Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud
1.15.01.2016 esitatud võlgniku pankrotiavaldus on rahuldatud ning pankrot on välja kuulutatud 03.02.2016.
2.Maakohtu 31.10.2016 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud on võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus (edaspidi ka KVM). Usaldusisikuks on määratud võlgnik ise. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.
3.Võlgnik on esitanud korrapäraselt aruandeid 13.06.2017, 01.06.2018, 03.06.2019, 04.06.2020, 03.06.2021.
4.09.08.2021 istungil võlgnik selgitas, et reisil käimiste pileteid ei ole ostetud tema vahenditest vaid naine sai päranduse ja sealt saadud rahadega on käidud. On aasta jooksul pidanud olema palju haiguslehel, kord aastas on pidanud käima operatsioonil. See ei motiveeri tööandjaid teda tööle võtma. Tänaseks on tal töövõime osaline kuni 2023, varasemalt %-ga määratuna oli see xxxx. On käinud tööd otsimas, nt 2 aastat tagasi, xxxx esinduses xxxx, kuid ka sealt ei tulnud tagasisidet, kuna ta ka seal selgitas, et tal põlvedega probleem. On käinud karjäärinõustamisel töötukassa kaudu, saanud veoauto juhiload. Autokooli tasus töötukassa. Eesti- siseselt ei aita töö leidmisele ka saadud juhiload ja välislähetusega töö vastuvõtmist ei võimaldaks see, et peres on xxxx alaealist last. Töökoht on jätkuvalt olemas- xxxx, tasuga 435 eurot kuus osalise tööajaga päevas 4 tundi. On esitanud täiendavad tõendid haiguslehtedel olemiste ja töötukassa koolituse kohta, samuti reiside toimumise ajad ja nende maksumused, mille on tasunud tema naine päranduseks saadud (maksekorraldus lisatud) vahendite arvel.
5.Kohus on 16.06.2021 esitanud menetluses osalevatele võlausaldajatele päringu seisukoha saamiseks kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
5.1.M. K. ei ole kohtule vastanud.
5.2.Eesti Vabariik, Xxxx kaudu /seisukoha esitas xxxx/ nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
5.3.AS S nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning palub jätta võlgnik täitmata kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda aktiivselt otsinud, millest tulenevalt on kahjustatud võlausaldajate huvid. Eluliselt ebausutav on, et võlgniku sissetulek on nii väike, et see ei võimalda võlausaldajatele väljamaksete tegemist, küll aga reisimist. Facebookis on võlgnikul üleval pildid koos perega reisimisest xxxx (2019. aastal) ning xxxx (2018. aastal). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik varjab enda tegelikku sissetulekut. Võlgniku kohustus on omada või otsida mõistlikult tasustatud töökohta ning tasuda võlausaldajate nõudeid. Nimetatud kohustusi võlgnik täitnud ei ole. Täiendavas seisukohas 16.09.2021 jääb oma varasema arvamuse juurde ja kinnitab võlgnevuse summat 20 788,56 eurot. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht
6.PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Sätte kohaldamiseks tuleb tuvastada, et -- võlgnik on kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta -- ning võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt -- ning võlgnik on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
6.1.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamiseks eeldatakse rasket süülist käitumist ehk rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raskelt hooletu käitumine on rikkujaga sarnases olukorras oleva isiku mõistlikult vastuvõetamatu käitumine.
6.2.Kohus leiab, et isikult, kes on kogu 5 aastase perioodi jooksul olnud osalise (alguses määratud xxxx ning alates 11.01.2021 kuni 10.01.2023 sõnaliselt „osaline“) töövõimega, ei saa eeldada ja nõuda tulutoovama töö otsimist sissetuleku saamiseks. Koosmõjus asjaoluga, et võlgniku ülalpidamisele on menetluse keskel algsele kahele lapsele lisandunud veel kaks last, ei teki prognoositavalt ka järgneva 2 aasta jooksul sellises ulatuses rahalisi vahendeid, mille arvel hakata kohustusi täitma. Kohus ei pea isiku enda tahtest sõltumatult tekkinud olukordatervislikku seisundit, mis ei võimalda saada sissetulekut, millest oleks võimalik teha väljamakseid- raskeks hooletuseks ja tahtlikuks käitumiseks. Lisaks on võlgnik kogu menetluse kestel töötanud, ehk et pole alust ette heita sissetuleku mittesaamist. Asjaolu, et sissetulek ei ületa seda summat, millest TMS § 132 piiranguid arvestades saaks väljamakseid teha ka võlausaldajatele, ei ole antud juhul aluseks väita süülist kohustuste rikkumist. Võlgniku keskmise sissetuleku //töötasu (keskmiselt 420 eurot, millele võlgniku endal väitel on nüüdseks lisandunud 100 eurot) + töövõimetuspension (keskmiselt 250 eurot)// baasil ei saa väita, et võlgnik üritaks olla nn arvel miinimumtöötasuga. Töötasu on küll numbriliselt väike, kuid tuleb arvestada, et tegemist on osalisest töövõimest tulenevalt töötasuga 4 tunni eest päevas. Ka täistöötasu puhul ei võimaldaks TMS § 131, 132 nõuded kohustada võlgnikku võlausaldajatele väljamakseid tegema. Võlausaldaja väide, et võlgnik on leidnud võimaluse reisida, ei ole alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku poolt antud ütluste kohaselt on reisikuludeks kasutatud abikaasa- laste ema rahalisi vahendeid ja võlgnik on esitanud ka asjakohased tõendid.
6.3.Kahtlemata on täidetud võlausaldajate kahjustamise eeldus ja mõistetav on võlausaldaja meelepaha, sest keegi neist ei ole nõuete täitmist saanud, kuid kohustusest vabastamata jätmiseks on vaja tuvastada ka süülisus ja seda antud asja materjalide pinnalt ei ole võimalik sedastada. Kohus leiab, et võlgnik väärib kohustustest vabastamise võimalust, mis lõpptulemusena võimaldab võlgnikul uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
7.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda istungitel. PankrS § 172 lg 4 2.lause kohaselt menetluse lõpetamisel usaldusisiku vabastamist kohus ei pea vajalikuks resolutsioonis reguleerida, sest usaldusisikuks on olnud võlgnik ise.
8.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.