Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Lahendi tegemise aeg ja koht
03.02.2016.a., Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-619
Tsiviilasi
Martin Korka pankrotiavaldus.
Menetlusosalised, esindajad
Avalduse esitaja/võlgnik: Martin Korka, ik: 39103125218, elukoht: xxxx, tel xxxx; xxxx
Martin Korka pankrotiavaldus rahuldada.
Kuulutada välja füüsilise isiku Martin Korka (ik 39103125218) pankrot 03.02.2016 kell
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust PankrS § 85-88, § 20 ja § 35 lõike 1 p 3 sätestatud kohustuste rikkumisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 26.02.2016 kell 12.30 Rakveres, Rohuaia 8, saalis nr.2. Kohustada võlgnikku osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 03.02.2016 kell 11.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 15.01.2016.a. võlgniku Martin Korka pankrotiavaldus koos avaldusega võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt toimus 2012 xxxx liiklusõnnetus, kus võlgnik sai raskeid kehavigastusi, mistõttu ta sai xxxx-se töövõimetuse. Õnnetusest tulenevalt on tal kohustused Salva Kindlustuse ees ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlas ka võlgniku eest tasutud õigusabi ja kohtukulud ning sugulaselt võetud laen. Võlgnikul puudub vara, mida saaks võlgade katteks realiseerida. Töötasu on 310 eurot ning töövõimetuspension 158 eurot. Avariis saadud vigastus ei võimalda leida tasuvamat töökohta, samas on vajalikud kulud ka tervise taastamiseks. Avalduses esitatud võlanimekirja kohaselt on võlad kokku summas ca 34 000 eurot. Ajutise halduri aruanne Avalduses esitatud asjaolude kohaselt tekkisid makseraskused 18.03.2012.a toimunud autoavarii tagajärjel, kuna temal kui avarii põhjustanud isikul tuleb tasuda hoonele tekitatud kahju, kannatanute ravikulud ja kriminaalasja menetluskulud. Võlgnik kinnitab, et tal puuduvad vahendid võlgade tasumiseks, sissetulekuks on töötasu summas 310 EUR kuus ja pension 158,37 EUR kuus. Võlgniku perekonnaseis – vallaline. Võlgnikul on kaks alaealist last: R K, sünd. xxxx, M K, sünd. xxxx. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Kinnistusraamatus Martin Korka nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid aktiivses andmebaasis registreeritud ei ole. Pankadest saadud andmetel on Martin Korka nimele avatud arvelduskontod järgmistes pankades: 1) Swedbank AS-s on arvelduskonto xxxx saldo null. 2) AS SEB Pank, konto xxxx, saldo 10,29 EUR, Konto xxxx, saldo null Konto xxxx, saldo 12,53 EUR. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Martin Korka nimel avatud väärtpaberikontot, seega võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Martin Korka nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 1254,953 SEB Energiline Pensionifond osakut. Konto ei lähe pankrotivara hulka. Muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnikul varad puuduvad. Maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite juures ei ole sissenõudeid täitmisel. Martin Korka võlausaldajad on Salva Kindlustuse AS, summas 22298,22 EUR ja M K, summas 11678,95 EUR. Võlad on kokku 33977,17 EUR (lisanduvad viivised).
Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2015.a. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on 18.03.2012 liiklusavarii tekitamine, mille tagajärjel tekkisid erinevad kahjud, mille sissenõudmist alustati 2015.a. Ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga.. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 1-1 sätted. Ajutine haldur ei näe aluseid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist pärast pankrotimenetluse lõppemist. Eeltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1, 13 ja 31, teeb ajutine haldur ettepaneku välja kuulutada füüsilise isiku Martin Korka pankrot. Kohtu seisukoht Kohus esitatud pankrotiavalduse koos lisadega läbi vaadanud, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku sissetulek ei võimalda tal tasuda olemasolevaid võlgu, vara sisulise puudumise tõttu ei ole võimalik nõudeid selle arvelt rahuldada. Võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning tema maksejõuetust tuleb eeldada ka tulenevalt PankrS § 31 lõikest 4. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku võlakohustus on esitatud andmetel suurusjärgus ca 34 tuhat eurot. Võlausaldajate nõudeid oleks võimalik rahuldada üksnes pankrotivara müügi kaudu, kuid selline vara puudub. Võlgniku poolt avalduses esitatud asjaolud ja põhjendused annavad kohtule aluse arvata, et võlgniku majanduslik olukord ei parane ka lähitulevikus. Nõusoleku täita menetluses pankrotihalduri kohustusi on andnud Reet Relvik, kes vastab PankrS § 56 nõuetele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et füüsilise isiku Martin Korka pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6, 7 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
PankrS § 33 lg 1, 2, 3 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 32 sätestab, et pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.