Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Maris Adamson-Särgava
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-7606
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217, asukoht Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) hagi Funidea OÜ (registrikood 16024511, asukoht Karjavälja tn 4, 12918 Tallinn), O. K. (K., isikukood XXX, elukoht XXX) ja D. S. (S., isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes 15 772,08 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud HOOVI Rental OÜ on esitanud kohtule hagi Funidea OÜ, O. K. ja D. S. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid HOOVI Rental OÜ (edaspidi ka hageja või laenuandja) ja Funidea OÜ (edaspidi ka kostja 1 või laenusaaja) 31.05.2022 krediidilepingu nr 2022-05-311938318821. Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 8063 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 38% aastas. Hageja selgitas, et krediidilepinguga refinantseeriti laenusaaja varasemaid kohustusi laenuandja ees. Varasemad kohustused tulevad krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-267480. Hagiavalduse kohaselt on laenusaaja teinud tagasimakseid summas 4347 eurot (nendest 2306,31 eurot vaidlusaluse krediidilepingu kohustuste täitmiseks). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige O. K. (edaspidi ka kostja 2) 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutas kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 16 126 eurot. Laenuandja ja D. S. (edaspidi ka kostja 3) sõlmisid samuti 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutas kostja 3 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 2000 eurot. Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 30.05.2027. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt krediidilepingut, siis ütles laenuandja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 27.03.2023, saates selleks nii laenusaajale kui käendajale 16.03.2023 teatise krediidilepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hagiavalduse kohaselt kuivõrd kostjad tekkinud võlgnevust ei tasunud, siis muutus kogu krediidilepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Hageja tõi välja, et krediidilepingu p-st 5.2 lähtuvalt kui laenusaaja tasutud summadest ei jätku kõigi lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse tasutud summade arvelt esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise kohustus, seejärel muud laenusaaja lepingu alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata summad, seejärel intressi maksmise kohustus ja ülejäänud summad arvestatakse laenu põhiosa tagasimaksmise kohustuse täitmiseks. Hageja märkis, et käesolevalt on laenusaaja tasunud krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 2306,31 eurot, millest 202,06 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 1839,46 eurot intressi katteks ning 264,79 eurot viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjatelt hageja poolt laenusaajale antud laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostjad võlgnevust hageja ees likvideerinud. Hagiavaldusest nähtuvalt, võlgnevuse arvestuse kohaselt, on krediidilepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on krediidilepingust tulenev intressivõlgnevus 644,88 eurot. Kuivõrd laenusaaja on rikkunud saadud laenu tagastamise kohustust, on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise seisuga laenusaaja krediidilepingust 2
tulenev viivisevõlgnevus summas 7266,16 eurot. Hageja märkis, et hagejal on laenusaaja vastu krediidilepingust tulenev nõue kogusummas 15 772,08 eurot, millest põhinõue moodustab 7861,04 eurot, intress 644,88 eurot ja viivised 7266,16 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 ja 3 käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist. Hagiavaldusest nähtuvalt krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ning kostja 2 ja kostja 3 käenduslepingud. Vastavalt lepingule olid käendajad kohustatud täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 7 kalendripäeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku teate saamisest. Hageja selgitas hagiavalduse punktis 2, et hagejal on hagiavalduse esitamise päeva seisuga laenusaaja vastu krediidilepingust tulenev nõue kogusummas 15 772,08 eurot. Hageja märkis, et olgugi, et kostjatele on kooskõlas käenduslepingute p-ga 2.1 edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostjad krediidilepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Kostjad vastutavad krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt, st kostja 2 kuni 16 126 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses) ja kostja 3 kuni 2000 euro ulatuses (kostja 3 kui käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses). Hagiavaldusest nähtuvalt ei tulene käenduslepingust, et kostja 2 või 3 vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Hageja palus kohtul hagi rahuldada. 30.05.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja vastuse esitamiseks. D. S. on esitanud vastuse hagile. Kostja 3 tõi välja, et kostjal 3 ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja 3 vaidles vastu hagis toodud väidetele, et HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ sõlmisid 31.05.2022 krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821. Kostja 3 tõi välja, et lepingul puudub Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. digitaalne allkiri. Kostja 3 hinnangul on krediidileping nr 2022-05-31-1938318821 tühine tehing. Kostja 3 hinnangul, kuivõrd krediidileping on tühine, siis ei eksisteeri kostjal 3 ka käenduslepinguga tagatud kohustust. Kostja 3 taotles, et kohus tuvastaks krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821 tühisuse. Kostja 3 tõi välja, et juhul, kui kohus ei nõustu kostjaga 3, et krediidileping on tühine, kuna kokkulepitud vormi ei ole järgitud, esitab kostja 3 järgnevalt oma vastuväited hagile. Kostja 3 märkis, et antud juhul on kostja 3 sõlminud tarbijakäenduslepingu. Kostja 3 arvates on temaga sõlmitud käendusleping aga tühine vastuolu tõttu heade kommete põhimõttega, kuna see oli sõlmitud kostja 3 varanduslikku olukorda faktiliselt arvesse võtmata ja kostja 3 jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Käenduslepingu sõlmimise ajal puudus kostjal 3 isiklik vara, mille arvelt kohustusi täita, samuti oli kostja 3 keskmine töötasu ühes kalendrikuus alla Eesti keskmise brutokuupalga, st et tagatav kohustus ilmselgelt ületas kostja 3 sooritusvõimet olulisel määral. Kostja 3 taotles kohtult, et kohus tuvastaks kostjaga 3 sõlmitud käenduslepingu tühisuse, kuna kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tõi vastuses välja, et kostjal 3 puudub mistahes puutumus, sh teadmine kostja 1 varasematest kohustustest hageja ees. Kostja 3 hinnangul on hageja seega nimetatud asjaolude osas jätnud täitmata oma lepingueelse informatsiooni andmise kohustuse. Samuti ei saa kostja 3 vastutada kohustuste eest, mille on kostja 1 endale väidetavalt varasemalt võtnud ning mida kostja 3 ei ole käendanud. Seega ei täitnud hageja kostja 3 suhtes lepingueelset teavitamiskohustust. Kostja 3 hinnangul on võlausaldajal käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja üldse mingit teavet ise nõuab. Kostja 3 märkis, et hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev professionaalne krediidiandja, st hagejal tuli järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja 3 väitis, et kostjale 3 tuli üllatusena, et kostja 1 oma kohustusi ei täida või pole suuteline täitma. Käenduslepingus on kokku lepitud ebamõistlikult suures viivises. Kostja 3 arvates on viivisemäär ebamõistlikult kõrge ning kostja 3 leiab, et kohus peab viivist vähendama mõistliku suuruseni. Krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821 p 2 ei ole intressi 3
suurust poolte vahel kokku lepitud. Kostja 3 taotles, et kohus vähendaks hagis nõutud viivist mõistliku suuruseni, arvestades, et praegu nõutud viivis on ebamõistlikus suuruses ning võtaks arvesse, et kostja 3 ei ole äriühing ega ettevõtja ning kostjal 3 puuduvad võimalused majanduslikud sedavõrd suure viivise maksmiseks. Kostja 1 ja 2 hagiavaldusele ei vastanud. Hageja on esitanud seisukoha D. S. vastusele. Hageja märkis, et hageja jääb kõikide oma varemesitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid menetlusökonoomiast tulenevalt korrata. Hageja lisas, et kostja 3 asub seisukohale, et HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ 31.05.2022 sõlmitud krediidileping nr 2022-05-31-1938318821 on tühine, sest lepingul puudub Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. allkiri. Hageja sõnul krediidileping mitte ainult ei ole sõlmitud korrektselt vaid kostja 1 tegi lepingu alusel ka tagasimakseid. Hageja lisas, et hageja esitas koos hagiavaldusega ekslikult vale faili. Hageja tõi välja, et kostja 3 on asunud seisukohale, et temaga sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommete põhimõttega, kuna see oli sõlmitud kostja 3 varanduslikku olukorda faktiliselt arvesse võtmata ja kostja 3 jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Kostja 3 viitab oma majanduslikule seisule, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selliste väidete tõendamiseks, st tegemist on paljasõnaliste väidetega. Hageja on seisukohal, et käendus rahalise vastutuse maksimumsummaga 2000 eurot ei riiva ausa ja õiglase inimese õiglustunnet või väärtushinnangut, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et käendusleping on kehtiv. Lisaks on kostja väitnud, et hageja on rikkunud lepingueelset teavitamiskohustust. Hageja ei nõustu kostja 3 vastuväitega eelneva osas. Hageja lisas, et isegi, kui kostja 3 ei tea refinantseerimise krediidilepingu aluseks olevatest krediidilepingutest, siis käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline, et kostja 3 teadis nõuete aluseks olevast ja käenduslepinguga tagatud krediidilepingust. Hageja lisas, et kui kostja 3 on seisukohal, et hageja laenuandjana oleks pidanud kostjat 3 teavitama ka refinantseerimise krediidilepingule eelnenud krediidilepingutest, siis tuleb kostjal 3 selgitada, millise sätte alusel on hageja kohustatud sellist teavet jagama. Hageja märkis, et vastuse punktis 8 vaidleb kostja 3 vastu käenduslepingus kokku lepitud viivisemäärale 0,4% päevas. Hageja selliste väidetega ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja 3 etteheited kõrgele viivisele asjakohased. Vastuse punktis 10 väidab kostja 3, et krediidilepinguga ei ole intressi suurust poolte vahel kokku lepitud. Hageja sellega ei nõustu. Kostjatele oli maksegraafikust intressi nõue ettenähtav, kostja 3 ei ole tõendanud, kuidas selline intress oleks ebamõistlik. Hageja selgitas, et hageja on menetluses välja toonud, et krediidilepingule kohaldus intressimäär 38% aastas, st 3,17% kuus, mis teeb omakorda 0,1% päevas. Eeltoodust tulenevalt puudub hageja arvamuse kohaselt käesoleval juhul alus hageja viivise- ja intressinõude vähendamiseks ning vastavate määrade muutmiseks. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja 3 vastuväited käenduslepingus kokku lepitud viivise ja intressi osas ei ole asjakohased. Hageja tegi vastuses ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kostja 3 on esitanud vastuse hageja kompromissettepanekule. Kostja 3 tõi välja, et hageja kompromissettepanek, milles oli kostjatel kohustus tasuda hagejale kokku 17 191,34 eurot, ei ole täidetav, kuna kostja 3 kui käendaja vastutuse maksimumsumma on kuni 2000 eurot. Kostja 3 sellega ei nõustu. Lisaks informeeris kostja 3 kohut, et tegi hageja lepingulise esindaja kaudu 07.08.2024 omapoolse kompromissi pakkumise e-kirjaga. Kostja 3 pakkus välja, et kostja 3 on valmis tasuma summa 2000 eurot maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, mis tähendaks igakuist makset summas 83,33 eurot. Lisaks pakkus kostja 3 välja, et menetluskulud jäävad kostjate 1 ja 2 kanda. Kostja 3 lisas, et nimetatud kompromissi pakkumisele hageja lepinguliselt esindajalt ei ole käesolevani vastust tulnud. Kostja 3 avaldas, et ta jääb enda eelnevalt menetluses väljendatud seisukoha juurde, et kostja 3 hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 4
Lisaks on kostja 3 esitanud kohtule täiendava seisukoha. Kostja 3 tõi välja, et kostja 2 kasutas käenduslepingu sõlmimisel ära asjaolu, et kostja 3 oli tema tollase elukaaslase N. P. poeg. Kostja selgitas, et kostja 3 ema, N. P., töötas ajavahemikul 15.10.2018 kuni 30.12.2023 töölepinguga kostjale 2 kuuluvas äriühingus P OÜ. Kostja 3 tõi välja, et kuna töötasu kostja 3 emale enam ei laekunud, esitas N. P. P OÜ-le avalduse 28.12.2023 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja 3 märkis vastuses, et O. K. kasutas oma äriideede realiseerimiseks (ja ka elamiseks) pidevalt võõrkapitali, milleks kasutas ära ka kostjat 3, kui laenude saamiseks kõlbulikku isikut. Saadud rahalised vahendid omastas kostja 2, nõudes, et kostja 3 saadud raha koheselt talle üle kannaks. Kostja 3 kinnitas, et kõik tema kaudu võetud laenude rahalised vahendid võttis kostja 2 enda huvides kasutusele. Kostja 3 lisas, et ilma kostja 3 kaasabita ei oleks olnud võimalik kostjatel 1 ja 2 üldse hagejalt laenu saada. Kostja 3 on seisukohal, et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks temaga käenduslepingut sõlminud, hageja seda aga tegi, jättes kontrollimata tegelikud asjaolud, samuti tema tegeliku rahalise ja varalise võimekuse nii suurte krediitide käendamiseks nagu kostja 1 hagejalt laenuks sai. 10.01.2025 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas kohtule lõplikud seisukohad. Hageja avaldas, et ta jääb kõikide oma varem esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid menetlusökonoomiast tulenevalt korrata. Hageja tõi välja, et kostja 3 on esitanud 25.09.2024 menetlusdokumendiga hulgaliselt tõendeid selle kohta nagu oleks kostja 2 survestanud ähvardustega kostjat 3 vaidlusalust käenduslepingut sõlmima. Hageja märkis, et kõik kostja 3 esitatud tõendid on kaudsed ega tõenda tegelikult kostja 3 väiteid. Vastupidi, 25.09.2024 menetlusdokumendi juurde esitatud lisa 13 tõendab hageja hinnangul, et ka kostja 3 on saanud võetud laenudest kasu vähemalt 50% ulatuses. Hageja tõi välja, et N. P.i selgitusest nähtub, et kostja 2 ja N. P. läksid lahku oktoobris 2023. Ometigi ei ole kostja 3 ka siis, st ajal, mil enam ei elatud ühises eluruumis, esitanud kohtusse ühtegi hagi lepingute tühisuse tuvastamiseks, rääkimata sellest, et oleks esitatud hagejale teabe, et käendusleping on sõlmitud ähvarduste tagajärjel. Hageja hinnangul, juhul kui kostjat 3 oleks tõepoolest käenduslepingu sõlmimisel ähvardatud, siis ei ole hageja sõnul usutav, et sellist vastuväidet ei esitata kohtumenetluses esimesel võimalusel. Seetõttu on hageja arvamusel, et esitatud tõendid on esitatud üksnes kohtu eksitamiseks ning hageja palub jätta tõendid seetõttu kogumis asja juurde võtmata. Hageja selgitas, et hageja ülesanne finantseerimisasutusena piirdub sellega, et enne lepingu sõlmimist kontrollitakse kliendi teovõimet ja selgitatakse lepingute sisu ja võetud kohustusi, sh antakse muud lepingueelset teavet, mille vastu võib teisel lepingupoolel olla äratuntav huvi. Hageja on tõendanud, et tal on laenulepingust tulenev nõue, mille osas vastutavad kostja 2 ja 3 käendajatena solidaarselt laenusaajaga. Hageja lisas, et mis puutub kostja 3 07.08.2024 kompromissettepanekusse, siis hagejal on see jäänud inimlikust eksimusest tulenevalt kahe silma vahele. Hageja iseenesest on nõus asja kostjaga 3 lõpetama kompromissi teel, kuid ei ole mõeldav, et kostja 3 tasub tal lasuva osa summas 2000 eurot 24 kuu jooksul. Samuti ei nõustu hageja sellega, et hageja menetluskulud jääksid täies ulatuses kostjate 1 ja 2 kanda. Hageja menetluskulud on osaliselt tekkinud ka kostja 3 tegevusetuse tõttu, mistõttu peaks kostja 3 vastutama nende osas proportsionaalselt. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lõikele 1. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, 5
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Järgnevalt kujundab kohus seisukoha üksnes asjas tähtsust omavate väidete ja tõendite osas. Kohus selgitab, et kuna kostja 1 ja 2 ei ole hagile vastanud, eeldab kohus, et hageja poolt esile toodud faktilised asjaolud kostja 1 ja 2 suhtes on tõesed ning lähtub otsuse tegemisel nendest. Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ sõlmisid 31.05.2022 krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821. Funidea OÜ rikkus korduvalt krediidilepingut nr 2022-05-31-1938318821, mistõttu ütles HOOVI Rental OÜ krediidilepingu erakorraliselt üles alates 27.03.2023. HOOVI Rental OÜ-l on Funidea OÜ vastu krediidilepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 7861,04 eurot. HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ juhatuse liige O. K. sõlmisid 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt oli O. K. vastutus kuni 16 126 eurot. HOOVI Rental OÜ ja D. S. sõlmisid 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt oli D. S. vastutus kuni 2000 eurot. O. K. ja D. S. ei ole käenduslepingutest tulenevaid kohustusi täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja 2 ja 3 vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingute punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt. Käenduslepingute punkt 1.2 näeb ette, et käendaja vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 8 lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega 6
viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulisi kohustusi rikkunud kostjatgelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja 1 on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Funidea OÜ-le laenu summas 8063,10 eurot. Krediidilepinguga refinantseeriti Funidea OÜ varasemaid kohustusi HOOVI Rental OÜ ees. Varasemad kohustused tulenesid krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-267480. Funidea OÜ on teinud tagasimakseid summas 4347 eurot, millest 2306,31 eurot krediidilepingust nr 2022-05-31-1938318821 tulenevate kohustuste täitmiseks. 2306,31 eurost 202,06 eurot on Funidea OÜ tasunud põhinõude katteks, 1839,46 eurot intressi katteks ning 264,79 eurot viivise katteks. Seega on Funidea OÜ põhivõlgnevus HOOVI Rental OÜ ees summas 7861,04 eurot. HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ juhatuse liige O. K. sõlmisid 30.05.2022 Funidea OÜ krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. HOOVI Rental OÜ ja D. S. sõlmisid samuti 30.05.2022 Funidea OÜ krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks tagamiseks käenduslepingu. Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat tasunud. Selles vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. D. S. on esitanud vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 3 vaidles hagile vastu ning esitas järgmised vastuväited. Nimelt, kostja 3 märkis, et laenuleping nr 2022-05-311938318821 on tühine, kuivõrd laenulepingul puudub O. K. digitaalne allkiri. Eelneva tõttu ei eksisteeri kostjal 3 ka käenduslepinguga tagatud kohustust. Lisaks, kostja 3 väitis, et kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping, mistõttu pidanuks hageja hindama kostja 3 maksevõimet vastutustundliku laenamise põhimõtte raames. Kostja 3 taotles, et kohus tuvastaks kostjaga 3 sõlmitud käenduslepingu tühisuse, kuna kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 3 väitis, et kostjal 3 puudus mistahes teadmine Funidea OÜ varasematest kohustustest HOOVI Rental OÜ ees, mis väidetavalt tulenesid krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-267480. Seega ei ole hageja kostja 3 sõnul täitnud kostja 3 suhtes lepingueelset teavitamiskohustust. Kostja 3 vaidles vastu ka hageja poolt taotletud viivisemäärale 0,4% päevas tasumata nõudelt. Kostja 3 leidis, et käenduslepingus on kokku lepitud ebamõistlikult suures viivises, mida kohus peab vähendama mõistliku suuruseni. Täiendavas seisukohas väitis kostja 3, et kostja 2 kasutas kostjat 3 ära laenude saamiseks, kuna kostja 3 ema oli kostja 2 elukaaslane. Kostja 3 hinnangul pole eluliselt usutav, et hageja ei teadnud kostja 2 maksehäirest, kuna professionaalse teenuspakkujana pidi hageja kontrollima kostjatega 1 ja 2 seotud asjaolusid ning maksehäire oli käenduse sõlmimise ajal kõigile nähtav. Kostja 3 väitis, et käenduslepingu sõlmimise saavutas kostja 2 kostja 3 manipuleerimisega. Kostja 3 asus seisukohale, et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks temaga käenduslepingut sõlminud. Hageja aga lepingu kostjaga 3 sõlmis, jättes kontrollimata tegelikud asjaolud, samuti kostja 3 tegeliku rahalise ja varalise võimekuse nii suurte krediitide käendamiseks nagu kostja 1 hagejalt laenuks sai. Kohus asub seisukohale, et kostja 3 vastuväited on alusetud ja tõendamata. Kostja 3 leidis, et laenuleping on tühine, kuivõrd sellel puudub Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. allkiri. Hageja on selgitanud, et ta lisas hagiavaldusele ekslikult ebaõige faili ning tegelikkuses on leping allkirjastatud nii hageja kui Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. poolt. Kohus asub seisukohale, et 7
isegi, kui krediidilepingul puuduks kostja 1 juhatuse liikme O. K. allkiri, on ilmne, et leping laenuleping on kehtiv, kuivõrd kostja 1 on hakanud lepingut täitma ning teinud lepingu alusel ka tagasimakseid. Laenuleping võib iseenesest olla ka suuline. Lisaks, kostja 3 väitis, et kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Kostja 3 hinnangul on käendusleping seega vastuolus hea usu põhimõttega ning tühine, kuivõrd hageja ei kontrollinud kostja 3 maksevõimet. Vastavalt VÕS § 143 lg-le 1 on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja 3 ei ole esile toonud, et käendusleping on käendaja maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Praegusel juhul on käendaja vastutuse piirmääras kokku lepitud, mistõttu ei ole käendusleping tühine. Muid erisusi tarbijaga sõlmitud käenduslepingutele seadusest ei tulene. Käesolevas asjas ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine asjakohane. Kohtupraktikas on leitud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Kohus märgib, et käenduslepingus toodud kostja 3 vastutuse maksimummäär (2000 eurot) ei olnud sedavõrd suur, et see tähendaks kostja 3 jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja 3 on käenduslepingus kinnitanud, et tal on kõik õigused ja volitused käenduslepingut selles toodud tingimustel sõlmida ning rahalised võimalused käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (lepingu p 4.1.3). Riigikohus on selgitanud, et „käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule (RKTKo 18.02.2015 nr 3-2-1-157-14, p 11).“ Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48). Seega leiab kohus, et kostja vastutuse aluseks olev käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Käendusleping kehtib ega ole tühine. Kohus asub seisukohale, et kostja 3 pidi aru saama oma käenduskohustuse sisust ehk sellest, et see tähendab laenusaaja kohustuse täitmist, kui viimane võlgu jääb. Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul käenduslepingu tühisuse alust. Kostja 3 väitis lisaks, et kostjal 3 puudus mistahes teadmine Funidea OÜ varasematest kohustustest HOOVI Rental OÜ ees ning kostja 3 sõnul ei ole hageja täitnud lepingueelset teavitamiskohustust. Käenduslepingu puntis 2 on kostja 3 kinnitanud, et käendaja soovib põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmisetagamiseks anda võlausaldajale tagatise ning, et käendaja on teadlik krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste alustest, suurusest ja ulatusest. Käenduslepingu punktis 3 on kostja 3 kinnitanud, et käendaja on täielikult teadlik põhivõlgniku finantsseisust. Nimetatud leping on kostja 3 poolt allkirjastatud. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsus, kas kostja 3 teadis refinantseerimise lepingutest või mitte. Oluline on, et kostja 3 teadis nõuete aluseks olevast ja käenduslepinguga tagatud krediidilepingust. Kostja 3 vaidleb vastu ka lepingus kokku lepitud viivisemäärale 0,4% päevas. Kostja 3 hinnangul on viivisekokkuleppe puhul tegemist ebamõistlikult suure määraga ning kostja 3 taotleb selle vähendamist. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole 8
nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo 30.04.2013 nr 3-2-1-43-13, p 14). Seejuures on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus üldjuhul sellel, kes taotleb viivise vähendamist, ning üksnes erandina, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (vt nt RKTKo 12.06.2019, 2-18-7296, p 23). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust viivisemäära vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 3-21-162-12 p 20, 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10 p 12). Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kostja 3 väitis, et käenduslepingu sõlmimise saavutas kostja 2 kostja 3 manipuleerimisega ning, et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks tohtinud temaga käenduslepingut sõlmida. Hageja on selgitanud, et hageja ei tegutse oma majandustegevuses pideva eeldusega, et kliendid käituvad lepingulistesse suhtesse astumisel pahauskselt, eriti kui klientide käitumine või suhtlus ei anna alust arvata, et midagi oleks valesti. Hageja asus seisukohale, et hageja ei ole ka kohustatud välja selgitama, miks on konkreetne isik avaldanud soovi anda tagatisena käendus. Hageja ülesanne finantseerimisasutusena piirdub sellega, et enne lepingu sõlmimist kontrollitakse kliendi teovõimet ja selgitatakse lepingute sisu ja võetud kohustusi, sh antakse muud lepingueelset teavet, mille vastu võib teisel lepingupoolel olla äratuntav huvi. Kohus nõustub hageja poolt väljatooduga ning leiab, et kostja poolt esitatu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hageja finantseerimisasutusena oma kohustused täitnud ning ei saa eeldada, et hageja hakkaks iga isiku puhul välja selgitama, mis põhjusel soovitakse tagatist anda. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 7861,04 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu punktis 5.1 leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist määraga 0,4% päevas. Hageja on arvestanud viivist krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (7. - 9. osamakse) alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni 14.05.2024 ja 10. osamakselt summani, mille korral kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Hagiavalduse kohaselt muutus 7. osamakse sissenõutavaks 31.12.2022. Maksegraafiku kohaselt tuli 7. osamaksega tasuda põhinõue summas 60,31 eurot. Kostja tasus vähem. Seega on hageja arvestanud viivist 7. osamakselt alates 31.12.2023 kuni 14.05.2024 kokku summas 6,94 eurot. 8. osamakse muutus sissenõutavaks 31.01.2023. 9
Maksegraafiku kohaselt tuli 8. osamaksega tasuda põhinõue summas 54,03 eurot. Kostjad ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist 8. osamakselt alates 31.01.2023 kuni 14.05.2024 kokku summas 18,91 eurot. 9. osamakse muutus sissenõutavaks 02.03.2023. Maksegraafiku kohaselt tuli 9. osamaksega tasuda põhinõue summas 63,88 eurot. Kostjad ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist 9. osamakselt alates 02.03.2023 kuni 14.05.2024 kokku summas 22,69 eurot. 7. - 9. osamaksega mittehõlmatud põhinõue summas 7730,38 eurot muutus sissenõutavaks alates krediidilepingu ülesütlemisest 26.03.2023. Hageja on seega viivist arvestanud summalt 7730,38 eurot alates 27.03.2023. Samal ajal on hageja etteruttavalt vähendanud viivise nõuet ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Seega on laenusaajal tasumata viivisenõue summas 7217,62 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Kostja 3 on vaielnud vastu üksnes viivisemäärale ning palunud kohtul viivisemäära vähendada. Kohus leidis juba eelnevalt, et käesolevalt puudub alus viivisemäära vähendamiseks. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 7266,16 eurot, arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Krediidilepingu p 2.1 ja krediidilepingu lisa 1 kohaselt on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 38% aastas. Laenusaajal on lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Hageja on arvestanud intressi krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (so 8. - 9. osamakse) täies ulatuses ja 10. osamakselt ulatuses, milles see vastab proportsionaalselt ajale enne krediidilepingu erakorralist ülesütlemist. Hagiavaldusest nähtuvalt muutus 8. osamakse sissenõutavaks 31.01.2023. Maksegraafiku kohaselt tuli maksta 8. osamaksega intressi summas 253,29 eurot. Laenusaaja tasus hagejale 30.01.2023 kohustuste täitmiseks 129,93 eurot, millest 61,1 eurot arvestati 8. osamakse intressi nõude katteks. Seega on endiselt tasumata intress summas 192,19 eurot. 9. osamakse muutus sissenõutavaks 02.03.2023. Maksegraafiku kohaselt tuli maksta 9. osamaksega intressi summas 243,44 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 243,44 eurot. 10. osamakse oleks muutnud sissenõutavaks 31.03.2023. Laenuandja ütles krediidilepingu üles 27.03.2023. Hageja on arvestanud intressi 10. osamakselt perioodi 03.03.2023 kuni 27.03.2023 eest summas 209,25 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 209,25 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 644,88 eurot, arvestades kostjate vastutuse määra. Kohus selgitab, et käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkulepe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 2.1. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt 2 ja 3 käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist kostjalt 2 kuni 16 126 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses) ja kostjalt 3 kuni 2000 euro ulatuses (kostja 3 kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses). Kostjate vastutuse ulatus hõlmab muuhulgas põhiosa, intresse, neilt arvestatavaid viiviseid, võlgnevuste sissenõudmisega seotud 10
kulusid, leppetrahve ning hüvitis- ja kahjunõudeid. Hageja soovib kohtulahendi resolutsioonis märkida, et kostja 3 vastutab hageja ees üksnes 2000 euro ulatuses ja kostjad 1 ja 2 16 125 euro ulatuses. Kohus nii ka resolutsioonis märgib. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagiavalduse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 1514,42 eurot ja riigilõiv summas 980 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot (lisandub käibemaks summas 30,80 eurot). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:
vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Põhjendatud õigusabikulud on seega 1514,42 eurot (sh käibemaks). Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja õigusabikulud summas 1514,42 eurot. Käesolevas menetluses tasutud riigilõiv summas 980 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 980 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 2494,42 eurot, millest riigilõiv on 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1514,42 eurot ning mõistab vastavad kulud välja kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
/digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.