Kaarsilla Kinnisvara OÜ hagi OÜ Amenver vastu võlgnevuse nõudes 4967,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kaarsilla Kinnisvara OÜ (registrikood 10081732; asukoht Ülikooli tn 2a, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond); Hageja esindaja: vandeadvokaat [email protected]
Anne
Tammer,
e-post
Kostja: OÜ Amenver (registrikood 14350525; asukoht Paadi tee 3, Haabneeme alevik, V vald, 74001, Harju maakond); Kostja esindaja: vandeadvokaat [email protected]. Menetluse liik
Helvia
Räägel,
e-post:
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Amenver hageja Kaarsilla Kinnisvara OÜ kasuks 3197,74 eurot, sellest põhivõlgnevus 2424,56 eurot ja viivis 773,18 eurot ning viivis 0,2% põhivõlgnevuse (2424,56 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.09.2020.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja OÜ Amenver menetluskulud OÜ Amenver kanda.
Välja mõista kostjalt OÜ Amenver hageja Kaarsilla Kinnisvara OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 2358 eurot.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OÜ-l Amenver tasuda Kaarsilla Kinnisvara OÜ-le menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse
Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, asjaolud
1.Kaarsilla Kinnisvara OÜ (hageja, üürileandja) ja OÜ V H sõlmisid 08.11.2017.a. tähtajalise üürilepingu V vallas xxx asuvate äriruumide pindalaga 114,6 m2 kasutamiseks. Üürileping sõlmiti tähtajaga 31.12.2027.a. Hageja nõusolekul andis OÜ V H OÜ-le Amenver (kostja, üürnik) üle üürilepingust tulenevad üürniku õigused ja kohustused alates 24.11.2017. Üürilepingu punktide 1.4 ja 4.1 alusel on üürnik kohustatud maksma igakuiselt üüri 15,79 eurot/m2 kohta kuus, so kokku 1809,44 eurot (15,79 eurot x 114,6 m2) kuus. Üürile lisandub käibemaks. Vastavalt üürilepingu punktile 4.6 on üüri maksmise tähtpäev sama kuu 20.kuupäev. Parkimiskoha üürilepingu alusel kasutab kostja parkimiskohta xxx hoone garaažis 15 eurot eest kuus (lisandub käibemaks). Hageja saatis kostjale 05.03.2020.a. arve nr. TE01044 märtsikuu üüri 2189,33 eurot kohta. Kostjal on sellest maksmata 814,19 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 30.03.2020.a. Hageja saatis kostjale 05.04.2020 arve nr. TE01910 aprillikuu üüri 2189,33 eurot kohta. Kostjal tasumata sellest 1610,37 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 20.04.2020.a. Kostja üürivõlgnevus kokku on 2424,56 eurot. Kostja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud üürilepingust ja parkimiskoha üürilepingust tulenevat üüri maksmise kohustust.
2.Hageja palub välja mõista OÜ-lt Amenver Kaarsilla Kinnisvara OÜ kasuks 3197,74 eurot, sellest põhivõlgnevus 2424,56 eurot ja viivis 773,18 eurot ning viivis 0,2% põhivõlgnevuse (2424,56 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.09.2020.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja ei vaidle vastu hagi punktides 1 – 4 toodud asjaoludele üürilepingu sõlmimise ja sisu kohta. Kostja poolt üüritavad ruumid asuvad xxx hoone (V xxx) teisel korrusel. Hoonel on kolm korrust ning kõikidel korrustel asuvad peamiselt kaubandusettevõtted, mis pakuvad kas teenuseid või kaupa. Bürooruume kui selliseid on hoones vähe. Kostja ettevõte tegutseb jae- ja hulgimüügiga, samuti annab üüritud ruume allüürile V Hule. Hagi asjaoludest vastab tõele ka see, et hageja esitas kostjale 05.03.2020. a arve nr TE01044 maksetähtajaga 20.03.2020. a (mitte 30.03.2020. a, nagu hagis on märgitud) ja 05.04.2020. a arve nr TE01910 maksetähtajaga 20.04.2020. a ning et mõlemad arved on osaliselt tasutud.
4.Vaidlusega seotud ülejäänud asjaolusid hageja hagis kirjeldanud ei ole ning on püüdnud kohtule jätta muljet, nagu oleks kostja ilma mingi põhjuseta jätnud üüri osaliselt tasumata. Kostja on seisukohal, et üüri osaliselt tasumata jätmine oli põhjendatud ning hagejal ei ole alust nõuda 2020. a märtsi ja aprilli üüri tasumist suuremas osas, kui kostja on juba tasunud. Eesti Vabariigi Valitsuse 12.03.2020. a korraldusega nr 76 kehtestati vabariigis eriolukord seoses COVID-19 viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. Eriolukord kehtestati kuni 01.05.2020. a. Määrus jõustus selle andmise kuupäeval.
5.Juba enne eriolukorra kehtestamist oli teada, et inimesi suunati jääma kodutööle ning kuigi siis veel ei olnud otseselt kehtestatud nõuet, et kaubandusettevõtted tuleb klientidele sulgeda, oli see Vabariigi Valitsuse antud juhiseid arvestades soovituslik. Juba alates eriolukorra kehtestamisest tekkis V Ä üürnike hulgas arutelu, missugust mõju avaldab eriolukorra kehtestamine nende võimalusele hoones tegutseda ning mitmed üürnikud sulgesid ettevaatusabinõuna viiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt oma ettevõtted. Nagu hiljem selgus, 2 (8)
siis paljud äriühingud kriisi ajal tekkinud majandusraskustest ei toibunudki ja olid sunnitud tegevuse lõpetama (näit. T V) või jätkama väiksemates ruumides ja vähendatud koosseisuga (näit. xxx, xxx OÜ, xxx OÜ), millele aitas kindlasti kaasa hageja jäik suhtumine üüri alandamisse ja lahenduste leidmisse.
6.Hageja ise sulges alates 16.03.2020. a oma kontori ja andis sellest üürnikele teada 16.03.2020. a e-kirjaga. Kuna oli ilmne, et eriolukorrast tingitult ei ole äritegevus ruumides võimalik ning järgimaks kõikjal meedias avaldatud eriolukorra juhi ning tervishoiuspetsialistide nõuandeid viiruse leviku tõkestamiseks, sulges ka kostja oma ettevõtte 16.03.2020. a. 22.03.2020. a kirjaga pöördusid 17 V Ä üürnikku hageja poole ettepanekuga muuta üürilepinguid selliselt, et üürnikud ei pea tasuma üüri tähtaja eest 16.03.2020. a kuni 01.06.2020. a, tasuvad vaid kommunaalkulud selle tähtaja eest ning lepingu muudatus jõustuks alates 16.03.2020. a. Hageja vastas muuhulgas, et kui näiteks mõni ettevõte on avaliku võimu korraldusega suletud ja ei saa oma teenuseid pakkuda, siis ei tähenda automaatselt, et ta saaks vääramatule jõule tuginedes keelduda üüri maksmisest. Hageja oli valmis kokkuleppel pikendama 2020. aprillikuu üüriarvete maksetähtaegu.
7.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega vääramatust jõust. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
8.Vaidlust ei saa olla selles, et üürnikel ei olnud mingit võimalust mõjutada COVID-19 viiruse leviku tõttu eriolukorra väljakuulutamist ja tegutsemispiirangute kehtestamist. Kuna need piirangud mõjutasid otseselt üürnike majandustegevust ja nende toimetulekut üürilepingute täitmisel, siis oli ka vääramatu jõu asjaolule tuginemine lepingute muutmise ettepanekus asjakohane ja põhjendatud. 24.03.2020. a korraldusega nr 46 kehtestati liikumispiirangud kaubandusettevõtetes. V Vallavalitsuse korraldusi ja muid õigusakte kohalikele elanikele vahendav ning kohalikke uudiseid avaldav veebiportaal Vuudised.ee andis 26.03.2020. a teada, et 27. märtsist on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valitsuse korraldusel suletud kõik Eesti kaubanduskeskused ning konkreetselt V Ä osas oli märgitud, et avatuks võivad jääda Eesti Posti esindus, V xxx, xxx ning xx Seega võisid avatuks jääda vaid mõned ettevõtted, mis asuvad kaubanduskeskuse esimesel korrusel. Nende hulgas ei olnud kostjat. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja OÜ V H sõlmisid 08.11.2017.a. tähtajalise üürilepingu V vallas xxx asuvate äriruumide pindalaga 114,6 m2 kasutamiseks. Üürileping sõlmiti tähtajaga 31.12.2027.a. Hageja nõusolekul andis OÜ V H OÜ-le Amenver (kostja, üürnik) üle üürilepingust tulenevad üürniku õigused ja kohustused alates 24.11.2017. Üürilepingu punktide 1.4 ja 4.1 alusel on üürnik kohustatud maksma igakuiselt üüri 15,79 eurot/m2 kohta kuus, so kokku 1809,44 eurot (15,79 eurot x 114,6 m2) kuus. Üürile lisandub käibemaks. Vastavalt üürilepingu punktile 4.6 on üüri maksmise tähtpäev sama kuu 20.kuupäev. Parkimiskoha üürilepingu alusel kasutab kostja parkimiskohta xxx hoone garaažis 15 eurot eest kuus (lisandub käibemaks).
9.VÕS § 76 lg. 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 3 (8)
10.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt.
11.VÕS §-le 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
12.VÕS § 296 lg. 1 kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest (VÕS § 296 lg. 2).
13.Poolte vahel 24.11.2017 sõlmitud lepingust nähtuvalt on pooled sõlminud üürilepingu VÕS § 271 (üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu) ning VÕS § 272 lg 1 II lauses (äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum) sätestatule. Seega on poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping VÕS § 271, 272 lg 1 II lause järgi. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu ning VÕS § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kaubanduskeskusena on käsitletav ainult hoone I korrus või hoone tervikuna ning sellest tulenevalt, kas eriolukorra juhi 24.03.2020 korraldusega kehtestatud piirangud kehtisid üksnes hoone I korrusel tegutsevate ettevõtjate suhtes või hoones tervikuna ning sellest tulenevalt kas kostja oli õigustatud üüri alandama.
14.Vabariigi Valitsus kehtestas 12.03.2020 korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra. Peaminister eriolukorra juhina kehtestas 24.03.2020 korraldusega nr 46 liikumisvabaduse piirangu ja viibimiskeelu kaubanduskeskustes, sest rahvarohketes kohtades on viiruse leviku risk väga kõrge. Sama korralduse p. 2 kohaselt ei kohaldu punktis 1 sätestatud piirangud kaubanduskeskustes olevatele, samas punktis loetletud kauplustele ja teenustele (toidukauplused, apteegid jne). Korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli korralduse eesmärk piirata rahvarohketes kohtades isikute koosviibimist, kuna see on viiruse levikuks soodne pinnas. Sealjuures kaubanduskeskustena peeti silmas hooneid või nende osasid, kus paikneb vähemalt kolm või rohkem kauplust. Ka tavapäraselt mõistetakse kaubanduskeskustena hooneid tervikuna või kompaktseid hoone osasid, kus esmajoones asub ühtse keskusena palju erinevaid kauplusi ning lisaks nendele veel toitlustus- ja teenindusettevõtteid.
15.Vaidlusaluse hoone, V alevik xxx puhul on tegemist on mitmel otstarbel kasutatava hoonega: hoone mitteeluruumide pinnad kokku 5875 m2, millest I korrusel asuvad kaubanduspinnad 971,1 m2, kohvik 244,9 m2 ja veterinaarkliinik 217,6 m2, maa-alusel korrusel garaaž 1674,5 m2, II ja III korrusel büroopinnad 2448,3 m2 ja ambulatoorse arstiabi osutamise ruumid 318,6 m2 (hageja vastus 05.01.2021 lisa 1, dok 8s).
16.Kohus on vaatlusel tuvastanud (15.09.2021, lisad 1-27, dok 27), et hoonesse on 2 sissepääsu, kaubanduskeskusse pääseb kahest trepikojast ning kaubanduskeskuse ja trepikodade vahelised uksed on eraldi suletavad ning nende sulgemine ei takista hoone välisustest trepikodadesse sisenemist ja sealt kaudu pääsu hoone ülemistele korrustele. xxx hoone II ja III korrusele pääseb kahest trepikojast mööda treppe või eraldi liftiga kaubanduskeskusesse sisenemata. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et eriolukorra ajal oli ligipääs trepikoja kaudu hoone II korrusele olemas (st 4 (8)
uksed ei olnud lukustatud). Vaatlusel kohus tuvastas, et osades II ja III korruse üüritud ruumides osutatakse ilu- ja heaoluteenuseid (juuksur, maniküür, kosmeetik, pilates). Ühtlasi tuvastas kohus vaatlusel, et ülemised korrused on kaubanduskeskusest (so hoone I korrusest) täiesti eraldatud ja eraldi kasutatavad, koridorides ei liigu palju rahvast ka tavapäevadel (vaatlus toimus 15.09.2021 kell 13:33-14:18), neid kasutatakse ainult konkreetsesse bürooruumi või hambaravikabinetti sisenemiseks ja sealt lahkumiseks, inimesed ei veeda nendes koridorides aega ega külasta suvaliselt II ja III korrusel tegutsevaid ettevõtteid, kuna hoone II ja III korrusel ei asunud ega asu ka praegu mitte ühtegi kauplust või müügisaali.
17.Kohtu hinnangul on V vald, xxx hoone puhul küll tegemist kaubanduskeskusega, kuid eelnimetatud II korruse ala ei ole määratud otseseks kaubandustegevuseks ja seega võib lugeda keskuse 2. korrust kaubandustegevusega seotud üldkasutatava hoone osaks, milles küll kehtis Vabariigi Valitsuse korra nr 46 alusel liikumispiirang ja mille kohaselt võis liikuda ringi üksi või kahekesi, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, kuid ei olnud ettenähtud viibimiskeeldu või sulgemist (24.03.2020 nr 46 § 3). Sealjuures ei olnud ka eriolukorra ajal keelatud kaupluste omanikel või töötajatel minna kauplustesse, seal teha inventuuri või komplekteerida e-poe kaupa. Kostja tegevusteks äriregistri andmetel (avalik teave) on muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent, jaemüük posti või interneti teel, spetsialiseerimata hulgikaubandus, muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge. Seega tegutseb kostja peaasjalikult hambaraviteenuste osutamiseks vajaliku tehnika, seadmete ja ruumide väljarentimisega ja suuhügieenitoodete jaemüügiga e-poe kaudu, mille osas kostja ka vastuväiteid ei ole esitanud. Nimetatud tegevused üksi ei eelda kohtu hinnangul ostja vahetut müügisaalis viibimist või näost-näkku kontakti ostjaga.
18.Kohtule esitatud (kostja 05.01.2021 vastuse lisa 12-14, dok 8s) Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja müügikäive 2020.a. I kvartalis 14 213,24 eurot ja 2020.a. II kvartalis 13 558,64 eurot, mis kokku on rohkem kui pool kostja müügikäibest 2019.a. (54 891,47 eurot). Nimetatud asjaolule ei ole kostja ka vastuväiteid esitanud. Seega saab järeldada, et Eesti Vabariigi Valitsuse 12.03.2020. a korraldusega nr 76 kehtestatud eriolukord (seoses COVID-19 viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid), ei põhjustanud kostjale selliseid majanduslikke tagajärgi, mille tõttu oleks kostja sunnitud oma majandustegevuse lõpetama, kuna kostja tegevus ei seisnenud toodete müügis müügisaalis.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕS § 296 lg. 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Seega leiab kohus, et kostjal puudus alus üüri alandada, mistõttu on kostja kohustatud täitma poolte vahel sõlmitud üürilepingut.
20.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping, millest tulenes kostjale rahalise kohustuse olemasolu. Üürilepingu punktist 4.6 tuleneb kostjale kohustus tasuda igakuist üüri sama kuu
20.kuupäevaks. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Märtsikuu üüri maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 20.03.2020 ja aprillikuu üüri maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 20.04.2020. Hagejal on seega VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus üüri tasumiseks on muutunud sissenõutavaks.
21.Nähtuvalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktide 1.4 ja 4.1 alusel on üürnik kohustatud maksma igakuiselt üüri 15,79 eurot/m2 kohta kuus, so kokku 1809,44 eurot (15,79 eurot x 114,6 m2) kuus. Üürile lisandub käibemaks. Vastavalt üürilepingu punktile 4.6 on üüri maksmise tähtpäev sama kuu 20.kuupäev. Vaidlustamata on, et kostja on 05.03.2020.a. arve 5 (8)
nr. TE01044 alusel märtsikuu üüri tasunud 1375,14 eurot ning 05.04.2020 arve nr. TE01910 alusel aprillikuu üüri tasunud 578,96 eurot. Seega kostjal 05.03.2020.a. arve nr. TE01044 alusel maksmata 814,19 eurot (2189,33-1375,14), mille tasumise tähtpäev oli 20.03.2020.a. ning 05.04.2020 arve nr. TE01910 alusel maksmata 1610,37 eurot (2189,33-578,96), mille tasumise tähtpäev oli 20.04.2020.a. Kokku on seega kostjal tasumata 2424,56 eurot (814,19+1610,37).
22.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
23.VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled leppisid üürilepingu punktis 13.1 kokku, et üüri, kõrvalkulude ning muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate rahasummade maksmisega viivitamisel võib üürileandja nõuda üürnikult viivist 0,2% tähtaegselt maksmata summast iga viivitatud päeva eest.
24.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2424,56 eurot, viiviseid 773,18 eurot ja tulenevalt TsMS § 367 edaspidine viivis 0,2% põhivõlgnevuse (2424,56 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.09.2020.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 122, § 128 järgi 4967,99 eurot. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus ei määra kindlaks seetõttu kostja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6 (8)
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja lepingulise esindaja kokkulepitud tasumäär on 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Käesolevas asjas on hagejale osutatud õigusabi kokku 19,65 tunni ulatuses: tutvumine kliendi poolt esitatud dokumentidega ja nende õiguslik analüüs; tutvumine Riigikohtu asjakohase praktikaga; nõupidamised kliendiga; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine ning esitamine kohtule (5,25 h); kostja 16.11.2020 vastuse õiguslik analüüs, kliendiga nõupidamine, 05.01.2021 hageja seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule koos tõenditega vastavalt kohtu 17.11.2020 nõudekirjale (5,5 h); kostja 05.02.2021 kirjalike seisukohtadega ja nendele lisatud tõenditega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks (1 h); osalemine 24.03.2021 kohtuistungil (1 h); tutvumine kohtuistungi protokolliga (0,25 h); kliendiga nõupidamine ja asjaolude täpsustamine, 21.04.2021 hageja seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule (2 h); kostja 21.04.21 ja 05.05.21 seisukohtadega tutvumine, ettevalmistus kohtuistungiks (1 h); osalemine 19.05.2021 kohtuistungil (1,4 h); ); tutvumine kohtuistungi protokolliga (0,25 h); nõupidamine kliendiga, ettevalmistus vaatluseks (1 h), 14.09.2021 osalemine vaatlusel Paadi tee 3, Haabneeme alevik, V vald (0,75 h); tutvumine vaatluse protokolliga (0,25 h). Seega on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 2358 eurot (19,65 t x 120 eurot/töötund). Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Tuginedes TsMS §-le 177 lg 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud ei ole ning kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses hageja käesoleva tsiviilasja menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kostja esindaja töötundide hulk 19,65 tundi (so on ligikaudu 2 ja pool 8-tunnist tööpäeva) ei ole ebamõistlik ning 120 eurot tunnitasu vastab käesoleva tsiviilasja keerukusele ega ole ülepaisutatud. Eeltootust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja kulusid õigusabile summas 2358 eurot. Hageja menetluskulud riigilõivule summas 400 eurot tasumine nähtub tsiviilasja toimikust ning on seega põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku on seega hageja menetluskulud 2758 eurot (2358+400), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2758 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7 (8)
TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /digitaalne allkiri/ Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.