Hageja K.K DIAMOND GROUP OÜ (registrikood 11444579), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.K DIAMOND GROUP OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud K.K DIAMOND GROUP OÜ kanda. X-l ei ole praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
2-20-18344 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.K.K DIAMOND GROUP OÜ (hageja) esitas 11. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja põhivõla 1800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 22 eurot 50 senti ning edasiulatuva viivise 0,05% päevas põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt andis hageja 15. septembril 2016 sõlmitud laenulepingu alusel Grid Group OÜ-le (laenusaaja) 10 000 eurot laenu. Laenu tagastamise tähtaeg oli 1. juuni 2017. Laenusaaja laenu ei tagastanud. Laenu tagamiseks sõlmis hageja kostjaga 15. septembril 2016 käenduslepingu, mille kohaselt oli kostja vastutuse maksimummäär 1800 eurot. Hageja on laenu laenusaajale täies ulatuses välja maksnud. Kuigi hageja ja laenusaaja ei ole laenulepingut allkirjastanud, on hageja ja laenusaaja vahel vastavad kokkulepped olemas. Seda kinnitab laenusaaja juhatuse liikme allkirjastatud kinnitus laenulepingu sõlmimise fakti kohta. Hageja saatis kostjale 29. oktoobril 2020 nõudekirja võla tasumise kohta. Kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt puudub kehtiv laenuleping, millest tulenevat nõuet kostja pidi käendama. Samuti ei ole käendusleping kehtiv. Laenulepingu kohaselt tuli leping sõlmida kirjalikult, kuid lepingul ei ole poolte allkirju. Laenulepingu p 3.1. kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Laenulepingu alusel ei ole laenu antud. Hageja ja laenusaaja on omavahel seotud isikud, sest hageja on laenusaaja ainuomanik ning mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on C. C kontrollib ja juhib mõlema äriühingu tegevust ning on ise otseselt asja lahendamisest huvitatud. C allkirjastatud kinnitust laenu saamise kohta ei ole koostanud C ise, vaid hagejat esindav advokaadibüroo. C on laenusaaja juhatuse liikmena andnud 2018. aastal 21 000 eurot laenu samuti talle kuuluvale Diamond Sky OÜ-le selle asemel, et täita laenusaaja väidetavaid kohustusi hageja ees. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus otsuse põhjenduste kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele samu vastuväiteid, mida oleks saanud esitada põhivõlgnik. Käendajal on õigus esitada vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus (VÕS § 149 lg 1). Kostja vaidlustas käenduslepingu aluseks olevast laenulepingust tuleneva nõude olemasolu ning käenduslepingu kehtivuse.
2-20-18344 Maakohus selgitas hagejale, et hageja peab tõendama, et tal oli kehtiv laenuleping laenusaajaga ning kehtiv käendusleping kostjaga. Samuti pidi hageja tõendama, et laenulepingu alusel on kogu raha laenusaajale üle antud ning et käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks.
3.2.Maakohus leidis, et kohtule esitatud käendusleping on sõlmitud kirjalikult ning kostja poolt allkirjastatud, mistõttu käendusleping on kehtiv (VÕS § 143 lg-d 1 ja 2 ning § 144 lg 2). Maakohtu hinnangul ei ole hageja ja laenusaaja laenulepingut sõlminud, kuna kohtule esitatud laenulepingut ei ole hageja ja laenusaaja allkirjastanud. Kirjalik leping loetakse sõlmituks üksnes juhul, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 4). Laenulepingu p-i 3.1 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Maakohtu hinnangul ei tõenda laenulepingu sõlmimist kohtule esitatud allkirjastamata leping ning laenusaaja kinnitused ja ekiri lepingu sõlmimise kohta. Samuti ei tõenda laenulepingu sõlmimist 19. septembri 2017. a maksekorraldus. Maksekorraldusest nähtub, et hageja kandis 19. septembril 2017 laenusaajale üle 4500 eurot selgitusega „laen ettevõttele“. Viidatud maksekorraldusest ja selgitusest ei saa kuidagi tuletada, et 3500 eurot nimetatud summast on makstud 15. septembril 2016. a sõlmitud laenulepingu alusel. Maksekorraldusel ei ole ühtegi viidet 15. septembril 2016. a sõlmitud laenulepingule. Maakohus nõustus kostjaga, et tegemist võis olla mistahes laenuga. Laen tuli tagastada hiljemalt 1. juunil 2017. Seega saabus laenu tagastamistähtaeg 3,5 kuud varem kui hageja väidetud laenusumma osaliselt välja maksis. Hageja ei ole tõendanud, et pooled muutsid laenulepingu tingimusi.
3.3.Tõendamata on ka 6500 euro üleandmine. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna hageja nõue kostja vastu on 1800 eurot, siis ei pea hageja esitama 3500 eurot ületavas osas täiendavaid tõendeid laenu väljamaksmise kohta. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et hagejal oli kokkulepe, et ülejäänud osa laenust annavad laenusaajale kolmandad isikud.
3.4.Käendaja käenduslepingust tulenev kohustus võlausaldaja ees on seotud käendatava põhikohustuse sisu ja ulatusega. Kui käendusega tagatavat kohustust ei ole tekkinud, on käendusleping sisutu ning hageja ei saa käendusele tuginedes käendaja (kostja) vastu nõuedeid esitda. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist, kuna hageja ei ole tõendanud käendusega tagatava nõude olemasolu (laenulepingu sõlmimist ja laenu üleandmist).
3.5.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Maakohus otsustas, et menetluskulud määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus, kui leidis, et hageja esitatud tõenditega ei ole laenulepingu sõlmimine ja laenu väljamaksmine tõendatud. Maakohus on tõendeid vääralt hinnanud ning see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Laenulepingu võib lugeda sõlmituks nii otsese kui kaudse tahteavaldusega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Praegusel juhul dokumnetaalsed tõendid kinnitavad selliseid tahteavaldusi. Asjaolu, et laenuleping jäi selles märgitud kuupäeval allkirjastamata, ei mõjuta laenulepingu kehtivust. Laenulepingu põhikohustus on laenuandja poolt täidetud, laenusaaja on seda kinnitanud ning seeläbi on poolte tegelik tahe tuvastatud. Hagiavalduse lisana 3 esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on laenusaajale üle kantud 4500 eurot, millest laenuandja ning laenusaaja kirjaliku kinnituse kohaselt 3500 eurot tasuti laenulepingu täitmiseks. Ülejäänud
2-20-18344 6500 eurot maksis hageja eest laenusaajale kolmas isik. Vastavat asjaolu on kinnitanud laenusaaja juhatuse liige. Seega on tõenditega tõendatud laenusumma väljamaksmine oluliselt suuremas ulatuses kui on kostja vastutuse piirmäär.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 2151 eurot 90 senti, millest põhinõue on 1800 eurot ning kõrvalnõuded 351 eurot 90 senti. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kuna hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist ning laenu üleandmist, et saanud väidetavast laenulepingust tekkida ka võla tasumise kohustust käendajale (kostjale).
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
2-20-18344
12.Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 250 eurot. Hagejal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
13.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.