PLACET GROUP OÜ hagiavaldus N. Š. ja Vatomise OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5 931.70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, esindajad asukoht: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja: Eerika Erlach (e-post: XXX); Kostjad: 1) Vatomise OÜ (registrikood 12798227, asukoht: Rakvere 30a31, 20305 Narva, e-post: XXX), seaduslik esindaja: N. Š.; 2) N. Š. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX); Kostjate lepinguline esindaja: Oleg Nišajev (e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
15. september 2025
Istungitel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach vahendusel); Kostjate lepinguline esindaja Oleg Nišajev.
(videosilla
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt Vatomise OÜ-lt ja N. Š.’lt solidaarselt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks 10.04.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tulenev võlgnevus 3 267 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 1 (7)
3.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis alates 12.12.2024 esialgse põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0.2% päevas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3 123.28 eurot.
4.Otsuse täitmisel arvestada, et kostja 2 N. Š. vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 10 000 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot (sh riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot).
6.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (765 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PLACET GROUP OÜ esitas 08.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 3 755.24 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2024 võlgnikele makseettepaneku. Võlgnikud esitasid 12.11.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt nad nõuet ei tunnista.
2.Seoses võlgnikute vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 27.11.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Viru Maakohtu 27.11.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.PLACET GROUP OÜ esitas 11.12.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse N. Š. ja Vatomise OÜ vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 3 123.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 243.62 eurot, intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 10.04.2024. a sõlmisid PLACET GROUP OÜ (hageja) ja Vatomise OÜ (kostja I) laenulepingu nr XXX (leping). Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr XXX (käendusleping). Lepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 5 000 2 (7)
2-24-140455 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 250 eurot. Kooskõlas lepingu p-ga 2.1. kohustus kostja I tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt olema laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 30 % aastas. Käenduslepingu p 2 kohaselt vastutab kostja II, kostja I ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja kõigist lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingu p 3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 10 000 eurot. Lepingule lisatud laenusumma ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu 13 osamaksena. Kostja I ei ole asunud lepingu täitma, millest tulenevalt on hageja edastanud kostjatele korduvaid võlateatisi. Võlateatiste edastamisega kaasnes sissenõudmiskulu vastavalt hageja kinnitatud hinnakirjale summas 35 eurot. Lisaks eeltoodule hoiatas hageja kostjaid 12.10.2024. a leppetrahvi hoiatusega, et kooskõlas lepingu p-ga 8.7. on hagejal õigus osamakse tasumisega viivitamisel enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5 % ulatuses tagastamata laenu põhiosalt. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ainsagi võlateatise alusel, millest tulenevalt edastas hageja kostjatele 26.10.2024. a leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise, andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 02.11.2024. a, hoiatades, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb hageja edastatud tahteavaldusega lepingu üles 03.11.2024. a. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 03.11.2024. a.
5.11.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõue on arvestatud kooskõlas lepinguga alljärgnevalt: 1) tagastamata laenusumma 3 123.28 eurot = saadud laen 5 000 eurot, teostatud maksetest luges hageja tasutuks 1 876.72 euro ulatuses laenusumma; 2) tasumata intressid 145.57 eurot = septembrikuu intressimakse summas 14.86 eurot, oktoobrikuu intressimakse summas 77.47 eurot, intressid ülesütlemiseni 53.24 eurot, so novembrikuu intressimakse 69.44 eurot / 30 päeva * 23 päeva; 3) tasumata leppetrahv summas 139.24 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus kokku 3 408.09 eurot, sh 3 123.28 eurot tagastamata laenusumma, 145.57 eurot tasumata intressid ning 139.24 eurot tasumata leppetrahv.
6.Vastavalt lepingu p-le 8.1 on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu põhiosa tagasimakseid tähtaegselt. Vastavalt lepingu p-le 8.1.2 juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul – viivise määr on 0.2% päevas. Vastavalt p-le 8.2 viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Hagiavalduse esitamise seisuga 11.12.2024. a on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 243.62 eurot.
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja nõuda põhivõlgnevuse 3 123.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 243.62 eurot, intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24 eurot ja viivised alates 12.12.2024. a põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 3 123.28 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 765 eurot, so riigilõiv 595 ja õigusabikulud 170 eurot. 3 (7)
2-24-140455
KOSTJATE VASTUS
8.Kostjate 17.02.2025 esitatud ja 18.02.2025 allkirjastatud vastuse kohaselt ei tunnista nad hagi täies ulatuses ja vaidlevad sellele vastu. Hageja nõue on kostjate hinnangul tõendamata.
9.10.04.2025 esitatud vastuse kohaselt tegeles asjas kirjeldatud lepinguga A. Š.. Kostjad paluvad ta tunnistajana üle kuulata, kuna muuhulgas suudab ta tõendada, et kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 ei ole oma digiallkirja lepingutele andnud.
KOHTUISTUNG
10.15.09.2025 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et nõue on tänaseks: põhinõue 2 739.28 eurot, intress 145.57 eurot, leppetrahv 139.24 eurot, viivis tänase seisuga 1 797.38 eurot. Menetluskulud – 595 eurot riigilõiv ja 170 õigusabikulud. Laenu anti ja kanti üle laenusaaja kontole. Käendusleping on Šustova poolt allkirjastatud ja ka kohtule esitatud.
11.Kostjate esindaja selgitas, et mingil hetkel menetlusvälisel isikul A. Š.il, kes N. Š. poeg, tekkisid isiklikud makseraskused ja tulenevalt sellest A. Š. ei saanud kasutades enda isikut laenukohustuse võtmiseks. See tegi raskemaks ka tema osalemise juriidiliste isikute juhtorganites. Tulenevalt sellest ta ei mõelnud midagi muud välja, kui panna oma ema OÜ Vatomise juhatusse ja nii muutuski N. Š. OÜ Vatomise formaalseks juhatuse liikmeks. Ei saa välistada, et tõesti A. Š. kasutades oma ema identiteeti, võis esineda Vatomise OÜ nimel arutatava laenukohustuse võtmisel. Jääb mulje, et N. Š.l, kes ise isiklikult mingit digiallkirja ei andnud, ei olnud midagi selle vastu, et võetakse laenukohustus OÜ Vatomise poolt aga N. Š. jaoks tuli ebameeldivaks üllatuseks see, et tema allkirjaga allkirjastati ka käendusleping, mis hagile lisatud. N. Š. ei ole politseile avaldust teinud, et tema identiteeti on kasutanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Hagiavalduse kohaselt 10.04.2024 sõlmisid PLACET GROUP OÜ (hageja) ja Vatomise OÜ (kostja I) laenulepingu nr XXX. Lepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 5 000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 250 eurot. Kooskõlas lepingu p-ga 2.1. kohustus kostja I tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt olema laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 30 % aastas.
14.Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr XXX.
15.Kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 on oma hagivastuses (dtl lk 156) ja kohtuistungil (dtl lk 182-183) esitanud väite, et lepingu on sõlminud kostja 1 seadusliku esindaja ja kostja 2 poeg, kriminaalmenetluse algatamiseks aga politseile avaldust ei ole tehtud ega kavatse ka seda teha.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus 4 (7)
2-24-140455 tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
18.Lepingud XXX ja XXX on allkirjastatud 10.04.2024 kell 13:44 digitaalse allkirjaga (dtl lk 37). Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine...“. Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on IDkaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt“.
19.Kohtuistungil on kostjad selgitanud veel ka, et „ema ei olnud teadlik võetavate kohustuste sisust“ (dtl lk 182-183). TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Seega on eeltooduga tuvastatud, et kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 on tegelikult tehingu sõlmimiseks vähemalt mingil kujul nõusolekut avaldanud ja lõpliku tahteavalduse on teinud isik, kellele kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 enda esindamiseks volituse andis.
20.Käenduslepingu XXX punktis 4 on Placet Group OÜ ja kostja 2 kokku leppinud, et käendaja täidab laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused, mille eest ta on käesoleva lepinguga vastutuse võtnud, laenuandjale juhul, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on käenduslepingu punkti 3 kohaselt 10 000 eurot (dtl 47). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja 2 tagas kostja 1 kohustused olles ise kostja 1 juhatuse liige ja olles ise kostja 1 seadusliku esindaja sõlminud kostja 1 nimel laenulepingu. Seega pidi kostja 2 antud olukorras olema teadlik kostjaga 1 sõlmitud laenulepingu tingimustest, kostja 1 majanduslikust seisundist ja kostja 1 poolt 5 (7)
2-24-140455 laenukohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga 2 sõlmitud käendusleping tühine.
21.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Hageja on kohtuistungil vähendanud haginõuet, tulenevalt sellest, et menetluse vältel on hageja osaliselt kohustusi tasunud. Kohus mõistab seega kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2 739.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 243.62 eurot, intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24 eurot ja viivise alates 12.12.2024. a esialgse põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0.2% päevas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3 123.28 eurot.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
24.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.Hageja palub välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja on hagiavalduses üksnes märkinud, et õigusabikulud koosnevad summast 170 eurost, kuid sellegipoolest on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.11.2024 summas 187.76 eurot ja hagiavalduse esitamisel 11.12.2024 summas 407.24 eurot, kokku 595 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 765 eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab 6 (7)
2-24-140455 menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.