Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-19246
O. P., S. P., T. P., K. P. ja D. P. hagi solidaarselt A. L. ja K. L. vastu kahju hüvitamiseks Hagihind hagi hind 62 844,33 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I: O. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja II: S. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); esindajad Hageja III: T. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja IV: K. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja V: D. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, seaduslik esindaja
O. P.);
Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Past (HansaLaw Advokaadibüroo, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja I: A. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja II: K. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Ardi Šuvalov (Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]). Tsiviilasi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagejate O. P.i, T. P.i, K. P.i ja D. P.i loobumine varalise kahju 51 636,98 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3576,39 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes ning lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Jätta rahuldamata hageja S. P.i varalise kahju hüvitamise nõue 51 636,98 euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 3576,39 euro ulatuses ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue kostjate A. L.i ja K. L. vastu.
3.Jätta rahuldamata hagejate O. P.i, S. P.i, T. P.i, K. P.i ja D. P.i mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kostja K. L. vastu.
4.Mõista kostjalt A. L.ilt (isikukood xxxx) hageja O. P.i (isikukood xxxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 (ükssada) eurot.
5.Mõista kostjalt A. L.ilt (isikukood xxxx) hageja S. P.i (isikukood xxxx) kasuks välja
mittevaralise kahju hüvitis 100 (ükssada) eurot.
6.Mõista kostjalt A. L.ilt (isikukood xxxx) hageja T. P.i (isikukood xxxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 (ükssada) eurot.
7.Mõista kostjalt A. L.ilt (isikukood xxxx) hageja K. P.i (isikukood xxxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 (kakssada) eurot.
8.Mõista kostjalt A. L.ilt (isikukood xxxx) hageja D. P.i (isikukood xxxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 (ükssada) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagejate menetluskulud hagejate endi kanda ning kostja A. L.i menetluskulud tema enda kanda.
2.Mõista hagejatelt O. P.ilt (isikukood xxxx), S. P.ilt (isikukood xxxx), T. P.ilt (isikukood xxxx), K. P.ilt (isikukood xxxx) ja D. P.ilt (isikukood xxxx) kostja K. L. (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 3029 (kolm tuhat kakskümmend üheksa) eurot.
3.Mõista hagejatelt O. P.ilt (isikukood xxxx), S. P.ilt (isikukood xxxx), T. P.ilt (isikukood xxxx), K. P.ilt (isikukood xxxx) ja D. P.ilt (isikukood xxxx) kostja K. L. (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3029 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub Xxxx asuv kinnistu, sellel asuv elamu ja kõrvalhooned kaasomandina hagejatele ja kostjatele. 1⁄2 kaasomandis kuulub hagejatele O. P.ile ja S. P.ile abikaasade ühisomandina ning 1⁄2 kaasomandist kostjatele A. L.ile ja K. L.le abikaasade ühisomandina. Vastavalt suulisele kokkuleppele kasutavad kostjad elamu esimesel korrusel asuvat korterit ja hagejad elamu teisel korrusel asuvat korterit.
2.Kinnistul asus kuni 2015. aastani üksikelamu, mille laiendamiseks kahe korteriga elamuks koostas A, K. 25.10.2013 projekti. Projekti alusel väljastas 24.11.2015 Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusloa nr 1512229/03003 ehitise laiendamiseks ja olemasoleva
hoone komplektseks rekonstrueerimiseks. Elamu laiendamiseks soovisid kostjad ehitada sellele ühekorruselise juurdeehituse, mis pidi poolte suulise kokkuleppe kohaselt jääma kostjate kasutusse. Kuivõrd juurdeehitusega lisanduvad ruumid pidid jääma ainult kostjate kasutusse, pidid kostjad nende ja hagejate vahelisel kokkuleppel juurdeehituse ise ehitama.
3.Hagejad pidid rekonstrueerima elamu teise korruse ning asuma sinna elama. 2016. aasta alguseks olid hagejad elamu teise korruse rekonstrueerimistööd ning seal asuva korteri siseviimistlustööd lõpetanud ja elasid korteris sees. Kostjad ei olnud esimese korruse juurdeehituse ehitustöid veel lõpetanud ning tegelesid nendega järk-järgult 2015 - 2016. aasta vältel. Kostjate rajatav juurdeehitus pidi jääma ühekorruseliseks ja omama projekti järgi plekkkatust. Kostjad otsustasid katuse katta projektis ette nähtud materjali asemel bituumenrullmaterjaliga. Kostjad tegid ehitustöid ise oma tuttavate abiga.
4.22.10.2016 otsustasid kostjad paigaldada elamu juurdeehituse esimese korruse katusele bituumenrullmaterjali, milleks tuli teha tuletöid ja kasutada gaasipõletit. Bituumenrullmaterjali paigaldamiseks kutsus kostja A. L. endale appi tuttavad V. K.i ja V. E.i. Kostjad ei olnud hagejaid katuse katmise tööde tegemisest enne 22.10.2016 teavitanud. Hagejad märkasid ootamatult, et kostjate juurdeehituse katusel paigaldab kostja A. L. koos veel kahe mehega gaasipõletiga bituumenrullmaterjali. Tulekustutit kostjad katusele toimetanud ei olnud. Projektis märgitust erineva materjali paigaldamine oli hagejatele üllatuseks. Pleki paigaldamisel ei oleks pidanud tegema tuletöid.
5.Pärast katusele bituumenrullmaterjali paigaldamise lõpetamist 22.10.2016 umbes kell 16.30 lahkusid kostja A. L. ja tema tuttavad, jättes katuse ning tuletööde koha järelevalveta. Kostja äraolekul süttis juurdeehituse katus põlevmaterjalile sattunud sädemest põlema. Kostja A. L. on Päästeametile antud seletuses märkinud, et ta läks pärast tööde lõpetamist poodi. Oma lahkumist tööde tegemise kohalt kinnitasid Päästeametile seletustes abilised V. K. ja V. E..
6.Juurdeehituse katuse süttimise tagajärjel süttis põlema ka juurdeehituse katusega piirnev elamu teise korruse sein, mis oli hagejate korteri välissein. Hageja O. P. avastas tulekahju, kui tuli oli tunginud juba seina sisse. Tule kustutamine tulekustutiga ei õnnestunud. Kostjatel ning neid abistanud meestel tulekustuti katusel puudus ja nad ei täitnud päästmiskohustust. Hagejal O. P.il aitas tuld kustutada naaber H. S.. Lõpuks kustutas tule päästeteenistus. Kostjad kustutustöödest osa ei võtnud.
7.Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori A. K. 01.11.2016 väljastatud õiendist tuleneb, et elamu tulekahju põhjuseks oli tuletööde tegemine, kui rõdu ette vahekatusele paigaldati gaasipõletiga rullbituumenit. Tulekahju sai võimalikuks, kuna kostjad ei paigaldanud juurdeehituse katusele plekki, mis oli ehitusprojekti ja ehitusloaga ettenähtud, vaid bituumenrullmaterjali. Kostjad põhjustasid tulekahju mitteprojektikohase ehitamisega.
8.Lisaks põhjustas tulekahju asjaolu, et kostjad ei taganud juurdeehituse katuse ehitamist vastavalt õigusaktidele tegutseva ehitusettevõtte poolt. Kolmandaks põhjustas tulekahju asjaolu, et kostjad ei taganud katuse ehitamisel tuletööde nõuete järgimist, sealjuures põlevmaterjali nõuetekohast kinni katmist ja veega üle valamist ning tulekustuti kohaolekut objektil. Tuletööde koht ei olnud õigesti ettevalmistatud. Tuletöid tehti põlevmaterjalist tarinditele lähemal kui 3 meetrit, põlevmaterjalid ei olnud kinni kaetud ega veega üle valatud, mille on tuvastanud Päästeamet. Tulekahju välistavad abinõud ei olnud piisavad, mille tõttu tekkis tulekahju. Tuletööde tegemise juures ei olnud tulekustutit.
9.Päästeameti 31.01.2017 otsuse kohaselt rikkus kostjaid katuse ehitusel abistanud isik V. E. tuleohutuse seaduse § 13 lg 1 ja siseministri määruse 07.09.2010 nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 1, lg 2 ja lg 3 nõudeid. Nimetatud isik ei esindanud ühtegi ettevõtet. V. E.i tegevuse eest vastutavad hagejate ees kostjad, sest kostjad kasutasid seda isikut tuletööde tegemiseks ja olid ta kohale kutsunud.
10.Väärteomenetluses tuvastati, et V. E. rikkus paljusid tuletööde tegemise nõudeid. Muuhulgas rikkus ta nõuet, et töödeldav materjal on põlevamaterjalist ohutus kauguses ning tarvitusele tuleb võtta abinõud tulekahju tekkimise vältimiseks. Tuletööde tegemise koht oleks tulnud puhastada, põlevmaterjal sealt eemaldada või katta süttimiskindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses. Lähemal kui 3 m kaugusel olevad materjalid oleks tulnud katta süttimiskindlalt või valada veega üle. Kui tuletöö kohast kaugemal kui 3 m kaugusel asub põlevmaterjal, mis võib lenduvatest sädemetest süttida, tuli tarvitusele võtta abinõud selle süttimise vältimiseks.
11.Tulekahju tõttu said suitsu sissehingamise läbi tervisekahjustusi kõik elamu teise korruse korteris viibinud hagejad, sh lapsed, kes viibisid tulekahju tekkimise ajal kodus. Hagejad vajasid tulekahjujärgselt haiglaravi ja hapnikku. Tulekahju tõttu sai kahjustusi hagejate teisel korrusel asuv korter ja selles sisaldunud kodune vara. Samuti sai kahjustada hagejate kasutuses oleva teise korruse korteri kõrval olev elamu sein. Korter muutus tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks ja hagejad pidid leidma endale asenduselamispinna.
12.25.05.2017 koostasid N. K. Ekspertiisibüroo eksperdid L. M. ja N. K. ekspertiisiakti nr 171. Ekspertiisiakti järgi põlesid tulekahjus katuse puitkonstruktsioonid (sarikad, prussid), soojuskiht, kilekate, tuletõkkeplaadid, Rannila teraskiviplaadid, maja teise korruse sein, soojuskiht ja vooderdis. Tulekahjus said kahjustada teise korruse korteri elutuba, köök, magamistuba, kaks lastetuba, 2 vannituba, koridor ja panipaik.
13.Kostjate tõttu jäid hagejad vaatamata maksete tegemisele ilma kindlustuslepingu kohasest hüvitisest. Hagejad ei saanud hüvitist, sest tulekahju tekkis tuletööde nõuete rikkumise tõttu. Kuigi hagejad ei saanud mõjutada ehitustööde käiku ja meetodeid, keeldus kindlustusselts kahju hüvitamast, sest kindlustuslepinguga oli kokku lepitud, et ehitustöödest tekkinud kahjusid ei hüvitata. Kindlustusandja maksis hiljem hagejatele osalist hüvitist 11 000 eurot, arvestades lastega pere jäämist ilma elamispinna ja esmatarbevahenditeta. Hagejatele korteri siseviimistluse ja koduse vara kahjustumise ning hävimisega tekkinud kahju oli oluliselt suurem.
14.Hageja K. P. pidi loobuma tulekahju tagajärjel tegelemast oma huviala peotantsuga ning sattus seetõttu raskesse psüühilisse seisundisse, mida kinnitab psühholoogi seletuskiri. Kostjad on vastutavad mittevaralise kahju tekkimise eest. Hagejad on esitanud kostjatele kahjunõuded 27.10.2017 ja 13.06.2017, kuid kostjad ei ole kahju hüvitanud. Hagejate korter ei ole seni elamiskõlblik, kuivõrd neil puuduvad taastamiseks rahalised vahendid.
15.Kostjatel on kohustus hüvitada hagejatele 22.10.2016 tulekahjuga tekitatud kahju. Hagejad viitasid AÕS § 70 lõikele 3, § 72 lõikele 1 ja lõikele 3. Hagejate ja kostjate osad ühises omandis on võrdsed. Kokkuleppe alusel kostjad kasutasid, rekonstrueerisid ja laiendasid elamu alumist korrust. Elamu esimese korruse laiendamisel rikkusid kostjad AÕS § 72 lg 1, § 72 lg 3 ja AÕS § 72 lg 5, põhjustades ehitusloa ja ehitusprojekti nõuete, ehitusseadustiku nõuete ning tuletööde nõuete tagamata jätmisega elamus tulekahju, mis tõi kaasa kahju tekkimise hagejatele. Tulekahju tagajärjel muutusid hagejate kasutuses olevad eluruumid elamiskõlbmatuks.
16.Kostjad tegid elamu juurdeehituse katusel tuletöid, mis ei olnud projekti kohasel ette nähtud. Kostjad pidid järgima seaduse ja ehitusprojektiga ettenähtud nõudeid. Hagejad viitasid AÕS § 72 lõikele 5. Kostjad ei ole hoidunud hagejate õiguste kahjustamisest elamu kasutamisel, vaid on vastupidiselt sellele jätnud elamu juurdeehituse ehitamisel tagamata ehitustööde tuleohutuse ning põhjustanud tulekahju hageja ruumides. Hagejad viitasid ka EhS § 16 lõikele 2, §-le 8 ja § 12 lõikele 3, samuti EhS § 12 lõikele 1, § 38 lõikele 1, § 4 lõikele 1 ja 2.
17.Kui kostjad oleksid paigaldanud juurdeehituse katusele mitte bituumenrullmaterjali, vaid pleki, nagu on projektis ettenähtud, ei oleks olnud elamu juures vajadust tuletöid teha. Hagejad viitasid EhS § 19 punktile 3 ja leidsid, et kostjad oleksid tuletööde tegemisel pidanud kasutama asjatundjat. Kostjad ei kasutanud ehitustöödel pädevat ehitusettevõtet, millel on seadusejärgne kohustus tagada ehitusprojektist kinnipidamine ja ohutusnõuete täitmine ehitusobjektil. Kui elamut ehitab kaasomanik ise, peab ta tagama projektile vastava ehitamise.
18.Kuigi V. E.il oli olemas tuletööde luba, oli tegu vale asjatundjaga. Kostjatel oleks tulnud kasutada ehitusliku haridusega projektijuhti, kes oleks valinud juurdeehituse katuse katmiseks projektikohased võtted, mis ei oleks võimaldanud tulekahju tekkimist. Kostjad otsustasid ise ekslikult, et paigaldavad juurdeehitusele bituumenrullmaterjalist katuse ja teevad selleks tuletöid. Kuigi väärteoasjas on tehtud otsus V. E.i suhtes, ei vabasta see kostjaid tsiviilvastutusest. Kostjatel kui kaasomanikel on kohustus hoiduda teiste kaasomanike ehk hagejate õiguste, sh omandiõiguse, kahjustamisest.
19.Hagejad viitasid TsÜS § 132 lõikele 2 ja leidsid, et kostjad vastutavad hagejate ees V. E.i tegevuse eest. Kostjate kohustuseks oli tagada ehitustööde ohutus ning hoolsuskohustuse täitmine. Väärteoasja ülekuulamise protokollidest nähtub, et kostja viibis pidevalt tööde juures ja tal oli nendest täielik ülevaade. Hagejad ei pidanud usutavaks, et tuletöid teostas ainult V. E. üksi, vaid teda abistas kostja A. L., kes ei nõudnud V. E.ilt tuletöödega seonduvate tuleohutusnõuete täitmist. Tuletööde nõudeid peavad järgima kõik isikud.
20.Tuleohutuse seaduse § 13 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 9 lg 1 järgi tuli pärast tuletööde lõpetamist tuletööde koht hoolikalt üle vaadata, valada veega vajadusel üle ja tagada koha pidev kontroll kuni tuleohu äralangemiseni. Tuleoht ei olnud kadunud ajaks, mil kostja sündmuskohalt lahkus. Kostjad rikkusid AÕS § 72 lõikest 5 tulenevat kohustust.
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad on saanud kahju tulekahju tagajärjel. Kahju tekkimise fakt on tuvastatud ekspertiisiaktiga. Kostjate rikkumise ja hagejatele kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Alternatiivselt leidsid hagejad, et kui kostjad ei vastuta AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5 alusel, vastutavad nad VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 1054 lg 3 alusel. Deliktilise nõude esitamine on võimalik, kui üks kaasomanik tekitab teistele lepinguvälist kahju. Juhul, kui hagejate kahjunõue kostjate vastu ei tulene kaasomanike vahelistest õigussuhetest, tuleneb see muust lepingulisest või lepinguvälisest õigussuhtest.
22.Üldjuhul on deliktilise nõude esitamisel vajalik tuvastada, kas kostjate teo tagajärjel on hagejatele kahju tekitatud ja kas selline tegu on õigusvastane. Kostjad andsid ülesande tuletööde teostamiseks töövõtu korras V. E.ile, mille tagajärjel toimunud tulekahju põhjustas hagejatele kahju. V. E.i tegu seisneb tuletööde nõuete rikkumises. See on tõendatud väärteomenetluse otsusega. V. E.i vastutus on omistatav kostjale VÕS § 1054 lg 3 alusel. V. E. teostas tuletöid kostjaga sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel ja tekitas selle käigus hagejatele õigusvastaselt kahju.
23.25.05.2017 N. K. Ekspertiisibüroo eksperdid L. M. ja N. K. ekspertiisiaktiga nr 171 on kindlaks tehtud hagejatele tekkinud varaline kahju. Ekspertiisiakti p 2.4 kohaselt said tulekahju käigus kahjustatud elutuba, köök, magamistuba, kaks lastetuba, 2 vannituba, koridor ja panipaik. Välja tuleb vahetada kipsplaadid seintel ja lagedes, keraamilised plaadid seintel ja põrandatel, laminaatplaadid põrandatel, tapeedid seintel, sisemised uksed.
24.Kulutused korteri taastusremondi eest moodustavad OÜ MEDEO EHITUS hinnapakkumise kohaselt summa 27 749 eurot. Korteris tulekahju ajal asunud esemed imasid endasse tugevat kõrbelõhna. Nende puhastamine pole otstarbekas, sest see ei anna tulemusi ja nende edasine kasutamine pole võimalik. Kahju on 24 022 euro. Põlengus kahjustada saanud korteri mikrokliima ei võimaldanud seal elada ja oli ohtlik 1,5 aastasele lapsele. Põlenguga tekitatud kahju oli eksperdi hinnangul 61 916,98 eurot. Kahju on tõendatud N. K. eksperthinnanguga.
25.Kahju 61 916,98 eurot koosneb OÜ Medeo Ehitus 05.05.2017 remonttööde hinnapakkumisest summas 27 749 eurot, kuueks kuuks asenduskorteri üürimise kulust kokku 3900 eurot (10.11.2016 – mai 2017, aadressil Xxxx, 650 eurot kuus), asenduskorteri üürimise kulust järgmiseks viieks kuuks kokku summas 3000 eurot aadressil Xxxx (maist 2017 kuni septembrini 2017, 600 eurot kuus), õhupuhasti kulust 450 eurot, elektrienergia kulust õhupuhastamisel 100 eurot, pesemisvahendite SUPROX, KILTO kulust 300 eurot, toiduainete, kosmeetikatarvete, mänguasjade, plastikust, silikoonist, kummist esemete, disainkleitide, tekstiilesemete, pesu, kardinate, ruloode, jalanõude, käekottide, mööbli, kodutehnika, elektroonika jt seadmete utiliseerimise kulust 24 022 eurot, OÜ PUHASTUSKESKUS eseme puhastamise eest summas 1 665,98 eurot, prügikonteinerite kulu kahjustatud ja demonteeritud ehitusmaterjali ning esemete utiliseerimiseks kokku 480 eurot ja transpordi kulust suuregabariidiste esemete väljaveoks 250 eurot.
26.Kuna kindlustusandja ERGO Insurance SE on hagejale kahjuhüvitisena välja maksnud 11 000 eurot, vähendasid hagejad selle võrra kahju nõuet: 61 916,98 – 11 000 = 50 916,98 eurot. Lisaks nõuavad hagejad OÜ N. K. Ekspertiisibüroole ekspertiisi eest arve nr 171 25.05.2017 alusel tasutud 720 eurot hüvitamist VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kokku palusid hagejad kostjatel hüvitada 51 636,98 eurot.
27.Hagejad nõuavad kostjalt viivist seadusejärgse viivisemäära alusel alates ajast alates kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtajale järgnevast päevast. Selleks tähtajaks oli 13.02.2017 ja hagejad nõuavad viivist alates 14.02.2017, millal kahjunõue muutus sissenõutavaks. Hagejad ei nõua viivist ekspertiisikuludelt.
28.Lisaks varalisele kahjule nõudsid hagejad kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejatele tekitatud kahju hõlmab neile tekitatud neile tekitatud kannatusi, üleelamisi ja tervisekahjustusi. Tulekahju tekkimisel said kõik hagejad suitsumürgistuse ning nad toimetati haiglasse. Hagejatel diagnoositi süsinikdioksiidi ehk vingugaasi toksiline toime ja sellest tulenev mürgistus. Hagejate enesetunne oli pikalt halb, mis väljendus ägedas peapöörituses ja tasakaaluhäiretes. Tervisekahjustuste tekkimist kinnitavad kõigi hagejate haiguslood.
29.Hagejate kodu valmis 2016. aasta alguses. Tulekahju hagejate äsjavalminud kodus, isiklike asjade kahjustumine ja kaotus ning kolimine üürikorterisse põhjustas hagejates stressi. Tulekahjus hävinud esmatarvevahendite uuesti soetamisest ja asenduskorteri üürimisest tekkinud erakorraline rahavajadus tekitas kolmelapselise perekonna pingelise eelarve tõttu stressi ning meeleolulangust kõigil hagejatel. Eriti suurt meeleolulangust põhjustas hagejatele
kindlustusseltsi ootamatu keeldumine kahju hüvitamisest olukorras, kus hagejad ei ole rikkumist ise põhjustanud. Meeleolulangust põhjustas projektile mittevastav ehitamine, mida hagejad ei saanud ära hoida. Hagejad viitasid VÕS § 134 lõikele 1.
30.AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse eesmärk on kaitsta kannatanut võrdselt nii varalise kui ka mittevaralise kahju tekkimise eest. Kuivõrd ei ole selgitatud, milliseid õigusi seadusandja täpselt on silmas pidanud, võimaldab vastava sätte sõnastus kaitstavate õiguste alla paigutada näiteks nii omandiõiguse kui isikuõigused. Kui kohus leiab, et kostja on vastutav VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 1054 lg 3 alusel, tuleb mittevaralise kahju nõude lahendamisel lähtuda alternatiivselt VÕS § 134 lg-st 2. Kostjale on omistatav kahju õigusvastane tekitamine seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kui seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega on põhjustatud kannatanule tervisekahjustus, on võimalik kohaldada VÕS § 134 lg 2.
31.Hagejate tervise kahjustamise tõttu tuleb välja mõista mittevaraline kahju. Hagejad palusid kostjatelt selle eest välja mõista mittevaralise kahju kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja K. P. on 11 aastat tegelenud kirglikult võistlustantsuga. Tulekahjus said kahjustada tema võistlustantsu kleidid, kokku 5 tk kogusummas 1 900 eurot. Tegemist oli käsitsi õmmeldud ja kaunistatud hinnaliste kleitidega, mis omasid hageja jaoks olulist sentimentaalset väärtust. Kuna kleidid muutusid kasutuskõlbmatuteks, ei saa hageja enam jätkata võistlustantsu treeningutega ega osaleda karikavõistlustel. Hagejal puuduvad uute kleitide soetamiseks rahalised vahendid.
32.Hagejad viitasid VÕS § 134 lõikele 4. Hagejal oli eriline huvi temale spetsiaalsest õmmeldud võistlustantsu kleitide osas. Kleitide kasutuskõlbmatuks muutumine ja sellest tulenevad takistused võistlustantsuga jätkamiseks on põhjustanud hagejale sügavat meeleheidet. Hageja K. P. palus kohtul välja mõista talle mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
33.Kostja K. L. seisukohtadega hageja ei nõustunud. Mõlemad kostjad on solidaarselt vastutavad kaasomanike vahelisest võlasuhtest tulenevate AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5 sätestatud kohustuste rikkumisega tekitatud varalise kahju eest, millega mõlemad kostjad on ühise kaasomandiosa ühisomanikena kaaskostjad. Kostjad on kaasomandiosa ühisomanikena teinud ehitusloa- ja ehitusprojektiga mitteettenähtud töid, jätnud tagamata tuletööde nõuded, teinud projektiväliseid ehitustöid ilma hagejate I ja II nõusolekuta.
34.Kuivõrd kostjad on ühiselt rikkunud oma kaasomaniku kohustusi, mis on sätestatud AÕS § 72 lg 1, 3, 5, vastutavad nad solidaarselt teise kaasomandiosa ühisomandikest hagejate I ja II ees VÕS § 115 lg 1 alusel. Sellega on hagejad solidaarvõlausaldajad ning kostjad nende ees solidaarvõlgnikud. Ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused. PKS § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. PKS § 28 lg 3 järgi lähtuvad ühisvara valitsevad abikaasad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. PKS § 33 lg 1 järgi abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt ning abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest.
35.Hagejad I ja II esitavad esmajärjekorras kostjate I ja II vastu nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõude AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 1044 lg 2, mis välistab lepinguliste suhete korral deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise
kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel. Hagejad palusid kohtul käsitleda nende nõudeid esimeses järjekorras VÕS § 115 lg 1 alusel ja alles siis, kui kohus leiab, et sel alusel kostjad ei vastuta, käsitleda hagejate kahjunõudeid deliktilisel alusel. Kostjate kui kaasomandi osa ühisomanike vastutus on solidaarne.
36.Kaasomanikena on käsitletavad küll hageja I ja hageja II, kuid nimetatud sätte mõttes on võimalik kaasomanikuna käsitleda lisaks hagejaga I ja II koos elavaid ning nende ülalpidamisel olevaid lapsi, ja kellele kostjate tegevus on samuti põhjustanud tervisekahjustusi kui üleelamisi. Hagejad III, IV ja V esitavad kostjate vastu igaüks oma nõude solidaarselt. Hagejad leidsid alternatiivselt, et kui kostjad I ja II ei vastuta hagejate ees tulenevalt kaasomanike kohustuste täitmisest AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5 ning VÕS § 115 lg 1 alusel, vastutavad nad deliktilisel alusel kahju õigusvastase tekitamise eest.
37.Kostjate õigusvastane tegu seisneb selles, et nad tegid ja lasid teha elamu juures ehitustöid, mis ei vastanud ehitusnõuetele, nad ei taganud elamule tellitud ehitustööde tegemist selliselt, et need vastanuks ehitusnõuetele ning nad ei taganud elamu ehitustööde juures tuleohutusnõuete täitmist. Kostjad on rikkunud ES § 19 lg 1 p 3, ES § 22 ja § 24, tuleohutuse seaduse § 13 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 9 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi. Kõik eelnimetatud kolm asjaolu põhjustasid 22.10.2016 tulekahju.
38.Kuigi katusetöid tegi ainult kostja I, kiitis kostja II tema tegevuse nende ühisekaasomandiosa ühisomanikuna heaks ega esitanud töödele vastuväiteid. Ehitusloa- ja projektinõuete mittevastava ehitamise ja tuletööde nõuete tagamata jätmise eest vastutab elamu kaasomandiosa ühisomanikuna kostja II, kuivõrd ta ei ole tõendanud, et vaidles sellisele ehitamisele või tuletööde tegemisele vastu. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I, sest eelduslikult on nende ühisomandiosad võrdsed.
39.Alternatiivselt vastutavad kostjad varalise ja mittevaralise kahju eest VÕS § 1043 ja § 1054 lg 3 alusel. V. E.i vastutus tuletööde nõuete rikkumisel on omistatav kostjatele I ja II VÕS § 1054 lg 2 alusel, kuivõrd kostjad on temalt tuletööd tellinud ning ta tegi töid nende ülesandel. Kostjad vastutavad tema eest, sest puudub vaidlus, et kostjad olid tööde tellijaks. Päästeamet on tuvastanud, et V. E. tegi töid koos kostjaga I. Kostja II ei ole tõendanud, et ta ei olnud tööde tellijaks. 08.12.2017 Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr S-3.1/3274 – 2 tulenevalt kinnitas kostja II kohtuvälisele menetlejale, et nad on koos kostjaga I paigaldanud elamule bituumenrullmaterjali. Sellega on tema vastutus kostjaga I solidaarne. Hagejad viitasid VÕS § 1054 lõikele 2 ja lõikele 3.
40.Hagejad ei nõustunud ka kostja A. L.i vastuväidetega. Hagejad ei nõustunud, et ta vastutab solidaarselt koos V. E., kes tegi tuletöid. Tema tekitatud kahju eest vastutavad kostjad. Ebaõige on kostja I väide, et katust katsid kostjad koos hagejatega. Kostjad ei ole küsinud hagejalt nõusolekut elamu projektiväliseks ehitamiseks ja hagejad ei ole seda andnud. Päästeametile antud seletuskirjadest ja Päästeameti väärteomenetluse otsusest tuleneb, et katuse katmist teostasid ainult kostjad.
41.Ebaõige on kostja väide, et töid katusel tehti kooskõlas ehitusloa- ja projektiga. Tallinna Linnavalitsuse määruses 08.12.2017 nr S-3.1/3274 – 2 väärteoasjas nr 410117016383 on märgitud, et kehtiva ehitusprojekti kohaselt ei olnud Xxxx hoone katusele ette nähtud bituumenkatet. Vaidlusaluses kohas oli katusekonstruktsioonina ette nähtud lamava valtsiga katuseplekk roovitusel. Projektis ettenähtust erineva materjali kasutamisel on tegemist
kõrvalekaldega ehitusprojektist, mis on käsitletav EhS § 12 rikkumisena. Samas määruses on märgitud, et töid tegi A. L..
42.Ebaõige on kostja I väide, et kaasomanikust hagejatel ei ole kaasomanikust kostjate vastu omavahelises sisesuhtes põlenguga tekitatud kahjust tulenevat rahalist nõuet. Hagejate nõue põhineb eelkõige kaasomanike vahelistel suhetel ja kostjate kohustuste rikkumisel, mis seisneb tuleohutuse nõuete ning ehitusnõuete rikkumises. Kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas 31.01.2017 nr 11161005 on tõendatud, et bituumenmaterjali paigaldamisega 22.10.2016 tegelesid kostja I ise ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel kaks töövõtjat. Kahjud, mis tekkisid kustutamisvee kasutamisest, olid samuti põhjustatud kostjate tegevusest.
43.Asjakohatu on kostja I väide, et tema isiklik osalemine katusetöödes ei ole põhjuslikus seoses põlengu tekkimisega. Asjakohatu on kostja I väide, et SBS aluskatte paigaldamine pole ettenähtud ehitusloaga. Ekslik on väide, et ehitusluba ei reguleeri katuse alusmaterjali küsimusi ega keela alusmaterjalina SBS aluskatte paigaldamist. SBS või bituumenkatte paigaldamine ei olnud ehitusloaga lubatud. 24.11.2015 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väljastatud ehitusloaga oli ettenähtud plekkkatuse paigaldamine.
44.Kostja väide, et plekkkatuse alla tuli paigaldada teine katus SBS materjalist, ei ole asjakohane ega usutav. Kostja I ei ole välja toonud ühtegi ehitusnormi, mis näeks plekk-katuse alla bituumenrullmaterjali paigaldamise. Tuntud katusetootja Ruuki Products AS Internetilehel oleva valtsplekkkatuse paigaldusjuhendi p 5 kohaselt tehakse plekk-katuse alus tehakse vähemalt 20 mm paksust kuivast saematerjalist.
45.Ebaõige on kostja I väide, et ta ei olnud kohustatud tagama tuletööde ohutusnõuete jälgimist. Teistele kaasomanikele kahju põhjustamise ärahoidmiseks peab tuletööde nõuete jälgimise tagama kaasomanik, kes on tööd enda äranägemisel tellinud ning nendes osaleb. Tuletöid tehti ainult kostjate huvides. Kostjad ei olnud hagejatega katusetööde tegemises kokku leppinud ega hagejaid eelnevalt sellest informeerinud.
46.Ebaõige on kostja I väide, et asjaolust, et pärast tuletööde ja järelevalve lõppemist tekkis põleng, ei saa järeldada, et tuleohutusabinõusid ei rakendatud. Kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas 31.01.2017 nr 11161005 on tuvastatud, et põleng tekkis tuletööde nõuete rikkumisest ning sellest, et tuleohutusabinõusid ei rakendatud. Ebaõige on väide, et põleng tekkis teadmata põhjustel. Tuleohutusekspert T. R. on küll kaalunud erinevaid tulekahju tekkimise põhjuseid, kuid need ei ole leidnud kinnitust ja tõendamist. Tulekahju põhjus on üheselt Päästeameti Põhja Päästekeskuse poolt kindlaks tehtud ning nimetatud 31.01.2017 väärteoasjas tehtud otsuses. Tõendid muude tulekahju põhjuste kohta puuduvad. Ekspert leidnud, et tulekahju põhjuseks oli kõige suurema tõenäosusega katusekatte paigaldamise käigus gaasipõletiga töötamisel tekkinud säde, mis sattus elamu otsaseinas kontakti tuuletõkkeplaadiga või muu põlevmaterjaliga.
47.Tulekahju tekkis, sest kostjad otsustasid kasutada katuse paigalduseks ebaõigeid ja mittevajalikke ehitusvõtteid. Lisaks kasutasid kostjad tuletöödeks eraisikut, mitte vastavat tegevusluba omavat ehitusettevõtet. Ehitusettevõttel on kohustus tagada tuleohutusnõuete täitmine ning projektikohane ehitamine. Ehitusettevõtte kasutamisel ei oleks projektile mittevastavat ehitamist saanud toimuda.
48.Kostjate kasutuses olnud majaosa katuse ehitamine ei olnud hagejate huvides. Kostjad ei ole tõendanud, et bituumenmaterjali paigaldamine katusele oli projektikohane ning ehitusloale vastav ehitamine. Kostjad ei ole tõendanud, et tuletööde tegemine oli elamu juures vajalik.
49.N. K. Ekspertiisibüroo eksperdid L. M. ja N. K. on ekspertiisiaktis nr 171 piisava üksikasjalikkusega välja toonud, milliste esemete kahjustumise ja hävimise tagajärjel kahju tekkis. Kahjude nimetus ja summad on välja toodud ekspertiisi akti lisas 1 25.05.2017. Hagejad jäid varasemate kahju suurust ja selle alust puudutavate väidete juurde.
50.Hagejatele tekkis mittevaraline kahju, sest nad sattusid rahaliselt keerulisse olukorda seoses sellega, et nad ei saanud kasutada elamispinnana oma korterit ja pidid üürima teise elamispinna. Samuti ei saanud nad kindlustushüvitist, mis tõi kaasa olulise meeleolu languse. Hagejate tervis sai kahjustada tõsise vingumürgituse tõttu. Kõige enam kannatas meeleolulanguse käes hageja K. P., kelle üleelamisi kinnitab koolipsühholoogi seletuskiri. Ekspertiisiakti kohaselt kaotas ta 5 kleiti hinnaga 1900 eurot.
51.Kuigi hageja I on saanud Ergo Insurance SE-lt osalise hüvitise 11 000 eurot seoses tulekahjuga, ei ole tegemist kindlustuslepingu kohase hüvitamisega, vaid ERGO Insurance SE lepinguvälise hüvitamisega tulenevalt hagejate sattumisest väga keerulisse olukorda. Hagejad on esitanud kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse.
52.Kostja II ei ole tõendanud, et ta oleks V. E.ile või V. K.i tegevust keelanud või nõudnud neilt tuleohutusnõuete järgimist. 08.12.2017 nr S-3.1/3274 – 2 määruses kinnitas kostja II, et ta oli teadlik ja osales bituumenrullmaterjali paigaldamises. Kostjad ei ole tõendanud, et katusekatte muutmine toimus hagejate nõusolekul.
53.Tuletööde tegemine kostjate tellimusel ning tulekahju tekkimine on põhjuslikus seoses, kuivõrd tuletööde tegemine eelnes ajaliselt tulekahju tekkimisele ning tuletööde tegemise koht ja tulekahju tekkimise kohta asusid lähestikku. T. R. on märkinud, et tulekahju sai alguse tuletöödest tekkinud sädemest. Ei saa välistada, et sädeme hõõgumine seina sees võib kesta mitmeid tunde ning vallanduda tuulepuhangust. Päästeameti Põhja Päästekeskuse 31.01.2017 otsus on piisavaks tõendiks, et tulekahju tekkis 22.10.2016 tuletöödest ning seda ei ole kostjad lükanud ümber ühegi teise tõendiga. Kui kostjad leiavad, et tulekahju tekkis muul põhjusel, on nad kohustatud seda tõendama.
54.25.04.2018 seisukohtades pidasid hagejad ebaõigeteks kostjate väiteid, et nad on elamu katuse vastavalt ehitusprojektile taastanud. See väide on tõendamata. Tõendatud on üksnes see, et kostjad paigaldasid katusele projektile mittevastava materjali. Tulekahju tõttu on katusele tekkinud kahju, mis seisnes katusekarkassi ning soojustuse osalises hävimises 29,5 m2 ulatuses ja alusmaterjali osalises hävimises 72,5 m2 ulatuses ning see on endiselt taastamata. Karkassi ega alusmaterjali kostjad paigaldanud ega taastanud ei ole. Samuti hävis katuseplekk 214,5 m2 ulatuses, mis tuleneb ekspertiisiaktist. Plekki kostjad asendanud ei ole. Ekspertiisi akti punkti 2.2 kohaselt süttis katus ruberoidi all. Tuli jõudis II korruse fassaadini ja edasi II korruse katusele. Kui kostjad paigaldasid bituumenrullmaterjali elamu juurdeehituse 1. korruse katusele, siis elamu 2. korruse katust, mis asub hagejate 2. korruse korteri kohal, ei ole nad kunagi ehitanud ega pärast tulekahju remontinud. Medeo Ehituse OÜ hinnapakkumises on toodud 2. korruse katuse taastamise kulud.
55.Ebaõige on kostja väide, et Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumises ei ole hagejate 2. korruse korteri kahjusid muudest elamu kahjudest eristatud. Ekspertiisi akti lisas 1 on ekspert Medeo
Ehituse OÜ hinnapakkumisega välja toonud just nimelt 2. korruse korteri ehk hagejate korteri kahjud. Tegemist on 2. korruse katuslae osalise hävimisega selliselt, et kahju ulatus 2. korruse katuselt läbi lae läbivalt. 2. korruse korteri katuslae taastamisega ei ole kostjad kunagi tegelenud.
56.Kostjad on keeldunud hüvitamast hagejatele tulekahju tagajärjel tekkinud kahju. Kõik väited, mis puudutavad kavatsust hagejaid aidata, on valed. Hagejate tervisekahjustused on tõendatud haiguslugudega.
57.28.06.2019 seisukohtades täpsustasid hagejat hagi eset. Hagejad palusid kostjatelt hageja S. P.i kasuks põhinõudena välja mõista põhivõlana 51 636,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 3 576,39 eurot. Samuti palusid hagejad välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Samuti palusid hagejad välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel iga hageja kasuks.
58.Hagejad selgitasid, et seoses toimunud tulekahjuga esitatud varalise nõudega on hagejateks kinnistu kaasomanikud hagejad I ja II. Vastavalt AÕS §-le 71 lg 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Sellest tulenevalt on hageja II S. P. õigustatud esitama hagiavalduse varalise kahju nõudmiseks selliselt, et kahjuhüvitis mõistetakse välja solidaarselt kostjatelt I ja II hageja II kasuks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb hagejateks lugeda eraldi võetuna kõik hagejad I-V.
59.Hagejad täpsustasid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kaasomanik peab kaasomandi esemeks olevas elamus ehitustöödeks kolmandat isikut kasutades tagama, et järgitud oleksid kõik seadusega esitatud nõuded ning et välistatud oleks teistele kaasomanikele kahju tekkimise võimalus. Hagejad viitasid TsÜS § 132 lõikele 2. Kostjad vastutavad hagejate ees V. E.i tegevuse ja rikkumiste eest. Kostjate enda kohustuseks oli tagada ehitustööde ohutus ning hoolsuskohustuse täitmine, jälgides, et V. E. täidaks tuletöö tegemisel tuleohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud määruses nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded" esitatud nõudeid ning seeläbi ka tagada, et tööde tagajärjel hagejatele kahju ei tekiks. Kostjad on oma käitumisega rikkunud AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust käituda lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoidudes teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
60.Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad on saanud kahju tulekahju tagajärjel. Kahju tekkimise fakt on tuvastatud hagile lisatud vastavasisulise ekspertiisi aktiga. Kostjate rikkumise ja hagejatele kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta hagejatele kahju põhjustamise eest AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5 alusel, siis esitavad hagejad I ja II nõude kostjate vastu VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 1054 lg 3 alusel. Deliktilise nõude esitamine on võimalik, kui üks kaasomanik tekitab teistele lepinguvälist kahju. Hagejad viitasid ka VÕS § 1054 lõikele 3.
61.Puudub vaidlus, et V. E. on hagejatele kahju tekitamises süüdi. Süü puudumist peab tõendama kostja. Eelnevale tuginedes puudub kahtlus, et V. E. on seadusest tulenevaid kohustusi rikkudes tekitanud hagejatele I õigusvastaselt kahju ja selle eest ka vastutav. V. E.i vastutus on omistatav kostjale VÕS § 1054 lg 3 alusel.
62.Varalise kahju nõue oli esitatud OÜ MEDEO EHITUS 05.05.2017 remonttööde hinnapakkumise alusel summas 27 749 eurot. Sellest on teostatud järgmised tööd. Fassaadi esimeses osas on tehtud Fibo puhastus ja lihvimine 675 euro eest, fassaadi karkassi ehitus ja tuuletõkke plaatide paigaldus 609 euro eest, Temsi plaadi paigaldus kokku 1122,3 euro eest. Fassaadi teisel osal on tehtud kivivilla paigaldus ja krohvimine 960 euro eest. Sisetöödest on
tehtud magamistoa karkassi, villa ja güproki paigaldus 1850 euro eest, elutoa karkassi, villa ja güproki paigaldus 1000 euro eest, olemasolevate seinte katmine krundiga 840 euro eest, seinte värvimine 1346 euro eest, laminaat parketi paigaldus 876 euro ja 730 euro eest, põrandaliistude paigaldus 135,20 euro eest, viie siseukse paigaldus 910 euro eest, 3 radiaatori paigaldus 105 euro eest, 32 pistikupesa ja lüliti paigaldus 128 euro eest, 9 valgusti paigaldus 54 euro eest. Tellingute kasutamisele kulus 210 eurot, transpordikuludele kulus 300 eurot, ehitusjäätmete utiliseerimisele kulus 350 eurot. Maalritarvetele kulus 200 eurot. Kokku kulus 12 400, 50 eurot.
64.Hageja on juba teostanud lammutus-, puhastus-, ehitus- ja taastamistöid kokku summas 113,80 eurot + 2126,50 eurot + 12 400,50 eurot = 14 640,50 eurot. Ülejäänud osas vastavalt Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumisele kokku 27 490 eurot tuleb tööd veel teostada.
65.16.12.2019 seisukohtades kordasid hagejad varasemaid seisukohti. Hagejate ja kostjate vahel sõlmitud suulise kokkuleppe alusel pidid juurdeehituse rajama kostjad. 22.10.2016 otsustasid kostjad erinevalt projektis toodust paigaldada elamu juurdeehituse esimese korruse katusele bituumenrullmaterjali, milleks tuli teha tuletöid ja kasutada gaasipõletit. Hagejaid tuletööde tegemisest eelnevalt ei teavitatud.
66.Kohtule esitatud FIE A, K.i seletuskirja 25.03.2013 kohaselt oli ette nähtud Xxxx üksikelamu laiendamine kahe korteriga elamuks. Katusele oli ette nähtud Rannila sinist värvi teraskivi kaskaad. Arhitekt esitas projekteerimistingimuste väljastamise taotluse. Päästeamet andis projektile kooskõlastuse 07.07.2014. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis kinnituse 15.04.2015 ja ette oli nähtud lamava valtsiga katuseplekk roovitusel ja KL 2 puhul Rannila teraskivi roovitusel. Projekti vaatest 25.09.2013 nähtub, et katuse kattematerjaliks oli sinine teraskivi.
67.Hagejad esitasid kohtule hagiavalduse lisaks olnud venekeelse dokumendi SUPROX UH B.R. Nr 0322-07 tõlke eesti keelde. Samuti esitasid hagejad O. P.i ja ERGO Insurance SE vahel 19.07.2017 ja 20.07.2017 koostatud kompromissi, millest lähtuvalt tasus kindlustusandja hagejale kompromissina Xxxx 22.10.2016 tulekahjuga tekkinud kahju hüvitamiseks 11 000 eurot. Kompromissile eelnevalt pooled vaidlesid pooltevahelise kindlustuslepingu täitmise ulatuse ning tekkinud kahju suuruse osas, kusjuures kindlustusandja ei soovinud kahju hüvitada terves ulatuses seoses kostjate tegevusega.
68.Hagejate omavahelise kokkuleppe alusel esitab nõude S. P.. Hagejatele ei ole teada asjaolusid, millest lähtuvalt ei oleks juurdeehituse töödega olnud seotud kostja 1 või kostja 2. Kostjad on rikkunud 24.11.2015 ehitusloa nr 1512229/03003 ja ehitusprojekti nõuded. Ehitusloa ja ehitusprojektiga on ettenähtud, et elamul peab olema valtsplekk-katus. Bituumenrullmaterjali paigaldamisega juurdeehituse katusele on kostjad rikkunud ehitusloa- ja projekti nõudeid. Kui kostjad oleksid paigaldanud juurdeehituse katusele mitte bituumenrullmaterjali, vaid pleki, nagu
on projektis ettenähtud, ei oleks olnud elamu juures vajadust tuletöid teha ja tulekahju ei oleks tekkinud.
69.Kostjad ei taganud juurdeehituse ehitustööde tegemisel asjatundja kasutamist. Hagejad viitasid EhS § 19 punktile 3. Varakahju suurus on tõendatud L. M. ja N. K. koostatud ekspertiisiaktiga nr 171. Kuna kindlustusandja ERGO Insurance SE on hagejale kahjuhüvitisena välja maksnud 11 000 eurot, vähendavad hagejad vastavas ulatuses kostjatelt nõutavat kahjusummat: 61 916,98 eurot - 11 000 eurot = 50 916,98 eurot. Lisaks nõuavad hagejad OÜ N. K. Ekspertiisibüroole ekspertiisi eest arve nr 171 25.05.2017 alusel tasutud 720 eurot hüvitamist. Kokku on kahju 50 916,98 eurot + 720 eurot = 51 636,98 eurot.
70.04.03.2020 seisukohtades selgitasid hagejad, et pärast tulekahju tuli teisel korrusel demonteerida Gyproc materjalist seinad elutoas, magamistoas, vannitoas ja esikus. Vannitoa vann oli enne tulekahju sisse ehitatud vannitoa seina ja kaetud keraamiliste plaatidega. Vann tuli demonteerida, sest see oli valmistatud plastikust. Vanni eemaldamiseks oli vaja lõhkuda vannitoa seinad, mis olid kaetud keraamiliste plaatidega.
71.Kostjate tõendeid tulekahju tagajärgede likvideerimise kohta pidasid hagejad asjakohatuteks. Kostjad ei ole esitanud nõuet hagejate vastu kahju hüvitamiseks seoses 22.10.2016 tulekahjuga. Lisaks võivad tõendid puudutada kostjate alustatud juurdeehituse finantseerimist, mis ei oma vaidluses tähtsust. Kostjate rajatu süstemaatilist lõhkumist hagejad eitasid.
72.Hagejad esitasid tõendina Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2017 määruse nr S-3.1/3274-2 väärteomenetluses. Määruse järgi oli FIE A, K. koostanud 25. oktoobri 2015 ehitusprojekti, mille alusel väljastati 24. novembril 2015 ehitusluba ehitise laiendamiseks. Kui uue projekti alusel väljastatakse ehitusluba, siis varasemalt koostatud ehitusprojektid enam ei kehti. Seega on asjakohatu lähtuda kehtetustest projektidest, nt 1999. aastal alustatud ja 2001. aastal kinnitatud suvila eramuks ümberehitamise projektidest.
73.Kõik ehitustööd tuli teha vastavalt kehtivale projektile, mis bituumenkatte paigaldamist ette ei näinud. Katuse kattematerjalina oli projektis plekk ja profileeritud metall. Kui omanikel tekib küsimusi ehitusprojekti kohta, on alati võimalik pöörduda konsulteerimiseks projekteerija poole, mitte asuda projekti meelevaldselt tõlgendama. Projektis ettenähtust erineva materjali kasutamisel on tegemist kõrvalekaldega ehitusprojektist, mis on käsitletav EhS § 12 rikkumisena.
74.PPA 11.11.2019 dokumendis on ammendavalt selgitatud 2019. aasta suvel toimunud sündmusi. PPA on selgitanud, et 2019. aasta augustis-septembris toimusid L. algatusel elamu katuse ehitustööd vahetult P. kasutatava elamu osa kõrval ja kohal. O. P.i initsiatiivil viidi peale 2016. aasta tulekahju läbi ehitustööd, mille käigus muudeti elamu katus kasutuskõlblikumaks, mistõttu uute katusetööde teostamine 2019. aasta augustis-septembris ei olnud vajalik. Katuse vahetus ei olnud hädavajalik. L. ei kooskõlastanud 2016. aastal ega 2019. aastal ehitustööde alustamist kinnistu kaasomanike P.ga. Pärast ehitustööde alustamist pöördusid P. selgituste saamiseks L. poole, kuid mingeid selgitusi ei saanud. L. katuse paigaldamine oli toimunud selliselt, et puidust detailide alla paigaldatud kattematerjal vajas kinnitamist. P. perekond ei saanud tuule käes lipendanud ja ebaõigesti paigaldatud kattematerjali poolt tekitatud ebameeldiva müra tõttu 3-l järjestikusel ööl magada. O. P. tegi materjali sisselõike, et materjal õigesti kinnitada, et see ei lipendaks tuule käes ja tegi seda öösel. Nimetatud tegevuse eesmärk oli suurema kahju ärahoidmine.
75.Hagejad ei nõustunud kostjate väitega, et II korruse eluruumides on sama põrandaplaat, samad Gyproc plaadid seinas ja laes, sama mööbel ja samad seina kahhelplaadid, millised olid seal enne põlengut. Hagejad ei kasuta tulekahjus kannatada saanud esemeid. Hagejate eluruumidesse on paigaldatud pärast tulekahju uued viimistlusmaterjalid, sh Gyproc materjalist plaadid, uus parkett, uus mööbel. Pärast tulekahju tehtud remondi tulemusena asuvad uutes asukohtades elutuba-avatud köök ja magamistuba, millele kostjad ei ole vastu vaielnud. Tulekahjus kahjustada saanud esemeid hagejad ei kasuta.
76.Kohtuvaidluse seisukohtades jäid hagejad varasemate väidete juurde. Kostjate väited ei ole menetluses tõendamist leidnud. Xxxx asuv kinnistu, sellel asuv elamu ja kõrvalhooned kuuluvad kaasomandina järgmistele isikutele: üks osa: 1⁄2 kaasomandist hagejale I O. P.ile ja hagejale II S. P.ile abikaasade ühisomandina ning teine osa: 1⁄2 kaasomandist kostjale I A. L.ile ja kostjale II K. L.le samuti abikaasade ühisomandina vastavalt kinnistusraamatu registrikaardile. Suulise kokkuleppe alusel kasutasid hagejad elamu teist korrust ja kostjad esimest. Kinnistul asus kuni 2015. aastani üksikelamu, mille laiendamiseks kahe korteriga elamuks oli A, K. koostanud 25.10.2013 projekti, mille alusel väljastas 24.11.2015 Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusloa nr 1512229/03003 ehitise laiendamiseks ja olemasoleva hoone komplektseks rekonstrueerimiseks.
77.Kostjad soovisid ehitada elamule ühekorruselise juurdeehituse, mis pidi jääma nende ja hagejate vahelise suulise kokkuleppe kohaselt kostjate kasutusse. Kostjad otsustasid katta katuse projektis ettenähtud plekkmaterjali asemel bituumenrullmaterjaliga. Materjali paigaldamiseks tuli teha tuletöid ja kasutada gaasipõletit. Bituumenrullmaterjali paigaldamiseks kutsus kostja A. L. endale appi tuttavad V. K.i ja V. E.i. Pleki paigaldamiseks ei oleks olnud tuletööde tegemine vajalik.
78.Pärast katusele bituumenrullmaterjali paigaldamise lõpetamist 22.10.2016 umbes kell 16.30 lahkusid kostja I ja teda abistanud tuttavad, jättes katuse ning tuletööde koha järelevalveta. Kostja I äraolekul süttis juurdeehituse katus põlevmaterjalile sattunud sädemest põlema. Juurdeehituse katuse süttimise tagajärjel süttis põlema ka juurdeehituse katusega piirnev elamu teise korruse sein, mis oli ühtlasi hagejate korteri välissein. Hageja I avastas tulekahju, kui tuli oli tunginud juba seina sisse ning seejärel püüdis ta tuld oma tulekustutiga kustutada, kuid see ei õnnestunud. Kostjatel ning neid abistanud isikutel tulekustuti katusel puudus ja nad tuld ei kustutanud, millega ei täitnud ka päästmiskohustust.
79.Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori A. K. 01.11.2016 väljastatud õiendist tuleneb, et elamu tulekahju põhjuseks oli tuletööde tegemine. Tulekahju tekkis, sest kostjad ei paigaldanud katusele projektis ette nähtud plekki. Kostjad põhjustasid tulekahju mitteprojektikohase ehitamisega. Kostjad ei taganud juurdeehituse katuse ehitamist vastavalt õigusaktidele tegutseva ehitusettevõtte poolt ning kostjad ei taganud katuse ehitamisel tuletööde nõuete järgimist. Tuletööde koht ei olnud õigesti ettevalmistatud. Tuletöid tehti põlevmaterjalist tarinditele lähemal kui 3 meetrit, põlevmaterjalid ei olnud kinni kaetud ega veega üle valatud, mille on tuvastanud Päästeamet. Tulekahju välistavad abinõud ei olnud piisavad. Samuti ei olnud kostjatel tuletööde tegemise juures tulekustutit.
80.Päästeameti 31.01.2017 otsuse kohaselt rikkus kostjaid katuse ehitusel abistanud isik V. E. tuleohutuse seaduse § 13 lg 1 ja siseministri määruse 07.09.2010 nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 1, lg 2 ja lg 3 nõudeid. Nimetatud isik ei esindanud ühtegi ettevõtet, vaid olid hagejatele teadaolevalt lihtsalt kostjatele appi kutsutud. V. E.i tegevuse eest vastutavad hagejate ees kostjad.
81.Tulekahju tagajärjel said suitsu sissehingamise läbi tervisekahjustusi kõik elamu teise korruse korteris viibinud hagejad, sh lapsed, kes viibisid tulekahju tekkimise ajal kodus. Hagejad vajasid tulekahjujärgselt haiglaravi ja hapnikku. Tulekahju tõttu sai kahjustusi hagejate teisel korrusel asuv korter ja selles sisaldunud kodune vara. Samuti sai kahjustada hagejate kasutuses oleva teise korruse korteri kõrval olev elamu sein, mis oli ühtlasi korteri sisesein. Korter muutus tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks ja hagejad pidid leidma endale asenduselamispinna.
82.Tulekahju tekkimise fakt viitab asjaolule, et tuleoht ei olnud ära langenud selleks hetkeks, mil viimane kostja sündmuskohalt lahkus. Väärteoasjas antud ütluste järgi lahkus V. E. kella 18 ajal ning pärast seda jäi sündmuskohale kostja, kes korjas asjad katuselt kokku kella 19 ajal ning läks seejärel poodi, jättes katuse järelevalveta.
83.Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad on vastutavad AÕS § 72 lg 1 ja lg 3 sätestatud kohustuste rikkumisega kahju tekitamise eest. Kostjate tegevus ei ole vabandatav, kuivõrd ei ole ilmnenud vääramatu jõu esinemisele viitavaid asjaolusid ning sellega ei ole võimalik kostjate vastutusest vabanemine.
84.Kui kostjad ei vastuta hagejatele kahju põhjustamise eest AÕS § 72 lg 1, 3 ja 5 alusel, vastutavad nad VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 1054 lg 3 alusel. Arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel. Deliktilise nõude esitamine on võimalik, kui üks kaasomanik tekitab teistele lepinguvälist kahju.
85.Kostjad andsid ülesande tuletööde teostamiseks töövõtu korras V. E.ile, mille tagajärjel toimunud tulekahju põhjustas hagejatele kahju. V. E.i tegu seisnes tuletööde nõuete rikkumises. See tegu tuleb omistada kostjatele VÕS § 1054 lg 3 alusel. Kahju tekkimine on tõendatud N. K. Ekspertiisibüroo ekspertiisiaktiga nr 171. Väärteomenetluse otsusega on tõendatud, et V. E. on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi. Kui V. E. oleks järginud tuleohutuse nõudeid, ei oleks tulekahju tekkinud. TuOS § 13 lg 1 sätestab, et tuletöö tegemisel tuleb vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks.
86.Kostjal oli võimalik nõuda V. E.ilt tuleohutusnõuete täitmist, kuivõrd kostja viibis 22.10.2016 terve aja nimetatud isiku kõrval tööde tegemise juures. Kostjal oli seega täielik kontroll V. E.i tegevuse üle. Eeltoodust tulenevalt on kostja hagejatele kahju tekitamise eest vastutav VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 1054 lg 3 alusel.
87.Hagejad on esitanud kostjatele kahjunõuded enne hagiavalduse kohtule esitamist 27.10.2017 ja 13.06.2017, kuid kostjad ei ole kahju hüvitama asunud. Kostjad ei tunnistanud ei kohtueelselt ega kohtumenetluses, et neil on kohustus hagejatele kahju hüvitada. Hagejate hinnangul on tegemist kostjate pahatahtliku käitumisega. Menetluses leidis tõendamist kostjate tegevus ja nende süü 22.10.2016 Xxxx asetleidnud tulekahjus.
88.VÕS §-dest 73-75 tulenevalt tuleb abikaasasid lugeda ühiste rahaliste nõuete osas solidaarvõlausaldajateks. Rahaliste nõuete puhul ei ole alust lugeda abikaasasid
ühisvõlausaldajateks VÕS § 72 mõttes. Seda ei saa järeldada PKS § 29 lg 1 esimesest lausest. Ka PKS § 29 lg 4 teine lause viitab, et abikaasad on solidaarvõlausaldajad. Samas ei ole keelatud esitada haginõue nii, et kostjat kohustataks raha maksma abikaasadele ühiselt, täpsustades vajadusel ka täitmise korda. Hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tuleks märkida, kas hagi rahuldatakse hagejate kasuks solidaarselt, osadena või ühiselt. Täitmist võib endale nõuda ka kumbki abikaasadest. Hagejate omavahelise kokkuleppe alusel esitab nõude S. P..
89.Tunnistaja T. T. ütlused ei vasta tegelikkusele. Hagejal oli eriline huvi temale spetsiaalsest õmmeldud võistlustantsu kleitide osas. Kleitide kasutuskõlbmatuks muutumine ja sellest tulenevad takistused võistlustantsuga jätkamiseks on põhjustanud hagejale sügavat meeleheidet.
90.Hagejate soovitud küsimusi kohus eksperdile istungil ei esitanud. Hagejate küsimustele ei saanud ekspert vastata objektiivsete andmete ja neid kinnitavate tõendite puudumise tõttu. Ekspert ega maakohus ei palunud selliseid tõendeid esitada. Suitsugaasi sattumine ruumidesse ja tahmakahjustuste teke 22.10.2016 tulekahju ajal ja järgselt ei olnud menetluses senini vaidlusobjektiks.
91.Ekspert T. R. ei ole selgelt vastanud küsimusele, millised olid elamule tulekahju tõttu tekkinud kahjustused. Kui ekspert ei saanud küsimusele vastata, oleks ta pidanud seda selgitama. Eksperdil oli kasutada Päästeametis olnud andmed 22.10.2016 tulekahju kohta, sh ulatuslik fotokogu. Suur osa pildimaterjali on lisatud ekspertiisiaktile. Fotodelt nähtuvad tulekahju kahjustused. Eksperdi hinnangud N. K. Ekspertiisibüroo arvamuse kohta ei ole asjakohased. Ekspert ei saanud 2020. a detsembris ja 2021. a jaanuaris ümber lükata L. M. ja N. K. poolt 2017. aasta kevadel Xxxx objektil isiklikult kogetud asjaolud.
92.Ekspert ei ole arvestanud tulekahju ajal tegelikult toimunud sündmusi. Tulekahju likvideerimiseks kohale tulnud brigaad asus tuld kustutama läbi II korruse eluruumide, sealhulgas läbi teise korruse rõdu ukse. Tulekustutustoru veeti läbi II korruse ruumide, kuivõrd Xxxx elamu külgedelt puudus ligipääs põlengukohale katusel ja P. kasutuses olnud II korruse seina vahel. Tulekustutustööde käigus oli II korruse rõdu uks avatud. Seetõttu sattusid suitsugaasid, kustutusvesi ja tahmakahjustused elamu II korrusele. Ekspert ei ole arvestanud Päästeameti fotodel kajastatud informatsiooni 22.10.2016 tulekahju tegelike tagajärgede osas. Eksperdi väide, et OSB plaati ei olnud põlemispiirkonnas, on ümberlükatav fotodega nr 25, 31 ja
32.Kõik hagejad olid peale tulekahju suunatud EMO kontrolli võimaliku vingumürgituse tunnustel, milline neil tuvastamist leidis.
93.Tulekahju tulemusena ei saanud kahjustada elamu ainult väljastpoolt. Xxxx II korruse eluruumid olid kahjustatud nii tulekahju kustutamiseks kasutatud veest kui ka ruumidesse tunginud põlemisjääkidest. N. K. Ekspertiisibüroo koostatud aktiga on tuvastatud tuntava tulekahjujärgse vingu ja lõhna olemasolu II korruse ruumides pool aastat peale tulekahju toimumist. Senini seinu katnud kipsplaatide väljavahetamise vajadust möönsid kohtuistungil ülekuulatud eksperdid R. ja R..
94.Menetluskuludena palusid hagejad kostjatelt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Kliendi konsulteerimiseks 03.06.2019, 06.06.2019 ja 11.06.2019 kulus igal korral 0,75 tundi. Asja materjalidega tutvumisele kulus 4 tundi. Hageja nõude täpsustamisele kulus 3,50 tundi. Kliendi konsulteerimisele kulus 27.06.2019 0,75 tundi, 06.08.2019 1,25 tundi ja 13.08.2019 1,25 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja kliendi konsulteerimiseks 2 tundi. Istungil osalemiseks 04.11.2019 kulus 1,50 tundi. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks kulus 0,33
tundi. Kliendi konsulteerimiseks objektil kulus 1 tund. Läbirääkimiste pidamiseks ja kohtule teate esitamiseks kulus 0,25 tundi. 16.12.2019 menetlusdokumendi koostamiseks kulus 3,17 tundi. Menetlusdokumendi esitamisele ja kliendi konsulteerimisele kulus 1,25 tundi.
95.Istungiks valmistumiseks kulus seejärel 1,50 tundi ja 12.02.2020 istungil osalemiseks kulus 1,17 tundi. Seejärel kulus kliendi konsulteerimisele 1,50 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamisele 1,50 tundi. Asja arutamisele kliendiga kulus 0,75 tundi. Kohtu nõudele vastuse koostamisele kulus 0,75 tundi. Kohtu 28.09.2020 pöördumise analüüsile kulus 0,25 tundi ning kliendi konsulteerimisele seejärel kokku 0,5 tundi. Eksperdi taotluse analüüsile kulus 0,75 tundi ja kliendi konsulteerimisele 0,75 tundi. Ekspertarvamuse analüüsile kulus 1,5 tundi ja kliendi konsulteerimisele 0,50 tundi. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 17.03.2021 kulus kokku 2 tundi.
96.Taotluse koostamiseks eksperdi küsimuste kohta kulus 2,5 tundi. Kliendi konsulteerimisele 1,5 tundi. Ekspert T. R.a kirjale vastamiseks kulus 1 tund. Istungiks valmistumiseks ja kliendi konsulteerimiseks kulus 4 tundi. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 5 tundi. Protokolliga tutvumiseks kulus 1 tund. Kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks ja kliendi nõustamiseks kulus 3,5 tundi. Kokku kulus õigusabile 56,67 tundi.
97.Kokku on hagejate õigusabikulud koos käibemaksuga 8849,52 eurot. Hagejad tasusid 25.03.2020 ekspert T. R.a ekspertiisi eest vastavalt Harju Maakohtu määrusele 2115 eurot. Hagejad tasusid 09.11.2020 ekspert T. R.a ekspertiisi eest vastavalt Harju Maakohu määrusele 12.10.2020 1515 eurot. Kokku on hagejad ekspertiiside eest tasunud 3630 eurot.
98.25.04.2018 on hagejate lepinguline esindaja esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejad tasunud 27.12.2017 riigilõivu 1050 eurot ja 15.01.2018 100 eurot. Kokku tasusid hagejad riigilõivuna 1150 eurot. Hagejate eelmine lepinguline esindaja osutas õigusabi 31,5 tundi hinnaga 120 eurot tunnis koos käibemaksuga, kokku summas 3780 eurot. Hagejate menetluskulud on seega kokku 17 400,52 eurot (8840,52 eurot + 3620 eurot + 1150 eurot + 3780 eurot = 17400,52 eurot). Hagejad palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena 17 400,52 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Õigusabikulud on koos käibemaksuga.
99.Kostjate menetluskuludele vaidlesid hagejad vastu. Kostjad ei ole usaldusväärselt tõendanud õigusabikulude kandmist. Kostjate lepinguline esindaja A. Šuvalov on kirjalikes dokumentides andnud maakohtule teada, et ta tegutseb Tallinna Õigusbüroo OÜ-s (Tartu mnt 24, Tallinn) ja et tema e-posti aadress on: [email protected] alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni 30.04.2018. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate lepinguline esindaja eksitanud maakohut sellega, et alates menetluse algusest kuni 30.04.2018 tegutses ta Tallinna Õigusbüroo OÜ-s. Lepingulise esindaja, kes tegutseb õigusbüroos, peab oma menetluskulu olemasolu kahtluse korral tõendama vastavate dokumentidega (nt arve osutatud õigusteenuse eest jms).
100.Kuivõrd kostjate lepinguline esindaja tegutseb enda väitel ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, on sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt ettevõtlustulu maksu maksja ettevõtluskontot omav füüsiline isik. Kostjad ei ole tõendanud usaldusväärselt, et kostjatele on õigusnõustamise eest alates 01.05.2018 kuni käesoleva ajani esitatud töö eest arve esitatud, mille eest on kostjatel lepingulisele esindajale teenuse eest tasumise kohustus tekkinud. Lisaks ei nõustunud hagejad kostjate esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot, vaid pidasid mõistlikuks tunnitasuks 90 eurot. Kostjate esindaja ei ole advokaat.
101.Hagejad nõudsid, et kohus kohustaks kostjaid esitama usaldusväärseid finantsdokumente, mis tõendavad, et kostjatel on tekkinud tasu maksmise kohustus ja nad on kulud kandnud. Alternatiivselt palusid hagejad arvestada tunnitasu suuruseks 90 eurot.
102.Repliigina ei nõustunud hagejad kostjate väitega, et päeval teostatud tuletööde ja õhtul alanud põlengu vahel puudub seos. Kostjate 15.10.2021 kohtukõne punktides 6.2. kuni 10 on esitatud väited, mida varem pole esitatud. Kohus ei saa neid arvestada. Hagejad ei nõustunud kostjate väitega, et nad ei teadnud II korruse otsaseinas süttimisohtliku materjali olemasoluga. Alles kohtuvaidluse seisukohtades on kostjad ebaselgelt viidanud poolte vastastikustele nõuetele.
KOSTJATE VASTUVÄITED
103.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Maatükk ja ehitise osad nagu katus ja fassaad kuuluvad kaasomanikele tervikuna mõttelistes osades. Fassaadi- ja katusealuse materjali põleng tekkis sellest, et kaasomanikud ehitasid elamu katust, mis kuulub tervikuna kaasomanike kaasomandisse. Katuse ehitus toimus elamu renoveerimise käigus, kus üksikelamu muudeti kahe korteriga elamuks. Katuse aluskatte paigaldamine toimus kooskõlas ehitusloa ja projektiga. Seega 22.10.2016 teostasid kaasomanikest hagejad ja kostjad elamu katuse katmist kooskõlas ehitusloa- ja projektiga. Põlengu tagajärjel tekkis kaasomanikel kahju, mis on kostjatel kustutusveega tekitatud kahju võrra suurem. Hagejatel ei ole kostjate vastu kaasomanike sisesuhtest tulenevat nõuet.
104.Kostja I isiklik osalemine katusetöödes ei ole põhjuslikus seoses põlengu tekkimisega. Kostja I ei ole katusetöödega põlengut põhjustanud ja seda ei väida ka hagejad. Solidaarvastutuse tekkimiseks peaks iga kostja eraldiseisvalt vastutama hagejate ees. Kostjal 1 puudub vastutus. Alusetu on etteheide projektile mittevastava ehitamise kohta, sest plekk-katust ei saanud paigaldada enne SBS aluskatte paigaldamist. Ehitusluba ei reguleerinud katuse alusmaterjali küsimusi ega keelanud alusmaterjalina SBS aluskatte paigaldamist.
105.Kostja I ei olnud kohustatud järgima tuletööde nõudeid. Tuletööde tegemisel peab ohutuse tagama tuletööde tegija, kelle antud juhul oli tuletööde tegemise õigus. Kuna kostja 1 osales töödes, siis ta teab, et rakendati kaitsemeetmeid, järgiti tuleohutuse nõudeid ja töö lõpetati ilma tulekahju tekitamata. Tööfrondi ja külgnevate alade veega kastmine pole ehitustehniliselt asjakohane abinõu. Kontrolli teostamine kuni tuleohu ära langemiseni ei ole ajaliselt reguleeritud. Asjaolust, et pärast tuletööde ja järelevalve lõppemist tekkis põleng, ei saa järeldada, et tuleohutusabinõusid ei rakendatud. Tuletöid ei teostatud põlevmaterjalist tarinditele lähemal kui kolm meetrit.
106.Tulekahju tekkis teadmata põhjustel. Tuletööde teostaja karistamine väärteomenetluse korras ei vabasta hagejaid VÕS § 104 mõttes kostjate süü tsiviilõiguslikust tõendamisest. Väärteomenetluses ja võlaõiguses ei kattu lähenemine isiku süüle. Väärteomenetluses on tööde tegija tunnistatud süüdi väärteos, mis on toime pandud ettevaatamatusest.
107.Kostja I ei jätnud tuletöö kohta järelevalveta. Põleng ei saanud alguse juurdeehituse katusest. Kuna tulekahju tekkis kostja I hetkelisel äraolekul, kinnitab see asjaolu, et põlengu tekkepõhjus on teadmata. Kostja I ei ole kasutanud valesid ehitusvõtteid ja hagejad pole seda a väitnud. Seega ei oma ehitusvõtja valik tähtsust.
108.Kostja I ei ole rikkunud hagejatest kaasomanike õigusi ja on käitunud lähtuvalt hea usu põhimõttest. Kostjale I jääb arusaamatuks, milliseid kaasomanike õigusi on ta kahjustanud.
Elamu renoveerimine ja selle raames elamule juureehituse rajamine oli kõigi kaasomanike huvides. Kostja I ei ole kasutanud valesid ehitusvõtteid ja SBS-alusmaterjali kasutamine ei ole vastuolus projekti ja ehitusloaga. Tuletöö tegemises pole iseenesest midagi tuleohutusnõuete vastast. Kostja I kasutas tuletööde tegemisel tuletöö luba omavat isikut.
109.Kostja K. L. vaidles samuti hagile vastu. Kostja K. L. palus jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata. Hagejate kahju nõue on ebaselge ja seda tõendav ekspertiisiakt liialt üldsõnaline. Hagejad ei ole eristanud ega selgitanud oma mittevaralise kahju nõudeid. Hagejad ei ole selgitanud, et kuidas projektile mittevastav ehitamine ja kindlustusseltsi keeldumine hüvitise maksmisest põhjustas nende kõigi meeleolulanguse.
110.Hagejate lastel ei saa olla kostjate vastu varalise kahju nõuet, sest nad ei ole elamu kaasomanikud. Hagejad on nõustunud, et kindlustusandja hüvitas neile osa kahjust, kuid otsust esitatud ei ole. Elamu (sealhulgas juurdeehituse) katus ja fassaad, mis said põlengu tagajärjel kahjustada, on hagejate ja kostjate kaasomandis ja kaasomandis olevate elamu osade taastamine on võrdsel määral kõigi kaasomanike kohustus.
111.Hagejate väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidavad nad, et ei olnud teadlikud bituumenkatte paigaldamisest ning said sellest teadlikuks alles põlengu tekkimisel, kuid teisalt on hagejad väitnud, et pöördusid korduvalt Pirita LOV poole seoses nõuetele mittevastava katusekatte materjali paigaldamisega.
112.Hagejatel ei ole nõuet kostja II vastu. Kostja II pole kunagi andnud ülesandeid V. E.ile või V. K.ile ega ole korraldanud ehitus- või projekteerimistöid. Kostja II ei ole isikuks, kes ehitas juurdeehituse katust väidetavalt vastuolus ehitusloa,-projekti ja ehitusseadustikuga. Tallinna Pirita Linnaosavalitsusest pole kostja II kunagi saanud teateid seoses projektile mittevastava ehitamisega. Kostja II ei ole isikuks, kes pidi tagama, kuid ei taganud juurdeehituse katuse ehitamist kohase ehitusettevõtja poolt.
113.Kostja II ei ole isikuks, kes võis ja pidi, kuid ei taganud elamu katuse ehitustöödel tuleohutusnõuete järgimise. Asjaolus, et katusetööde tegemise viisiks valiti tuletöö, pole veel midagi tuleohutusnõuete vastast. Ka oma isikuomadustelt ja teadmistelt pole kostja II isikuks, kes suudaks teostada tuleohutusnõuete järgimist tuletööde käigus või järelevalve ajal. Kostja II on samasugune elamu kaasomanik nagu hagejad.
114.Kostja II leidis, et kahju tekitamises ei ole süüdi V. E. ja põleng sai alguse. teadmata põhjusel. Kostja II ei saa vastutada V. E.i eest või temaga koos. Kostja II ei ole kunagi kasutanud V. E.i ehitustöödeks. Hagejad ei ole seda asjaolu tõendanud.
115.Põleng sai alguse elamu otsaseinas ehk hagejate rõduukse kõrval, mitte juurdeehituse katusel. Põleng sai alguse kohast, kuhu hagejatel on vaba ja mugav juurdepääs. Katusetööd viidi lõpule põlengut tekitamata. Pärast tööd vaadati üle tuletööde koht ja tehti järelevalvet. Alles seejärel lahkuti. Põlengu avastas hageja I 15 minutit pärast seda, kui kostja I oli viimasena lõpetanud järelevalve ja läinud korraks poodi. Põlengu äge faas tekkis juurdeehituse katuses siis, kui saabunud päästemeeskond asus seestpoolt lammutama juurdeehituse katust ja juurde pääses õhk.
116.Tulekahjueksperdi arvates võis põlengu varjatud faas kesta 30-40 minutist kuni 2,3 tunnini. Katusetööd lõppesid hiljemalt kell 14.00. Põlemisest sai Põhja-Eesti Häirekeskus teate kell
20.01.Seega oli möödunud 6 tundi. Alates hetkest, kui kostja I läks poodi kuni teate
edastamiseni möödus 15 minutit. Tulekahju avastamise hetkel viibisid elamus ainult hagejad. Tulekahjueksperdi arvates oli tegemist õnnetusega, mida püüti ära hoida parimal võimalikul moel kaitsemeetmete rakendamisega.
117.Ekspert pidas võimalikuks, et gaasilise põletiga töötamise käigus sattus otsaseina tagusesse tuuletõkkeplaadiga piirkonda või katuslae konstruktsiooni hõõguslik pesa, mis hiljem läks tuulepuhangu mõjul üle leegiliseks põlemiseks. Ekspert aga pole arvestanud, et otsaseina ees lõppesid katusetööd hiljemalt kella 14.00 paiku. Hilisem hõõgusliku pesa sattumine otsaseina taha ei ole mõeldav mistahes suunast puhuva tuule tingimustes.
118.Hagejad eeldavad V. E.i süüd põlengu tekkimises ja lähtudes sellest leiavad, et kostja II vastutab põlenguga varalise kahju tekitamise eest V. E.i eest ja temaga koos. Selline eeldus on väär. Tsiviilmenetluses ei ole V. E.i vastutus põlengu tekkimises tuvastatud. Antud menetluses ei saa V. E.i tsiviilvastutus tuleneda sellest, et väärteomenetluses on teda karistatud Tuleohutusseaduse § 44 lg.1 alusel rahatrahviga 240 eurot.
119.Kostja II ei vastuta hagejate mittevaralise kahju eest. Kostjale II ei saa ette heita ühtegi deliktõiguslikku kaitsenormi rikkumist. VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel peaksid hagejad põhistama, et kostja II lõi mittevaralise tekkimiseks ohtliku olukorra. Seda pole hagejad teinud. Hagiavaldusest ei selgu, kuidas oleks kostja II oleks saanud vähendada ohtlikku olukorra ohtu ja välistada väidetava varalise ja mittevaralise kahju tekkimist.
120.02.04.2018 seisukohtades leidsid kostjad, et elamu katus ja fassaad on kaasomandis. OÜ Medeo Ehitus hinnapakkumises pole eristatavad tööd, mis on seotud kaasomandi osa taastamisega. Samuti ei käsitle OÜ Medeo Ehitus hinnapakkumine kogu kaasomandi osa taastamist. Kostjad on taastanud kaasomandi osa vastavalt Ehitusmaakler OÜ hinnapakkumisele summas 9610,71 eurot. Seega kuulub hagejate remonttööde nõue vähendamisele summas, mis kostjatel kuulub kaasomandi osa taastamisele.
121.Hagejad ei ole tõendanud, et OÜ Medeo Ehitus hinnapakkumises kajastatud sisetööde vajadus oli tingitud põlengust. Hagejad on ise lisanud hagiavaldusele kindlustusvõtja ERGO ettevõtja ülevaatusakti, mille kohaselt teise korruse eluruumides nähtavaid kahjustusi pole, kuid ruumides on tulekahjulõhn.
122.Hagejad ei ole tõendanud, et seoses põlenguga ei saanud nad ligi aasta aega elada elamu teisel korrusel. Kostjad elasid üüripinnal 2 nädalat pärast põlengut selleks, et koristada, kuivatada ja tuulutada ruumid. Kostjad pakkusid hagejatele võimalust elada kostjate ruumide, millest hagejad keeldusid. Kostjad pakkusid hagejatele abi eluruumide siseõhu parandamiseks, millest hagejad keeldusid. Kostjad pakkusid hagejatele kogu kaasaomandi osa remondikalkulatsiooni koostamist Ehituskonsult Grupp OÜ poolt, millest hagejad keeldusid.
123.Hagejad ei ole tõendanud kahju, mis väljendub koduse vara utiliseerimises summas 24 022 eurot. K. P.i võistluskleidid olid temale jäänud juba väikseks, viimati osales ta võistlustantsus 2015 aastal. Hagejad on lülitanud utiliseerimisele kuuluva vara nimekirja asju, mis on saadud kingiks kostjatelt.
124.Hagejad ei ole tõendanud neil tervisekahjustuse tekkimist elamu katuse- ja fassaadialuse põlengu tagajärjel. Hagiavalduse kohaselt said hagejad tervisekahjustusi vingumürgituse tagajärjel. Kostjad on ekspertarvamusega tõendanud, et hagejate korteris sees ei ole olnud tulekahju. Hagejad ei ole selgitanud, miks hagejad, eelkõige lapsed, said vingumürgituse
olukorras, kus vanemad on kohustatud hoolitsema oma laste ohutuse eest. Hagejad I ka II pole selgitanud, mis asjaoludel tekkis lastel vingumürgitus ja et see ei olnud välditav ka kiire tegutsemisega.
125.Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad ei ole käitunud hagejate suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ja pole hoidunud nende õiguste kahjustamisest. Hagejad pole välja toonud ja tõendanud, milles seisneb kostjate hooletus elamu renoveerimisel. Hagejad ja kostjad ostsid võrdsetes osades kaasomandisse elamu. Üldpinnalise võrdsuse saavutamiseks lepiti kokku, et ehitatakse I korruse juurdeehitus, mis jääb kostjate kasutusse, kuid kostjad loovutavad I korrusel ühe ruumi kostjatele juurdepääsuks II korrusele, mida kostjad ka tegid.
126.Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad on renoveerinud elamut vastuolus ehitusloa ja projektiga. Valtsplekk-katuse paigaldusjuhend ei reguleeri aluskatte paigaldamist. Plekk-katusele SBS-aluskatte paigaldamise vajadus sõltub katuse kaldest ja sellise aluskatte paigaldamine ei välista plekist katusekatte toetumise roovitisele. Antud juhul oli sisuliselt tegemist lamekatusega (kalle 2 kraadi), mistõttu SBS-aluskate teenis täiendava kaitse eesmärki. Aluskatte paigaldamine vormistatakse seletuskirjaga projekti juurde. Hagejad olid teadlikud, kuidas kostjad ehitavad juurdeehituse katust. SBS aluskate paigaldati kahes osas ja põlengu päeval paigaldati juba pealmist katet. Seega ei vasta tegelikkusele hagejate väited, et SBS aluskatte paigaldamisest said nad teada põlengu päeval. Juurdeehituse katusekalde muutmine väiksemaks oli hagejate erisoov, mistõttu olid hagejad teadlikud, et kalde vähendamine kompenseeritakse SBS aluskattega.
127.30.05.2019 seisukohtadega koos esitasid kostjad hoone katusekonstruktsioonide ülevaatuse akti. Aktis on antud hinnang põlengujärgsetele katusekonstruktsioonidele ja pakutud välja erinevad lahendused olukorra parandamiseks. Aktist on näha, et maja otsasein on taastatud. Aktist on ka näha, et O. P. on lõiganud ära alumise katusepleki osas, milles päästetöötajad kõigest kangutasid pleki konstruktsiooni küljest lahti. Kuigi hagejad on esitanud Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumise, taastas tegelikult maja otsaseina O. P. ise.
128.28.07.2019 seisukohtades leidsid kostjad, et hagejad ei ole endiselt põhistanud, millisel alusel kostjad vastutavad ja miks nad vastutavad solidaarselt. Hagejate kasutuses on viilualuse otsaseinatagused eluruumid. Otsaseina tagune soojusisolatsioon põles ainult tükati, leegilist põlemist selles kohas polnud. Leegiline põlemine toimus juurdeehituse katuses, kus hagejate ruume pole.
129.Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad on rikkunud AÕS §-s 72 lg 5 sätestatud kohustust hoiduda hagejate kui kaasomanike huvide kahjustamisest ja käituda hea usu põhimõtte kohaselt, kui nad kaasasid elamu katuse ehitusele kolmanda isiku, kelle oli tuletööde luba ja tuletööde tegemis oskused. Asjaolus, et katuse katmisel kasutati tuletööd, ei ole midagi tuleohutusvastast. Seega ei olnud kostjatel vajalik vältida katusematerjali, mida paigaldatakse leeklambiga.
130.Hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostjad oleks kasutanud kolmandat isikut oma kohustuste täitmisel. Kostjatel ei olnud katusel tuletööde tegemise luba ja kumbki neist tuletöid ei teinud. Tuletööde tegemine ei olnud kostjate kohustus ja nad ei ole kunagi seda kohustust kellelegi delegeerinud. Kostjad ei pidanud kontrollima tuletööde ohutust, sest tuletöö koha pidi ette valmistama töö tegija. Tuletööd tehti ohutult, sest tööde ajal põlengut ei tekkinud. Tuletööde ajal sattus elamu viilualuse otsaseinatagusesse tuuletõkkeplaadiga piirkonda säde, mis hõõgus ja läks üle põlemiseks tuulepuhangu mõjul ca 3 tundi pärast tuletööde lõpetamist. Tulekahju eksperdi arvamuse kohaselt oli tegemist õnnetusega, mida püüti ära hoida parimal võimalikul moel kaitsemeetmete rakendamisega.
131.Hagejad olid rullmaterjali paigaldamisest gaasipõletiga teadlikud ja olid sellega nõus. Seda kinnitab asjaolu, et kuni põlengu tekkimiseni polnud hagejad teinud ühtegi etteheidet seoses katusele rullmaterjali paigaldamisega. Kui kaasomanikel oli seoses tuletöödega mingi hoolsuskohustus, siis on seda hoolsuskohustust rikkunud kõik kaasomanikud ja pooled vastutavad solidaarselt kogu tekitatud kahju eest.
132.Põleng kahjustas poolte kaasomandis olevaid elamu ehituskonstruktsioone. Kostja I on püüdnud põlengueelset olukorda taastada lõpuni, kuid hageja I on endise olukorra lõpunitaastamist takistanud. Hageja tööde loetelust ei nähtu, et loetletud tööd on seotud põlengu tagajärgede likvideerimisega.
133.Kostja I tellis elamu põlengujärge elamu ülevaatuse akti. Akti koostamise eest tasus kostja I 108 eurot. Kostja I kulutas juurdeehituse katuse taastamisele (va katuse katmine terasprofiiliga) 3353,33 eurot. Ehitustöid teostas Dianna Ehitus OÜ. 2017. a septembris tellis kostja I juurdeehituse lamekatuse katmise terasprofiiliga. Töid teostas Skobasteel OÜ. Kostja kulutas töödele 2128,68 eurot. 2019. aasta septembris tellis kostja I elamu viilkatuse taastamistööd. Töid teostas Archouse OÜ. Kostja I kulutas taastamistöödele 5607 eurot.
134.Hageja I lõhub süstemaatiliselt kostja taastamistöid. Hageja I lõhub süstemaatiliselt seda, mida kostja I püüab taastada. 2017. aasta kevadel lõikas hageja I ära viilkatuse profiilpleki alumise ääre, mille tõttu jooksis vihmavesi kostja I alumise korruse ruumidesse. Oktoobris 2017 lõhkus hageja I juurdeehituse hiljuti paigaldatud plekk-katuse, mille tagajärjel jooksis vihmavesi kostjate korruse eluruumidesse. Septembris 2019. a lõhkus hageja I ära hiljuti paigaldatud viilkatuse profiilpleki aluskatte ja harjapleki.
135.03.08.2018 hindas elamut 1Partner kinnisvara hindaja. Hindaja hindas elamu üldiseks seisundiks hea. Hindamisaktile lisatud pildimaterjalist nähtuvad asjaolud, mida peab vaidluse lahendamisel arvestama. Hagejate II korruse eluruumides on põrandalaminaat, seina ja lae gyprocplaadid, mööbel ja seinakahhelplaadid samad, mis enne põlengut. Hagejad jätkavad mitmete asjade kasutamist, mis väidetavalt said kahjustada põlengu tagajärjel. Hagejad on pärast põlengut teinud oma eluruumide ümberehitusi, mis ei ole seotud põlengu tagajärgede likvideerimisega.
136.13.03.2020 seisukohtades märkisid kostjad, et hagejad ei ole vaidlustanud 2019. aasta septembris katusetööde tegemist Archouse OÜ poolt. Kostjad esitasid kaks fotot hageja O. P.i sekkumisest katusetöödesse. Kostjad esitavad ka kaks fotot, mis kajastavad ehitustöid. Ehitustööde käigus eemaldati vana plekk-katus, paigaldati uus aluskate ja roovitus ning uus plekk-katus. Hagejate väide, et 2019. aasta katusetööd polnud vajalikud, ei vasta tegelikkusele.
137.Hagejad on esitanud kostjate vastu järgmine Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumise alusel kahju nõue. Hinnapakkumise järgi kulub katusepleki ja vihmaveesüsteemi demontaažiks 622 eurot, katuse kandekarkassi osaliseks demontaažiks 89 eurot, katuse kandekonstruktsiooni ehituseks 531 eurot, katuse soojustamiseks kivivillaga ning katuse aluskatte paigalduseks koos uue roovitusega 580 eurot, katusepleki ostmisele ja paigaldusele 6180 eurot, vihmaveesüsteemile 737 eurot ehk kokku 8739 eurot.
138.Vastavalt AÕS § 74 lg 2 võib kaasomanik asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teha teise kaasomaniku nõusolekuta. Katusetööd olid vajalikud vihmavee läbijooksu peatamiseks kostjate eluruumidesse. Kostjad esitasid Archouse OÜ arve summas 6966 eurot ja arve-lepingu nr 533,
mis on väljastatud plekk-katuse ostmiseks 51 968 rubla ehk ca 650 euro eest.
139.Kostjad leidsid, et nad ei ole kahju põhjustanud. Samuti leidsid nad, et põlenguga tekkinud varaline ja mittevaraline kahju ei ole tõendatud. Kui kohus leiab, et kostjad on vastutavad põlengu tekkimise eest, palusid kostjad tasaarvestada kahju nõude kostjate kuludega elamu osade taastamisele. Kostjate kuludeks on kulud Archouse OÜ teostatud töödele ja uue katusematerjali maksumusele 6966 eurot + 650 eurot = 7616 eurot. Kostjad kulutasid juurdeehituse katuse taastamisele (v.a katuse katmine terasprofiiliga) 3353,33 eurot. Ehitustöid teostas Dianna Ehitus OÜ.
140.Dianna Ehitus OÜ hinnapakkumine on vene keeles. Selle järgi kasutati 39 jookvast meetrit prusslauda 50 mm x 150 mm maksumusega 72,80 eurot, 12 jooksvat meetrit prusslauda 50 x 50 maksumusega 12,20 eurot, 153 jooksvat meetrit lauda 22 x 100 (roovituslaud) maksumusega 84,15 eurot, kinnistusvahendid kogusummas 208,33 eurot, puidu tulekaitsevahendit Holz Prof 45,83 eurot, plekkkatuse aluskatet maksumusega 45 eurot ja trapetsprofiili 322.62 eurot, kõik kokku 790,94 eurot. Põlenud katuse eemaldamisele kulus 450 eurot, katuselaakide ja roovituse paigaldamisele 1025 eurot ja plekk-katuse paigaldamisele 312 eurot. Lisaks oli kulu transpordile, kõik kokku 3333,53 eurot.
141.2017. a septembris tellis kostja I juurdeehituse lamekatuse katmise terasprofiiliga. Töid teostas Skobasteel OÜ. Kostja kulutas töödele kahe maksekorralduse alusel 2128,68 eurot. Kokku palusid kostjad tasaarvestada hagejate varalise kahju nõudega 7616 eurot + 3333,53 eurot + 2128,68 eurot = 13 078,21 eurot. Kostjad osundasid, et kindlustusandja hüvitas 11 000 eurot põlenguga tekitatud hoone kahjustuste katteks. Sisuliselt hüvitati hagejatele kogu hoone kahjustuste kulu, sealhulgas selle osa eest, mis kuulub kostjatele.
142.Lõplikes seisukohtades rõhutasid kostjad, et kõik kaasomanikud leppisid kokku elamu ümberehitamises kahepere elamuks. Hagejad on esitanud kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas, millest nähtub, et tuletööd pidi ette valmistama, läbi viima ja nende üle järelkontrolli teostama tuletööde tegija. Seda kohustust ei ole võimalik delegeerida. Seega ei vastuta keegi kaasomanikest põlenguga tekkinud kahju eest samadel alustel V. J. ega tema eest.
143.Hagejad ei ole tõendanud, et pelgalt V. J. kaasamine juurdeehituse katusetöödele oleks kaasomaniku üldise hoolsuskohustuse rikkumine. Enamik töid elamu juures tegid hagejad ja kostjad ise, sest neil oli vastav pädevus. Tuletööd ei ole iseenesest ohtlikud ja nende kasuks otsustamine ei ole riski võtmine. Põleng ei tekkinud tuletööde käigus või tuletööde järgse järelevalve käigus, seega lõpetati tööd ohutult. Kohtuistungil ülekuulatud tulekahju- ja ehituseksperdi ütlustest selgus üheselt, et tulekahju tõenäoline põhjus oli mitmete ebasoodsate asjaolude kokkusattumus. Tulekahju eksperdi kirjaliku arvamuse kohaselt oli tegemist õnnetusega, mille ärahoidmist püüti tagada parimal võimalikul moel kaitsemeetmete rakendamisega.
144.Samal päeval teostatud tuletööde ja õhtul alanud põlengu vahel puudub seos. Selle kasuks räägivad asjaolud, et põlengust teatasid hagejad Päästeametile kohe pärast seda, kui lõppes tuletööde järelevalve ja kostja I oli läinud poodi. Põleng sai alguse kohas, kuhu on hagejatel kerge juurdepääs. Poolte suhted olid pingelised juba enne põlengut. Koheselt peale kostja I lahkumist alanud ja hageja I ütluste kohaselt lahtise leegiga toimunud põleng oleks pidanud endast andma märku anda varem suitsu näol. Tulekahju ekspert ei ole tõsikindlalt väitnud seost tuletööde ja põlengu vahel. Tuletööde tegijat on väärteomenetluses karistatud tuletööde teostamise nõuete rikkumise, mitte põlengu põhjustamise eest.
145.Ekspert T. R. jättis vastamata kostjate küsimusele, kuidas tuleks kaasomanikel lahendada katusekatte materjali küsimus olukorras, kus juurdeehituse katuse kalle on 2,3 kraadi. Küll aga kinnitas ekspert kohtuistungil, et ka praegune olukord, kus katus on kaetud projektijärgse Ruukki teraskatusega, ei ole ehitustehniliselt õige. Ekspert jättis vastamata, kas ehitustehniliselt oleks olnud õigem kasutada SBS rullmaterjali. Kostjad leidsid, et projektis oli juurdeehituse katuse küsimus lahendatud ebaõigesti ja sellele juhtis tähelepanu ka ekspert. Ekspert on nimelt märkinud, et katusel peab olema sobiv kalle vee ärajuhtimiseks ja vastav tihedus. Kalde puudumisel parema tiheduse tagamiseks otsustasid kostjad kasutada SBS rullmaterjali.
146.Juurdeehituse katusekate on täna vastavalt projektile terasest. Vahepealsel perioodil oli juurdeehituse katus kaetud ainult SBS rullmaterjaliga. Viimase kasutamine terasest katuse all võib olla vastuolus hea ehitamise tavaga nagu väitis ekspert, kuid ei ole vastuolus projekti või ehitusloaga. Sellist vastuolu pole täheldanud ehitusekspert.
147.Kostjad leidsid, et kohaldamisele kuulub VÕS § 137 lg 2. Vastutuse jaotamisel VÕS § 137 lg 2 alusel on oluline, kus põleng sai alguse ja kust liikus tuli fassaadi tagant üles. Maja otsaseinas oli projektikohase vahtplasti asemel Pärnu plaat, mis on võrreldes vahtplastiga süttimisohtlik materjal. Kostjad ei teadnud ega pidanudki teadma seda teadma. Kui kostjad vastutavad hagejate ees, vabandab see asjaolu kostjate rikkumist.
148.VÕS § 137 lg 2 alusel ei saa hagejad nõuda kostjatelt täielikku kahju hüvitamist. Solidaarvastutus jaguneb kaasomanike vahel kõiki asjaolusid arvestades. Määrates kindlaks kahju hüvitamise kohustust kaasomandi osa suuruse järgi ja võttes aluseks ehituseksperdi vajalike kulutuste tabeli peaksid kostjad hüvitama hagejatele 4216,50 (3881 eurot + 5462 eurot = 8433 eurot : 2 = 421650) eurot ja hagejad kostjatele 4038,50 eurot (2390 eurot + 5787 eurot = 8077 eurot : 2 = 4038,50) eurot. Lisaks on hagejad saanud seoses põlenguga kindlustuselt hüvitisena 11 000 eurot.
149.Hagejad ei ole tõendanud, et eksperdi tabelis sisetööde kulutuste all toodud 5787 eurot on põhjendatud kulu põlengu tagajärgede likvideerimiseks. Eksperdi järeldus põhineb mitmel oletusel ja muid usaldusväärseid tõendeid pole esitatud. Põhjendatud oleks ehk sanitaarremondi kulude hüvitamine, kuid hagejad pole seda asjaolu välja toonud ja sanitaarremonti pole nad ka teinud. Sanitaarremondi ja selle kulude hüvitamise kohustus, kui kohus selle tuvastab, oleks vastastikune, sest ka kostjate eluruumid vajasid sanitaarremonti. Põhjendatud oleks riiete keemilise puhastuse kulude hüvitamine, kuid seegi kohustus on vastastikune. Tähelepanuta tuleb jätta L. M. ekspertiisiakt ja sellele lisatud Puhastus Keskus OÜ sularahaarve.
150.Mittevaralise kahju osas ei ole tõendatud, et hagejatel I, II, III, IV ja V tekkis põlengu tagajärjel terviserike või püsiv meeleolulangus. EMO-st lahkusid kõik hagejad rahuldavas üldseisundis. Üldteadaolevalt võib põlemisel tekkida vingugaas CO ja sellises olukorras on ohutum hoida ennast ja oma lapsi põlengu kohast kaugemal, et märkamatut CO sissehingamist vältida. Kostjad ei vastuta hagejate ennast ohustava käitumise eest, mis võis kaasa tuua CO sissehingamise. Kostjad ei vastutaks ka süü puudumise tõttu. Isegi kui jaatada kostjate süüd, ei ole põleng tunginud hagejate eluruumidesse ega ole neile toonud kaasa selliseid tagajärgi, nagu nad väidavad.
151.Hageja IV pole tõendanud, et tema tantsukleidid muutusid põlengu tõttu kasutuskõlbmatuteks ja seoses sellega oli ta sunnitud lõpetama võistlustantsu. Isegi juhul, kui kõike eelnevat jaatada, ei vastutaks kostjad süü puudumise tõttu. Põleng ei toimunud hagejate
eluruumides, kus eelduslikud asusid hageja tantsukleidid. Hageja II ja kostja II ema T. T. toetas hagejat IV rahaliselt 400 euroga.
152.Menetluskuludena palusid kostjad välja mõista kulud õigusabile tunnitasuga 120 eurot. Hagiavaldusega tutvumiseks ja positsiooni kujundamiseks kulus 10 tundi ja 1200 eurot. 01.02.2018 kulus suhtlemiseks kostjatega 1 tund ja 120 eurot. 02.02.2018 kulus kostja II kirjaliku vastuse koostamisele ja esitamiseke 4 tundi ja 480 eurot. 15.02.2018 kulus kostja I kirjaliku vastuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi ehk 360 eurot. 02.04.2018 kulus kirjaliku seisukoha koostamisele ja esitamisele 1 tund ehk 120 eurot. 30.04.2018 kulus kirjaliku taotluse koostamisele ja esitamisele 1 tund ehk 120 eurot.
153.30.11.2018 kulus kirjaliku seisukoha koostamisele ja esitamisele 1 tund ehk 120 eurot. 29.04.2019 kulus osalemiseks kohtuistungil 1,5 tundi ehk 180 eurot. 30.05.2019 kulus kirjaliku seisukoha koostamisele ja esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. 16.07.2019 kulus kirjaliku seisukoha koostamisele ja esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. 28.06.2019 kulus hagiavalduse täiendustega tutvumiseks 5 tundi ehk 600 eurot. 28.07.2019 kulus kirjaliku vastuse koostamisele ja esitamisele 3 tundi ehk 360 eurot. 13.03.2020 kulus kirjalike tõendite esitamisele 1,5 tundi ehk 180 eurot. 02.04.2020 kulus kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 1 tund ehk 120 eurot. 17.09.2020 kulus kirjaliku seisukoha koostamisele ja esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. 17.03.2021 kohtuistungil osalisele kulus 0,5 tundi.
154.30.03.2021 kulus küsimuste koostamisele ja eksperdile esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. 26.09.2021 kulus kohtuistungiks valmistumiseks 3 tundi ehk 360 eurot. 27.09.2021 kulus istungil osalemiseks 3 tundi ehk 360 eurot. 15.10.2021 kulus kostjate lõplike seisukohtade koostamiseks 4 tundi ehk 480 eurot. Seega on õigusteenust osutatud 45,5 töötunni ulatuses ja kostjate õigusabikulud kokku moodustavad 5460 eurot. Kostjad on tasunud riigilõivu määrusekaebuselt 50 eurot, ekspertiisitasu 320 eurot ja 108 eurot elamu põlengujärgse ülevaatuse akti eest, kokku 478 eurot. Kostjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses antud tsiviilasjaga. Kostjate lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohuslane ja arveldab kostjatega ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Kostjad palusid menetluskuludena hagejatelt välja mõista 5938 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
155.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagis toodud nõuded kuuluvad osalisele rahuldamisele kostja A. L.i osas. Hagiavalduses toodud nõuded K. L. vastu rahuldamisele ei kuulu.
156.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Tallinnas Xxxx asuv kinnistu koos sellel oleva kinnistuga kuulub kaasomandina hagejatele ja kostjatele; 2) 1⁄2 kaasomandis kuulub hagejatele O. P.ile ja S. P.ile abikaasade ühisomandina ning 1⁄2 kaasomandist kostjatele A. L.ile ja K. L.le abikaasade ühisomandina; 3) hagejate ja kostjate suulise kokkuleppe alusel kasutavad kostjad elamu esimesel korrusel asuvat korterit ja hagejad elamu teisel korrusel asuvat korterit; 4) pooled leppisid kokku elamu rekonstrueerimises kahe korteriga elamuks; 5) hagejad ehitasid välja elamu teise korruse ja kostjad elamu esimese korruse; 6) kostjad pidid rajama poolte kokkuleppel elamule ühekorrulise juurdeehituse, mis pidi jääma nende kasutusse;
7) elamu juurdeehituse katusele paigaldati 22.10.2016 bituumenrullmaterjali, milleks tehti tuletöid gaasipõletiga; 8) tuletöid tegid kostja A. L., V. K. ja V. E.; 9) pärast tuletööde lõppemist tekkis 22.10.2016 tulekahju, mille käigus sai muuhulgas kannatada hagejate korteri välissein; 10) V. E. mõisteti väärteo korras süüdi tuletööde nõuete rikkumise eest; 11) ERGO Insurance SE tasus hagejale O. P.ile kindlustushüvitisena 11 000 eurot.
157.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on solidaarselt kaasomanikena vastutavad hagejale S. P.ile tekkinud kahju eest, mis seisnes korteri taastamiskuludes, tulekahjus hävinud esemete maksumuses, puhastusvahendite ja keemilise puhastuse kuludes ning asenduskorteri üürimise kuludes. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjad on solidaarselt vastutavad kõigile hagejatele tekkinud mittevaralise kahju eest.
158.Algses hagiavalduses esitasid kõik hagejad solidaarselt kostjate vastu varalise kahju 51 636,98 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3576,39 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Samuti palus iga hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluse käigus loobusid hagejad 28.06.2019 O. P., T. P., K. P. ja D. P. varalise kahju ja viivise nõudest. Varalise kahju ja viivise nõude juurde jäi üksnes hageja S. P..
159.Kohus leiab, et tegemist on nõude muutmisega, mis tuleb kohtul vastu võtta. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
160.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas menetlusosaline ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Kostjad ei ole nelja hageja varalisest nõudest ja viivisenõudest loobumisele vastuväiteid esitanud.
161.Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hagejate O. P.i, T. P.i, K. P.i ja D. P.i loobumise varalise kahju 51 636,98 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3576,39 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse.
162.Hagejate nõuete sisulisel lahendamisel peab kohus vajalikuks esmalt tuvastada, kas või milline kostjatest millisel alusel hagejate ees vastutab. Seejärel asub kohus hindama, kas või millises ulatuses kuulub rahuldamisele hagejate varaline nõue ja viivisenõue. Viimaks hindab kohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuete põhjendatust.
Kostjate vastutus hagejate ees
163.Hagejad leidsid, et kostjad vastutavad nende ees tulekahju põhjustamise tõttu kaasomanike ja abikaasadena. Kostjad paigaldasid katusematerjali vastuolus projektiga. Projektikohase plekkmaterjali kasutamisel ei oleks pidanud tuletöid tegema. Kostjad oleksid pidanud kasutama professionaalset ehitusettevõtet, kes oleks järginud tuletööde nõudeid. Kostjad vastutavad tuletööde tegija tegevuse eest, kes rikkus tuletööde nõudeid. Kaasomanikena vastutavad kostjad nii hagejatele tekkinud varalise kui ka mittevaralise kahju eest. Alternatiivselt vastutavad kostjad hageja ees deliktilisel alusel.
164.Kostja K. L. leidis, et ta ei saa hagejate ees vastutada, sest ta ei teostanud katusetöid, ei tellinud neid ega palganud kolmandaid isikuid. Kostjad leidsid, et solidaarvastutuse kohaldamiseks peaksid vastutama mõlemad kostjad. Tuletööde tõttu tulekahju ei tekkinud ning tuletööde tegija eest kostjad ei vastuta. SBS materjalist aluskatte rajamine ei olnud vastuolus projektiga. Kostjad ei vastuta deliktilisel alusel, sest kumbki neist ei ole õigusvastaselt ühtegi tegu toime pannud.
165.Kohus leiab, et hageja on põhistanud vaid A. L.i vastu esitatud nõuet. Kostja K. L. vastu esitatud varalise nõude alust ega kostjate solidaarvastutust ei ole hagejad menetluses põhistanud ega tõendand. 29.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 194-196) selgitas kohus hagejatele vajadust põhistada kostjate vastu solidaarse nõude esitamist. Kohus selgitas, et hagejatel tuleb mõlema kostja osas välja tuua, mida nad kostjale ette heidavad. Mittevaralise kahju nõude osas selgitas kohus, et see saab olla deliktiline nõue ning nõude alus tuleb esile tuua iga kostja puhul. 04.11.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 26-28) selgitas kohus hagejatele uuesti vajadust põhistada ja tõendada, miks vastutavad kostjad solidaarselt ja millise kohustuse rikkumist nad kostjatele ette heidavad. Samuti selgitusi kordas kohus 12.02.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 93-94). Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele hagejad oma nõudeid täiendavalt ei põhistanud.
166.AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
167.Riigikohus on selgitanud, et üldiselt saab kahju hüvitamist nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 jj alusel. Arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-51-11, p 19). Eeltoodust tuleneb, et kui üks kaasomanik ei hoidu teise kaasomanike õiguste kahjustamisest, ei saa tema vastu esitada deliktilist nõuet, vaid üksnes kaasomanike vahelisest õigussuhtest tulenevat nõuet.
168.Kaasomanik vastutab teise kaasomaniku eest siis, kui ta jätab oma kohustuse täitmata ja seeläbi tekib teisele kaasomanikule kahju (RK TKo 3-2-1-107-15, p 14). Üks kaasomanik saab teise kaasomaniku vastu esitada nõude siis, kui teine kaasomanik on kohustust rikkunud ja
vastutab kohustuse rikkumise eest (RK TKo 2-18-13649, p 13). Samas ei saa kaasomanikult nõuda mitte mistahes kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 2 alusel. AÕS § 72 lg 5 järgi saab nõuda kahjustatud kaasomandi eseme seisundi taastamisest tulenevat kahju. Muu kahju hüvitamist, sealhulgas vallasasjadele tekitatud kahju hüvitamist, tuleb nõuda teistel alustel (RK TKo 2-1813649, p 19).
169.Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et hageja S. P.ile kuulunud kaasomandi eseme enda kahjustamisest ehk korteri ja katuse taastamisest tuleneva kahju hüvitamist on võimalik nõuda AÕS § 72 lg 5 alusel. Ülejäänud kahju hüvitamist antud sätte alusel nõuda ei saa. Lisaks ei saa AÕS § 72 lg 5 alusel nõuda mitte mistahes kaasomanikult kahju hüvitamist, vaid nõude saab esitada selle kaasomaniku vastu, kes on kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millise tegevusega tekitas talle kahju kostja K. L.. Antud kostja ei vastuta hagejate ees pelgalt põhjusel, et ta on koos kostja A. L.iga kaasomanikuks ning tegu on abikaasadega. Hagejate viidatud perekonnaseaduse sätetest ei tulene ühe abikaasa kohustust vastutada automaatselt teise abikaasa kohustuste eest. Hagejad ei ole põhistanud, miks oli tegu abikaasade solidaarkohustusega. Ainuüksi tulekahju tekkimise asjaolust ei saa solidaarkohustuse olemasolu järeldada.
170.Kuivõrd AÕS § 72 lg 5 alusel saab põhimõtteliselt rahuldamisele kuuluda osa hageja S. P.i esitatud varalise kahju nõudest, peab kohus kontrollima nõude rahuldamise eeldusi alternatiivselt esitatud deliktilisel alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel võib kahju tekitamine olla õigusvastane samuti siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus nõustub hagejate väitega, et tuletööde teostamisel tuli järgida õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Olukorras, kus tuletööde teostamisel nõudeid ei järgitud ning selle tõttu tekkis tulekahju, milles said kannatada hageja vallasasjad ning kõigi hagejate tervis, on tegemist deliktilise vastutuse olukorraga.
171.Pooled ei vaidle selle üle, et juurdeehituse katusel teostas tuletöid koos teiste isikutega kostja A. L.. K. L. tuletöid ei teinud ega tellinud neid. Vastupidist ei ole hagejad väitnud. Millest tulenes tuletööde teostamise juures mitteviibinud K. L. kohustus tagada nende nõuetekohasus, ei ole hagejad põhistanud. Seega ei saa hagejate nõuet antud kostja vastu rahuldada juba ainuüksi põhjusel, et puudub nõuete rahuldamise esmane eeldus.
172.Küll aga nõustub kohus hagejate väitega, et kui kostja A. L. kasutas tuletööde teostamisel nende ohutuse tagamiseks kolmandat isikut, kellel oli tuletööde teostamise luba ning kelle abi kasutades ta ilmselt eeldas tuletööde nõuetekohast teostamist, vastutab ta nimetatud isiku kasutamise eest nii AÕS § 72 lg 5 alusel esitatud nõude kui ka deliktilise nõude puhul. TsÜS § 132 lg 2 nimelt sätestab, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.
173.Kostjal A. L. lasus tööde teostamisel kohustus hoiduda teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ning tal oli kohustus järgida tuletööde teostamisel õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kui selle kohustuse täitmisel kasutas ta kolmanda isiku abi, vastutab ta kolmanda isiku käitumise eest. Riigikohus on selgitanud, et seejuures ei oma TsÜS 132 lg 2 kohaldamisel tähtsust, kas kostja ise kontrollis piisavalt kolmandate isikute kohustuste täitmist. TsÜS § 132 lg 2 järgi omistatakse kostjale kolmanda isiku faktiline käitumine ja hinnatakse seejärel, kas kostjale omistatud tegevus või tegevusetus kujutab endast rikkumist (RK TKo 2-17-15364, p 14). Teo omistamine tähendab olukorda, kus ühe isiku tegu või tegevusetus omistatakse teisele
isikule, kes tegu või tegevusetust faktiliselt toime ei pannud (RK TKo 3-2-1-71-15, p 12).
174.Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lg 1 p 1 järgi on iga isik kohustatud järgima tuleohutuse nõudeid. TuOS § 3 lg 1 p 2 järgi on isik kohustatud kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. TuOS § 12 lg 1 p 6 järgi loetakse tuletööks gaasleegi kasutamist. TuOS § 13 lg 1 järgi tuleb tuletöö tegemisel vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks. Lisaks tuleb TuOS § 12 lg 3 järgi tagada tuletöö tegemisel pidev järelevalve.
175.TuOS § 14 lg 1 järgi võib tuletööd majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. Samas tuleneb TuOS § 14 lõikest 2, et füüsiline isik võib ohutust tagades teha enda tarbeks oma valduses oleval piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis tuletööd ilma tuletöötunnistust omamata. Seega ei olnud kostjal A. L.il otseselt seadusest tulenevat kohustust tagada tuletööde luba omava isiku abi kasutamist, kuid kui ta vastavat isikut tuletööde tegemisel kasutas, saab talle omistada antud isiku käitumist.
176.07.09.2010 siseministri määrusega nr 47 on kehtestatud tuletöö tegemisel esitatavad nõuded. Määruse § 5 lg 1 järgi viiakse töödeldav osa või detail võimalusel alalisse tuletöö kohta või ohutusse kaugusesse igasugusest põlevmaterjalist. Juhul kui seda ei ole võimalik teha, võetakse tuletöö tegemiseks tarvitusele abinõud tulekahju tekkimise vältimiseks. Määruse § 5 lg 2 kohaselt puhastatakse tulekahju tekkimise vältimiseks puhastatakse tuletöö koht ja sealt eemaldatakse või kaetakse süttimisekindlalt vähemalt 3 meetri raadiuses põlevmaterjal. Tuletöö kohast lähemal kui 3 meetrit. Määruse § 8 lõikest 1 tuleneb, et kui tuletöö tegemisega kaasneb tulekahju tekkimise oht kõrvalises ruumis või muus kohas, tagatakse ka seal järelevalve. Määruse § 9 lg 1 näeb ette, et pärast tuletöö lõpetamist vaadatakse tuletöö koht hoolikalt üle, sädemete langemise koht valatakse vajadusel veega üle ning tagatakse tuletöö koha pidev kontroll kuni tuleohu äralangemiseni. Tuletöö tegemise lõpetamisel tagab tuletöö koha kontrolli tuletöö tegija, kui tuletöö tellija või ehitise omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. § 9 lg 3 järgi hoitakse tulekustutusvahendeid tuletöö kohas vähemalt kuni tuletöö koha pideva kontrolli lõpuni. Lisaks tuleneb määruse § 9 lõikest 3, et kui tuletöö kohast kaugemal kui 3 meetrit asub põlevmaterjal, mis võib lenduvatest sädemetest kergesti süttida, võetakse tarvitusele abinõud vältimaks selle süttimist.
177.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud eelviidatud tuletööde teostamise nõuete rikkumine, mis omakorda tõi kaasa tulekahju tekkimise. Kohus ei nõustu kostjate väidetega, et ei ole tõendatud tulekahju tekkimine tuletööde tagajärjel. Samuti ei ole kostja A. L. tõendatud, et talle ei olnud teada tuletööde teostamise kohast vähem kui 3 meetri kaugusel põlevmaterjalide olemasolu. See väide on paljasõnaline.
178.Päästeameti õiendist (toimiku 1. kd, lk 22) nähtub, et 22.10.2016 tuli tulekahju teade kell 20:01 ning oletatav tulekahju põhjus oli tuletööde tegemine, kui rõdu ette vahekatusele paigaldati rullbituumenit gaasipõletiga. 26.10.2016 koostatud ehitise ülevaatuse aktis (toimiku 1. kd, lk 22 pöördel) on märgitud, et tulekahju põhjuseks oli põletiga katusematerjali paigaldamine.
179.Kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas (toimiku 1. kd, lk 23-24) karistati tuletööde teostajat V. E.i rahatrahviga. Otsuse järgi teostas ta katuse katmisel bituumenrullmaterjaliga tuletöid, kasutades gaasipõletit. Tuletöö koht ei olnud piisavalt ette valmistatud, tuletöid tehti põlevmaterjalidest tarinditele lähemal kui kolm meetrit ning põlevmaterjalid ei olnud kinni
kaetud ega veega üle valatud. Katuseosas, kus tulekahju tekkis, oli laius räästast seinani alla 3 meetri. V. E. jättis tõkestamata sädemete sattumise vineeriplaatide taga olevatele kergesti süttivatele tuuletõkkeplaatidele. Seega rikkus ta tuletööde nõudeid. Tuletöö koht ei olnud piisavalt ette valmistatud ning tarvitusele ei olnud võetud ennetavaid meetmeid vältimaks kergesti süttivate seinaosade süttimist. Otsuse kohaselt pani tuletööde tegija teo toime ettevaatamatusest. Seega on tõendatud, et tulekahju tekkepõhjuseks oli eelmärgitud tuletööde nõuete rikkumine.
180.Väärteo asjas tunnistajana ütlusi andnud kostja A. L. (toimiku 1. kd, lk 24 pöördel – 25) kinnitas, et ta osales tuletööde tegemisel. Kella 19.00 paiku lahkus ta kodunt. Tunnistajana samas väärteoasjas ütlusi andnud V. E. (toimiku 1. kd, lk 25 pöördel - 26) kinnitas tuletööde tegemist gaasipõletiga. Gaasipõletiga töötas ainult tema. Töö lõpetati kella 16 paiku ning ta ise lahkus kell
18.Tunnistajana ütlusi andnud V. K. (toimiku 1. kd, lk 28 pöördel – 27) osales samuti tuletööde tegemisel. Töö lõpetati kella 16.30 paiku, misjärel vaadati katus üle. Kuskilt lõhna ega suitsu ei tulnud. Väärteoasjas tunnistajana ütlusi andnud O. P. (toimiku 1. kd, lk 27 pöördel – 28) avaldas, et ta nägi tööde tegemist, kuid ei saanud aru, mis töid täpselt tehti. Samas ta kinnitas, et kuulis gaasipõleti häält. Hiljem avastas ta oma korteri rõdul kohe ukse kõrval lahtise tule.
181.ERGO Insurance SE saatis hagejale O. P.ile 01.11.2016 kirja (toimiku 1. kd, lk 28 pöördel – 29), milles osundas, et tulekahju põhjuseks oli tuleohutusnõuete rikkumine, sest tuletööde ajaks ei olnud põlevmaterjal tulekindlalt kaetud. Tuleohutusnõuete rikkumisele viidates keeldus kindlustusandja hüvitise maksmisest.
182.Kostjad esitasid kohtule tuleohutusekspert T. R. arvamuse (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 110-119). Ekspertarvamuse koostamisel on arvestatud sündmuskoha vaatlust 18.11.2016, elamu jooniseid ja asendiplaani ja sündmuse pealtnägijate seletused, samuti PPA sündmuste kokkuvõtet. T. R. arvamuse kohaselt ilmnesid esimesed märgid põlengust 22.10.2016 enne kella kaheksat, mil keegi elanikest tundis suitsu lõhna ja avastas ehitatava katuse osa piirkonnas põlengu. Põlengu tegeliku alguse aega ei pidanud ekspert võimalikuks tuvastada. Ekspert osundas, et elamu lamekatusele paigaldati 22.10.2016 SBS bituumenrullmaterjali, kasutades gaasipõletit.
183.Termiliste kahjustuste intensiivsuse alusel leidis ekspert, et hõõguslik põlemine toimus esialgu horisontaalse katusekatte ühenduse piirkonnas. Tulekahju kolle asus eksperdi arvates elamu otsaviilu sisemuses. Kuna hõõguv pesa tervikuna paiknes katuse- või seinakonstruktsioonis varjatud piirkonnas, jäi algne süttimiskoht pikaajaliselt märkamata. Tulekahju tekkimise võimalike põhjustena tõi ekspert esile mitmeid, kuid osundas, et suurima tõenäosusega tekkis tulekahju katusekatte tuletööde käigus gaasipõletiga töötamisel tekkinud sädemest, mis sattus elamu otsaseinas kontakti tuuletõkkeplaadiga või muu põlevmaterjaliga. Tulekahju levikut soodustas tuul. Eksperdi arvates ei rikutud otseselt ega tahtlikult tuletööde tegemisel tuleohutuse nõudeid, vaid tegu oli õnnetusega. Miks ei oleks saanud tulekahju ära hoida väärteomenetluse otsuses märgitud meetmetega, ei ole ekspert selgitanud.
184.27.09.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud T. R. (toimiku 3. kd, lk 135 pöördel – 136) nõustus, et tulekahju tekkis tuletööde tõttu ning tuletööde tõttu tulekahju tekkimise tõenäosus oli oluliselt suurem võrreldes teiste põhjustega.
185.Eeltoodust tõenditest kogumis järeldab kohus, et tulekahju tekkis tuletööde teostamise tagajärjel. Tuletööde tegemisel ei järgitud kõiki tuleohutuse nõudeid, mistõttu ei hoitud ära sädeme sattumist põlevmaterjalidele, mis omakorda tõi kaasa tulekahju puhkemise. Tulekahju
tagajärjel said kannatada hagejate kasutuses olnud korter ning elamu katus. Seega ei hoidnud kostja A. L. ära teise kaasomandi omaniku õiguste kahjustamise. Kostjale tuleb omistada V. E.i tegevus, kelle otsese õigusaktides toodud nõuete rikkumise tõttu tulekahju võimalikuks sai. Hagejate nõuete rahuldamiseks vajalik esimene eeldus kostja A. L.i vastu on kohtu arvates täidetud. Lisaks kaasomaniku kohustusele tagada teise kaasomaniku õiguste arvestamine oli kostjal seadusest tulenev kohustus järgida tuleohutuse nõudeid ja hoida seeläbi ära teiste isikute vara ja tervise kahjustamine. Kostja A. L. ei ole tõendanud deliktilise vastuse osas süü puudumist. V. E.i süü on tõendatud väärteosasjas tehtud otsusega ning antud isiku tegevus tuleb omistada kostjale.
186.Küll aga ei nõustu kohus hagejate täiendavate väidetega, et kostjad vastutavad ka seetõttu, et katuse paigaldamine juurdeehitusele toimus projektile mittevastavalt ning kostjad ei kasutanud professionaalse ehitusettevõtte abi. Ühestki õigusaktist ei tulenenud kinnisasja omanikule kohustust teha ehitustöid vaid professionaalse ehitusettevõtja abil. EhS § 19 lõikest 1 tuleneb, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Samas tuleneb EhS § 19 lõikest 2, et kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. Seega oli omanikul endal õigus ehitustöid teostada, järgides õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Hagejad on oma väidete esitamisel jätnud tähelepanuta, et tuletööde teostamisel kasutas kostja tuletööde luba omava isiku abi, kuid see ei hoidnud ära tulekahju teket.
187.EhS § 12 lõikest 1 tuleneb küll kohustus, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Samas tuleneb VÕS § 127 lõikest 4, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejad ei ole põhistanud ega tõendanud põhjusliku seose olemasolu projektile mittevastava ehitamise ja tulekahju vahel. Kui kostja oleks järginud tuletööde teostamisel tuleohutuse nõudeid, ei oleks tulekahju tekkinud sõltumata sellest, millise katusekatte paigaldamise nägi projekt ette. Põhjusliku seose ahel ei alanud ebaõige katusekatte materjali paigaldamisest, vaid tuletööde nõuete eiramisest.
188.Lisaks ei ole hagejad sisuliselt tõendatud väiteid projektile mittevastava ehitamise kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et tuletöid tehti elamu laiendamise käigus rajatud juurdeehituse katusel. Millise katusematerjali paigaldamise nägi projekt ette juurdeehituse katusel, otseselt hagejate esitatud tõenditest ei nähtu.
189.24.11.2015 oli elamule väljastatud ehitusluba elamu laiendamiseks (toimiku 1. kd, lk 4345). Katusekatte materjaliks pidi olema plekk. 25.10.2013 koostas A, K. elamu laiendamise ehitusprojekti eelprojekti (toimiku 1. kd, lk 46-49). Eelprojekti seletuskirja järgi sooviti projektiga muuta üksikelamu kahe korteriga elamuks ja sellele projekteeriti ka juurdeehitus. Katuse katteks oli eelprojekti seletuskirjas märgitud Rannila valtsplekk. Hagejad esitasid kohtule fotod juureehituse katusematerjalist ning fotodelt nähtuvalt ei olnud tegu valtsplekiga (toimiku 1. kd, lk 50-52). Samas ei nähtu esitatud tõenditest, kas või millise lahenduse nägi projekt ette juurdeehitusele. 24.11.2015 ehitusloast ei nähtu juurdeehituse rajamise luba, vaid luba anti üksnes elamu rekonstrueerimiseks kahe korteriga elamuks.
190.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti pöördumisest A, K.ile 03.07.2014 (toimiku 2. kd, lk 4243), et antud isik oli esitanud Xxxx elamu laiendamiseks projekteerimistingimuste taotluse, kuid
nende väljastamisest keelduti põhjusel, et kahe korteriga elamu oli juba välja ehitatud. A, K.ile selgitati vajadust esitada õigusliku aluseta tehtud ehitustöid kajastav projekt. Kas see esitati või mitte ning millised nõuded olid selles juurdeehituse katusele, esitatud tõenditest järeldada ei saa. Hagejad esitasid kohtule eelprojekti joonise A-5 (toimiku 2. kd, lk 37-38), mille kohaselt pidi katus olema mitte plekkmaterjalist, vaid sinisest teraskivist. Juurdeehitust horisontaalse katusega samas joonisest aga ei nähtu.
191.Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2017 määrusest (toimiku 1. kd, lk 148-150, 2. kd, lk 100-101) nähtub, et kehtiva ehitusprojekti järgi ei olnud Xxxx hoone katusele ette nähtud bituumenkatte paigaldamist, vaid katuse kattematerjaliks pidi olema plekk ja metall. Samast dokumendist nähtub, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet oli lubanud kasutada bituumenmaterjali hüdroisolatsiooni tegemiseks ning selleks ei olnud vaja projekti muuta. Kuigi kohtuväline menetleja leidis, et bituumenmaterjali kasutamine katusel ei olnud lubatud, ei saa esitatud tõenditest järeldada, kas või milline projekt oli juurdeehituse osas koostatud ning kas bituumenmaterjali või kasutada hüdroisolatsioonina katusekatte materjali all, nagu on seda väitnud kostjad. Kokkuvõttes ei saa järeldada asjas kogutud tõenditest, millise lahenduse nägi projekt ette juurdeehituse katusele ning kas kostjad rikkusid projektist tulenevaid nõudeid või mitte. Sisuliselt ei oma aga see vaidluse lahendamisel kohtu hinnangul tähtsust. Hageja S. P.i varalise kahju hüvitamise nõue
192.Hagiavalduses on leitud, et tulekahju tõttu muutus hagejate teisel korrusel asunud korter elamiskõlbmatuks ning selles sisaldunud koduse vara esemeid ei saanud taastada. Kahjustada sai hagejate korteri väline sein ning katus. Hagejad pidid leidma elamiseks asenduspinna. Kahju suurust tõendab N. K. Ekspertiisibüroo OÜ arvamus. Korteri taastusremondi kulud on OÜ Medeo Ehitus pakkumise järgi 27 749 eurot. Esemete hävimisest tulenev kahju on 24 022 eurot. Õhupuhasti kulu oli 450 eurot, elektrienergia kulu õhu puhastamisel 100 eurot, pesemisvahendite kulu oli 300 eurot, esemete puhastamise kulu 1 665,98 eurot, kahjustatud esemete utiliseerimise kulu 480 eurot ja transpordi kulu 250 eurot. Kokku oli kahju 61 916,98 eurot, millest hageja arvestas maha kindlustusandja tasutud 11 000 eurot ning arvestas juurde ekspertarvamuse koostamise kulu 720 eurot. Kokku on kahju 51 636,98 eurot. Hageja on ise teinud taastamistöid kokku 14 640,50 euro eest.
193.Kostjad leidsid, et varalise kahju nõue on tõendamata. Hagejad ei ole tõendanud, et Medeo Ehitus OÜ pakkumises märgitud tööd olid vajalikud korteri taastamiseks. Hagejad ei ole tõendanud, et nad kasutasid üürikorterit. Hagejad kasutavad endiselt samu esemeid, korteris on samad seinte ja põrandate katted. Hagejate korteri ümberplaneerimine ei olnud seotud tulekahjuga. Kostjad on ise teinud katuse taastamise töid kokku 13 078,21 euro eest.
194.Kohus nõustub kostjate väidetega, et hagejad ei ole tõendanud neile kahju tekkimist hagiavalduses väidetud ulatuses. Hagejate ainus tõend on N. K. Ekspertiisibüroo OÜ arvamus, milles toodud järeldused on põhistamata. Muid tõendeid hagejad nende korterile tekitatud ulatuslike kahjustuste kohta ei esitanud, kuigi nõude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal.
195.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kellegi olukorra parendamine. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega ei saa kostjal olla kohustust hüvitada neid kulutusi,
milliste tegemine ei olnud vajalik tulekahju tõttu.
196.VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega tuleb hüvitamisele kuuluvast kahjust igal juhul maha arvestada tulekahju tõttu tasutud kindlustushüvitis.
197.VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
198.29.04.2019 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 194-196), selgitas kohus hagejatele, et kui kahjustused on osaliselt kõrvaldatud, saaksid hagejad nõuda tegelikult kantud kulude hüvitamist. Kohus selgitas hagejatele vajadust välja tuua, millised puudused on kõrvaldatud. Kohus selgitas hagejatele VÕS § 132 lõikeid 1 kuni 3 ning osundas, et N. K. Ekspertiisibüroo arvamuse lisast 3 ei ole esemete maksumuse kujunemine järgitav ega arusaadav. 04.11.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 26-28) selgitas kohus hagejatele uuesti asjaolusid, mida tuleb tõendada varalise kahju nõude esitamisel. 17.03.2021 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 59-60) selgitas kohus hagejatele, et nad ei ole tõendanud N. K. Ekspertiisibüroo OÜ ekspertide pädevust. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja täiendavalt oma kahju nõuet ning tugines üksnes N. K. Ekspertiisibüroo OÜ arvamusele. Tegelikult taastamiseks tehtud kuluste suurust hageja ei tõendanud.
199.Vahetult pärast tulekahju 26.10.2016 koostatud ehitise ülevaatuse aktist (toimiku 1. kd, lk 22 pöördel) nähtub, et tuli oli põletanud katuse läbi ja jõudis ehitusjärgus esimese korruse lae alla. Ülevaatuse akti järgi teise korruse eluruumides nähtavaid kahjustusi ei olnud, kuid ruumides oli tulekahju lõhn ning riideesemed olid viidud keemilisse puhastusse. Seega vahetult pärast tulekahju nähtavaid kahjustusi hagejate kasutuses olnud eluruumides ei tuvastatud.
200.OÜ Ehituskonsult Grupp ülevaatuse aktist seisuga 18.04.2017 (toimiku 2. kd, lk 85-86) nähtub, et pärast põlengut olid katuse konstruktsioonid seestpoolt kahjustatud ja taastusremondi tegemiseks tuli katuse konstruktsioon täielikult demonteerida. Samuti on aktis märgitud fassaadi osas vajalikud tööd. Sama ettevõtte katusekonstruktsioonide ülevaatuse aktist 29.05.2019 (toimiku 2. kd, lk 3-6, lk 87-89) nähtub, et korrektsete tööde tegemiseks tuli demonteerida kahjustada saanud profiilplekk. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et katusel tuli pärast tulekahju teostada taastamistöid.
201.L. M. ja N. K. on koostanud N. K. Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakti nr 171 (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 53-81). Milline on kummagi ekspertarvamuse koostanud isiku pädevus ning millises valdkonnas tegutsevate ekspertidega tegu on, arvamusest ega teistest tõenditest ei nähtu.
202.Ekspertarvamuses märgitu järgi olid nad külastanud elamu teist korrust ning neile olid esitatud kahjustatud kodused asjad ning olmetehnika. Ekspertarvamuse kohaselt oli tulekahju käigus kannatada saanud kogu teise korruse korter. Kõigis ruumides oli arvamuse koostamise
ajal lämmatav kõrbe- ja suitsulõhn, mistõttu tuli välja vahetada kipsplaadid seintel ja lagedes, keraamilised plaadid seintel ja lagedel, laminaatplaadid, tapeedid ja sisemised uksed. Arvamuses ei ole põhistatud, miks on vaja kõik eeltoodu vahetada ning miks ei olnud võimalik pindu puhastada. Arvamuses puuduvad fotod või muud andmed, milliste alusel saaks tuvastada korteri kahjustuste ulatust.
203.Arvamuse kohaselt oli S. P. esitanud eksperdile nimekirja esemetest, kodutehnikast, mööblist, kosmeetikatarvetest ja toiduainetest kokku 24 022 euro eest. Ekspertarvamuses on ilma põhistusteta märgitud, et plastikust, silikoonist ja kummist tooted, peegliraamid ja maalid on tugeva kõrbelõhnaga, mis pestes ja puhastades ei kao. Miks neid esemeid puhastada ei ole võimalik või kas seda prooviti, arvamusest ei nähtu. Samuti on leitud, et toiduained ja laste mänguasjad olid muutunud toksilisteks, kuid järeldus on jäänud põhistamata.
204.Arvamuse kohaselt ei olnud edaspidi võimalik kasutada võistlustantsu kleite, sest neid ei ole võimalik pesta ega keemiliselt puhastada. Kleitide seisundit ei ole arvamuses kajastatud ning neist ei ole tehtud fotosid, mistõttu on järeldus põhistamata. Eksperdid on ilma põhistusteta leidnud, et tekke, patju, voodilinu ja pesu, samuti diivanikatteid ja kardinaid oli keeruline puhastada, sest neile jääb külge kõrbelõhn. Ka jalanõude ja nahktoodete puhastamist ei ole eksperdid ilma põhistusteta pidanud võimatuks puhastada. Elektriseadmed, olmetehnika ja elektroonika oli ekspertide sõnul töökorras, kuid taas kõrbelõhnaga, mida ei olnud võimalik eemaldada. Ka mööbli puhastamist on eksperdid pidanud võimatuks. Lõppastmes ei ole eksperdid pidanud ühegi eseme puhastamist võimalikuks, sõltumata eseme materjalist. Esemete tegelikke kahjustusi arvamuses kajastatud ei ole.
205.Eksperdid on viidanud keemilise puhastuse ettevõtete Viru Pärl OÜ ja Top Clean Service OÜ spetsialistidega läbi viidud konsultatsioonidele. Konsultatsioonide tulemusi ei ole arvamuses kajastatud ja puuduvad ka andmed selle kohta, kellega tegelikult vesteldi ja milline oli vastavate isikute pädevus. Vastupidiselt ekspertide kategoorilisele hinnangule on arvamusele lisatud Puhastus Keskus OÜ arve. Selle kohaselt on siiski puhastatud mitmeid riideesemeid, patju, tekke ja voodipesu ning puhastamise kulu on loetud kahju hulka. Miks oli nende esemete puhastamine võimalik, ei ole eksperdid selgitanud. Arvamusest ei nähtu ühegi puhastatud eseme kirjeldust, mistõttu ei ole teada, kas esemeid tuli puhastada tulekahju tagajärjel või mõnel muul põhjusel.
206.Kahjustatud esemed kuulusid ekspertide arvates utiliseerimisele 24 022 euro eest ning selles osas on tuginetud üksnes S. P.i koostatud nimekirjale. Arvamuse lisaks nr 3 on kahjustada saanud esemete loetelu koos fotode ja esemete hindadega. Kes või millisel alusel on nimekirja koostanud ja kuidas on tuvastatud esemete hinnad, ei ole võimalik tuvastada. Fotodest ei ole võimalik esemete kahjustusi või kahjustuste ulatust võimalik hinnata. Kas esemete hinna näol oli tegu nende soetamise hinnaga või tegeliku väärtusega, hinnangust järeldada ei ole võimalik.
207.Korteri taastusremondi kulude suuruseks on eksperdid hinnanud 27 729 eurot, tuginedes ilma põhistusteta Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumisele. Arvamusele on vasta hinnapakkumine lisatud, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, millises ulatuses ja millised tööd olid vajalikud kahjustuste kõrvaldamiseks. Sisuliselt on tegemist korteri kui terviku renoveerimistööde tegemiseks koostatud pakkumisega.
208.Kogumis on N. K. Ekspertiisibüroo arvamuses hinnatud kahju suuruseks 61 916,98 eurot, mis lisaks eelmärgitule hõlmas asenduskorteri kasutamise kulu, õhupuhasti hinda, pesemisvahendite hinda ja 13 eseme puhastamise kulu, samuti prügikonteinerite kulu ja transpordikulu. Täiendavate kulude kandmise vajadust ei ole arvamuses põhistatud ning
arvamusele ei ole lisatud ühtegi tõendit mõne kulu kandmise kohta. Hagejad ei ole asenduskorteri üürimise ja sellise kulu kandmise vajaduse tõendamiseks täiendavalt esitanud ühtegi tõendit. Vande all ütlusi andnud hageja K. P. kinnitas, et ta elas pärast tulekahju hoopis koos õega peresõprade juures (toimiku 3. kd, lk 137 pöördel). T. T. kinnitas, et hagejatele pakuti võimalust elada kostjate juures (toimiku 3. kd, lk 135). Arvamuse koostamise eest esitas N. K. Ekspertiisibüroo hagejale O. P.ile arve summas 720 eurot (toimiku 1. kd, lk 29 pöördel).
209.Kohus leiab, et N. K. Ekspertiisibüroo arvamus ei tõenda hagejatele tekkinud kahju suurust, et kõik selles toodud väited on jäänud põhistamata. Puuduvad andmed arvamuse koostanud isikute pädevuse kohta. Asjas kogutud teised tõendid tõendavad, et N. K. Ekspertiisibüroo arvamuses tehtud järeldused ja antud hinnangud ei saa olla tõele vastavad. Kuna arvamus ei tõenda usaldusväärselt tekkinud kahju suurust, ei kuulu kohtu hinnangul kahjuna hüvitamisele ka selle arvamuse koostamise kulu.
210.Kostjad esitasid kohtule 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ koostatud eksperthinnangu (toimiku 2. kd, lk 53-77), milles on elamu üle vaadatud seisuga 10.07.2018. Eksperthinnangule lisatud fotodest saab järeldada, et elamu teine korrus on täielikult renoveeritus ja kasutuskõlblik. Kas kasutatud seina- ja põrandamaterjalid olid samad, mis enne põlengut, fotodest siiski järeldada ei ole võimalik. Küll aga saab järeldada, et korteri renoveerimistööd olid täielikult lõpetatud. Korteri renoveerimise tegelike kulude kohta hagejad kohtule tõendeid ei esitanud. Hagejad väitsid menetluse käigus, et neil kulus tööde tegemisele 14 640,50 eurot. Järelikult on isegi hagejate endi väidete kohaselt korteri täieliku renoveerimise kulu oluliselt väiksem N. K. Ekspertiisibüroo arvamuses märgitust.
211.Riiklikult tunnustatud eksperdi T. R.a arvamusest (koos lisadega toimiku 3. kd, lk 1-49) nähtub, et pärast tulekahju olid katuse viilualuse osa müüritise välispinnal tuvastatavad vaid üksikud tahmakahjustused. Ekspert on märkinud, et põlemisel tekkinud tahma tungimine siseruumidesse läbi müüritise oli ebatõenäoline. Tahmakahjustused olid ka tuuletõkkeplaatidel, mida ekspert toimivateks ei pidanud ning mis tuli asendada. Tulekahju kustutustööde käigus olid hävinud teise korruse otsaseina fassaadiplaadid, tuuletõkkeplaadid, puitkarkass, soojustus ja katuse räästalauad. Need kahjustused olid kõrvaldatud 2017. aastal. Seega ei saanud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt hagejate korterile tekkida selliseid kahjustusi, nagu väitsid hagejad N. K. Ekspertiisibüroo arvamuse alusel.
212.Ekspert osundas, et talle esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik teaduslikult vastata küsimusele, kas ja millises ulatuses tungisid suitsugaasid, tahm ja tuhk teise korruse siseruumidesse. Puudusid fotod, siseõhu mõõdistused ja muud uuringud. Ekspert selgitas, et hagiavalduses viidatud kõrbelõhn saab tekkida ainult otsese põlemise tagajärjel materjalide söestumisel. Inimese tajutav kõrbelõhn võib olla pindadele ladestunud tahma lõhn, kuid vingugaas sisepindadel ja esemetel püsivaid muutusi ei põhjusta. Ekspert osundas, et tuulutamisel suitsulõhn üldreeglina kaob. Tuule tõttu pidas ekspert võimalkuks vaid teatud väikese koguse suitsuga kaasneva tahma ladestumist tulekahju tsooniga piirnevates ruumides ehk magamistoas, wc-vannitoas ning garderoobis.
213.Võimalikku ladestunud tahma ei saanud eemaldada siledatelt keraamilistelt ja plastikpindadelt (klinkerplaadid, kraanikausid, vann) ning kroomitud pindadelt (segistid). Samas viitas ekspert, et hoone teise korruse rõdu välisust ja akent, pesuruumi ja elutoa katuseaknaid ei olnud asendatud, millest tulenevalt need olulisi kahjustusi ei saanud. Kuna need avatäited paiknesid tulekahju aktiivtsoonis, järeldas ekspert, et põlemise- ja tahmakahjustusi olla ei saanud ja tahma levik kogu teise korruse ulatuses ei olnud võimalik.
214.Vajalikeks kuludeks tulekahju kahjustuste taastamisel luges ekspert juurdeehituse SBS katusekatte lammutamist ja asendamist projektijärgse profiilplekiga, hoone viilkatuse plekist katusekatte asendamist, hoone otsaseina kahjustunud karkassi, soojustuse ja katte lammutamist ning taastamist ja teise korruse tulekahju tsooniga vahetus läheduses olevate ruumide suitsu- ja tahmakahjustuste likvideerimine. Viimase osas rõhutas ekspert uuesti, et kahjustuste leviku tuvastamiseks fotod ja dokumendid puuduvad. Põhjendatud likvideerimiskulude kogumaksumuseks hindas ekspert 21 132 eurot.
215.Ekspert T. R. juhtis tähelepanu N. K. ja L. M. koostatud aktis tehtud ekslikele järeldustele. Ekslik oli järeldus katuse puitkonstruktsioonide põlemise kohta, sest puitkonstruktsioonid tegelikult ei põlenud. Arvamuses toodud järeldused kõigi teise korruse eluruumide kahjustamise kohta olid alusetud, sest viidatud ei olnud mistahes dokumentidele, mille alusel oleks saanud hinnata kõrbe- ja suitsulõhna olemasolu. Ekspert rõhutas, et kõrbelõhn siseruumides saab 7 kuud pärast tulekahju olla ainult ehitise söestunud siseosade olemasolul või tahmunud sisepindade ja esemete olemasolul, kuid selliste esemete ja pindade olemasolu kohta tõendeid esitatud ei olnud. Ekspert osundas, et 7 kuud pärast põlengut oleks kõrbe- ja suitsulõhna saanud tuvastada õhu keemiliste uuringute kaudu, kuid neid ei tehtud.
216.L. M.l ja N. K.l puudus ehituse auditi tegemiseks ning ehituse maksumuse hindamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kutsetunnistus. Nende kirjeldusi tulekahjujärgsete kahjustuste kohta pidas ekspert ebausaldusväärseteks. Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumise alusel tegelikult töid ei teostatud. T. R. märkis, et pärast tulekahju on toiminud teise korruse ümberplaneerimine ja mitmed ruumid on muutnud asukohti. Ruumide ümberehitustööd ei olnud seotud tulekahju kahjustuste likvideerimisega. Ekspert pidas ebatõenäoliseks ladestunud tahma mittepuhastavust siledatel keraamilistel – ja plastikpindadel ja kroomitud pindadel. Katete demonteerimist wc-s ja vannitoas ei pidanud ekspert põhjendatuks.
217.Erinevalt Medeo Ehitus OÜ hinnapakkumises märgitust pidas T. R. kogu katusekatte asendamise asemel vajalikuks vaid 63 m2 plekk-katuse asendamist. Ekspert hindas kostjate kulusid töödele olid 11 635,02 euro suuruseks. Kuigi kostjad ise hindasid põhjendatud kulude suuruseks 13 078,21 eurot, loeb kohus põhjendatuks ekspertarvamuses märgitud summa. Kulude kandmist on kostjad tõendanud Archouse OÜ koostatud hinnapakkumise (toimiku 2. kd, lk 15, lk 84) ja arvega (toimiku 2. kd, lk 117), Skobastel OÜ kalkulatsiooni (toimiku 2. kd, lk 83), Skobasteel OÜ-le tehtud maksetega (toimiku 2. kd, lk 81- lk 82, lk 119-120), tööde fotodega (toimiku 2. kd, lk 113-116) ning DiAnna Ehitus OÜ hinnapakkumisega (toimiku 2. kd, lk 118).
218.Hageja O. P.i ja ERGO Insurance SE vahel sõlmitud kompromisslepingust 17.12.2019 (toimiku 2. kd, lk 39-40) nähtub, et kindlustusandja otsustas maksta kahjujuhtumist tekkinud kahju hüvitamiseks 11 000 eurot. Hageja võttis ka omaks hüvitise maksmise, mistõttu tuleks saadud hüvitise summa hagejatele tegelikult tekkinud kahjust maha arvestada.
219.26.09.2021 koostas ekspert T. R. kirjalikud vastused poolte täiendavatele küsimustele (toimiku 3. kd, lk 108-116). Ekspert rõhutas, et vaatamata tema täiendavate tõendite ja dokumentide taotlusele pooled neid talle ei esitanud. Siseruumide ehitustehnilise seisundi ja kahjustuste liigi ning ulatuse kohta ei esitatud eksperdile ühtegi tõendit. Ilma kahjustuste liigi ja ulatuse tuvastamiseta ei olnud kahjustuste likvideerimiseks vajalike kulude ulatuse määramine teaduslikult võimalik.
220.Ekspert selgitas uuesti, et N. K. Ekspertiisibüroo OÜ arvamuse koostanud isikutel puudus
pädevus ehitusliku auditi koostamiseks. Viis aastat pärast tulekahju toimumist puudusid T. R.l võimalused tuvastada tulekahju kahjustuste ulatust ja liiki. Ekspert jäi oma väite juurde, et tulekahju toimumise ajal olid aknad ja uksed suletud. Samuti puudus eksperdi hinnangul päästjatel objektiivne vajadus hoonesse siseneda, kui tulekolle asus väljaspool hoonet.
221.Vingugaasi lõhna puudutavale küsimusele vastates selgitas ekspert, et vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas, mis ei põhjusta ruumide sisepindadel ja esemetel püsivaid muutusi. Suitsugaaside eemaldamisel ruumidest tuulutamise läbi suitsulõhn reeglina kaob. Kõrbelõhn saab tekkida vaid otsese põlemise tagajärjel materjalide söestumisel. Lisaks selgitas ekspert, et ta lähtus magamistoa ja garderoobi kahjustuste ulatuse ning maksumuse hindamisel suitsu- ja tahmakahjustuste oletuslikust tsoonist, sest dokumente talle ei esitatud. Hoolimata tuule suunast võisid suitsugaasid imbuda läbi piirete ebatiheduste siseruumidesse. Ekspert selgitas, et taastamiskulud hinnatakse alati keskmisi ehitushindu arvestades.
222.27.09.2021 istungil ütlusi andes jäi T. R. (toimiku 3. kd, lk 136 pöördel – 137) kirjalike täiendavate selgituste juurde. Vingugaasist tema sõnul jälgi ei jäänud ja tahma sai ära puhastada. Sisemistest ruumidest ei olnud eksperdile esitatud ühtegi fotot ja seetõttu ei saanud ta hinnata, millised olid sisepinnad. Kõrbelõhn oleks saanud tekkida ainult materjalide söestumisel. Esemetest tehtud fotod N. K. arvamuses olid must-valged ja neist ei nähtunud esemete seisundit. Teadmata oli fotode tegemise kohta. T. R. välistas, et ajal, kui L. M. käis ruume üle vaatamas, oli seal tugev kõrbelõhn, sest ruumides sees põlengut ei olnud. Ekspert selgitas, et pindade puhastamise võimalikkus sõltus sellest, milliste pindadega tegemist oli. Värvi oleks saanud puhtaks pesta. Samuti selgitas ekspert, et tavaliselt kustutatakse tulekahju maalt ja üles ruumidesse minnakse vaid erandjuhul. Seega ei saanud põhjendatud olla hagejate menetluse käigus esitatud väide, et tuld kustutati korterist seest.
223.27.09.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud tuleohutuse ekspert T. R. (toimiku 3. kd, lk 135 pöördel – 136) rõhutas, et põlemine toimus väljaspool tubade seinu. Esimese korruse ruumides, kuhu eksperdil minna lubati, tugevat kõrbelõhna ei olnud. Ekspert selgitas, et lõhn aja jooksul haihtub. Ekspert kinnitas, et kuna siseruumides põlengut ei olnud, sai seal olla ainult hõre suits, millega seoses tekkis tolmukord.
224.27.09.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud L. M. (toimiku 3. kd, lk 134 pöördel -135) ei osanud kohtule selgitada, milline pädevus tal eksperdina on. Tema väidete järgi oli tal ehitustööde alane pädevus, mida tõendav dokument pidi asuma N. K. Ekspertiisibüroos. Samas ei osanud L. M. isegi üldsõnaliselt selgitada, milline tema pädevus on ja millist dokumenti ta silmas peab, mistõttu ei pea kohus tema ütlusi pädevuse osas usaldusväärseteks. Ühestki asjas kogutud tõendist ei saa järeldada L. M.l mistahes valdkonnas eksperdi või asjatundja pädevuse olemasolu.
225.L. M. ütluste kohaselt oli ruumides kõik tahmaga kaetud ja musta värvi ning ruumides oli vänge lõhn, mis oli eriti tugev kapi ja vannitoas. Samas ta möönis, et ülevaatuse ajaks ei olnud keegi tahma koristanud. Vahendid, mis pidid lõhna ära võtma, tema sõnul seda ei teinud, kuid antud järeldus ei ole kooskõlas ekspertarvamuses märgituga, millest ei nähtu, et mõningaid vahendeid oleks pindade puhastamisel ja lõhna eemaldamisel edutult kasutatud. Samuti väitis L. M., et esemeid ei saanud puhastada, mis olevat „ametlik arvamus“ ja selle kohta võeti arvamus kompetentsetelt ettevõtetelt. N. K. Ekspertiisibüroo arvamusele neid seisukohti lisatud ei ole.
226.Esemete hinnad olevat tema sõnul saadud „second hand turult“ ja „erinevatest kohtadest“ ning spetsialistidele päringuid ei tehtud, kuid neid ütlusi peab kohus ebausutavaks. L. M. väitis
istungil, et koostas esemete nimekirja N. K. näpunäidete alusel, mis on aga vastuolus ekspertarvamuses märgituga, kus on toodud, et esemete nimekirja esitas hageja S. P.. Kokkuvõttes ei tõenda L. M. ütlused usaldusväärselt seda, et N. K. ekspertarvamus oleks koostatud põhjendatult ja usaldusväärselt ning et koostajad oleksid omanud mõnes valdkonnas eksperdi pädevust.
227.Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei loe kohus tõendatuteks hagejate väiteid, et tulekahju tagajärjel muutus kogu nende korter täielikult elamiskõlbmatuteks suitsugaaside ja kõrbelõhna tõttu. Riiklikult tunnustatud ekspertide arvamuste järgi ei saanud see võimalik. Objektiivseid tõendeid hagejad esitanud ei ole ning N. K. Ekspertiisibüroo koostatud arvamus seda ei tõendada. Hagejate väited kahju suuruse, sealhulgas esemete kahjustamisest ja muude kulude kandmise vajadusest lähtuvalt on tõendamata, sest N. K. Ekspertiisibüroo arvamus nende kulude kandmise vajalikkust ja suurust usaldusväärselt ei tõenda.
228.T. R.a arvamuse alusel loeb kohus tõendatuks, et põlengu tagajärjel tekkis kogukahju summas 21 132 eurot. Kuna kindlustusandja on kahju hüvitamiseks tasunud 11 000 eurot, on tegeliku kahju suurus 10 132 eurot. T. R. arvamuse järgi on kostjad ise teinud põhjendatud taastamistöid 11 635,02 euro eest ning järelikult on kõik vajalikud kulud tulekahju tagajärgede likvideerimiseks juba kantud.
229.Hageja S. P.i varalise kahju nõue 51 636,98 euro väljamõistmiseks kostjalt A. L.ilt tuleb jätta rahuldamata, sest see nõue on tõendamata. Kostja K. L. vastu esitatud sama nõue tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et kostja K. L. ei vastuta kahju tekkimise eest. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja varalise kahju hüvitamise nõude, tuleb jätta rahuldamata ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3576,39 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Hagejate mittevaralise kahju nõuded
230.Iga hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju nõude kohtu õiglasel äranägemisel. Kõik hagejad said suitsu sissehingamise tõttu tervisekahjustusi ja vajasid haiglaravi. Kostjate tõttu jäid hagejad ilma kindlustushüvitisest, sest kostjad rikkusid tuletööde nõudeid. Hagejatel tekkis stress, sest nad pidid kolima üürikorterisse ning nende isiklikud asjad said kahjustada. Pere eelarve muutus pingeliseks. Eriti kannatas K. P., kes pidi tulekahju tõttu loobuma võistlustantsuga tegelemisest, sest tulekahjus said tema kleidid kannatada. Kleitide osas oli hagejal eriline huvi VÕS § 134 lg 4 mõistes. Kostjad vaidlesid nõudele vastu ja leidsid, et K. P. ei lõpetanud võistlustantsuga tegelemist tulekahju tõttu.
231.Kohus esmalt leiab, et kumbki kostjatest ei ole otseselt tulekahju ega hagejate tervisekahjustusi põhjustanud, mistõttu ei saa kumbki neist vastutada hagejate ees VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. Hagejatele tervisekahjustuste tekkimine oli põhjuslikus seoses tuletööde nõuete rikkumisega, mille eest vastutab ainult kostja A. L.. Hagejate mittevaralise kahju nõuded kostja K. L. vastu tuleb jätta rahuldamata.
232.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lõikest 4, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige
isiklike põhjuste tõttu.
233.Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kõiki asjaolusid, milliste esinemisega nad mittevaralise kahju nõude sidusid. Hagejad ei ole tõendanud korteri täielikku hävimist, vajadust kolida üürikorterisse ega koduste esemete täielikku hävimist. Hagejate viidatud pettumus kindlustusandja tasutud hüvitise suuruse osas ei ole hinnatav sellise isikuõigusena, mille tõttu saaks mittevaralise kahju hüvitist välja mõista.
234.Hagejate väited, milliste kohaselt ei saanud K. P. jätkata võistlustantsuga tegelemist kleitide hävimise tõttu, ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud antud hageja eriline huvi nende kleitide vastu VÕS § 134 lg 4 mõistes. 27.09.2021 istungil tunnistajana ütlusi andnud T. T. (toimiku 3. kd, lk 135) kinnitas, et tema lapselaps K. P. lõpetas võistlustantsuga tegelemise enne tulekahju toimumist 2015. aastal. Võistlustantsuga tegelemise lõpetamine ei olnud seotud tulekahjuga, vaid partneri puudumisega.
235.27.09.2021 istungil vande all ütlusi andnud hageja K. P. (toimiku 3. kd, lk 137-138) avaldas, et tulekahju käigus said rikutud tema magamistoas asunud võistlustantsu kleidid ja neid ei saanud enam kasutada. Samas ta nõustus, et käis viimati võistlustel 2015. aastal, kuigi jätkas treeningutega. Kuna ta partnerit ei leidnud, lõpetas ta võistlustantsuga tegelemise pärast tulekahju.
236.K. P. sõnul oli kleidid talle teinud tema ema S. P.. Kleitidel oli tunda lõhna ja neid ei saanud keemilisse puhastusse viia. Millal olid kleidid tehtud, ta öelda ei osand. Uued kleidid tehakse tema sõnul iga aasta või kahe järel. Hageja arvates oleks kleite saanud edasi müüa. 2016. aastal hageja võistlustel ei käinud. Trenni tegemiseks kleidid vajalikud ei olnud. Kui hageja oleks leidnud uue partneri, oleks ta pidanud ostma uued kleidid.
237.Seega ei tõenda ükski asjas kogutud tõend, et hageja pidi võistlustantsuga tegelemise lõpetama kleitide puudumise tõttu. Ühtlasi ei olnud hagejal kleitidega ka isiklikku emotsionaalset sidet, vaid pigem oli tegu esemetega, mida oleks saanud tulu teenimise eesmärgil müüa.
238.Küll aga nõustub kohus, et asjas kogutud tõendid tõendavad hagejatel tervisekahjustuste tekkimist. Vande all ütlusi andnud K. P. kinnitas, et viidi pärast tulekahju EMOsse, kus talle pandi hapnikumask. Hagejal hakkas ninast tugevalt verd jooksma. Pingelise koduse olukorra pärast pidi hageja hiljem pöörduma kooli psühholoogi juurde.
239.K. P.i epikriis (toimiku 1. kd, lk 32 pöördel – 33) kinnitab, et ta toimetati kiirabiga IdaTallinna Keskhaiglasse, kus tal tuvastati vingugaasi toksiline toime. Sarnaselt teise hagejaga kaebas ta pearingluse ja kurgus oleva kipituse üle. Trauma tunnuseid tal ei esinenud ning patsient lubati koju rahuldavas üldseisundis. Tallinna Humanitaargümnaasiumi psühholoogi 19.10.2017 vastusest hagejate esindaja päringule (toimiku 1. kd, lk 39) nähtub, et K. P. oli tema poole pöördunud ajavahemikul 22.10.2016 kuni vastuse koostamiseni kahel korral. Mõlemal korral kaebas ta oma psüühilise seisundi üle, mis oli seotud tulekahjuga ja selle tõttu toimunud isiklike asjade kaotuse, ebamugavate elutingimuste ja pereliikmete stressiga.
240.T. P.i epikriisist (toimiku 1. kd, lk 31-32) nähtub, et ta viidi kiirabiga Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus tuvastati põhidiagnoosina vingugaasi toksiline toime. Haiglasse saabumisel kaebas hageja kipitust kurgus ja pearinglust. Trauma tunnuseid tal ei esinenud ja õhupuuduse üle ta ei kaevanud. Patsient lubati koju rahuldavas üldseisundis.
241.D. P.i (toimiku 1. kd, lk 34-36) epikriisist nähtub, et ta toodi Tallinna Lastehaiglasse kiirabiga ning ka tema diagnoosiks oli vingugaasi toksiline toime. Lapsele ja lapse emale anti lisahapnikku. Lapse ema ei kaevanud iivelduse ega peavalu üle. Järgmisel päeval oli ema ja lapse seisund rahuldav ja nad loeti paranenuks. O. P.i epikriis (toimiku 1. kd, lk 36 pöördel – 38) tõendab, et ta viidi kiirabiga Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ning ta kaebas pearinglust, iiveldust ja oli oksendanud. Hapnikuraviga tema seisund paranes. Patsient lasi rahuldavas üldseisundis koju.
242.Seega said kõik hagejad tervisekahjustusi ja vajasid lühiajalist haiglaravi. Pikaajalisemad üleelamised olid hagejal K. P.il, kes vajas keerulise olukorra ning üleelamiste tõttu psühholoogi abi. Seetõttu leiab kohus, et hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kostja A. L.i vastu kuuluvad rahuldamisele.
243.Kohus leiab, et hagejate tervisekahjustused ei olnud rasked ega pikaajalised. Kohtupraktikast aastatel 2014–2016 nähtub, et väiksemate ja lühiajaliste vigastuste korral väljamõistetud hüvitised tsiviilasjades jäid vahemikku 100–1500 eurot. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja S. P.i, O. P.i, T. P.i ja D. P.i kasuks tuleb kostjalt A. L.ilt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Hageja K. P.i kasuks tuleb tema suuremaid üleelamisi arvestades välja mõista kostjalt A. L.ilt mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Menetluskulud
244.Käesolevas asjas olid esitatud kostjate vastu varalise ja mittevaralise kahju nõuded. Kuna kõik hagejate nõuded kostja K. L. vastu jäid rahuldamata, tuleb antud kostja menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostja A. L.i vastu esitatud mittevaralise nõude kohus rahuldas, kuid jättis rahuldamata rahalise nõude. Kohtu hinnangul on kostja A. L.i vastu esitatud nõude puhul tegemist olukorraga, mis on võrreldav hagi osalise rahuldamisega.
245.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagejate menetluskulud tuleb jätta hagejate endi kanda ja kostja A. L.i kulud tema enda kanda.
246.Menetluskuludena palusid kostjad välja mõista kulud õigusabile tunnitasuga 120 eurot. Kohus peab antud tunnitasu mõistlikuks, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Kohus ei nõustu hagejate etteheidetega kostjate menetluskulude usaldusväärsusele, sest hagejate etteheited ei ole põhjendatud ning nende alusel puudub kohtul alus kahelda kostjatel õigusabi tasumise kohustuse tekkimises. Menetluskulude suuruse hindamisel ei oma tähtsust see, kas kostjad on tegelikult kulud kandnud või mitte.
247.Kostjad on menetluskulude taotluse esitamisel toonud vaid algse vastuse osas eraldi välja kulu kummagi kostja vastuse koostamiseks. Edasises menetluses esitasid kostjad ühiseid menetlusdokumente. Kohus leiab, et kostjate esindaja ajakulu toimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks on mõistlik ja põhjendatud. Kogu ajaline kulu oli 45,5 tundi, millest eraldiseisvalt kulus kostja K. L. vastuse koostamiseks 4 tundi ja kostja A. L.i vastuse koostamiseks 3 tundi. Ühine ajakulu oli järelikult 45,5 – 7 = 38,5 tundi.
248.Kohus leiab, et kostja K. L. esindamiseks vajalik õigusabi maht oli järelikult 38,5 h : 2 = 19,25 tundi + 4 tundi = 23,25 tundi. Kostja K. L. põhjendatud õigusabikulu oli seega 2790 eurot.
Lisaks tasusid kostjad 50 eurot riigilõivu, 320 eurot ekspertiisitasu ja 108 eurot põlengujärgse ülevaatuse eest ehk kokku 478 eurot, millest pool on 239 eurot. Kokku on kostja K. L. menetluskulud 2790 eurot + 239 eurot = 3029 eurot. Hagejatelt tuleb solidaarselt kostja K. L. kasuks menetluskuludena välja mõista 3029 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejatelt välja mõista viivis menetluskuludelt 3029 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.11.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.