2-21-6226/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

11.Kohustada D. J.t esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne. Määrus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile menetlusabi andmise osas ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4). Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 30.06.2021 määrusega kuulutati välja D. J. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 06.10.2021 kinnitas kohus pankrotimenetluses lõpliku võlausaldajate nimekirja. 27.10.2021 esitatud taotluses palub haldur lõpetada D. J. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada ja määrata pankrotihalduri tasu summas 871.20 eurot (sh käibemaks); määrata võlgnikule menetlusabi, s.o hüvitada riigi vahenditest 871.20 eurot (sh käibemaks) TsMS § 183 lg 2 alusel; algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. D. J. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Haldur on esitanud järgneva aruande.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga 30.06.2021 oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 18.71 eurot. Nimetatud seis on menetluse kestel muutunud, kuna võlgnikule on laekunud toimetulekutoetusi igakuuliselt Sillamäe Linnavalitsuselt ning oktoobris 2021 tasemeõppe toetus Eesti Töötukassalt. Nimetatud summadele ei saa TMS § 131 kohaselt sissenõuet pöörata. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu ja kulud) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku summas 871.20 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo oli 08.06.2021 seisuga 2 173,096 xxxx 100 osakut ja 515,570 xxxx 60 osakut. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Seega ei saa ka pensionifondi osakuid või nende eest saadavat raha arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on täisosanik Xxxx usaldusühingus (RK xxxx), milline on alates oktoobrist 2019 likvideerimisel. Pankrotihaldur hindab võlgniku osaluse väärtuseks 0.00 eurot. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk

I ja III järgu nõuded puuduvad PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et D. J.le kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik võtnud erinevaid laene ja seoses töötasu vähenemisega muutus laenude tagasimaksmine võimatuks. Laene võttis võlgnik elamiseks ja toidu ostmiseks. Uute laenudega refinantseeris varasemaid laene. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Võlgnik on laenude võtmisel üle hinnanud oma võimekust neid tagastada. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (laenude võtmine olukorras kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2020 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 alusel. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 13.07.2021 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu

haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Samas sätestab PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. Kuna antud menetluses pankrotivara puudub, siis PankrS § 65 lg 11 ja lg 12 kohaselt kuuluks kohaldamisele PankrS § 23 lg 2 kohaselt nö ajatasu (tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg). Samuti on riigi vahenditest hüvitatava tasu määramine ajapõhine, kuna 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66.00 eurot ilma käibemaksuta. Eelnevast tulenevalt teatas pankrotihaldur, et pankrotimenetluse läbiviimisel pankrotihalduri ülesannete täitmiseks (sh menetlusdokumentide koostamine, suhtlus võlausaldajatega, võlgnikuga, krediidiasutustega, vms) on ta kogumis täitnud ülesandeid ajalises mahus vähemalt 15 tundi. Arvestades võlgniku sissetulekute laadi (sotsiaaltoetus, töötukassa maksed) ei ole põhjendatud halduri tasu jätmine ei osaliselt ega täielikult võlgniku kanda. Samas kuna haldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis ei taotle haldur tasu määramist 15 tunni eest vaid 11 tunni eest, mis teeb kogumis 726.00 eurot (11 t x 66.00 eurot), millele lisandub käibemaks. Nimetatud jääb PankrS ja TsMS sätestatud piirmääradesse. Tulenevalt eeltoodust taotleb pankrotihaldur tema tasu määramist 11 tunni eest ja selle hüvitamist riigi vahenditest summas 726.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et halduri tasu ja menetlusabi taotlused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 28.10.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus määrab ja kinnitab seega pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri tasu summas 871.20 eurot (sh käibemaks), tasu tuleb jätta D. J. kanda. Kohus annab aga eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 871.20 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Haldur ei ole