3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 15.11.2018 krediitkaardi lepingu nr xxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale maksekaardi ning avas kostjale esmase laenulimiidi, summas 1500 eurot. Kostja aktiveeris maksekaardi 03.12.2018, millega loeti hageja ja kostja vaheline leping sõlmituks. Kostja kohustus laenuna kasutusse võetud summadelt tasuma hagejale intressi, suurusega 3,5 % kuus ehk 42 % aastas. Kostja asus hageja poolt võimaldatud laenulimiiti kasutama.
2.Lepingu p 6.1. kohaselt kohustus hageja esitama kostjale kui kaardivaldajale igakuiselt maksekorralduse, milles on näidatud eelneva kuu jooksul tehtud ostud ja muud toimingud ning konto saldo kuu alguses ja lõpus ning kaardi valdaja poolt tasumisele kuuluv summa. Hageja on lepingu p 6.1. alusel esitanud kostjale 26 maksekorraldust. Kostja on hagejale tasunud vaid kahekümne ühes esimeses (esitatud perioodil jaanuar 2019 - september 2020) maksekorralduses märgitud summad kokku 1 361,06 eurot. Viie maksekorralduse (esitatud perioodil oktoobris 2020 - veebruar 2021) alusel tasumisele kuuluvad summad on kostja poolt hagejale tasumata.
3.Krediitkaardi lepingu tingimuste punkti 4.3. alusel on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kulusid, mis on ette nähtud hageja veebilehel asuvas hinnakirjas. Hageja hinnakirja kohaselt on võlateatise edastamise tasu 5 eurot. Hageja on edastanud kostjale lepingu eest kuus teadet. 13.11.2020 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 19.11.2020.a. saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot, 13.12.2020 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 22.12.2020 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot, 13.01.2021 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot ja 19.01.2021 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.
4.Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingust tulenevaid maksekohustusi ega reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele, saatis hageja 22.02.2021 kostjale kirja, millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 08.03.2021 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna hageja poolt 22.02.2021 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes leping 08.03.2021 hageja-poolse ülesütlemisega.
5.Kostja tagastamata põhivõla jääk 21.05.2021 seisuga on 1498 eurot 97 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 3,5% kuus ehk suurusega 42% aastas, perioodi 01.09.2020 - 08.03.2021 eest, suurusega 241 eurot 29 senti. Kuude lõikes arvestatud intresside suurused nähtuvad hageja poolt koostatud maksekorraldustest ja need on kokku tasumata 241,29 euro ulatuses.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1755 eurot 26 senti, millest 1498 eurot 97 senti moodustab põhivõlg, 241 eurot 29 senti intress ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. 07.11.2020 esitasid abikaasad M. H. ja A K ühise avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Nimetatud avaldus oli esitatud M. H. ja A K kõikide võlgade, sh käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude, ümberkujundamiseks. A K ja M. H. ainult põhivõlgnevuste summa moodustab ca 65 000 eurot. Väärtuslik vara nendel seejuures puudub. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 15.11.2018 krediitkaardi lepingu nr xxxx (dtl 27-29), mille alusel hageja väljastas kostjale maksekaardi ning avas kostjale esmase laenulimiidi, summas 1500 eurot. Kostja aktiveeris maksekaardi 03.12.2018, millega loeti hageja ja kostja vaheline leping sõlmituks. Kostja kohustus laenuna kasutusse võetud summadelt tasuma hagejale intressi, suurusega 3,5 % kuus ehk 42 % aastas. Kostja asus hageja poolt võimaldatud laenulimiiti kasutama.
10.Hageja on lepingu p 6.1. alusel esitanud kostjale 26 maksekorraldust (dtl 38-93). Kostja on hagejale tasunud vaid kahekümne ühes maksekorralduses märgitud summad kokku 1361,06 eurot. Viie maksekorralduse (esitatud perioodil oktoobris 2020 - veebruar 2021) alusel tasumisele kuuluvad summad on kostja poolt hagejale tasumata.
11.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1755,26 eurot, millest 1498,97 eurot moodustab põhivõlg, 241,29 eurot intress ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja on maksejõuetu.
12.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et hageja võimaldas kostjale 15.11.2018 krediitkaardi lepingu nr xxxx alusel krediidi kasutamist, kuid kostja on jätnud selle 1498,97 euro ulatuses tagastamata.
13.Hageja esitas kostjale maksekorraldused, kuid perioodil oktoober 2020 - veebruar 2021 esitatud maksekorraldused on jäänud kostja poolt tasumata. Hageja edastas kostjale 22.02.2021 kirjaga 15.11.2018 lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 101), millega andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu on 15.11.2018 leping alates 08.03.2021 ülesütlemisega lõppenud. Alus lepingu ülesütlemiseks tulenes lepingu punktidest 10.3. ja 10.4.
14.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning kuna kostja on jätnud oma kohustuse täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1498,97 eurot. Kostja ei ole põhivõlgnevuse suurust ega kujunemist vaidlustanud.
15.Seoses kostja vastuväidetaga, et kostjal ei olnud võimalik võlgnevust tagastada, kuna kostja on maksejõuetu, märgib kohus, et kostja vastuväide ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata. Pankrotiseaduse § 43 lg 2 kohaselt oleks kohtul võimalik hageja nõue jätta läbivaatamata üksnes juhul, kui kostja suhtes oleks pankrot välja kuulutatud, kuid kostja ei ole esitanud kohtulahendit, millest vastav asjaolu ilmneks.
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääraks 42% aastas ehk 3,5% kuus. Lepingu p 4.1. kohaselt tasub kaardi valdaja krediidi kasutamise eest intressi vastavalt aktsiaseltsi poolt kehtestatud hinnakirjale maksekorralduses näidatud tähtpäevadel. Intressi arvestamisel lähtub aktsiaselts 365päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kuus. Intressi arvestus algab tehingu või toimingu tegemise 16 (kuueteistkümnendast) päevast. Hageja palub kostjalt intressi välja mõista perioodil 01.09.2020-08.03.2021 summas 241,29 eurot. Intresside suurused nähtuvad hageja poolt koostatud ja kostjale esitatud maksekorraldustest. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 397 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress summas 241,29 eurot. Intressivõlgnevuse kujunemine on kajastatud hageja esitatud tabelis (dtl 22-23). Kostja ei ole intressivõlgnevuse suurusele ega arvutuskäigule vastu vaielnud.
17.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on kostjale lepingu kehtivuse ajal saatnud 3 tasulist kirja (dtl 95, 97, 99), mille eest hagejal on õigus nõuda 15 eurot hüvitist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista meeldetuletuskirjadega seotud sissenõudmiskulud summas 15 eurot hageja kasuks.
18.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 1755,26 eurot, millest 1498,97 eurot moodustab põhivõlg, 241,29 eurot intress ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 1 755,26 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.