2-25-5343/9 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

1.Swedbank AS esitas 07.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 3-12) F.P vastu võla nõudes 1.1 Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS 22.09.2022 laenulepingu nr 22065037-AL laenusummaga 12 000 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 259,64 eurot (koosnes laenu põhiosast ja intressist) 7ndaks kuupäevaks alates 07.11.2022. Tagasimakseperiood oli 59 kuud. Lepingu kohaselt oli intressimäär 9,900% aastas, krediidi kulukuse määr 11,230% ja lepingutasu 180 eurot. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, kui ei tasunud osamakseid alates 07.11.2024. Lepingu ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid kostjal täielikult tasumata 07.11 ja 07.12.2024 ning 07.01.2025 osamaksed. Krediidiandja teavitas 13.01.2025 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 08.02.2025). Kuna kostja kohustust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 11.02.2025 üles. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 7849,43 eurot, intressi 276,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 130,60 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt (7849,43 eurot) alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 9,900% aastas. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja töötas xx-xxxx ning tema keskmine sissetulek oli 1222 eurot. Kostjal oli krediidikohustusena Swedbank AS krediitkaart maksimaalse kuumaksega kuni 40,30 eurot. Lisaks oli kostjal kohustus AS Koduliising ees kuumaksega 34 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees kuumaksega 67 eurot ning eraisiku ees kuumaksega 205 eurot. Väljastatud laenu kuumakse oli 259,64 eurot. Kokku kostja igakuised kohustused 605,94 eurot, s.o ligikaudu 50% tema igakuisest keskmisest sissetulekust. Pärast igakuiste kohustuste täimist jäi kostjal igakuiste kulutuste tarbeks ligikaudu 616 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskontolt igakuiseid majapidamiskulusid ei nähtunud, arvestas krediidiandja selleks summaks 398 eurot, lähtudes seejuures üldkohaldatavast määrast. Maksehäired puudusid. 2 (10)

1.2 Kostja ja Swedbank AS sõlmisid 01.04.2023 lisaks laenuleping nr 23-022152-VL, mille alusel kostja sai hagejalt laenu summas 5000 eurot. Kokkulepitud intressimäär oli 15,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 10.03.2028 (59 osamakset). Krediidi kulukuse määr 17,410%. Tagastatava osamakse suurus 123,93 eurot. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, kui ei tasunud osamakseid alates 10.11.2024. Lepingu ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid kostjal täielikult tasumata 10.11 ja 10.12.2024 ning 10.01.2025 osamaksed. Krediidiandja teavitas 13.01.2025 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 08.02.2025). Kuna kostja kohustust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 11.02.2025 üles. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 3887 eurot, intressi 346,90 eurot ja viivist lepingu kehtivuse ajal summas 99,85 eurot, samuti edasiulatuvat viivist põhinõudelt (3887 eurot) alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 15,900% aastas. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja töötas xx-xxxx ning tema keskmine sissetulek oli 1331 eurot. Kostjal oli krediidikohustusena Swedbank AS krediitkaart maksimaalse kuumaksega kuni 40,30 eurot ja autoväikelaen kuumaksega 259,64 eurot. Lisaks oli kostjal kohustus AS Koduliising ees kuumaksega 34 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees kuumaksega 67 eurot ning eraisiku ees kuumaksega 205 eurot. Väljastatud laenu kuumakse oli 123,93 eurot. Kokku kostja igakuised kohustused 662,85 eurot, s.o ligikaudu 50% tema igakuisest keskmisest sissetulekust. Pärast igakuiste kohustuste täimist jäi kostjal igakuiste kulutuste tarbeks ligikaudu 668 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskontolt igakuiseid majapidamiskulusid ei nähtunud, arvestas krediidiandja selleks summaks 475 eurot, lähtudes seejuures üldkohaldatavast määrast. Seega jäi veel vabu vahendeid. Maksehäired puudusid. 1.3 Hageja ja kostja sõlmisid 10.08.2023 eraisiku vaba tagasimaksmisega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23-056663-RK (lepingu lõppedes nr 25-008085-KX), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 3000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 14,000% aastas ning krediidi kulukuse määr 20,780%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Perioodil 10.11 ja 10.12.2024 ning 10.01.2025 tasumata intressimaksed olid lepingu ülesütlemise aluseks. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Krediidiandja teavitas 13.01.2025 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 08.02.2025). Kuna kostja kohustust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 11.02.2025 üles. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 3000 eurot, põhiosa viivised 50,22 eurot ning intressi 253,89 eurot, samuti viivist põhinõudelt (3000 eurot) alates 08.04.2025 põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja töötas xx-xxxx ning tema keskmine sissetulek oli 1310 eurot. Kostjal oli krediidikohustusena väikelaen kuumaksega 123,93 eurot ning autoväikelaen kuumaksega 259,64 eurot. Hagejale teadaolevalt väljaspool Swedbank AS-i kostjal kohustusi ei olnud. Väljastatava krediitkaardi maksimaalne intressimakse kuus hakkas olema 36,27 eurot. Kostja kohustused seega kokku 419,84 eurot, s.o ligikaudu 32% kostja igakuisest keskmisest sissetulekust. Kostjal jäi pärast krediidikohustuste täitmist igakuisteks kulutusteks ligikaudu 891 eurot. Kuna kostja arvelduskontolt igakuiseid kulutusi ei nähtunud, lähtus krediidiandja üldkohaldatavast määrast ning arvestas selleks summaks 475 eurot kuus. Seega jäi veel vabu vahendeid. Maksehäired puudusid. 3 (10)

5.Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr 22-065037-AL alusel põhivõla tasumist summas 7849,43 eurot, intressi 276,93 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 130,60 eurot, samuti edasiulatuvat viivist põhinõudelt (7849,43 eurot) alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 9,900% aastas. 5.1 Swedbank AS ja kostja sõlmisid 22.09.2022 laenulepingu nr 22065037-AL, mille alusel anti kostjale laenu 12 000 eurot (dtl 14-20). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu 12 000 eurot 22.09.2022 välja maksnud (dtl 26). Vastavalt Swedbank AS laenulepingu üldtingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt maksegraafikule (dtl 35-36) tagasi maksta. 5.2 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr perioodil 01.12.2021 kuni 31.05.2022 16,30% (kehtis 01.07.2022 kuni 30.11.2022). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 48,90%. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 11,230% aastas (dtl 14), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 5.3 Krediidiandja luges laenulepingu nr 22-065037-AL üles öelduks 11.02.2025 (dtl 25). Kostja lepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole. 5.4 VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma 4 (10)

tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Hagiavaldusest ja selle lisadest saab järeldada, et laenulepingu nr 22-065037-AL sõlmimisega kaasnenud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Krediidiandja hindas laenusaaja krediidivõimelisust kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 21.03.2022 kuni 22.09.2022 (dtl 30-31) kohta ning maksehäireregistri andmete (dtl 32) põhjal. Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuks 1222 eurot. Kostja töötas xx-xxxx. Kostjal oli krediidikohustusena Swedbank AS krediitkaart maksimaalse kuumaksega kuni 40,30 eurot. Lisaks oli kostjal kohustus AS Koduliising ees kuumaksega 34 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees kuumaksega 67 eurot ning eraisiku ees kuumaksega 205 eurot. Väljastatud laenu kuumakse oli 259,64 eurot. Kokku kostja igakuised kohustused 605,94 eurot, s.o ligikaudu 50% tema igakuisest keskmisest sissetulekust. Pärast igakuiste kohustuste täimist jäi kostjal igakuiste kulutuste tarbeks ligikaudu 616 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskontolt igakuiseid majapidamiskulusid ei nähtunud, arvestas krediidiandja selleks summaks 398 eurot, lähtudes seejuures üldkohaldatavast määrast. Kuigi kohtule esitatud maksehäireregistri raport on kuupäevaga 07.03.2025, võib esitatud tõendi pinnalt sedastada, et laenu väljastamise ajal kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja asus põhjendatult seisukohale, et kostja oli lepingu sõlmimisel maksevõimeline. Ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. 5.5 Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr 22-065037-AL tuleneva põhivõla 7849,43 eurot. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 07.11 ja 07.12.2024 ning 07.01.2025 põhiosa maksed kokku summas 585,11 eurot. 07.02.2025 jäi tasumata põhiosa makse summas 197,64 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenujääk summas 7066,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhiosa võlgnevus kokku 7849,43 eurot. Kostja asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 7849,43 eurot. Krediidiandja andis kostjale 13.01.2025 kirjaga (dtl 25) võlgnevuse tasumiseks aega kuni 08.02.2025. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges laenulepingu üles öelduks 11.02.2025 ning lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks. Hagejal tekkis VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7849,43 eurot.

intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 276,93 eurot. 5.7 Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust tuleneva viivise 130,60 eurot (seisuga 07.04.2025) ning edasiulatuva viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tüüptingmust p 8.1 kohaselt, kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (dtl 17). Hageja on esitanud hinnakirja (dtl 24). Viivist on arvestatud põhivõlalt ning viivise arvestamisel on lähtutud lepingujärgsest viivise määrast, s.o 9,900% aastas. Võttes arvesse, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis lepingu kehtimise ajal summas 130,60 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.04.2025 lepingujärgses määras s.o 9,900% aastas. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 7849,43 eurolt alates 08.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 9,900% aastas. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 374,71 eurot. 5.8 Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 22-065037-AL tulenev põhivõlg 7849,43 eurot, intress 276,93 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal summas 130,60 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga (30.09.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 374,71 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 7849,43 eurolt alates 01.10.2025 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 9,900% aastas.

6.2 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr perioodil 01.06 kuni 30.11.2022 15,31% (kehtis alates 01.12.2022 kuni 30.06.2023). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 45,93%. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 17,410% aastas (dtl 34), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 6.3 Krediidiandja luges laenulepingu nr 23-022152-VL üles öelduks 11.02.2025 (dtl 25). Kostja lepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole. 6.4 Hagiavaldusest ja selle lisadest saab järeldada, et laenulepingu nr 23-022152-VL sõlmimisega kaasnenud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Krediidiandja hindas laenusaaja krediidivõimelisust kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 30.09.2022 kuni 30.03.2023 (dtl 49-50) kohta ning maksehäireregistri andmete põhjal (dtl 32). Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuks 1331 eurot. Kostja töötas xx-xxxx. Kostjal oli krediidikohustusena Swedbank AS krediitkaart maksimaalse kuumaksega kuni 40,30 eurot ja autoväikelaen kuumaksega 259,64 eurot. Lisaks oli kostjal kohustus AS Koduliising ees kuumaksega 34 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees kuumaksega 67 eurot ning eraisiku ees kuumaksega 205 eurot. Väljastatud laenu kuumakse oli 123,93 eurot. Kokku kostja igakuised kohustused 662,85 eurot., s.o ligikaudu 50% tema igakuisest keskmisest sissetulekust. Pärast igakuiste kohustuste täimist jäi kostjal igakuiste kulutuste tarbeks ligikaudu 668 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskontolt igakuiseid majapidamiskulusid ei nähtunud, arvestas krediidiandja selleks summaks 475 eurot, lähtudes seejuures üldkohaldatavast määrast. Seega jäi veel vabu vahendeid. Maksehäired puudusid. Krediidiandja asus põhjendatult seisukohale, et kostja oli lepingu sõlmimisel maksevõimeline. Ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. 6.5 Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr 23-022152-VL tuleneva põhivõla 3887 eurot. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 10.11 ja 10.12.2024 ning 19.01.2025 põhiosa maksed kokku summas 216,62 eurot. 10.02.2025 jäi tasumata põhiosa makse summas 73,71 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenujääk summas 3596,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhiosa võlgnevus kokku 3887 eurot. Kostja asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 3887 eurot. Krediidiandja andis kostjale 13.01.2025 kirjaga (dtl 25) võlgnevuse tasumiseks aega kuni 08.02.2025. Krediidiandja luges laenulepingu üles öelduks 11.02.2025 ning lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3887 eurot. 6.6 Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva intressi tasumist summas 346,90 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed maksegraafiku alates 10.11.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni 11.02.2025. Kokku intressivõlg 346,90 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 346,90 eurot. 6.7 Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust tuleneva viivise 99,85 eurot (lepingu kehtivuse ajal) ning edasiulatuva viivise.

7.Hageja nõuab kostjalt eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 23-056663-RK alusel põhivõla tasumist summas 3000 eurot, intressi 253,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 50,22 eurot, samuti edasiulatuvat viivist põhinõudelt (3000 eurot) alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. 7.1 Swedbank AS ja kostja sõlmisid 10.08.2023 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23-056663-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 3000 eurot (dtl 65-73). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardikasutamise lepingu tingimuste (dtl 84-94) punkt 6.1 kohaselt krediteerib pank krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagasimaksmiseni või kuni lepingu lõppemiseni. 7.2 Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.05.2023 avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr perioodil 01.12.2022 kuni 31.05.2023 16,72% (kehtis alates 01.07.2023 kuni 30.11.2023). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 50,16%. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr (lepingu esmasel sõlmimisel) oli 20,780% aastas (dtl 34), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 7.3 Lepingu tingimuste punkti 12.4.3 kohaselt (dtl 92) oli hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda vastavalt panga üldtingimuste punktile 9 (dtl 104-105). Panga üldtingimuste punkti 9.1 järgi oli hagejal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.18 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad (nt klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse).

Kostja jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Perioodil 10.11.2024 kuni 10.12.2024 ning 10.01.2025 tasumata intressimaksed olid lepingu ülesütlemise aluseks. Krediidiandja luges lepingu nr 23-056663-RK üles öelduks 11.02.2025 (dtl 25). Kostja lepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole. 7.4 Hagiavaldusest ja selle lisadest saab järeldada, et eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23-056663-RK sõlmimisega kaasnenud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Krediidiandja hindas laenusaaja krediidivõimelisust kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 07.02.2023 kuni 07.08.2023 (dtl 110-111) kohta ning maksehäireregistri andmete põhjal (dtl 32). Krediidiandja arvestas kostja sissetulekuks 1310 eurot. Kostja töötas xx-xxxx. Kostjal oli krediidikohustusena väikelaen kuumaksega 123,93 eurot ning autoväikelaen kuumaksega 259,64 eurot. Hagejale teadaolevalt väljaspool Swedbank AS-i kostjal kohustusi ei olnud. Väljastatava krediitkaardi maksimaalne intressimakse kuus hakkas olema 36,27 eurot. Kostja kohustused seega kokku 419,84 eurot, s.o ligikaudu 32% kostja igakuisest keskmisest sissetulekust. Kostjal jäi pärast krediidikohustuste täitmist igakuisteks kulutusteks ligikaudu 891 eurot. Kuna kostja arvelduskontolt igakuiseid kulutusi ei nähtunud, lähtus krediidiandja üldkohaldatavast määrast ning arvestas selleks summaks 475 eurot kuus. Seega jäi veel vabu vahendeid. Maksehäired puudusid. Krediidiandja asus põhjendatult seisukohale, et kostja oli lepingu sõlmimisel maksevõimeline. Ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. 7.5 Hageja on palunud kostjalt välja mõista eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingus nr 23-056663-RK tuleneva põhivõla 3000 eurot. Kostja asjaolu vaidlustanud ei ole. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 3000 eurot. Krediidiandja andis kostjale 13.01.2025 kirjaga (dtl 25) võlgnevuse tasumiseks aega kuni 08.02.2025. Krediidiandja luges laenulepingu üles öelduks 11.02.2025 ning lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3000 eurot. 7.6 Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva intressi tasumist summas 253,89 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed maksegraafiku alates 10.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni 11.02.2025. Kokku intressivõlg 253,89 eurot. Hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress summas 253,98 eurot. 7.7 Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust tuleneva viivise 50,22 eurot (seisuga 11.02.2025) ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Võttes arvesse, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis seisuga 11.02.2025 summas 50,22 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.04.2025 seadusjärgses määras. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 3000 eurolt alates 08.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 153,73 eurot. 7.8 Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 23-056663-RK tulenev põhivõlg 3000