Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Ajutise halduri kogutud andmetel kuuvad võlgnikule järgnevad pangakontod: L P AS-i konto XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 14.06.2021 oli 0.00 eurot; S AS-i konto XXX (arvelduskonto), kontojääk seisuga 14.06.2021 oli 18.71 eurot, (broneering 14.08 eurot, kaardi teenustasud), konto arestitud erinevate kohtutäiturite poolt. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 14.06.2021 summas 18.71 eurot. Samas ei saa nimetatut summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 08.06.2021 seisuga 2 173,096 S P K 100 osakut ja 515,570 S P K 60 osakut. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Seega ei saa ka pensionifondi osakuid või nende eest saadavat raha arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on täisosanik L s s usaldusühingus (RK XXX), milline on alates oktoobrist 2019 likvideerimisel. Ajutine pankrotihaldur hindab võlgniku osaluse väärtuseks aruande koostamise ajal 0.00 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Võlgnik on töötu ja elab ema juures. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt toimetulekutoetus, milline on kuni 200.00 eurot kuus. Võlgniku pangakontode andmetest ei nähtu, et ta saaks töötutoetust. Ajutine haldur hindab seega võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot. Võlgniku suhtes toibub 4 täitemenetlust. Võlgnikul pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 13 305.84 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 13 305.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik võtnud erinevaid laene ja seoses töötasu vähenemisega muutus laenude tagasimaksmine võimatuks. Laene võttis võlgnik elamiseks ja toidu ostmiseks. Uute laenudega refinantseeris varasemaid laene. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu. Võlgnik on laenude võtmisel üle hinnanud oma võimekust neid tagastada. Käesoleval ajal võlgnikul puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal ka võimalus täita oma kohustusi.

Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul sissetulekute puudumine. Samas on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (laenude võtmine olukorras kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2020 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd 5 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 550.00 eurot (lisandub käibemaks 110.00 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema poolt kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 550.00 eurot (lisandub käibemaks 110.00 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva

seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu summas 330.00 eurot, millele lisandub käibemaks 66.00 eurot, hüvitamist riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja lg 51. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 330.00 eurot (lisandub käibemaks 66.00 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 264.00 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.