Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Poolte vahel on sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale rahalist laenu summas 10 000 eurot. Laenusumma on üle kantud hageja poolt kostjale 28.05.2020. 01.02.2021 on hageja edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate. Nimetatud teate kohaselt ütles hageja laenuandjana poolte vahel sõlmitud laenulepingu üles ning nõudis laenu tagastamist hiljemalt kahe kuu jooksul alates laenulepingu ülesütlemise teate kättesaamisest ehk 02.04.2021. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud. Puudub vaidlus, et hageja on kostjale üle kandnud 10 000 eurot selgitusega „laenu leping xxx“ ning kostja ei ole sellele ülekandele ega selle selgitusele vastu vaielnud. Seega on hageja poolt tõendatud laenulepingu sõlmimine ja laenu andmine ning kostjal on VÕS § 396 lg 1 tulenevalt kohustus tagastada laenuna saadud 10 000 eurot.
2.Kuna tegemist oli suulise laenulepinguga ja pooled ei leppinud kokku laenu tähtajas, siis tuleb lähtuda sellest, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga. Hageja on laenuandjana 01.02.2021 teatanud laenulepingu ülesütlemisest ja on palunud laenu tagastada kahe kuu jooksul. Kostja ei ole sissenõutavaks muutunud laenu tagastanud, mistõttu rikub kostja laenulepingut ning hageja võib nõuda VÕS § 76 ja § 108 alusel kohustuse täitmist.
3.Juhul, kui kostja eitab pooltevahelist laenusuhet ning kohus leiab, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud, on kostja saanud vastava summa ilma õigusliku aluseta ning see kuulub sellisel juhul tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 10 000 eurot.
4.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Antud juhul on laenulepingu osapoolteks äriühingud, kes tegutseda majandusja kutsetegevuses. VÕS § 397 lg 2 sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas. 10 000 euro suurust laenu saab pidada väikelaenuks. Väikelaenude intressid jäävad vahemikku 16 kuni 25 %. Hageja lähtub madalamast intressimäärast ja arvestab intressi lähtudes intressimäärast 16 % aastas. Kostja sai laenu 28.05.2020 ning laenu tagastamise ajaks oli 02.04.2021, seega on laenu kasutamise periood 309 päeva. Nimetatud intressist lähtuvalt on kostjal kohustus laenu kasutamise aja eest tasuda intressi suuruses 1354,52 eurot (10 000 eurot* 309 päeva*16%/365).
5.Kostja on alates 03.04.2021 viivituses laenu tagastamisega ehk rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse rikkumisel viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte
kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on vastuväitena hagile leidnud, et kostjale tehtud makse näol oli tegemist ettemaksuga kauba eest. Nimetatud väide on tõendamata. Hageja on esitanud arveldusarve väljavõtte, millest nähtub, et kostjale on 28.05.2020 tehtud makse summas 10 000 eurot ja seda selgitusega „Laenu leping xxx“. Nimetatud makse selgitusest nähtub esmalt hageja selge tahe makse tegemisel, milleks oli laenu andmine, ning arvestades seda, et kostja ei ole maksele aasta aja jooksul mistahes vastuväidet esitanud, tõendab see ka kostja tahet makse saamisel. Seega poolte ühine tahe makse tegemise ajal oli käsitelda tehtud makset laenuna. Kostjale tehtud makse selgituses ei ole ühtegi viidet sellele, et tegemist oleks ettemaksu arve nr xxx tasumisega. Kostja vastuse lisa 2 on kostja elektronkiri hageja juhatuse liikmele, mis peaks tõendama arve edastamist. Tegemist on 26.03.2021 elektronkirjaga, mis on saadetud peale seda, kui hageja küsis ligi aasta aega peale laenu andmist antud laenu tagasi. Seega ei tõenda nimetatud elektronkiri asjaolu, et kostja oleks hagejale mais 2020 ettemaksuarve üldse esitanud. Lisaks ei ühti ka ettemaksuarvel olev summa hageja poolt tehtud maksega. Ettemaksuarvel on märgitud ülekande summaks 8333,34 eurot, mitte 10 000 eurot. Puudub mistahes eluline selgitus, miks hageja oleks pidanud tasuma ettemaksu summas 8333,34 eurot asemel 10 000 eurot. Tõendamata on ka ettemaksu arvel märgitud kauba tellimine hageja poolt. Hageja ei ole sellist kaupa kostjalt tellinud. Hageja ei eita, et ta on kahel korral ostnud kostjalt kaupa ja nende eest ka tasunud, sealjuures viitega konkreetsele arvele, kuid vaidlusalune makse oli tehtud laenuna ning hageja soovib ka selle laenu tagastamist. Hageja poolt viimati tellitud kaupa ei ole kostja kunagi hagejale üle andnud ega üleandmiseks valmis pannud ning hageja on sellest tellimusest taganenud konkludentselt hagi esitamisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 10 000,00 eurot, intress 1354,52 eurot, viivised alates hagi esitamisest s.o. 21.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
Kostja vastuväited hagile
10.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidab, et on sõlminud kostjaga suulise laenulepingu. Kostja selle väitega ei nõustu, kuna kostja pole laenu vajanud, seda küsinud ega ka saanud.
11.Hageja väitel on 01.02.2021 edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate. Kostja sai mainitud dokumendi kätte 01.02.2021. Hageja väidab, et kostja ei ole laenu tagastanud. Hageja väidab ka, et puudub vaidlus, et hageja on kostjale üle kandnud 10 000 eurot selgitusega „laenu leping xxx“ ning kostja ei ole sellele ülekandele ega selle selgitusele vastu vaielnud. Kostja on sellisest väitest hämmingus, kuna hageja ja kostja vahel puudub laenusuhe. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping. Kostja saatis hagejale 26.03.2021 e-kirjaga veelkordselt ettemaksuarve. Hageja juhatuse liige vastas 26.03.2021 e-kirja teel, et antud arvet näen esmakordselt, hinnad ei sobi, kuna kokkulepe oli 10 eurot pakend, arvestades antud olukorda nimelt mitte likviidse kauba pähe määramist, puudub kokkulepitud kaup, Bolt kindad. Palun tagastage rahalised vahendid vedamir arveldus arvele VEDAMIR OÜ xxx. Hageja saatis 31.03.2021 kostjale e-kirja, milles palus tagastada ettemaksu 10 000 eurot hageja arveldusarvele.
12.Kostja saatis 01.04.2021 hagejale e-kirja: ... Nagu isegi teate, esindas Vedamir OÜ-d (Vedamir) nn kindaäris M L , kellega olid sõlmitud kokkulepped ja kellele saadeti kõik asjassepuutuvad arved. Peame vajalikuks märkida, et Knoke Kaubanduse OÜ-l (Knoke) ei olnud plaanis hakata tegelema iseseisvalt kindaäriga ja kõigi Knoke poolt hangitud kinnaste osas oli kindel kokkulepe need müüa Vedamirile. Seetõttu on kohatu kirjutada
mitte likviidsest kaubast ja selle pähe määrimisest. Nagu isegi teate, siis kindad telliti üksnes teie soovidest lähtuvalt. Teie poolt tehtud ettemaksu pole Knokel põhjust tagastada, kuna raha on makstud kinnaste tarnijatele ja need on Knokelt Vedamiri poolt tellitud ja kinni makstud. Kordame, et teie poolt tellitud kindad on Knoke laos ja ootavad aega, mil Vedamir tuleb neile järgi.
13.Hageja mainib hagiavalduses, et juhul, kui kostja eitab pooltevahelist laenusuhet ning kohus leiab, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud, on kostja saanud vastava summa ilma õigusliku aluseta ning see kuulub selliselt juhul tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja selgitas ülapool, et hageja väljastas kostjale nn ettemaksuarve kinnaste eest ja on teatanud hagejale, et ostetud kaup ootab hagejat.
14.Hageja ja kostja vahel aeti 2020. aasta esimeses pooles aktiivselt kindaäri ning kinnaste tarneid ja arveldusi oli poolte vahel sel perioodil teisigi. Kostja on ajanud kindaäri kasumlikult ja pole mõeldav, et hageja on otsustanud asuda kostjale dikteerima, milliseid kindaid ta kostjalt tegelikult saada soovib. Antud juhul nõudis hageja kostjalt 1000 karpi Bolt nitriilkindaid hinnaga 10 eurot karp, kuid ainuüksi kostja mainitud kinnaste sisseostuhind on 11,40 eurot (sh km), mis teeks 1000 karbi hinnaks 11 400 eurot. Kinnastes ja nende hindades oli poolte esindajate vahel konkreetselt kokku lepitud ja kostja ei saa endale lubada kahjumlikku äri.
15.Kostja on teinud endast kõik oleneva, et hageja võtaks hangitud kindad vastu, kuid hageja ei soovi seda ilmset enam teha ning on otsustanud asuda hoopis justkui antud laenu tagasi küsima. See aga on sügavalt vale ja kohut eksitav seisukoht. Kostja ei saa mingil viisil mõjutada hagejat selles osas, mida viimane peaks kirjutama maksekorraldusele makse selgitusena. Kui hageja soovib kirjutada sellele laenulepingu ja lisada veel isegi numbrikombinatsiooni, siis on see hageja otsus. Hageja seisukoht, et „hagejal on olnud selge tahe makset teha ja laenu anda“, on paljasõnaline. Kostja laenu vajanud pole. Kostja on ajanud hagejaga kaubandusäri. Kostjal pole kohustust jälgida selgitusi maksekorraldustel ja laekumistel.
16.Kostja on korduvalt andnud hageja esindajale teada, et ettemaksu alusel soetatud kindad ootavad hagejat osundatud aadressil. Hageja esindaja on ka antud aadressil käinud veendumaks, et kindad ikkagi eksisteerivad. Kostjale pole teada, miks hageja kindaid enam ei soovi ja on asunud väitma, et omavahelistes suhetes peaks lähtuma laenusuhtest. Kostjal on erakordselt raske sundida hagejat tulla ostetud kaubale järgi, kui ta ise seda ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Asjas puudub vaidlus, et hageja kandis kostjale 28.05.2020 üle 10 000 eurot, mis ilmneb pangakonto väljavõttest (tlk 5). Ülekande selgitusse on märgitud „laenu leping xxx“. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud summa hageja poolt kostjale üle antud laenulepingu alusel. Alternatiivselt palub hageja kõnealuse summa tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 10 000 eurot, intressi 1354,52 eurot ja viivised alates hagi esitamisest, s.o 21.04.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud, samuti puudub hagejal alusetu rikastumise sätetest tulenev nõue.
20.Kohus analüüsib esmalt, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping. Kohus märgib, et Riigikohus lahendis nr 3-2-1-109-11 p-s 11 asunud seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks, nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud, poolte vahel kokkuleppe saavutamisega ning samuti on Riigikohus rõhutanud, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks. Kohus on 28.06.2021 e-kirjas (tlk 32) hagejale selgitanud, et hagejal tuleb selgitada ja tõendada, kus, millal ja millistel tingimustel hageja väidetud laenulepingu sõlmimine toimus. Samuti tuli hagejal kooskõlas VÕS §-ga 9 tõendada, et laenulepingu sõlmiseks olid olemas pakkumus ja nõustumus, ning samuti seda, kes olid laenulepingu sõlmimisel hageja ja kostja esindajad.
21.Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid VÕS § 9 mõistes vahetanud pakkumus- ja nõustumusavaldusi laenulepingu sõlmimiseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja poolt 28.05.2020 ülekande juurde lisatud selgitus „laenu leping xxx“ ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Võttes arvesse, et hageja on 12.10.2021 kohtuistungil kinnitanud, et lisaks ülekande väljavõttele hagejal muid tõendeid laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitada ei ole, asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei ole alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping. Eelkõige ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid vahetanud tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks ning saavutatud oleks vastavasisuline kokkulepe. Seega tuleb hageja nõue laenulepingu alusel rahuldamata jätta.
22.Täiendavalt on hageja asunud seisukohale, et hageja nõue kuulub rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr xxx p-s 20 asunud seisukohale, et hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, pd 11.1‒11.4).
23.Kohus selgitas 28.06.2021 e-kirjas hagejale, et olukorras, kus hageja tugineb VÕS §-le 1028, tuleb hagejal selgitada ja tõendada, et hageja tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Sealhulgas tuli hagejal selgitada ja tõendada, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.
24.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele ka VÕS § 1028 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes hageja sooritus kostjale ning milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Hageja on menetluses möönnud, et poolte vahel oli suhtlus seoses kinnaste tellimisega, kuid hageja väidete kohaselt on küsimuse all, kas pooled jõudsid lepingu sõlmimiseni. Seega ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, millist kohustust soovis hageja kostjale ülekannet tehes täita ning et vastav kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud.
25.Kohus märgib täiendavalt, et nähtuvalt asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest võis poolte vahel olla sõlmitud müügileping, kuid hageja ei ole hagis müügilepingule tuginenud, vaid on vastupidiselt menetluses kinnitanud, et poolte vahel müügilepingu sõlmimist ei toimunud. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud väiteid ja tõendeid, et hageja on müügilepingust taganenud, mistõttu puudub kohtul alus asuda vastavaid asjaolusid analüüsima.
26.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja põhinõue rahuldamata jätta. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja intressinõue ja viivisenõue.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 12 154,52 eurot. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.