Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
15. november 2021, Tallinn
Kohtuasi
G. C. E. hagi Defendec OÜ vastu põhivõla 274 372 USD, intressi 2 696,39 USD ja viivise 1 619,24 USD nõudes
Tsiviilasja hind
254 453,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G. C. E. (sünniaeg xxxx), xxxx kodanik, elukoht xxxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaupo Kask, Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, aadress J. Köleri 8, 10141 Tallinn, tel nr 5515583, e-post: [email protected] Kostja: Defendec OÜ (registrikood 11306995), asukoht Erika tn 14, 10415 Tallinn Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots, vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm, Ellex Raidal Advokaadibüroo, e-post: [email protected]; [email protected] 31.08.2021, 01.10.2021
Kohtuistungite ajad
2-20-16942
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on hageja G. C. E. hagi kostja Defendec OÜ vastu põhivõla 274 372 USD, intressi 2 696,39 USD, viivise 1 619,24 USD ja edasiulatuva viivise nõudes (tl 1-6a). Hageja ja kostja allkirjastasid 07.02.2020 kokkuleppe (dokumendi kuupäev 04.12.2019) (edaspidi ka kui Kokkulepe), mille kohaselt kostja tunnistas, et seisuga 01.12.2019 võlgnes ta hagejale kokku 284 872 USD. Kokkuleppe leheküljel 2 peatükis „DEPT REPAYMENT PLAN“ (tõlge: võla tagasimaksmise plaan) leppisid pooled muu hulgas kokku, et kostja tagastab võlgnevust hagejale igas kuus 1 500 USD, kokkuleppe punktides 2-5 toodud juhtudel ka rohkem (tl 6-7a). 07.02.2020 Kokkuleppe sisust ja eesmärgist lähtuvalt oli selgelt tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Kostja ei täitnud alates 07.02.2020, st alates kokkuleppe allkirjastamisest, endale võetud kohustusi kokkuleppele vastavalt. Esimene kostjapoolne 07.02.2020 kokkuleppe rikkumine tuli juba märtsis 2020, kui kostja pidi tasuma hagejale hiljemalt 01.03.2020 summa 5 000 USD. Kostja tasus sellest üksnes 4 500 USD kuupäeval 03.03.2020 ehk et 500 USD vähem, kui oli kohustatud. Kostja pidi 07.02.2020 kokkuleppe kohaselt tasuma hagejale hiljemalt 01.05.2020 summa 3 000 USD. Kostja tasus antud summa hagejale alles 19.10.2020, st pärast hageja ülesütlemisavalduse kättesaamist. Järelikult kostja rikkus korduvalt endale võetud kohustust hageja ees. Kostja ei tasunud juunis 2020 hagejale igakuist summat 1 500 USD. Fakti, et kostja võlgnes hagejale 6 750 USD ja kostja tunnistas seda võlga, kinnitab asjaolu, et kostja tasus enda võlgnevuse alles pärast 19.10.2020 ülesütlemisavalduse kättesaamist. Hageja ütles 07.02.2020 sõlmitud võla tagasimaksmise kokkuleppe 19.10.2020 üles ja andis kostjale tähtaja kuni 23.10.2020 kogu võlgnetava summa, st 283 818,39 USD hagejale tasumiseks. Võlgnetav summa koosnes seisuga 19.10.2020 tasumata põhivõlgnevusest summas 281 122 USD (Kokkuleppe lk 1 punkt 3 – tasutud 3 750 USD), millele lisandus Kokkuleppe lk 1 punktist 2 (d) toodud intress (6% aastas) arvestatuna Kokkuleppe lk 1 punktis 2 (c) toodud summalt, st 64 502 USD-lt, 19.10.2020 seisuga 2 696,39 USD (vt hagiavalduse lisa 3 – intressiarvestus). Seega oli kostja võlgnevus hageja ees seisuga 19.10.2020 kokku 283 818,39 USD (281 122 USD + 2 696,39 USD). Kostja esitas 23.10.2020 vastuväite ülesütlemisele, kuid vaatamata sellele kostja tasus hagejale 19.10.2020, pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist ülekandega täiendavad 6 750 USD. Kostja, tehes 19.10.2020 ülekande hagejale pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist, võttis sellega omaks ja tunnistas, et ta on jätnud enda kohustused hageja ees kohaselt täitmata. Kostja on alates hagi kohtusse esitamisest hagejale tasunud 18 379 USD, mille osas loobus hageja nõudest 31.08.2021 toimunud istungil (tl 152-155). Alusetu on kostja vastuväide, et kostja hoidis sügisel 2020 makseid mõnevõrra kinni põhjusel, et hageja poolt vahendatud potentsiaalsete klientide kätte olid jäänud väärtuslikud demokohvrid. Hageja oli nõus aitama kohvreid tagasi saada, sest see oli ainuke lootus ja võimalus, et pooled lahendavad tekkinud vaidluse kohtuväliselt – hageja lootis, et kui ta aitab kostjat, siis kostja tasub lõpuks võlgnetava summa vabatahtlikult. Samas puudus hagejal selleks kohustus. Alusetu on kostja vastuväide, et kokkulepet ei saanud üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata. Ülesütlemise tulemusel kaotas 07.02.2020 tasu tagasimaksmise plaan enda kehtivuse (st 07.02.2020 kokkulepe osas, millega oli kokku lepitud võlgnevuse tagastamise plaan, võlatunnistuse osas jäi 07.02.2020 dokument kehtima), mille tulemusel oli hagejal õigus kostjalt nõuda välja kogu varasem võlgnevus ehk et hagi palvepunktides toodud summad. Tasu tekkimist ja suurust on kinnitanud ka kostja 07.02.2020 kokkuleppes. 07.02.2020 kokkuleppes on kostja selgelt kinnitanud, et võlgneb hagejale töötasu, boonuseid ja intressi. Seda arvestades on kostja väited justkui poleks hageja tööd teinud, väärad. Seda kinnitavad ka isikute kirjalikud ütlused. Kui hageja ei oleks enda 16.03.2017 töölepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis oleks kostja hageja vallandanud, kuid kostja ei ole seda teinud, sest hageja täitis enda töökohustusi hoolsalt ja töölepingule vastavalt. Vastupidi, kostja on 07.02.2020 kokkuleppes kinnitanud, et võlgneb hagejale ka boonuseid tehtud töö eest (tl 1-6a, 35-40, 52-59, 102-111, 139-144, 166-168).
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 83-87). Kostja tegeleb innovaatiliste liikumisdetektorite arendamise ja müügiga. Seadmeid kasutatakse näiteks piirivalves. Kuna vastava valdkonna rahastuse korraldus on olulisel määral seotud USA-ga, otsustas kostja liita oma meeskonnaga USA-s viibiva konsultandi, kes aitaks seal toodete müüki vahendada ning ka investoreid leida. Selliseks konsultandiks sai 2017. aastal hageja. Kuna kostja ei olnud aastate jooksul saanud lepingulisest suhtest hagejaga mingit kasu, otsustati leping lõpetada. Vastav lepinguline suhe poolte vahel lõppes 25.11.2019. Seoses sellega, et hageja ei olnud lepingulise suhte jooksul saavutanud kostja jaoks ühegi müügilepingu sõlmimist ega toonud ühtegi investeeringut, seadsid pooled lepingu lõppemisega seonduvate tasude maksmise hagejale suures osas sõltuvusse sellest, kas hageja suudab perioodil veebruar 2020 kuni 04.12.2024 vahendada kostjale müüke või investeeringuid. 07.02.2020 allkirjastasid pooled võla tasumise ja konsultatsiooni lepingu (kokkulepe). Kuigi Kokkuleppe allkirjastamiseni jõuti alles 07.02.2020, kannab Kokkulepe kuupäeva 04.12.2019 ning sellest kuupäevast pooled tegelikkuses lähtusid. Sellest ajast hakkas kostja tegema hagejale kokkulepitud makseid ning selle kuupäevaga seoti ka Kokkuleppe 5 aasta pikkune tähtaeg. Kokkuleppe punktis 3 fikseeriti, et kostja võlgnevuseks hageja ees on 284 872 USD, millest 7 862 USD moodustasid intressid ning ülejäänu põhisumma. Pooled leppisid summa tasumise kokku lähtuvalt järgmistest tingimustest: 1) 1 500 USD igas kuus alates 04.12.2019 kuni 04.12.2024 (Kokkuleppe lk 1 p 6 ja lk 2, p 1); 2) teatud investeeringute realiseerumisel kiirema graafiku alusel suuremates summades (Kokkuleppe lk 2, p 2-5). Loetletud investeeringutest realiseerus punktis 2 kirjeldatu ning vastavad summad (5000 USD + 3000 USD) hagejale ka tasuti. Poolte vahel puudub vaidlus, et teised loetletud tingimused ei ole täidetud; 3) Perioodil 04.12.2020 kuni 04.12.2024 konsultatsiooniteenuse raames teenitava brutomarginaali arvelt (Kokkuleppe p 5c) 30% ulatuses brutomarginaalist; 4) Kui 04.12.2024 on teenitud brutomarginaal väiksem kui tasumata nõude summa, siis nõude summat hagejale ei maksta. Seega oli Kokkuleppe põhisisuks, et kui muud tingimused ei ole täidetud, tasub kostja hagejale 58 kuud x 1 500 USD = 87 000 USD perioodi 04.12.2020 kuni 04.12.2024 jooksul 1500 USD kuus. Kui hageja konsultatsiooniteenuse pakkumise tulemusel sõlmitakse müügitehinguid, tasub kostja hagejale täiendavalt 30% müügi brutomarginaalist kuni 284 872 USD + intressid summa täitumiseni. Kui müüke sellises summas ei toimu, siis vastavat summat ei maksta. Täiendavalt oli Kokkuleppe teisel leheküljel kokku lepitud punktides 1-5 tingimused, mille esinemisel pidi kostja hagejale tasuma täiendavaid summasid lisaks 1500 USD-le kuus ning müügimarginaalile. Poolte vahel puudub vaidlus, et Kokkuleppe 2. leheküljel punktides 3-5 kirjeldatud tingimused ei ole tänase seisuga täidetud ning leheküljel 1 punkti 5 alusel ei ole seni tehtud ühtegi müüki, mille arvelt oleks hagejal õigus saada tasu. Seega on Kokkuleppe alusel seni tekkinud kostjal üksnes kohustus tasuda hagejale 1500 USD kuus ning 8000 USD
2.lehekülje punkti 2 alusel. Kokkuleppe teise lehekülje esimeses lõigus leppisid pooled kokku, et Kokkuleppe lõpetamise korral ei ole pooltel enam teineteise vastu nõudeid. Kostja tasus alates Kokkuleppe sõlmimisest hagejale igakuiselt 1500 USD. Konkreetses tasumise kuupäevas pooled Kokkuleppes kokku ei leppinud. Kostja on perioodil 04.12.2019 kuni 01.06.2021 teinud hagejale ülekandeid summas 36 500 USD. Kostja hoidis sügisel 2020 makseid mõnevõrra kinni põhjusel, et hageja poolt vahendatud potentsiaalsete klientide kätte olid jäänud väärtuslikud demokohvrid. Vastavate klientidega lepingute sõlmimiseni ei jõutud ning demokohvrid tuli tagastada, kuid seda polnud tehtud. Hageja, kui läbirääkimiste vahendaja vastutas demokohvrite tagastamise eest. Suhtluses selgitas kostja esindaja, et võlgnetav summa (6750 USD) kantakse üle demokohvrite tagastamise korral ning hageja oli selle tingimusega nõus. Kohvrid tagastati kostjale lõpuks käesoleva aasta alguses pärast kohtumenetluse algust. Hageja tegutses mingil määral demokohvrite tagastamise nimel ning sellest progressist ajendatult kandis kostja hagejale 19.10.2020 võlgnetava summa 6750 USD üle. Samal päeval sai kostja kätte hageja Kokkuleppe ülesütlemisavalduse, mis oli kostja jaoks
täielikult ootamatu. Ülesütlemisavalduses teatas hageja, et ütleb erakorraliseks ülesütlemiseks ja andis kostjale tähtaja kuni 23.10.2020 summa 283 818,39 USD tasumiseks. 2.1 Kostja leiab, et ei ole esiteks Kokkulepet rikkunud. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja on Kokkulepet rikkunud, siis ei ole rikkumine selline, mis annaks alust Kokkuleppe ülesütlemiseks. Seega, kuna hagejal puudus õiguslik alus Kokkulepet üles öelda, kehtib Kokkulepe edasi ning kostja on sellest ka lähtunud, makstes hagejale edasi 1500 USD kuus. Kostja on täitnud oma Kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning hagejal ei ole kostja vastu nõudeid. Hageja ei ole välja toonud, mis ajast ja mis summas kostja väidetavalt hagejale maksete tegemisega viivituses oli. Septembri lõpus 2020 teatas hageja kostjale, et kostja võlgneb talle 6750 USD, millise summa kostja tasus hagejale juba 19.10.2020, hoolimata seisukohast, et tal oli õigus summat jätkuvalt kinni pidada. Käesoleval juhul oli hageja Kokkuleppe alusel pakutud konsultatsiooniteenuse osutamise käigus lasknud kostjal saata potentsiaalsetele klientidele demokohvreid väärtusega kokku 15 710 USD. Müügilepinguid vastavate potentsiaalsete klientidega ei sõlmitud ning demokohvreid kostjale ei tagastatud. 2.2 Kokkulepet ei saanud üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata. Juhul, kui kohus peaks eelnevast hoolimata leidma, et kostja oli mingi summa tasumisega viivituses ning see kujutas endas Kokkuleppe rikkumist, ei olnud rikkumine selline, mis annaks alust Kokkuleppe ülesütlemiseks. Kuna hageja kostjale täiendavat tähtaega ei andnud, ei olnud tal igal juhul õigust Kokkulepet üles öelda ning vastav ülesütlemisavaldus ei oma õigusjõudu. 2.3 Kui kokkulepe on lõppenud, ei ole hagejal selle alusel enam nõudeid. Kostja leiab, et Kokkuleppe ei ole lõppenud ning kehtib edasi, sest hagejal puudus õiguslik alus Kokkuleppe ülesütlemiseks. Kui aga Kokkulepe siiski oleks lõppenud, siis ei oleks hagejal õigus selle alusel midagi nõuda. Pooled ei ole kokku leppinud, et Kokkuleppe ülesütlemisel muutuks summa 284 872 USD sissenõutavaks. Vastupidi, pooled leppisid Kokkuleppes kokku, et pärast Kokkuleppe lõppemist ei ole pooltel teineteise vastu enam mingeid nõudeid. Seega, kui hageja oleks Kokkuleppe tõesti üles öelnud, siis ta Kokkuleppe alusel midagi täiendavat nõuda ei saaks. Pooled leppisid ka konkreetselt kokku, et Kokkuleppe lõppemisel pooltel teineteise vastu enam mingeid nõudeid pole. Kokkuleppe teksti pinnalt on selge, et poolte eesmärk ei olnud muuta kogu summa 284 872 USD Kokkuleppe ülesütlemise korral sissenõutavaks. 2.4 Isegi kui hagejal oleks kostja vastu mingi nõue, on viivist arvestatud selgelt ebaõige summa pealt. 2.5 Täiendavalt, viivist ei ole võimalik arvestada sellelt osalt hageja nõudest, mille moodustavad intressid. Kokkuleppe punktis 2 b on välja toodud, et 7 862 USD hageja nõudest moodustavad intressid. Viiviste arvutamisel tuleb see summa täiendavalt põhinõudest maha arvata. VÕS § 113 lg 6 kohaselt intressidelt viivist nõuda ei või (tl 28-30; 43-45; 83-87; 124-127; 146-148).
MENETLUSE KÄIK
3.Kostja esitas 25.01.2021 Harju Maakohtule taotluse kohustada hagejat andma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p 1 ja § 196 lg 1 p 3 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 7392 eurot (tl 28-30). Kostja esitas 21.02.2021 Harju Maakohtule täpsustatud taotluse, milles taotleb kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist käibemaksuta summas, so 6160 eurot (t 43-45).
4.22.03.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus kostja taotluse osaliselt. Kohus kohustas hagejat G. C. E.t kas: a) tasuma tagatisena menetluskulude katteks 4000 eurot (ilma käibemaksuta) 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kohtumäärusele lisatud pangarekvisiitidele või, b) esitada kohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Eesti või mõne muu Euroopa Liidu krediidiasutuse tähtajatu ja tagasivõtmatu ja tingimusteta garantii summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta) Defendec OÜ kasuks.
5.Hageja esitas 06.04.2021 määruskaebuse Harju Maakohtu 22.03.2021 kohtumääruse peale (tl 52-59).
6.Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2021 määrusega tühistati Harju Maakohtu 22.03.2021 määrus
8.Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistungid 31.08.2021 (tl 152-155) ja 01.10.2021, mil kuulati muu hulgas tunnistajana üle L .K. (tl 181-187).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • hageja ja kostja allkirjastasid 07.02.2020 kokkuleppe (dokumendi kuupäev 04.12.2019; edaspidi kokkulepe), mille kohaselt kostja tunnistas, et seisuga 01.12.2019 võlgnes ta hagejale kokku 284 872 USD (tl 7-7a). • hageja esitas enda lepingulise esindaja kaudu kostjale 19.10.2020 kell 10.02 erakorralise ülesütlemise avalduse 07.02.2020 allkirjastatud võla tagastamise kokkuleppe ülesütlemiseks ja võlgnevuse tasumise nõudes, millega hageja ütles kokkuleppe üles 19.10.2020 (tl 8-9a; 115); • kostja sai erakorralise ülesütlemisavalduse kätte ja kostja lepinguline esindaja vastas sellele 23.10.2020 (tl 11); • enne ülesütlemisavalduse esitamist 19.10.2020 oli kostjal hagejale tasumata 6750 USD (tl 89, 91, 96, 98); • kostja tasus hagejale 19.10.2020 kell 11.18 pangaülekandega 6750 USD (tl 136).
11.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas 07.02.2020 kokkulepe lõppes ülesütlemisavaldusega ehk kas kokkulepe on kehtivalt üles öeldud ning kas hagejal on õigus nõuda tagasi kogu kokkuleppes nimetatud summa.
12.TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Käesolevas asjas on hageja esitanud enda nõude välisvääringus, täpsemalt Ameerika dollarites (edaspidi USD). Hageja nõuab kostjalt põhivõla 274 372 USD, intressi 2 696,39 USD ja viivise 1 619,24 USD nõudes (tl 1-6a). 31.08.2021 toimunud kohtuistungil on hageja märkinud, et peale hagi kohtusse esitamist on kostja tasunud hagejale 18 379 USD. Hageja arvates tuleks see summa esimeses järjekorras maha arvestada viivistest, kuna poolte vahel puudub teistsugune kokkulepe (tl 152). TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta muu hulgas hageja põhinõude vähendamist. VÕS § 88 reguleerib täitmist erinevate kohustuste katteks. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja intressi ja viivisenõue kokku on 4588,63 USD (intress 2969,39 + viivis 1619,24). Kui tasutud summast 18 379 USD maha arvestada 4588,63 USD, siis tuleb põhinõudest maha arvestada 13 790,37 USD. Seega jääb hageja põhinõude suuruseks 247 372
– 13 790,37 = 260 531,63 USD.
13.Kokkuleppe, mis kannab kuupäeva 04.12.2019, kuid on allkirjastatud 07.02.2020, kohaselt võlgneb kostja hagejale alates 01.12.2019: 1) maksmata palk ja kulud – 220 370 USD; 2) tasumata laen ja intress: a) 56 640 USD põhisumma; b) 7862 USD intress; c) 64 502 USD kogusumma; d) intress jätkab kogunemist kogusummalt 6% aastas kuni võlg on tasutud; 3) kogu E. ́le võlgnetav võlg – 284 872 USD. Kokkuleppe punktis 4 on märgitud, et mõlemad osapooled nõustuvad, et praegune tööleping kostja ja hageja vahel on lõppenud 25.11.2019 ja rohkem palka juurde ei kogune (tl 7-7a). Kokkuleppe punkti 6 kohaselt on leping kehtiv 5 aastat ning lõppeb 04.12.2024. Kahtluste vältimiseks, pärast lepingu lõpetamist osapooltel ei ole nõudeid üksteise vastu. Kokkuleppe teisel lehel punktis 1 on kirjas, et ettevõte tagastab hagejale võla iga kuu 1500 USD. Kokkuleppe teisel lehel punktis 2 on muu hulgas kirjas, et hagejale makstakse: 1) 5000 USD mitte hiljem kui 01.03.2020; 2) 3000 USD mitte hiljem kui mais 2020 (tl 7-7a).
14.VÕS § 8 lg 1 alusel on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (lg 2). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas öelda leping üles.
15.Kostja 01.07.2021 vastusest (tl 83-87) ja esitatud kontoväljavõttest (tl 88) nähtub, et kostja on perioodil 2019 detsembrist kuni hageja poolt kokkuleppe ülesütlemiseni, so enne 19.10.2020 jätnud hagejale tasumata kokku 6750 USD järgmiselt: 1) 3000 USD, mis tulnuks tasuda mais 2020; 2) aprillis 2020 750 USD (tasutud on 750 USD); 3) juunis ja augustis 2020 kokku 2 x1500 USD, so 3000 USD. Kohtu hinnangul on kostja kontoväljavõttega ning ka kostja enda selgitustega tõendatud, et kostja rikkus kokkuleppe kohaselt hagejale tasu maksmise kohustust (tl 83-87). Kostja on enda seisukohas märkinud, et tal oli VÕS § 110 lg 1 kohaselt õigus keelduda oma kohustuse täitmisest seoses sellega, et hageja ei tagastanud kostjale õigeaegselt demokohvreid (tl 83-86). Kohus selle seisukohaga ei nõustu, sest 07.02.2020 kokkuleppe kohaselt ei ole kostja poolt hagejale tasu maksmise kohustuse täitmine mingil viisil seotud hageja poolt demokohvrite tagastamisega. Sellist kokkuleppe täitmise eeldust pole käesolevas asjas tõendatud.
16.07.02.2020 allkirjastatud kokkulepet saab pidada kestvuslepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 tähenduses, sest tegemist on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepinguga (kestvuslepinguga). Ülesütlemise regulatsiooni kohaldamise üldiseks eelduseks on, et tegemist on kestvuslepinguga.
17.Vaidlustamata asjaoludel edastas hageja läbi enda lepingulise esindaja kostjale 19.10.2020 kell 10.02 erakorralise ülesütlemise avalduse 07.02.2020 allkirjastatud võla tagastamise kokkuleppe ülesütlemiseks ja võlgnevuse tasumise nõudes, millega hageja ütles kokkuleppe üles 19.10.2020 (tl 8-9a; 115). Kostja sai selle kätte ja kostja lepinguline esindaja vastas sellele 23.10.2020 kell 20.02 (tl 11). Kostja oli kokkuleppe kohaselt jätnud hagejale enne 19.10.2020 seisuga tasumata 6750 USD (tl 89, 91, 96, 98). Samal päeval, so 19.10.2020 peale erakorralise ülesütlemisavalduse kättesaamist, tasus kostja hagejale 19.10.2020 kell 11.18 kostja Swedbank AS-i arvelduskontolt 6750 USD (tl 136).
18.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki
asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Puudub vaidlus selles, et hageja ei määranud kostjale VÕS § 196 lg 2 nimetatud mõistlikku tähtaega rikkumise lõpetamiseks.
19.Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-52-13, p 9). Lepingu ülesütlemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esiatud vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja sai hageja 19.10.2020 erakorralise ülesütlemisavalduse kätte, siis on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused.
20.Õiguskirjanduses on märgitud, et ülesütlemine ei muuda lepingut kehtetuks ega mõju tagasiulatuvalt. Erinevalt lepingut taganemisest ei muutu leping üldjuhul tagasitäitmise võlasuhteks. Ülesütlemine vabastab pooled lepinguliste kohustuste täimisest (Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaanne I, P.Varul, I.Kull jt, lk 961). Üldiseks eelduseks lepingu erakorraliseks ülesütlemisele on, et eelnevalt oleks kohustusi rikkunud poolele antud mõistlik täiendav tähtaeg täitmiseks VÕS § 196 lg 2 esimese lause kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-06, p 14). Siiski lubab VÕS § 196 lg 2 teine lause VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel leping üles öelda ka täiendavat tähtaega täitmiseks määratama.
21.Tuvastamaks, kas on täidetud ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused, peab kohus kindlaks tegema, kas esinevad VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud alused täiendava tähtaja määramata jätmiseks. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: a) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (p 2). Eeltoodu kohaldamise eelduseks on, et pool on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-78-09, p 11). Kohtu hinnangul on leidnud kinnitust (ka kostja ise on seda möönnud), et kostjal olid teatud majanduslikud raskused enda kohustuste täitmisel hageja ees 2020. aastal, kuid kostja siiski ajavahemikul 2019 detsembrist kuni 2020 oktoobrini teatud perioodilisusega enda kohustusi täitis (tl 83-87, 112-115). Tunnistaja L .K., kes on kostja pearaamatupidaja, on andnud ütlusi selle kohta, et kostja ei tasunud hagejale alati õigeaegselt töötasu, sest kostjal ei olnud piisavalt finantsi (tl 185-187). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oleks täielikult kaotanud huvi lepingu täitmise vastu. Seda kinnitab ka asjaolu, et koheselt peale hageja saadetud kokkuleppe erakorralise ülesütlemisavalduse saamist tasus kostja hagejale kogu võlgnevuse summas 6750 USD (tl 136). Tunnistaja L .K. andis ütlusi selle kohta, et tema kostja pearaamatupidajana tegi 19.10.2020 hagejale ülekande ja suunise selleks andis kostja juhatuse liige (tl 185-187). Veelgi enam, kohtul puudub esitatud tõendite pinnalt alus eeldada, et kui hageja oleks VÕS § 196 lg 2 kohaselt määranud kostjale täiendavat tähtaja kohustuse täitmiseks, et siis kostja oleks ka sel juhul jätnud enda kohustuse täitmata. b) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (p 3) – selle sätte tõlgendamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tahtlust või rasket hooletust ei eeldata ja seda peab vaidluse korral tõendama lepingu ülesöelnud isik (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-146-04, p 23). Hageja ei ole
kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid kostjapoolset tahtlust või rasket hooletust VÕS § 104 kohaselt. c) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (p 4). Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas sellist eeldust kostja käitumisest tuletada. Kostja tasus enda võlgnevuse koheselt, kui hageja edastas talle kokkuleppe ülesütlemisavalduse. Lisaks on kostja esindaja olnud hagejaga 2020 septembris ja oktoobris kirjavahetuses, leppides kokku tingimustes, mille saabumisel kostja tasub hagejale 6750 USD, millega hageja ka nõustus (tl 89-91, 96-98). Nimetatud kirjavahetusest tuleneb, et kostjal oli soov kokkuleppest tulenevat kohustust täita, kuid seda teatud tingimustel (demokohvrite tagastamisel), millele hageja vastu ei vaielnud.
22.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ei esine aluseid VÕS § 196 lg 2 nimetatud täiendava tähtaja määramata jätmiseks VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 alusel. Seega puuduvad 07.02.2020 kokkuleppe erakorraliseks ülesütlemiseks materiaalsed eeldused, kuna hageja ei ole täitnud VÕS § 196 lg 2 sätestatud kohusust. Kokkuleppe erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste puudumise tõttu jätab kohus hageja hagi rahuldamata.
23.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
25.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuigi hageja ei ole esitanud töölepingulist nõuet, siis tõenditest nähtub, et hageja ja kostja on vähemalt varasemalt olnud töölepingulistes suhetes. Seda kinnitavad töötegemisega seotud kokkulepped 2017 märtsis ja aprillis (tl 67) ning samuti ka 07.02.2020 kokkulepe (tl 7-7a). Kokkuleppe punktis 4 (esimesel leheküljel) on märgitud, et mõlemad osapooled nõustuvad, et praegune tööleping hageja ja kostja vahel on lõpetatud 25.11.2019 (tl 7-7a). Töövaidluste lahendamisel tuleb töötajat käsitada töösuhte nõrgema poolena (Riigikohtu 27.02.2012 otsus asjas nr 3-2-1-143-11). Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist töölepingulise vaidlusega, leiab kohus siiski, et hageja näol on tegemist kostja (vähemalt endise) töötajaga ning kostja kui tööandja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude jaotust poolte vahel ei esita. Samuti ei hinda kohus seetõttu poolte esitatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
27.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.11.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.