4.Välja mõista J. V.’lt OÜ Advokaadibüroo Concordia kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o. 585 eurot) alates 29.09.2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta J. V. kanda.
2.Rahuldada osaliselt OÜ Advokaadibüroo Concordia menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista J. V.lt menetluskulud summas 500 eurot OÜ Advokaadibüroo Concordia kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J. V. tasuda OÜ Advokaadibüroo Concordia hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 500 euro tasumata osalt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 04.02.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole õigusabi saamiseks 06.09.2019.a. e-kirja teel (Lisa 1). Kostjaga võttis telefoni vahendusel ühendust vandeadvokaat Senny Pello-Lepik ning kostjaga lepiti kokku kohtumine 11.09.2019.a. kell 9:30 hageja büroos Maakri 29, Tallinn (vt Lisa 1). 10.09.2019.a. e-kirjaga edastas kostja hagejale kohtumisele eelnevalt kohtudokumendid tsiviilasjades nr xxxx – K. E. avaldus J. V. vastu alaealise lapse K. V. suhtlemise korra muutmiseks (Lisad 2-8) ning nr xxxx – K. E. hagi J. V. vastu 11 500 euro, tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise ning viiviste väljamõistmise nõudes (Lisad 9-11). Hageja tutvus edastatud dokumentidega 10.09.2019.a. ning saatis seejärel kostjale 10.09.2019.a. ekirja, milles selgitas, et kohtumenetlus tsiviilasjas nr xxxx on kinniseks kuulutatud ja kostja ei saa kinnise kohtumenetluse asjaolusid avaldada (Lisa12). Kostja vastas hageja e-kirjale 10.09.2019.a. (vt Lisa 12). Vastavalt kokkuleppele toimus hageja ja kostja kohtumine konsultatsiooniks hageja büroos Maakri 29, Tallinn 11.09.2019.a. ning hageja koostas sellekohased märkmed (Lisa 13). Kohtumisel lepiti kokku hageja poolt kostja nõustamises ja esindamises ning hageja poolt kostjale kliendilepingu edastamises. Hageja edastas kostjale 11.09.2019.a. peale konsultatsiooni kliendilepingu e-kirjaga (Lisa 14). kostja vastas 11.09.2019.a. hagejale: „Kirjutan hiljemalt homme lõunaks alla. Sobib“ (Lisa 15). Hageja vastas kostjale 12.09.2019.a. e-kirjaga, et see on sobiv (vt Lisa 15). 12.09.2019.a. saatis kostja hagejale ekirjaga kostja poolt digitaalselt allkirjastatuna kliendilepingu (Lisa 16) ning hageja allkirjastas lepingu omalt poolt ja saatis 12.09.2019.a. kostjale allkirjastatud kliendilepingu (Lisa 17) e-kirjaga tagasi (vt Lisa16).
2.Kliendilepingu kohaselt osutas hageja kostjale juriidilise nõustamise ja perekonnaasjas esindamise teenuseid (p.1.), tasu eest tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks (p.7.) ning arveid esitati vastavalt tehtud sooritustele ja arve tasumise tähtaeg oli 7 päeva (p.11) ja hagejal oli õigus nõuda arve tasumisega viivitamisel viiviseid (vt Lisa 17). 13.09.2019.a. teavitas hageja Harju Maakohut e-kirjaga kostja esindamisest tsiviilasjades
nr xxxx ja xxxx ja palus võimaldada ligipääs e-toimikule (Lisa 18a). Hagejale saabusid etoimikust teated kohtudokumentide nähtavaks tegemise osas 13.09.2019.a. tsiviilasjas nr xxxx (Lisa 19 ja Lisa 20) ning seejärel hageja tutvus nähtavaks tehtud dokumentidega ning saatis kostjale edasi dokumendid, mida kostja ei olnud hagejale eelnevalt edastanud (Lisa 21 ja Lisa 22). Samuti edastas hageja 13.09.2019.a. kostjale e-kirja, milles täpsustas kohtumenetluses olevaid tähtaegu ning kuna kostja oli 13.09.2019.a. telefoninõupidamise käigus soovinud, et kohtudokumendid välja prinditakse kostja jaoks, teavitas hageja nimetatud e-kirjas kostjat ka sellest, et prinditud dokumendid on kostja jaoks büroos valmis ja palus anda teada, millal kostja neile järele tuleb (Lisa 23). Kostja vastas 13.09.2019.a. e-kirjaga, et läheb dokumentidele järele ca 13 (Lisa 24). Hagejale saabusid 13.09.2019.a. e-toimikust teated ka kohtudokumentide nähtavaks tegemise osas tsiviilasjas nr xxxx (Lisa 25 ja Lisa 26). Hageja tutvus ka nimetatud dokumentidega e-toimikus. 16.09.2019.a. saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas: „Sain eelmisel nädalal mõelda ning antud olukorras otsustasin endale esindajaks teise büroo. Palun saada arve ning jätkan juba kujunenud olukorrast” (Lisa 27). Hageja vastas kostjale 16.09.2019.a. e-kirjaga, tänas teatamise eest ning selgitas, et teavitab kohut esinduse lõppemisest ja edastas arve (vt Lisa 27). E-kirja manusena oli 16.09.2019.a. arve nr 20190428, summas 600 eurot, maksetähtajaga 23.09.2019.a. (Lisa 28) senini osutatud 3h 20 minuti õigusabi eest vastavalt spetsifikatsioonile. 16.09.2019.a. edastas hageja kohtule e-kirja, milles teatas esindusõiguse lõppemisest tsiviilasjades nr xxxx ja xxxx (Lisa 29).
3.Üllatuslikult helistas 04.12.2019.a. kostja hagejale uuesti ning palus abi tsiviilasjas nr xxxx, kuna kostja suhtes oli tehtud tagaseljaotsus, sest kostja ei olnud kohtule hagiavalduse osas tähtaegselt vastanud ning kostja soovis hagejalt nõustamist, kuidas nimetatud olukorras toimida. Hageja selgitas, et ta ei saa kostjat uuesti esindama asuda ega saa ka kostjale vajalikke dokumente koostada ajapuuduse tõttu, kuid oli nõus kostjat nõustama. Samal päeval, so 04.12.2019.a., edastas kostja hagejale e-kirjaga ka tagaseljaotsuse (Lisa 30) ja kostja esindaja e-kirja kohtule (Lisa 31). Hageja tutvus 06.12.2019.a. kostja dokumentidega ning vastas kostjale 06.12.2019.a. e-kirjaga, milles viitas varasemale telefoninõustamisele ning sellele, et eelnevalt esitatud arve on võlgnevuses ja palus arve esimesel võimalusel tasuda (Lisa 32). Samal päeval 06.12.2019.a. oli hagejal kostjaga ka telefoninõustamine. 10.12.2019.a. edastas kostja hagejale e-kirjaga kostja poolt koostatud apellatsiooni ja kaja projekti ning kirjutas, et helistab hagejale ja „Tasun ka eelmise arve homme” (Lisa 33). 11.12.2019.a. tutvus hageja kostja 10.12.2019.a. edastatud dokumendiga, täiendas ja täpsustas nimetatud dokumenti ning nõustas kostjat, kuidas ja mida tuleb kajas märkida ja kohtule esitada (Lisa 34). Hageja edastas kostjale 11.12.2019.a. täiendavalt veel e-kirja kaja täiendamiseks (Lisa 35), millele kostja vastas 11.12.2019.a. e-kirjaga ja lubas peale lõunat helistada hagejale (Lisa 36). Samal päeval oli hagejal ja kostjal ka telefoninõupidamine, nagu kostja oli 10.12.2019.a. ja 11.12.2019.a. e-kirjades ka viidanud. 12.12.2019.a. saatis kostja hagejale e-kirjaga uuendatud apellatsiooni ja kaja projekti ning palus helistada hagejal kostjale, kui hageja on läbi lugenud (Lisa 37). Hageja tutvus edastatud dokumendiga, tegi kostja edastatud dokumendis muudatusi ning saatis muudetud dokumendi hagejale 12.12.2019.a. e-kirjaga tagasi (Lisa 38).
4.17.12.2019.a. oli hagejal ja kostjal telefoninõupidamine ning 18.12.2019.a. edastas kostja hagejale kohtumääruse kaja käiguta jätmise osas (Lisa 39). Hageja vastas kostjale 20.12.2019.a. e-kirjaga (Lisa 40), kostja vastas hagejale 20.12.2019.a. e-kirjaga „Tänud” (Lisa 41) ja samal päeval kostjaga ka telefoninõupidamine. 04.02.2020.a. edastas hageja ekirjaga (Lisa 42) kostjale arve nr 20190428 ja palus üle kontrollida nimetatud arve tasumine, kuna hageja andmetel oli arve tasumata. Samuti edastas hageja kostjale arve projekti täiendavalt tehtud tööde osas perioodil 04.- 20.12.2019.a. (Lisa 43). Kostja hagejale ei vastanud. 01.06.2020.a. edastas hageja kostjale e-kirjaga uuesti arve nr 20190428 ja arve projekti 04.02.2020.a. ja palus tagasisidet arve projekti osas, et arve esitada ning palus ka arve tasuda (Lisa 44). 15.07.2020.a. edastas hageja kostjale ekirjaga (Lisa 45) uuesti arve nr 20190428 ja arve projekti 04.02.2020.a. osas arve nr 20200338, 15.07.2020.a., summas 585 eurot, maksetähtajaga 22.07.2020.a. (Lisa 46) ja palus mõlemad arved tasuda ning selgitas, et kuna arve 20190428 on pikalt võlgnevuses on hageja varsti sunnitud algatama sissenõude menetluse. Kostja hagejale ei vastanud.
5.25.07.2020.a. saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas „Ma olen harjunud maksma töö eest” ning keeldus sisuliselt arvete tasumisest (Lisa 47). Hageja vastas kostjale 25.07.2020.a. e-kirjaga, et kostja e-kiri on üllatav, kuna hageja on kostjat nõustanud ja tööd teinud ning kostja ise palunud ka arved edastada ja avaldas lootust, et kostja on kirja edastanud ekslikult ja tasub arved (Lisa 48). Kostja vastas hagejale 27.07.2020.a. ekirjaga „Lawyer talk. Ega ma muud ei ootakski. Samas võiks olla ka natuke julgust ja professionaalset autunnet. Võta seda kuidas soovid. Ma saan aru, et soovid oma vastusega mind inkrimineerida. Tee nagu soovid ja näeme siis ka tulevikus. Kas meedias või mujal.“ (Lisa 49) ning saatis ka teise e-kirja, milles teatas, et saadab hageja partneritele ekirjana tagasi kostja enda koostatud kajaapellatsiooni (vt Lisa 49).
6.Hageja vastas kostjale 28.07.2020.a. e-kirjaga ning palus kostjal meediaga mitte ähvardada ning selgitas kostjale tegelikult aset leidnud asjaolusid ja tegi ettepaneku, et kui kostjal on majanduslikult keeruline arveid tasuda, siis saab hagejaga kokku leppida osamaksetega tasumises (Lisa 50). 31.07.2020.a. vastas kostja hagejale e-kirjaga, kinnitas, et kostjal oli kliendileping ning hageja aitas kostjat kajaga ning lubas maksta selle eest, mis tehtud on (Lisa 51). 03.08.2020.a. vastas hageja kostjale ning palus arve 20190428 tasuda ning tegi ettepaneku, et teeb soodustuse kajaga seotud arve 20200338 osas ja tasuda tuleks arve summas 375 eurot, millele lisandub käibemaks (Lisa 52). samal päeval, so 03.08.2020.a., saatis kostja hagejale e-kirja ja palus edastada juriidiline alus, mille põhjal on arve koostatud (Lisa 53). Hageja vastas kostjale 04.08.2020.a. (Lisa 54), mille peale kostja 04.08.2020.a. e-kirjaga palus edastada kliendilepingu ja arved (vt Lisa 54). 04.08.2020.a. vastas hageja kostjale ning edastas nii kliendilepingu kui arved e-kirja manusena (Lisa 55). Sellele järgnes 04.08.2020.a. e-kirjavahetus, milles kostja lõpuks ähvardas hagejat Kuu-uurija saatega (Lisa 56).
7.Kuna kostja arveid ei tasunud, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja on selliselt 16.09.2019.a. arve nr 20190428, summas 600 eurot, maksetähtajaga 23.09.2019.a., tasumisega viivituses ja hageja arvestab arve tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 94 ja § 113 kohaselt seadusjärgses viivisemääras kuni kohustuste täitmiseni.
Kostja vastus
8.Kohtule 15.03.2021. a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi arve nr 20190428 osas kokku summas 600 eurot. Kostja tasus eelnimetatud arve hagejale 15.03.2021. a.
9.Kostja ei tunnista hagi arve nr 20200338 osas summas 585 eurot. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kliendilepingut. Õige on iseenesest hageja väide, et kostja helistas hagejale ja palus abi tagaselja otsusele kaja esitamiseks. Hageja keeldus kostjat esindamast, kuid nõustas kostjat telefoni teel paaril korral ning tegi mõned märkused kostja poolt varem koostatud kajale. Seega on ilmne, et hageja kostjat nõustas, ehkki esindama kohtumenetluses ei olnud nõus. Kostja ei ole nõus arvet tasuma, kuna kostja ei saanud kvaliteetset õigusabi, lisaks koostas kostja kaja valdavalt ise ning hageja poolne ajaline panus oli minimaalne. Kostja pöördus hageja poole konsultatsiooniks seoses tagaseljaotsusele kaja koostamisega. Kostja osas tehti tagaseljaotsus, kuna kostja lasi ekslikult vastamise tähtaja mööda. Sellisel juhul tuleb kajale lisada vastus (TsMS § 416 lg 2), kuid seda nõu hageja kostjale ei andnud. Selle asemel leidis hageja, et kaja tuleb vormistada mh apellatsioonkaebusena. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal aega kostja esindamiseks, mida hageja on ise hagis kinnitanud (vt hagi punkt 16, lk 3), kliendilepingut ei sõlmitud ning kaja tagaseljaotsusele hageja ei koostanud. Hageja üksnes nõustas kostjat telefoni teel ning tegi mõned täiendused kajale, kuid ilmselt siis ajanappuse tõttu ei olnud need kvaliteetsed, mistõttu esitas kostja kohtule puudustega kaja. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et õigusabi oli ebakvaliteetne ega saanud oma olemusest tulenevalt olla nii ajamahukas ja hagejal puudus mistahes alus kostjale arve nr 20200338 esitamiseks summas 595 eurot. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
11.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli 11.09.2019. a sõlmitud kliendileping, millega käsundiandja andis käsundisaajale järgneva sisuga volituse: käsundisaajal on käsundiandja nimel omal parimal äranägemisel õigus teha seadusega lubatud piires kõiki käsundi täitmiseks vajalikke tahteavaldusi ja toiminguid, sealhulgas: a. esitada avaldusi, taotlusi, kaebusi, pretensioone, nõudeid ja hagisid ning muid vajalikke dokumente; b. esindada käsundiandjat kõigis kohtutes, s.h. vahekohtutes, aga samuti eeluurimisasutustes, prokuratuuris ning muudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes; c. esindada käsundiandjat kõigi muude isikute ees.
12.Hagiavalduse kohaselt hageja teavitas 13.09.2019. a Harju Maakohut e-kirjaga kostja esindamisest tsiviilasjades nr xxxx ja xxxx ja palus võimaldada ligipääs etoimikule. 16.09.2019.a. saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas: „Sain eelmisel nädalal mõelda ning antud olukorras otsustasin endale esindajaks teise büroo. Palun saada arve ning jätkan juba kujunenud olukorrast.” Hageja vastas kostjale 16.09.2019.a. ekirjaga, tänas teatamise eest ning selgitas, et teavitab kohut esinduse lõppemisest ja edastas arve. E-kirja manusena oli 16.09.2019. a. arve nr 20190428, summas 600 eurot, maksetähtajaga 23.09.2019. a. senini osutatud 3h 20 minuti õigusabi eest vastavalt spetsifikatsioonile. Kostja arvet ei tasunud. 16.09.2019.a. edastas hageja kohtule e-kirja, milles teatas esindusõiguse lõppemisest tsiviilasjades nr xxxx ja xxxx. 2019. a detsembris pöördus kostja hageja poole
seoses vajadusega esitada kohtule kaja tsiviilasjas xxxx tehtud tagaseljaotsusele. 04.02.2020. a edastas hageja kostjale arve projekti, mille kohaselt hageja nõustas kostjat kaja koostamisel 3 tunni ja 15 minuti ulatuses ja palus kostjalt arvele kooskõlastust. Kostja hagejale ei vastanud. 15.07.2020. a väljastas hageja kostjale arve summas 585 eurot. Kostja arvet ei tasunud.
13.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid kostja põhjenduste kohaselt ei saanud ta kvaliteetset õigusabi. Hageja ei koostanud kaja tagaseljaotsusele, samuti ei olnud sõlmitud kliendilepingut. Menetluse ajal tasus kostja siiski talle 16.09.2019. a esitatud arve summas 600 eurot.
14.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 ja 2 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses ning kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma arve nr 20200338 summas 585 eurot. Kostja hinnangul ei ole telefoninõustamine töö, mis vajaks tasustamist, samuti on hageja roll kaja koostamisel vähene ning ka see vähene on kostja hinnangul olnud ebaprofessionaalne.
16.Kohus kostjaga ei nõustu. Advokatuuriseadus § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Eeltoodust nähtub, et ka õigusnõustamine on teenus. Advokatuuriseadus § 50 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt suulise lepingu sõlmimisest peab advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient. Kuivõrd poolte vahel oli 11.09.2019. a kliendileping kirjalikult sõlmitud kohtus esindamiseks, oli hageja kohtu hinnangul teadlik enda kohustusest sõlmida kirjalik leping kohtus esindamiseks, aga ka õigusest osutada teenust suulise kokkuleppe alusel ilma kohtus klienti esindamata.
17.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesoleval juhul pöördus kostja ise 2019. a detsembrikuus uuesti hageja poole teenuse saamiseks ning kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et teenust ka osutati, seega väidab kostja paljasõnaliselt, et kokkulepet teenuse osutamiseks ei olnud. Kostja etteheiteid selle kohta,
et teenus oli ebakvaliteetne, kohus veenvaks ei pea. Pooltevahelisest ekirjavahetusest nähtub, et võimaliku menetlusliku minetuse oli kostja ise põhjustanud. Hageja hoiatas kostjat kohe, et kohtule vastamata jätmist on kohtumenetluses keeruline heastada. Samuti on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega kostja väide selle kohta, et hageja soovitas kaja asemel apellatsioonkaebuse esitada. 12.12.2019. a ekirjas teatab hageja, et apellatsioonkaebust ei ole vaja esitada. 04.02.2020. a edastas hageja kostjale vaidlusaluse arve projekti. Kostjal oli viie kuu jooksul võimalus arve spetsifikatsioonile vastu vaielda. Kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub arve nr 20200338 osas rahuldamisele.
18.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivise kujunemise kronoloogia. Hageja viivisenõue kostja vastu arve 20190428 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga ehk 28.09.2020. a. moodustub järgmiselt: summa 600 eurot, maksetähtaeg 23.09.2019.a., viivitatud päevi kokku 372, viivis perioodi eest 23.09.2019.a. kuni 28.09.2020.a. eest kokku 48,82 eurot. Kostja on 15.07.2020. a. arve nr 20200338, summas 585 eurot, maksetähtajaga 22.07.2020.a., tasumisega viivituses ja hageja arvestab arve tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 94 ja § 113 kohaselt seadusjärgses viivisemääras. Hageja viivisenõue kostja vastu arve 20200338 tasumisega viivitamisest hagi esitamise seisuga ehk 28.09.2020.a.moodustub järgmiselt: summa 585 eurot, maksetähtaeg 22.07.2020.a., viivitatud päevi kokku 69, viivis perioodi eest 22.07.2020.a. kuni 28.09.2020.a. eest kokku 8,82 eurot. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist kuni hagiavalduse esitamiseni summas 57,64 eurot, hageja viivisenõue on põhjendatud.
19.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ka viivis alates 29.09.2020. a kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 687,50 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 155 eurot, maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 eurot, õigusabikulu 9 tunni ja 55 minuti eest summas 1 487,50 eurot).
22.Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 337,40 eurot tasumisele riigilõiv 200 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot.
23.Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulud on ülepaisutatud. Hagejat esindab asjas advokaat, kes osutas kostjale õigusabi, mille kulude suuruse ja õigustatuse üle on kostja käesolevas asjas vastuväite esitanud. Seega on hagejale ja tema esindajale asjaolud teada ning menetluskulu tegemine hageja poolt toodud mahus ei ole põhjendatud ega reaalne. Lisaks tuleb arvestada, et kostja on osa nõudest tasunud ja hageja selles ulatuses nõudest loobunud. Eelnimetatud asjaolu tuleb proportsionaalselt arvesse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on olemuselt lihtne ning sellele ei saa kuidagi kuluda 50 minutit. Samuti ei ole reaalne, et mõne lehelise hagi koostamiseks kulus 4 tundi 40 minutit. Kostja hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjendatud ajakulu 15 minutit ja hagiavalduse koostamise ajakulu 1 tund. Kostja lühikesele vastusele vastuse koostamisele 1 tunni 45 minuti kulutamine ei ole põhjendatud. Põhjendatud kuluks võiks olla 45 minutit. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kostja hinnangul ülepaisutatud ja nende hageja poolt taotletud määras kostjalt hagi rahuldamise korral väljamõistmine nõudest lähtuvalt ebaproportsionaalne.
24.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 321-115-14 selgitanud, et selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
25.Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna menetluses osales hageja esindajana vandeadvokaat Senny PelloLepik, kes osutas kostjale ka õigusteenust, siis on lepingulise esindaja kulu suures osas ülepaisutatud ja põhjendamatu. Vandeadvokaadil, kes on ise teenust osutanud ei ole vaja kohtu hinnangul kulutada taotluses toodud ulatuses aega dokumentidega tutvumiseks ega nende koostamiseks, samuti puudub vaidlusel õiguslik keerukus. Vaidlus ja tüli kliendiga oleks välditav korrektse kirjaliku kliendilepingu sõlmimisega. Kuivõrd kohus mõistab vastaspoolelt välja üksnes põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud, peab kohus põhjendatud ajakuluks kahte tundi.
26.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunni hinnaga 150 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
28.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 500 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 200 eurot, lepingulise esindaja kulu 300 eurot).
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.