Vector GmbH hagi D Ki, V Hi, M Vi vastu 6500 euro ja viivise nõudes
Hagihind
7020 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Vector GmbH, registrikood: HRB79312, asukoht: Lindenstrabe 48-52, Düsselforf, 40233, e-post: xxx, Hageja esindaja: Advokaat Aleksei Vassiljev, Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Jõe 3 10151 Tallinn, , e-post: xxx Kostja I: D K, isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx Kostja II: V H, isikukood xxx, elukoht: xxx, tel xxx, e-post: xxx; xxx Kostja III: M V, isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx. 04.06.2021 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt D K ja V H solidaarselt hageja Vector GmbH kasuks võlgnevus summas 6500 eurot.
3.Käesolev otsus kuulub täitmisele 6000 euro ulatuses solidaarselt M Viga vastavalt käesolevas asjas 03.09.2021 sõlmitud kompromissile.
4.Välja mõista kostjatelt D K ja V H solidaarselt hageja Vector GmbH kasuks viivis protsendina põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest 20.11.2019 kuni põhinõude (6500 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda proportsionaalselt hagi rahuldamisega ehk 77% ulatuses.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude
2-19-18216 nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Vector GmbH esitas 20.11.2019 Harju Maakohtule hagi D Ki, V Hi ja M Vi vastu. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 28.11.2019 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6500 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 17.05.2019 pankrotiavalduse West Metal Company OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-19-7471 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot ning pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot, kokku 5000 eurot. Pankrotiavalduse esitamise ja menetlemisega kandis hageja kulusid õigusabile 1500 euro ulatuses (käibemaksuta). 22.08.2019 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu hiljemalt 2018.a teiseks pooleks ja kostjad jätsid võlgniku juhatuse liikmena täitmata kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. Hagejal on õigus nõuda kostjalt deposiiti tasutud 5000 euro ja hageja õigusabikulude summas 1500 eurot hüvitamist, kuna kostjad rikkusid võlgniku juhatuse liikmetena kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus.
3.Kostjad I ja II esitasid 30.12.2019 vastuse hagiavaldusele, milles vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad I ja II on seisukohal, et hageja enda omaksvõtu ja esitatud tõenditega on tõendatud, millise kahju põhjustas võlgnikule kostja III ning et kostjad I ja II on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, kuivõrd vaidlesid tsiviilasjas nr 2-17-9860 võlgniku vastu esitatud nõudele vastu, leides, et see on alusetu ning võlgnikule kahjuliku kompromissi sõlmimisel kohtus ei viibinud. Kostjate I ja II hinnangul põhjustas tsiviilasjas nr 2-17-9860 sõlmitud kompromiss võlgniku tegevuse seiskumise, maksejõuetuse ja järgnenud kahju. Kostjad I ja II toovad välja, et tsiviilasjas 2-17-9860 esitati kohtule 26.04.2018 võlgniku erakorralise üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et kostja III allkirjastas kompromisskokkuleppe teiste juhatuse liikmete ja üldkoosolekuga kooskõlastamata ning otsustati tühistada taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-17-9860, panna materiaalne vastutus kostjale III juhul, kui kompromissist sünnib võlgnikule kahju, teatada kohtule juhatuse otsusest taotlus tühistada ning jätkata menetlust tsiviilasjas nr 2-17-9860. Üldkoosoleku otsust ignoreeriti ning edaspidi olid kostjad I ja II täielikult võlgniku juhtimisest ja kommunikatsioonist väljalülitatud, ei teadnud kostja III tegevusest ega võlgniku viimasest majanduslikust olukorrast. Kuivõrd vastavalt ajutise pankrotihalduri arvamusele puudus võlgnikul juba alates 2018.a teisest poolest igasugune majandustegevus, pole võlgnik pärast seda majandustegevusega oma võlga kuidagi suurendanud ja seega pole selles ka kostjad I ja II osalenud. Kostjatel I ja II ei olnud võlgniku majandustegevuse andmetele ligipääsu puudumise tõttu võimalik esitada ka põhjendatud pankrotiavaldust. Samal põhjusel polnud neil anda informatsiooni pankrotiprotsessis.
2-19-18216 Kostjad I ja II pole sooritanud rasket juhtimisviga või kuritegu. Pankrotihaldur pole kostjatele I ja II nõudeid ka hilisemalt esitanud.
4.09.01.2020 esitas kostja III seisukoha hagivastusele. 04.06.2021 kinnitas kohus hageja ja M Vi vahel sõlmitud kompromissi, milles kostja III kohustus tasuma hagejale 6 000 eurot hiljemalt 03.09.2021 ning kohus lõpetas menetluse kostja III osas. Eelpooltoodust lähtuvalt ei käsitle kohus käesolevas otsuses kostja III vastuväiteid hagile ning hageja seisukohta kostja III vastuväidete osas.
5.03.02.2020 esitas hageja seisukoha kostjate I ja II hagivastusele, tuues esile järgmist: − Kostjad ei ole oma vastutustes kostjate vastutust välistavaid asjaolusid esile toonud ega neid tõendanud. − Kostjate vastuste kohaselt ei ole kostjad esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele põhinevale hageja seisukohale, et West Metal Company OÜ-lt (pankrotis) muutus maksejõuetuks hiljemalt 2018 aasta teiseks pooleks. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kõik kostjad olid 2018 aasta teisel poolel võlgniku juhatuse liikmed, ehk isikud, kellele laienevad TsÜS §-s 36 ja ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustused. − Kostjate vastuväidete kohaselt süüdistavad nad teineteist võlgniku suhtes kahjulikke tehingute tegemises, väites paljasõnaliselt ja vastuoluliselt, et nemad ei olnud võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võlgniku tegevusega kursis ja võlgniku majanduslikust olukorrast teadlikud. Hageja leiab, et kostjate vastavasisulised vastuväited ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt mistahes tähendust ja seega ei ole asjakohased. − Võlgniku juhtimises osalemise vastastikune eitamine kostjate poolt on vastuolus kohtule esitatud asjaoludega ja neid kinnitavate tõenditega. − Kostjad I ja II keskenduvad oma 30.12.2019 vastuses West Metal Company OÜ (pankrotis) ja D OÜ vahelisele vaidlusele tsiviilasjas 2-17-9860, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohane. Hageja leiab, et hoolimata võlgniku maksejõuetuse põhjustest ja maksejõuetuse põhjustaja isikust oleksid kostjad 1 ja 2 pidanud täitma TsÜS §-st 36 ja ÄS § 180 lg-st 51 tulenevad kohustused, esitades võlgniku maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata kohtule võlgniku pankrotiavalduse.
6.04.06.2021 toimunud kohtuistungil tegi hageja ettepaneku kostjatele I ja II sõlmida kompromiss 500 euro tasumiseks, võttes arvesse, et kostja III sõlmis hagejaga kompromisslepingu 6000 euro tasumiseks. Pooled kompromissile ei jõudnud.
7.18.06.2021 korrigeeris hageja oma nõuet, paludes välja mõista kostjatelt D K ja V H solidaarselt hageja kasuks 6 500 eurot; välja mõista kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks kõrvalnõudena viivist protsendina põhinõudelt (6 500 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg
2-19-18216 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: a) Hageja esitas avalduse West Metal Company OÜ pankroti väljakuulutamiseks. b) Kostjad I-III olid võlgniku juhatuse liikmed võlgniku maksejõuetuks muutumise ajal. c) Ajutise halduri aruandes on märgitud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2018. aasta teises pooles ning võlgniku juhtorgani liikmed jätsid täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. d) Hageja tasus West Metal Company OÜ pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2000 eurot ning pankrotimenetluse katteks deposiidina täiendavalt 3000 eurot, kokku 5000 eurot;
12.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus kostjatelt välja nõuda pankrotimenetluses tasutud deposiit kogusummas 5000 eurot ja hageja õigusabikulusid võlgniku pankrotimenetluses summas 1500 eurot. Hageja on hagis esile toonud TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega hagi asjaoludele. Hagi asjaolude kohaselt tasus hageja pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-19-7471) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2000 eurot ning pankrotimenetluse katteks deposiidina täiendavalt 3000 eurot, kokku 5000 eurot.
13.PankrS § 30 lg 3 alusel on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised: (i) nõude esitaja peab olema teinud PankrS § 30 lg 1 järgse makse; (ii) pankrotiavaldus peab olema jäetud õigeaegselt esitamata; (iii) pankrotiavalduse esitamise esitamine peab olema selle isiku kohustus, kelle vastu nõue on esitatud.
14.Hageja on esitanud maksekorraldused tõendamaks, et tasus tsiviilasja nr 2-19-471 menetluses kohtu deposiiti 04.06.2019 2000 eurot (tl 25) ja 16.08.2019 3000 eurot (tl 26). Kostjad I ja II pole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Eelpooltoodust lähtuvalt on nõude rahuldamise esimene eeldus täidetud.
15.West Metal Company OÜ vastu esitati pankrotiavaldus 17.05.2019 ning 22.08.2019 kuulutati pankrot välja. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Riigikohus on lahendi 3-2-1-46-12 punktis 10 märkinud, et asja lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, millal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks, sest sellest sõltus, millal tuli kostjal täita kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Poolte tõendamiskoormist sätestava PankrS § 30 lg 3 teise lause järgi peab isik, kelle vastu nõue esitatakse, vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. PankrS § 22 lg 5 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused. Kohtule esitatud ajutise halduri
2-19-18216 aruandest ilmneb, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018. aasta teises pooles ning seega on põhjendatud järeldus, et võlgniku juhatuse liikmed, kostjad I, II ja III jätsid täitmata juhatuse liikme kohustuse pankrotiavalduse esitamiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik ise esitanud pankrotiavaldust ja juhtorgani liikmed on sellest tulenevalt jätnud täitamata pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse (ÄS § 180 lg 51). Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku suhtes algatatud esimene täitemenetlus juba alates 13.06.2018, mis oli aruande koostamise ajal endiselt menetluses, seega ajutise halduri hinnangul hiljemalt 2018. aasta teiseks pooleks, mil võlgnikul igasugune majandustegevus puudus ning võlgniku vara arvel ei olnud võimalik kohustusi täita, tuli esitada pankrotiavaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seega on tõendatud, et pankrotiavaldust õigeaegselt kohtule juhatuse liikmete poolt ei esitatud ÄS § 180 lg 5`sätestatud tähtaja jooksul. Pankrotiavalduse esitas 17.05.2019 hageja, pankrotiavalduses on aluseks on tsiviilasjas nr 2-18-1409 võlgnikult hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus ning asjaolu, et vaatamata 05.02.2019 kättetoimetatud täitmisteatele ei ole võlgniku suhtes nõuet täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt poolte poolt menetluses väljatoodud asjaoludest (sh võlgniku täitmata nõue tsiviilasjas nr 2-18-1409 ja sõlmitud kompromissleping tsiviilasjas nr 2-19-9860) tulnuks kostja pankrotiavaldus esitada 2018. aasta teisel poolel. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et võlgniku pankrotiavaldus jäi õigeaegselt esitamata, kuna võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018.aasta teises pooles ning antuyd asjaolust tulenevalt on täidetud ka nõude rahuldamise teine eeldus.
16.PankrS § 30 lg 3 kohaselt kohustub isik, kelle vastu nõue esitatakse, vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kostjad I ja II hagi ei tunnista. Kostjad I ja II vaidlevad hagile vastu põhjendustel, et kostjate I ja II poolt ÄS § 180 lõikest 51 tuleneva kohustuse rikkumine oli tingitud asjaolust, et kostja III piiras kostjatele I ja II juurdepääsu võlgniku juhtimisele ja kommunikatsioonile, kostjad I ja II ei teadnud kostja III tegevusest äriühingu juhtimisel ega võlgniku viimasest majanduslikust olukorrast, mistõttu nad ei saanud täita võlgniku pankrotimenetluses ka teabe andmise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole kostjate I ja II vastuväited põhjendatud ja tõendatud. Kohtu hinnangul on paljasõnaline ja tõendamata kostjate I ja II väide, et neil ei olnud võlgniku majandustegevuse andmetele ligipääsu puudumise tõttu võimalik esitada ka põhjendatud pankrotiavaldust. Lähtuvalt nii hageja, kui ka kostjate I ja II poolt menetlusdokumentides viidatust, olid kostjad I ja II teadlikud mais 2018, et 2-17-9860 sõlmitud kompromiss põhjustab tõenäoliselt võlgniku maksejõuetuse. Samamoodi saab kohus poolte poolt kohtu ette toodust järeldada, et kostjad I ja II olid teadlikud hageja nõudest kostja vastu, mis tulenes tsiviilasjas nr 2-18-1409 jõustunud kohtuotsusest. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate vahelised kokkulepped võlgniku juhtimise ülesannete jaotuse kohta ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ja äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei võta üheltki juhatuse liikmelt seaduses sätestatud kohustuste täitmise kohustust. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige ei saa jätta teistele juhatuse liikmetele piiramatut tegutsemisvabadust, vaid peab tegutsema aktiivselt, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Sellest tulenevalt on juhatuse liige jätnud TsÜS §-st 36 ja ÄS § 180 lg-st 51 tulenevad kohustused täitmata ka juhul, kui nimetatud kohustuste täitmine ei olnud sisemise tööjaotuse järgi tema ülesandeks. Eeltoodust ja asjaolust, et kostjad olid võlgniku juhatuse liikmed maksejõuetuse välja kujunemise ajal lähtuvalt, on kohtu hinnangul tõendatud, et pankrotiavalduse esitamine pidi olema nende isikute kohustus, kelle vastu nõue on esitatud.
17.Kuivõrd PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista hageja poolt kohtu deposiiti tasutud rahasumma 5000 eurot.
2-19-18216
18.Hageja on palunud kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista ka hageja õigusabikulud summas 1500 eurot, mis on kantud võlgniku pankrotimenetluses. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilasjas 2-19-7471 hagejal seoses võlgniku pankrotiavalduse esitamisega tekkinud õigusabikulude väljamõistmine käesolevas tsiviilasjas põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast. Kohus ei saa hinnata hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust väljaspool menetlust, milles õigusabikulud tekkisid. Hagejal on võimalus esitada õigusabikulude hüvitamise nõue tsiviilasja nr 2-19-7471 menetluse raames. Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude 1500 euro ehk tsiviilasjas nr 2-19-7471 tekkinud hageja õigusabikulude hüvitamise nõude osas.
19.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab TsMS § 367 alusel võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 20.11.2019 kuni põhivõlgnevuse 5000 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
21.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta proportsionaalselt hagi rahuldamisega ehk 77% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
25.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust
2-19-18216 kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.