pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ
avaldus
pankroti
nende avaldaja/võlgnik Seinvel Group OÜ (registrikood 16266013; asukoht XXX-i, 78001, XXX), seaduslik esindaja D.D ajutine pankrotihaldur Veiko Viisileht (isikukood XXX; Advokaadibüroo LINKLaw OÜ, Telliskivi 60/2, I hoone, Tallinn 10145; telefon 600 4490; e-post )
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Seinvel Group OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Seinvel Group OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada Veiko Viisileht Seinvel Group OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Seinvel Group OÜ kustutamist äriregistrist.
Määrata Seinvel Group OÜ dokumentide hoidjaks D.D (XXX, e-post , elukoht XXX-i, 78001 XXX).
5.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Veiko Viisilehe tasuks 1603,44 eurot (sh käibemaks).
6.1.Ajutisele pankrotihalduri tasust 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot hüvitada riigi vahenditest.
6.2.Ajutise halduri tasu 347,10 eurot, millele lisandub käibemaks 83,30 eurot, kokku 430,40 mõista välja võlgnikult.
6.3.Ajutise halduri tasu kanda OÜ-le Advokaadibüroo LINKLaw (registrikood 12818349, arvelduskonto nr EE782200221061614405), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.Seinvel Group OÜ (avaldaja) esitas 25.04.2026 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus edastas 28.04.2026 määrusega avalduse kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt on Seinvel Group OÜ püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei suuda täita oma kohustusi, kohustuste maht ületab oluliselt olemasoleva vara väärtust ning ettevõttel puudub reaalne võimalus maksevõime taastamiseks. Seinvel Group OÜ 2025.a majandusaasta aruande kohaselt olid äriühingu kohustised kokku 55 519 eurot, varad kokku 39 826 eurot ning omakapital negatiivne summas -15 693 eurot. Raha jääk oli aruandeaasta lõpu seisuga 18 eurot. Pärast aruandeperioodi lõppu on äriühingu majanduslik olukord täiendavalt halvenenud: ettevõtte tegevus on peatunud, ettevõttel puudub regulaarne tulu, ettevõttel on üks töötaja (juhatuse liige), pangakontol on alles 2,48 eurot, äriühingul puudub muu realiseeritav vara, esinevad maksuvõlad ning võlad mitmete võlausaldajate ees. Avaldajale teadaolevate kohustuste kogusumma on kokku 74 318,40 eurot. Äriühingul puudub realiseeritav vara. Olemas on üksnes pangakonto jääk summas 2,48 eurot. Äriühingule ei kuulu kinnisvara, sõidukeid, seadmeid ega muud vara, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse põhjenduseks on toodud asjaolud, et Seinvel Group OÜ otsustas 2025. aastal laiendada oma majandustegevust eesmärgiga saavutada suurema tegevusmahu kaudu parem kuluefektiivsus ning kasumlikkuse kasv. Planeeritud areng ei realiseerunud ning ettevõtte tegevust mõjutasid mitmed olulised negatiivsed asjaolud. Muu hulgas hävis osa ettevõtte kasutuses olnud renditud varast, mis tekitas täiendavaid kulusid ja häiris tugevalt igapäevast tegevust. Samuti lõpetas ettevõtte peamine koostööpartner lepingulise suhte, kuna äriühing ei suutnud täita kokkulepitud veomahtude kohustusi. Selle tulemusena vähenes ettevõtte tulubaas märkimisväärselt. Lisaks avaldasid ettevõtte rahalisele seisule olulist survet laenukohustused. Finantseerijate poolt rakendatud kõrged intressimäärad, viivised ning leppetrahvid suurendasid kohustusi kiiresti ning muutsid maksevõime taastamise võimatuks.
2.Kohus nimetas 06.05.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Veiko Viisilehe (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt alustas võlgnik sisulise majandustegevusega 2022. a juulikuus, töötasu maksmisega, ühele töötajale, alustati 2022. a septembrikuus. Võlgniku põhitegevusala kuni 03.02.2026. a oli „Kaubavedu maanteel“, EMTAK kood 49411 (EMTAK 2008 ja EMTAK 2025). Alates 04.02.2026. a (majandusaasta aruande põhjal) oli põhitegevusala „Maismaaveondust teenindavad tegevusalad“. Juhatuse liikme selgitusel pakkus võlgnik kuni kevadeni 2025 peamiselt tööjõurendi teenust. Märtsis 2025 otsustas juhatuse liige alustada veoteenuse pakkumist, et laiendada majandustegevust ja saavutada suurema tegevusmahu kaudu parem kuluefektiivsus ning
kasumlikkuse kasv. Juhatuse liikme kinnitusel sõlmis võlgnik 2025. a kaks (suulises vormis) lepingut kahe sadulveoki ostmiseks järelmaksuga ning palkas 2025 oktoobris ka töötaja. Võlgniku majandustegevus on faktiliselt täielikult lõppenud pärast 25.04.2026, mil juhatuse liige tegi veel viimaseid pangaülekandeid, lõpetas iseendaga VÕS-lepingu (Töötamise registri tähenduses) ja esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku raamatupidamist korraldatud lähtuvalt kehtivast regulatsioonist, puuduvad olulised algdokumendid. Ka raamatupidajat on juhatuse poolt kaasatud, sh talle infot saadetud, vaid osaliselt ja valikuliselt. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on kokku vähemalt 74 408,38 eurot. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest kohustused ületavad oluliselt olemasoleva vara väärtust ja võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega puudub võlgnikul võimalus kohustusi võlausaldajate ees täita. Ajutine haldur ei ole saanud ühtki indikatsiooni selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus oluliselt paraneda. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võimalik – puuduvad vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam teostatav. Kuna ajutisel pankrotihalduril ei ole olnud võimalust tutvuda võlgniku raamatupidamise tervikliku dokumentatsiooniga, samuti võimalust tutvuda ja kontrollida võlgniku senise majandustegevusega seotud kõiki asjaolusid, ei ole olnud võimalik Seinvel Group OÜ maksejõuetuse täpseid põhjuseid ja maksejõuetuse täpset aega välja selgitada. Kuid käesoleval ajal allakirjutanule teadaoleva informatsiooni alusel (eeldades eelkõige juhatuse liikme antud selgituste ja andmete õigsust) saab maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes (äririski realiseerumine, äriplaani ebaõnnestumine). Maksejõuetuse tekkimise ajaks loeks ajutine haldur 2026. a I kvartali, mil veoki sisulise hävimise tõttu ei olnud võlgnikul enam realistlik piisavat müügitulu teenida ega oma kohustusi täita, tekkis ka maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees. Seoses tagasivõitmise ja tagasinõudmiste võimalustega peaks pankroti väljakuulutamise järgselt täiendavalt uurima, analüüsima ja koguma dokumente seoses TIKI treileri (haagis, 2024. a 01 kategooria, mudel CS265-R) võõrandamisega ning arvelduskontodelt nähtuvate lähetusrahade maksetega juhatuse liikmele, juhatuse liikme ülekandega selgitusega „Laen“ ja Kopra Transport Osaühingule kantud summa osas. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 3583,60 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 09.06.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 24.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 02.07.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 24.07.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
11.Ajutine haldur esitas 08.06.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 3583,60 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi tunnitasuga 170 eurot. Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 170 eurot. Kohus hindab võlausaldaja pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud
menetluses toimunud ei ole. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul 170 euro suurune tunnitasu põhjendatud. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 130 eurot tund.
13.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.
14.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kohus on määranud tunnitasu 130 eurot, mitte 66 eurot). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 14,33 tundi (946 ÷ 66) hüvitada riigi vahenditest (946 eurot) (14,33 × 66) ning tasu ülejäänud tööaja 2,67 tunni (17 – 14,33) eest mõista välja võlgnikult (347,10 eurot) (2,67 × 130), s.o kokku 1293,10 eurot. Summadele lisandub käibemaks 24%, kokku 1603,44 eurot.