Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõua ja menetluse käik AS PlusPlus Capital esitas 27.05.2021 Harju Maakohtule hagi K. P. vastu põhivõla 1679,53 euro, intressi 512,44 euro, viivise 323,94 euro ja sissenõudekulude 35 euro nõudes. Kostja ja M OÜ sõlmisid liisinglepingu (kapitalirendileping), mille järgi lubas M OÜ rahastada sõiduauto ostu kokku 7700 euro eest. Kostja kohustus tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt sõiduauto väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema pärast liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Maksegraafik oli koostatud annuiteedi põhimõttel. Kostja kohustus alates 15.03.2018 tasuma esimese osamaksena 91,29 eurot ja edaspidi igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 267,25 eurot. Kostja ja M OÜ sõlmisid 21.08.2018 liisinglepingu lisa, millega muudeti maksegraafikut ja suurendati laenusummat 5 euro võrra. Maksegraafiku järgi kohustus kostja alates 21.09.2018 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 267,42 eurot. Tagatislepingu järgi kohustus kostja igal ajal võimaldama kontrollida sõiduki seisukorda. Liisingleping järgi võis M OÜ lepingu mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda, kui tagatislepingu või liisinglepingu kohustuse oluline rikkumisel. Tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige seda, kui laenusaaja ei ole tagatis õigeaegselt ette näidanud. Kostja ei täitnud seda nõuet ning 28.12.2018 ütles liisinguandja lepingu erakorraliselt üles. Hagejal õnnestus sõiduk võõrandada 23.09.2020 ning auto maksumus on võlasummast maha arvestatud, 29.01.2019 a. loovutati nõuded kostja vastu PlusPlus Capital ASile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja saatis kostjale võlateatise, kuid kostja ei ole oma võlgnevust tasunud. Maksegraafiku järgi pidi kostja väljaostumaksed tasuma iga kuu 21-ndaks kuupäevaks. Kostja jättis osaliselt tasumata osamakse nr 3 (maksetähtpäev vastavalt 21.11.2018), tasudes ainult põhiosamakse 37,23 € kuid jättes tasumata intressiosa 230,19 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning jättis tasumata ka osamakse nr 4 põhisumma täies ulatuses summas 38,37 eurot. Lepingu erakorralise ülesütlemise järgselt jäid kostjal tasumata põhisumma maksed 28.12.2018 summas 38,37 eurot + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 39,56 eurot ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 7358,70 eurot, kokku 7436,63 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tasus kostja 2015,10 € ning hageja võõrandas auto väärtusega 3800 €, mis arvestati maha kostja põhiosa võlgnevuse jäägist. Lepingu lisa p. 4.1.1 järgi kohustus kostja tasuma ka kõik kulud, mis on seotud tagatislepingu täitmisega. Enne sõiduki võõrandamist kandis hageja kulusid seoses auto tehnilise ülevaatusega summas 58 € ning hageja on müügi hinnast antud kulu maha arvestanud. Põhivõla jääk on seega peale sõiduki müüki ja tasumist summas 1679,53 eurot (7436,63 + 58 €)- 2015,10 – 3800). Hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi 3,08% kuus ja 36,96% aastas. Liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud

intressi suurus on 512,44 eurot (21.11.2018 summa 230.19; 21.12.2018 summa 229.05; 28.12.2018 summa 53.20). Hagejal on õigus nõuda viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 järgses määras, seega 1679,53 * 881 * 0,021918% päevas ja kogusummas 323,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlg. Hagejal on õigus nõuda üldtingimuste p.8.1.1 kohaselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi 30.01.2019, 02.12.2019 ja 20.12.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxxx ja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal oli kokkulepe M. R. (R.) ja kostjale lubati, et autoga seotud nõue kustub, kui kostja tagastab auto. Kostja leiab, et auto müüdi alla turuhinna. Menetluse käik 13.07.2021 kirjaga selgitas kohus menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja tegi kompromissi ettepaneku ja andis tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja M OÜ sõlmisid laenu ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx (tl 4-9) ja lepingu lisa (tl 10-14) sõiduauto (tl 15) omandamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad kohustused ning liisingleping öeldi üles (tl 16), samuti ei vaidle pooled selle üle, et nõuded on kehtivalt loovutatud (tl 17). Poolte vahel on vaidlus kostja võlgnevuse suuruse üle mh selles, kas hageja võõrandas sõiduauto liiga madala hinna eest. Kohus on pooltele selgitanud, et hageja peab tõendama lepingu sõlmimist ja nõude kujunemist. Kostjal tuleb tõendada kas ja millises osas on kohustus täidetud mh et kostjal oli lepingu teise poolega kokkulepe nõude kustumise osas ja, et sõiduk võõrandati alla turuhinna. Kohtule esitatud lepingu p 4.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda vastavalt maksegraafikule sõiduauto väljaostu makseid iga kuu 21.kuupäevaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis osaliselt tasumata osamakse nr 3 (21.11.2018), tasudes põhiosamakse 37,23 eurot, tasumata intressiosa 230,19 eurot; osamakse nr 4 põhisumma 38,37 eurot (28.12.2018). Kohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et OÜ M ütles lepingu erakorraliselt üles alates 28.12.2018. Kostja võlgnevus lepingus oli ülesütlemise aja seisuga 7436,63 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 2015,10 eurot. Hageja võõrandas auto väärtusega 3800 eurot. Kostja on esitanud vastuväite sõiduki võõrandamishinna osas, kuid ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, milline võiks olla kohane turuväärtus. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu lisa p. 4.1.1 järgi oli kosjal kohustus tasuda kõik kulud, mis on seotud lepingu täitmisega mh sõiduki tehnoülevaatustega seotud kulud ja tasud ning realiseerimisega seotud kulud. Kohtule esitatud auto tehnilise ülevaatusega arvega (dl 27) on tõendatud ülevaatuse kulu 58 eurot. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. OÜ M on loovutanud nõude hagejale (dl 29).

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja nõuetekohasel viisil. Kohustuse täitmata jätmisel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 101 lõike 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja põhivõla jääk on 1679,53 eurot, (põhivõlg 7436,63 eurot, kulud 58 eurot, millest on maha arvatud kostja tasutud 2015,10 eurot ja sõiduki müügihind 3800 eurot). Kostja intressivõlg on kuni lepingu lõppemiseni 512,44 eurot. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju ja võlateateid (dl 30-32), milles on teavitatud ka nende tasulisusest, sissenõudmiskulu kokku 35 eurot. Kostja kohustus võlgnevus tasuda muutus sissenõutavaks 29.12.2018 ning VÕS § 113 lg 1 määras on viivise suurus kuni kohtuotsuse tegemiseni 381 eurot (29.12.2018-29.10.2021 *1659,53*0,02%). Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi ja hagi hind on 2685,27 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg järgi kannab kulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 275 eurot ja kandnud esindaja kulusid 420 eurot, hinnaga 100 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on esindaja tasu suurus ebamõistlik, arvestades, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, milles pole mahukaid tõendeid. Hagiavalduse puhul on tegemist ilmselt standardse tekstiga ja standardsete tõenditega, seega on piisav ajakulu 2 tundi ja mõistlik tasu 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.