ICP Solutions OÜ hagi Aktsiaselts ELVESO vastu viivise 9305,89 euro, kahjuhüvitise 2295 euro, viivise 9,18 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaselts ELVESO apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9182,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: ICP Solutions OÜ (registrikood 11659535), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19.10.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.04.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu menetluskulud jätta 74 % ulatuses Aktsiaselts ELVESO kanda ja 26 % ulatuses ICP Solutions OÜ kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Aktsiaselts ELVESO kanda
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt ELVESO 918 eurot ICP Solutions OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil ELVESO tasuda ICP Solutions OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
2-19-8311 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ICP Solutions OÜ (hageja) esitas 31.05.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts ELVESO (kostja) vastu viivise 9305,89 euro, kahjuhüvitise 2295 euro, viivise 9,18 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja poolt läbiviidud riigihanke „Projekteerimisehitustööd Jüri aleviku Ehituse tn katlamaja üleviimiseks hakkepuidu küttele“ tulemusena pooled 09.01.2018 ehituse töövõtulepingu.
3.Hageja esitas kostjale 04.01.2019 tasumiseks arve nr 1489 summas 83 698,80 eurot (tähtajaga 18.02.2019) ja 13.02.2019 arve nr 1597 summas 61 617 eurot (tähtajaga 30.03.2019).
4.18.02.2019 ja 01.04.2019 teavitas kostja, et peab riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 122 lg 9 ja hageja alltöövõtja AS Megaron-E esitatud taotluse alusel kinni hagejale tehtavad maksed summades 83 698,80 eurot (arve nr 1489) ja 61 617 eurot (arve nr 1597). Hageja on maksete kinnipidamisele vastu vaielnud.
5.10.05.2019 tasus kostja hagejale kinnipeetud summad. Viivist kostja ei tasunud.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista arvete tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivise kokku summas 9305,89 eurot. Hageja on arvestanud arvelt nr 1489 viivist summas 6779,60 eurot ja arvelt nr 1597 summas 2562,29 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise 2295 eurot ja viivise nimetatud summalt 9,18 eurot. Hagejale on tekkinud kostja rikkumise tagajärjel kahju õigusabikulude näol, mis tekkisid põhjusel, et kostja pidas makseid alusetult kinni.
8.Kuna lepingu aluseks olevat riigihanget alustati enne 01.01.2019, siis RHS § 122 lg 9 ei kohaldu pooltevahelisele suhtele. RHS § 122 lg 9 regulatsioon jõustus 01.01.2019 RHS § 238 lg 4 alusel, milline säte ei näe normile ette tagasiulatuvat jõudu.
9.Hageja vaidles kostja viivise nõude vähendamisele vastu. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
11.Kostja palus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata viivise nõude 9305,89 euro osas ning TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbi vaatamata kahjunõude 2295 euro ja sellelt arvestatud viivise osas. Vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses.
12.RHS § 122 lg 9 alusel summade kinnipidamist ei saa pidada eraõigussuhteks. Maksete kinnipidamisel oli tegemist haldustoiminguga, millele kohaldub toimingu tegemise ajal kehtiv õigus ehk siis antud juhul RHS § 122 lg 9.
2-19-8311
13.Kostja on esitanud ka taotluse viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 ühe euroni, kuna kostja ei pidanud aru saama, et RHS § 122 lg 9 ei pruugi kohalduda pooltevahelises õigussuhtes. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohtu 30.04.2021 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 9182,66 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 74 % ulatuses kostja ja 26 % ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2481,96 eurot, hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 670,80 eurot, tasaarvestas väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1811,16 eurot ning viivise menetluskuludelt.
15.Pooled vaidlevad õiguse kohaldamise ja eelkõige selle üle, kas RHS § 122 lg 9 ja lg 10 olid pooltevahelises suhtes kohaldatavad, arvestades, et nimetatud sätted jõustusid 01.01.2019 vastavalt RHS § 238 lg-le 4. Lisaks on vaidlus ka selle üle, kas tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega ning kas maakohtul on pädevus vaidlus läbi vaadata või tuleks seda teha halduskohtus.
16.Kostja taotlus viivise nõude osas hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jääb rahuldamata. Käesoleva hagi puhul ei ole ilmselge, et hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole võimalik hagi ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.
17.Kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jääb rahuldamata. RHS § 73 lg 3 p 1 alusel hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Pooled sõlmisid hankelepinguna ehituse töövõtulepingu, millest alates reguleerib pooltevahelisi suhteid hankeleping (töövõtuleping). Hankelepingule kohaldub RHS § 8 lg 2 kohaselt eelkõige VÕS-i asjakohane regulatsioon. Hageja on esitanud rahalise nõude pooltevahelisest töövõtulepingust (hankelepingust) tulenevalt. Seega on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis allub maakohtule.
18.Pooltevaheline vaidlus tuleneb töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluvate summade kinnipidamisest ja on alates hankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu sõlmimisest eraõiguslik suhe. Seega allub käesolev vaidlus mõlema nõude osas maakohtule. Seadusandja ei ole RHS § 122 lg-ga 9 sätestanud iseseisvat avaliku võimu teostamise normi, vaid tegemist on sättega, mis ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel hankija ja pakkuja vahel muutub sisuliselt lepingu osaks. RHS § 122 lg 9 järgi on hankijal (tellijal) iseenesest ulatuslik kaalutlusruum, kas, mis summas ja millal maksed peatada ning millal need maksed taastada. Tegemist on alltöövõtjale lisatagatisega, mis tuleneb hankija ja pakkuja vahelisest ehitustööde hankelepingust, mitte otse seadusest. Sätte eraõiguslikku iseloomu kinnitab ka asjaolu, et RHS § 122 lg 11 sätestab võimaluse laiendada RHS § 122 lg 9 kohaldamist riigihanke alusdokumentidega ka muudele hankelepingutele. Nagu muude hankelepingu tingimuste täitmise või mittetäitmise üle tekkivate vaidlustegi puhul, allub ka RHS § 122 lg 9 kohaldamisest tekkinud vaidlus maakohtule. Kehtiv kord ei näe ette võimalust minna riigihanke läbiviimisel pärast hankelepingu sõlmimist ehk hankemenetluse lõppemist n-ö tagasi hankeasjade vaidlustuskorra juurde ja sellest lähtuda.
19.Kohtul tuleb lahendada ka küsimus, kas 15.11.2017 alanud hankemenetluse tulemusena 09.01.2018 sõlmitud hankelepingule kohaldus 01.01.2019 jõustunud RHS § 122 lg 9, võttes arvesse, et maksete peatamine viitega sellele alusele toimus kostja poolt 18.02.2019 ja 01.04.2019. Hankelepingule saab kohalduda vaid selle sõlmimise ajal kehtinud seaduse redaktsioon. RHS § 122 lg 9 (ja lg 10) saaks kohaldada vaid juhul, kui seadus näeks ette selle kohaldamise ka hankemenetlustele või hankelepingutele, mis on alustatud või sõlmitud enne 01.01.2019. RHS § 122 lg-le 9 ei ole rakendussätetes tagasiulatuvat jõudu antud. Kuna vastavat normi ei ole, siis ei saanud kostja
2-19-8311 hankelepingu alusel tasumisele kuuluvate summade kinnipidamisel tugineda RHS § 122 lg 9 ja lg 10 regulatsioonile.
20.Kuna kostja viitas summade kinnipidamisel RHS § 122 lg-le 9, milleks tal õigust ei olnud, siis toimus summade kinnipidamine ilma lepingus või õigusaktides sätestatud aluseta (lepingu punkt 11.2.5).
21.Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, kokku summas 9182,66 eurot (VÕS § 113 lg 1, lepingu p-d 12.2.1 ja 35).
22.Arve nr 1489 summas 83 698,80 eurot maksetähtpäev oli 18.02.2019, arve tasuti 10.05.2019. Seega viivitatud päevade arv oli 81. Viivis 0,1% 83 698,80 eurolt on 83,6988 eurot. Seega viivise summa kokku nimetatud arvelt on 6779,60 eurot (81 x 83,6988).
23.Kuna arve nr 1597 (summa 61 617 eurot) 45 päeva pikkuse maksetähtaja lõpp 30.03.2019 langes laupäevale, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt saabus selle arve maksetähtpäev esmaspäeval 01.04.2019. Arve tasuti 10.05.2019. Seega viivitatud päevade arv oli 39. Viivis 0,1% 61 617 eurolt on 61,617 eurot. Seega viivise summa kokku nimetatud arvelt on 2403,06 eurot (39 x 61,617).
24.Kostja ei ole tõendanud viivise ebamõistlikku suurust ega toonud esile asjaolusid selle vähendamiseks. Poolte vahel kokku lepitud viivise määr 0,1% viivitatud summalt päevas ei ole ebamõistlik, vaid on majandustegevuses tavapärane. Maksmisega viivitamise tulemus on võlgnikule ettenähtav ning ta saab selle tagajärgi prognoosida ja oma käitumist vastavalt sellele reguleerida. Võlgniku ekslik hinnang õiguslikule olukorrale ei vabasta teda lepingulisest vastutusest. Antud juhul ei olnud tegemist seaduse regulatsiooniga, mis oleks olnud erakordselt keeruline või täiesti mõistetamatu. Viivise vähendamisel ei ole asjakohane kostja argument, kas ja millal hageja ise RHS § 122 lg 9 mittekohaldumisele tugines. Hageja ei ole summade kinnipidamisega nõustunud ja on sellele algusest peale vastu vaielnud ning tema konkreetne õiguslik argumentatsioon seejuures ei saa olla aluseks viivise vähendamisele. Kohtul puudub alus käesoleva vaidluse raames hinnata, kas hageja oli oma alltöövõtjale võlgu ja kas hageja käitus alltöövõtja suhtes pahatahtlikult.
25.Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude 2295 euro ja sellelt arvestatud viivise 9,18 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata nõude tõendamatuse tõttu.
26.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (summas 9182,66 eurot) ning hagihind on 12 447,74 eurot, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 74 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 26 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja määras menetluskulud kindlaks. Kostja palub uue lahendiga jätta hagi viivise nõude 9305,89 euro osas TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või teha asjas uus lahend, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
28.RHS § 122 lg 9 on avaliku õiguse norm. Kostja poolt avaliku õiguse normi rikkumine (haldusmenetluses summade õigusvastane kinnipidamine) ei saa kaasa tuua eraõiguslikke tagajärgi. Vastav säte ei ole ehitustööde hankelepingu tingimus, kohus ei ole pooltega arutanud võimalust, et kohus kavatseb sätet selliselt tõlgendada.
29.Kostja pidas väljamaksmisele kuuluvad summad kinni hankijana, mitte tellijana. Kostjal kui tellijal puudus tahe viivitada maksete tasumisega. Seaduse mõttega kooskõlas ei ole alltöövõtja ja pakkuja vahelise vaidluse riskide ja kulude panemine hankija kanda (RHS § 122 lg 10). RHS § 122 lg-s 10 sätestatu kinnitab, et RHS § 122 lg 9 on avaliku õiguse norm. RHS § 122 lg 9 ei anna hankijale kaalutlusõigust. Seadusandja tahteks ei ole see,
2-19-8311 et kui hankija kohaldab RHS § 122 lg-t 9 ebaõigesti, siis peaks sellest hankijale kaasnema hankelepingust tulenev kohustus maksta viivist.
30.RHS § 122 lg 9 kohaldub pooltevahelisele õigussuhtele. Kuna RHS § 122 lg 9 ei reguleeri enam hankemenetluse korraldamist, siis ei ole sätte kohaldamise seisukohalt oluline hankemenetluse alustamise aeg ja asjaolu, et hankemenetlus algas enne sätte jõustumist. Kuna RHS § 122 lg 9 ei ole hankelepingu tingimus, siis ei ole sätte kohaldamise seisukohalt oluline hankelepingu sõlmimise aeg ja asjaolu, et hankeleping sõlmiti enne sätte jõustumist. Kostja poolt RHS § 122 lg 9 alusel summade kinnipidamine on käsitletav toiminguna, mistõttu tuleb kohaldada toimingu tegemise ajal kehtinud RHS sätteid. Maksete peatamine viitega RHS § 122 lg-le 9 toimus kostja poolt 18.02.2019 ja 01.04.2019. Seega kuulub RHS § 122 lg 9 kohaldamisele.
31.Esinevad asjaolud viivise vähendamiseks. RHS § 122 lg 9 jõustus 01.01.2019. Seaduses ei ole kirjas, et RHS § 122 lg 9 kohalduks üksnes neile hangetele, mis on alustatud 01.01.2019 või hiljem. Seetõttu ei tekkinud kostjal mõistlikku kahtlust RHS § 122 lg 9 kohaldamise võimalikkuse osas. Ka hageja oli kindel RHS § 122 lg 9 kohaldumises ja kohtu enda jaoks oli RHS § 122 lg 9 kohaldamine ebaselge kuni otsuse tegemiseni.
32.Kui maakohus pidas end pädevaks lahendama RHS § 122 lg-st 9 tulenevat vaidlust, siis oleks maakohus pidanud hindama ka seda, kas hageja oli alltöövõtjale võlgu, kuna alltöövõtja poolt põhjendatud avalduse esitamine on üks normi kohaldamise eelduseid. Kostja tõi esile, et hageja kuritarvitas oma õiguseid, kui jättis Megaronile alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmata. Vastustaja seisukoht
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel järgib neid.
35.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolev vaidlus allub maakohtule, mitte halduskohtule. Hageja nõue tuleneb töövõtulepingust VÕS § 635 lg 1 mõistes. Asjaolu, et leping on sõlmitud poolte vahel riigihanke tulemusena, ei oma antud juhul tähtsust. RHS § 73 lg 3 p 1 sätestab, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Eelnevast tulenevalt sai hankelepingu sõlmimisega alguse eraõiguslik suhe, mistõttu kohaldub pooltevahelisele lepingule nii VÕS § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule, kui ka VÕS § 101 lg 1 p 1, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et RHS § 122 lg 9 reguleerib pooltevahelisi suhteid pärast hankelepingu sõlmimist ehk peale hankemenetluse lõppemist. Seadusandja ei ole RHS § 122 lg-ga 9 sätestanud iseseisvat avaliku võimu
2-19-8311 teostamise normi, vaid tegemist on sättega, mis ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel hankija ja pakkuja vahel muutub sisuliselt lepingu osaks. Seadusandja on kehtestanud RHS § 122 lg 9 sisuliselt imperatiivse ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu tingimusena, millest pooled ei saa kõrvale kalduda ega teisiti kokku leppida.
38.Riigikohus on asunud seisukohale, et õiguse üldpõhimõtte kohaselt, kui võetakse vastu uus õigusnorm või muudetakse olemasolevat ja soovitakse uuele normile anda tagasiulatuvat jõudu juba tekkinud õigussuhetele, asjaoludele või toimingutele, tuleb seadusandja sellelaadne soov väljendada vastava seaduse rakendussätetes (vt RKTKo 3-2-1-96-03, p 19). Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka hiljem, märkides, et tehingu, asjaolu ja toimingu suhtes kohaldatakse nende tegemise ajal kehtinud materiaalõigust ning tehingu ja toimingu tegemisest hiljem jõustunud materiaalõiguse kohaldamine varem tehtud tehingu ja toimingu suhtes on võimalik ainult erandkorras, kui selline tagasiulatuv jõud on selgelt väljendatud seaduse rakendussätetes (vt RKTKo 3-2-1-126-06, p 16).
39.Kuna sellist tagasiulatuvat jõudu ei ole RHS § 122 lg-le 9 antud, ei saanud kostja poolte vahel sõlmitud hankelepingu alusel tasumisele kuuluvate summade kinnipidamisel tugineda RHS § 122 lg-tes 9 ja 10 sätestatud regulatsioonile. Seaduse mittetundmine ja selle ebaõige kohaldamise tagajärjel tehtud otsus ei saa tulla kostjale üllatusena.
40.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et alust viivise vähendamiseks ei esine. Kostja põhjendused seoses õigusliku ebaselgusega RHS § 122 lg 9 kohaldamise osas ja hageja enda osaga viivise nõude tekkimisel viivise vähendamiseks antud juhul alust ei anna. Võlgniku ekslik hinnang õiguslikule olukorrale ei vabastada teda lepingulisest vastutusest ja ei ole aluseks viivise vähendamisele. Hageja ei ole kunagi nõustunud maksete kinnipidamisega ega andnud ka mõista, et ta viivist ei nõua, mistõttu ka hageja käitumine ei anna alust viivise vähendamiseks. Lepingulise vastutuse puhul ei oma tähtsust, kas kostja tõlgendas seadusenormi vääralt või mitte, kuivõrd lepinguline vastutus kaasneb sellele vaatamata. Lepingu rikkumine ei toimunud vääramatu jõu asjaoludel. Maksete kinnipidamine või sellest hoidumine oli allutatud kostja kontrollile.
41.Kostja väited selle kohta, et hageja kuritarvitas oma õigusi sellega, kui jättis Megaronile alltöövõtulepingust tuleneva tasu maksmata, ei ole käesoleva menetluse raames asjakohased. Hageja suhted oma alltöövõtjaga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 74 % ulatuses kostja kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
43.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt. Kostja ei ole maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Maakohus on menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
44.TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
45.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 1208,70 euro hüvitamist 7,9 t õigusabi eest tasumääraga 153 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse (4,9 t), koostas menetluskulude nimekirja (0,5 t), valmistus istungiks (2,5 t) ja osales sellel (0,5 t). Hageja advokaadist esindaja tunnitasu määr on kooskõlas
2-19-8311 Riigikohtu praktikaga, kuid ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud. Arvestades seda, et pooled vaidlevad üksnes seaduse kohaldamise üle ning hageja kordab valdavalt juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti, vähendab ringkonnakohus vastuse koostamise ajakulu 4 tunnile ja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 1 tunnile. Seega on põhjendatud õigusabi kulu ringkonnakohtus 6 tunni eest kokku 918 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohuslane ega soovi käibemaksu hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.