Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Renovum OÜ hagi OÜ Leaflet ja V Ui vastu võla ja viivise nõudes. 24.09.2021 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi OÜ Leaflet osas. 08.10.2021 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks kostja II osas. Hageja märgib, et vastuses hagiavaldusele leiab kostja II, et kohus ei saa võtta käesolevat hagiavaldust menetlusse kuna kohtualluvuse järgi ei allu see asi Harju Maakohtule – pooled on sõlminud vahekohtukokkuleppe. Hagejale tuleb nõustuda kostja II seisukohaga. Antud juhul ei allu asi Harju Maakohtule. Hagi läbivaatamata jätmisel tuleks TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta üldjuhul menetluskulud hageja kanda. Hageja hinnangul ei ole see praeguses asjas põhjendatud. Vastuse kirjutamisel oli kostjale II selge, et kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Hageja loeb, et ülejäänud osas hagivastust esitades soovib V U oma sissetulekuid suurendada, hageja ei pea selliseid kulusid hüvitama. Hageja on seisukohal, et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 4). Lähtuvalt eeltoodust palub hageja jätta hagi kostja II osas läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 04.11.2021 seisukohas märgib kostja II, et ei vaidle hageja poolt esitatud avaldusele hagi tagasivõtmiseks vastu ning on nõus, et kohus jätab hagi kostja II suhtes läbi vaatamata. Kostja II märgib, et TsMS § 168 lg-st 2 ja 4 tuleneb täiesti ühemõtteliselt, et kui hageja võtab hagi tagasi ja hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega kannab hageja menetluskulud (s.h. kostja menetluskulud). Täiesti asjakohatu on hageja järeldus, et vastuse kirjutamisel oli kostjale II selge, et kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel ning ülejäänud osas hagivastust esitades soovib kostja II (V U) oma sissetulekuid suurendada. Tegemist pole mitte sissetulekute suurendamisega vaid hageja poolt kostjale II tarbetute kulutuste põhjustamisega ning nende hüvitamise nõudmisega seadusega ettenähtud korras. Hageja (kasutades professionaalset lepingulist esindajat õigusbüroo näol) oleks pidanud olema piisavalt pädev ning näitama üles vajalikku hoolsust materjalidega tutvumisel enne hagiavalduse koostamist ja esitamist, et aru saada, millisele kohtule käesoleva vaidlus allub. Kostja II palub mõista hagejalt kostja II kasuks välja kostja II menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. 04.11.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja II esindajal käesolevas asjas tehtavatele toimingutele kokku 8,9 tundi, tunnitasuga 100 eurot tund käibemaksuta. Kostja II palub määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-21-12769 võlgniku poolt kantud menetluskulu rahaliseks suuruseks 890 eurot ja mõista see hagejalt kostja II kasuks välja. Lisaks palub kostja II mõista hagejalt välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p-le 6 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Hageja nõue tuleneb xxx OÜ ja OÜ Leaflet vahel 14.05.2015 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingust nr xxx ja xx OÜ ja kostja II vahel 14.05.2015 sõlmitud käenduslepingust nr xxx. Nimetatud liisingulepingu punkti 14 ja selle alapunktide ning käenduslepingu punkti 6.3 kohaselt on liisinguandja, liisinguvõtja ja käendaja vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse kõik vaidlused, mida ei õnnestu lahendada kokkuleppe saavutamise teel, Notarite Koja Vahekohtus vastavalt selle reglemendile. Kohus märgib, et eelnevast nähtub, et pooled on sõlminud vaidluse lahendamiseks vahekohtu kokkuleppe. Hagis ei ole vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Seega võttis kohus hagi

ekslikult maakohtu menetlusse. Kohus leiab, et kuigi hageja on esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks, esineb seadusest, so TsMS § 423 lg 1 p-st 6 tulenev alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja II osas TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel hagi läbi vaatamata, kuna pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada ja hagis ei ole vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 168 lg-st 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata ja ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Seda ei võimalda TsMS ning kohus ei pea seda ka asjaolusid arvestades õiglaseks. Hageja pidi hagi esitades veenduma, et vaidluse lahendamine ei ole antud vahekohtu pädevusse ning olukorras kus hageja seda ei teinud, oleks ebaõiglane jätta kostjale II tekkinud menetluskulud kostja II enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja II esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja II palub hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabile summas 890 eurot käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II lepingulisel esindajal kulunud käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 8,9 tundi tunnitasuga 100 eurot käibemaksuta. Kostja II lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud:

poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe lahendada vaidlus vahekohtus, piisanuks kostja II vastuses taotlusest jätta sel põhjusel hagi läbi vaatamata ning puudus vajadus esitada sisulist vastust hagiavaldusele. Eelnevat arvestades peab kohus toimingutele seoses hagiavaldusega tutvumisega ja sellele vastuse koostamisega perioodil 17.09.2021-22.09.2021 põhjendatuks kostja II esindaja ajakulu mitte rohkem kui 3 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud muud kostja II esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjas märgitud muud menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Eelnevast tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja II esindaja toimingutele kulunud aega kokku 4,1 tunni ulatuses, so 3+0,2+0,6+0,3. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja II esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta. Hageja peab kostja II esindaja tunnitasu määra põhjendamatult kõrgeks, võttes arvesse, et kostja II esindaja ei ole advokaat. Hageja hinnangul on põhjendatud tasu suurus 60 eurot tunnis. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on asjas 2-15-10824 tehtud 14.11.2018 otsuse punktis 40 märkinud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul võib põhjendatuks lugeda 100 euro suurust tunnitasu käibemaksuga. Kohus märgib, et antud juhul ei olnud kostja II lepingulise esindaja puhul tegemist advokaadiga. Seega loeb kohus kostja II lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks käesolevas asjas 80 eurot käibemaksuta. Lähtudes esindaja tunnihinnast 80 eurot käibemaksuta kujuneb põhjendatud õigusabikulu suuruseks 328 eurot käibemaksuta, so 4,1x80. Kostja II ei ole palunud hüvitada menetluskulusid käibemaksuga. Vastavalt eelnevalt märgitud menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 328 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja II taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.