasunud ülejäänud vahe sularahas, hageja kahjustab kostja mainet, kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Oma esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista 11 277 eurot. Kohus võttis 17.12.20 hagi menetlusse osaliselt – võla nõudes 9282,33 eurot, ülejäänud osas keeldus kohus hagi menetlusse võtmast, määrus jõustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist VÕS §101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. Pooled sõlmisid 25.01.2010 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 200000 krooni ja laenu tagastamise tähtaeg oli 01.08.2010. Nende asjaolude üle vaidlus puudus ja seega leiab kohus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud VÕS § 396 lg 1 järgi laenuleping, mille järgi oli laenu tagastamise tähtaeg VÕS § 82 lg 1 järgi 01.08.2010. Vastavalt eesti krooni ja euro vahelisele kursile on 200 000 eesti krooni 12 782,33 eurot. Kostja on tõendanud kohtule esitatud koos K lisaks (23.04.21 dokumendi lisa) oleva pangakonto väljavõttega, et ta on tasunud hagejale ära laenuvõlga 7586,75 € 24.05.18 ehk enne hagi esitamist, kuid pärast laenu tagastamise tähtaega. Tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja oleks ära tasunud kogu laenu 200000 kr ehk 12 782,33 eurot, ei ole kohtule esitatud. Eeltoodud kostja esitatud maksedokumendiga on tõendatud, et kostja on täitnud oma laenu tagastamise kohustust osaliselt ja ta on jäänud hagejale veel võlgu laenu 1695,58 € (hagetav 9282,33 € - 7586,75 € /kostja maksedokumendi järgi tasutud summa/ või 12 782,33€ /antud laen/ - 3500 € /hagis esile toodud makstud osa/ - 7586,75 € /kostja maksedokumendi järgi tasutud/). Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud ära laenuvõla osa 1695,58 €, siis on ta rikkunud pooltevahelisest laenulepingust ja VÕS § 396 lg 1 tulenvat laenu tähtaegase (01.08.2010) tagastamise kohustust VÕS § 100 järgi osaliselt ehk summas 1695,58 €. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist - võla tasumist summas 1695,58 € VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 järgi ning selles ulatuses on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud. Kuna kostja tõendas, et ta oli tasunud ära osaliselt (7586,75 €) võlga enne hagi esitamist, siis on hageja nõue selles ulatuses põhjendamata 2 (3)

ega kuulu selles osas rahuldamisele. Mis puudutab kostja väiteid, et hageja on kahjustanud kostja mainet, siis hagi esitamine oma väidetava nõude maksma panemiseks ei ole käsitletav maine kahjustamisena, kuna otsusega lahendab kohus küsimuse sellest, kas hagi on tõendatud ja põhjendatud. Kostja 30.08.2021 dokument on käsitletav kostja väidetena hagile ega ole käsitletav iseseisva hagina. Mis puudutab kostja 30.08.21 väiteid, justkui oleks hageja kahjunõue tõendamata, siis pole sellel väitel tähtsust, sest tegelikult ei ole hageja kahjunõuet esitanud. Lisaks keeldus kohus osaliselt hageja hagi menetlusse võtmast (17.12.20 menetlusse võtmise määruse resolutsiooni p II ja põhjendava osa p 4, 5, 6). Eeltoodu alusel on hageja hagi osaliselt tõendatud, põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1695,58 € VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 järgi. Menetluskulud TsMS § 165 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele 18% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 18% ulatuses TsMS § 163 lg 1 järgi kostja kanda ning kostja menetluskulud 82% ulatuses hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust, kuna kostja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks vaid lõiv 550 €, millest 99 € jääb kostja kanda ja kostjalt tuleb 99 € hageja kasuks välja mõista. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.