Law Office Õigus Legalia OÜ (likvideerimisel) hagi S O vastu võlgnevuse nõudes 3280,07 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Law Office Õigus Legalia OÜ (end Law Office Mets & Co OÜ, registrikood 12940814, likvideerimisel), seaduslik esindaja R M; Kostja: S O (isikukood xxx); Kolmas isik hageja poolel: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543), lepinguline esindaja T R. Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S Olt (O) Law Office Õigus Legalia OÜ (likvideerimisel) kasuks võlgnevus summas 2508 eurot.
3.Välja mõista S Olt Law Office Õigus Legalia OÜ (likvideerimisel) kasuks viivis perioodi 01.05.2016-04.03.2019 eest summas 570,43 eurot.
4.Välja mõista S Olt Law Office Õigus Legalia OÜ (likvideerimisel) kasuks viivis alates 05.03.2019 kuni põhivõla (2508 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4 kuuluvad solidaarselt täitmisele käesolevas tsiviilasjas 09.10.2019 tagaseljaotsuses M Helt (H) väljamõistetuga. Menetluskulude jaotus
6.Jätta Law Office Õigus Legalia OÜ (likvideerimisel) ja Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud täies ulatuses S O kanda. S O menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Kohus määrab Law Office Õigus Legalia OÜ (likvideerimisel) ja Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Law Office Õigus Legalia OÜ (end Law Office Mets & Co OÜ) esitas 29.06.2018 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A A M-E, OÜ E C, M W A, S O, Y G C ja M He vastu 3087,87 euro nõudes. Kohus tegi 10.07.2018 võlgnikele ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik A A M-E esitas 14.12.2018 makseettepanekule allkirjastatud vastuväite. Võlgnikele M W A, S O, Y G C ja M H ei ole makseettepanekut õnnestunud kätte toimetada. Võlgniku OÜ E C suhtes on kohus 15.02.2019 koostanud maksekäsu. 15.02.2019 määrusega andis kohtunikuabi Law Office Mets & Co OÜ avalduse võlgnike A A M-E, M W A, S O, Y G C ja M He suhtes üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 18.02.2019 määrusega kohustas kohus Law Office Mets & Co OÜ-d esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
2.Law Office Õigus Legalia OÜ esitas 04.03.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse S O ja M He vastu solidaarselt võlgnevuse 2508 euro, viivise 570,43 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt käisid kostjad hageja juures õigusnõustamisel ja said õigusteenuse osas nõustamist ka e-kirja teel, samuti tõlketeenuseid endaga seotud dokumentidest, milliseid pooled vajasid seoses enda tegemistega Aafrikas. Nende tegevuste eest esitas hageja kostjatele 2 arvet. Kostja M H on soovinud eraldi õigusnõu veel enda väärteoasjaga seonduvalt, mille eest hageja pole esitanud arvet kostjale M Hele. Kostjad on jätnud eelnimetatud tehingust tuleneva kohustuse tasuda teenuse kasutamise eest maksmata. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Hageja on edastanud kostjatele arved. Täiendavalt on hageja saatnud kostjatele korduvalt meeldetuletusi ning lõpuks ka nõudekirja arvete tasumise osas. Kostjad on hagejale nõuet tunnistanud, kuid kuna nende äritegevuse tulemusena pooled läksid riidu ning omavahel ei suhtle enam, siis puudub läbisaamine ja kooskõla, kes peaks tasuma arvete eest. Kostja S O on andnud nõusoleku tasuda 50 % nn enda osa solidaarsest kohustusest. Seega on ta nõuet hageja hinnangul ka tunnustanud. Hageja palub: - rahuldada hagi täies ulatuses; - mõista S Olt ja M Helt solidaarselt Law Office Mets & Co OÜ kasuks välja võlgnevus summas 2508 eurot; - mõista S Olt ja M Helt solidaarselt Law Office Mets & Co OÜ kasuks välja viivis perioodi 01.05.2016-04.03.2019 eest summas 570,43 eurot; - mõista S Olt ja M Helt solidaarselt Law Office Mets & Co OÜ kasuks välja viivis põhinõude summalt 2508 eurot alates 05.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina VÕS § 113 lg 1 ls. 2 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni; - määrata kindlaks menetluskulud ning jätta need täielikult kostja kanda; - mõista S Olt ja M Helt solidaarselt Law Office Mets & Co OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls. 2 sätestatud määral.
3.19.03.2019 täpsustatud hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjatele S O ja M H õigusabi- ja tõlketeenuseid, milliseid pooled vajasid seoses enda tegemistega Aafrikas. Kostjatega 04.11.2015 sõlmitud lepingu kohaselt oli teenuse tunnihind 110 eurot/h + km. Kostjad on jooksvalt e-kirja teel palunud täiendavaid töid teha (20.04.2016 tõlked). Nende tegevuste eest esitas hageja kostjatele 2 arvet. Kostjad on jätnud õigusabi- ja tõlketeenuste eest maksmata. Hageja on edastanud kostjatele
arved. Täiendavalt on hageja saatnud kostjatele korduvalt meeldetuletusi ning lõpuks ka nõudekirja arvete tasumise osas. Kostjad on hagejale nõuet tunnistanud, kuid kuna nende äritegevuse tulemusena pooled läksid riidu ning omavahel ei suhtle, siis puudub läbisaamine ja kooskõla, kes peaks tasuma arvete eest. Kostja S O on andnud nõusoleku tasuda 50 % nn enda osa solidaarsest kohustusest. Seega on ta nõuet hageja hinnangul tunnustanud. Käesolevas asjas on hagejal kostja vastu lepingulise kohustuse täitmise nõue summas 2508 eurot, mis koosneb kahest arvest nr 126 summas 660 eurot ja arve nr 127 summas 1848 eurot. Hageja on esitanud kostjatele arved, kuna teenust tellisid kõik isikud koos ja teenuse osutamise sisu oli samuti kõigi osapoolte ühises huvis, samuti konsulteeriti mõlemat isikut samaaegselt. Seega on hageja hinnangul tegemist solidaarse kohustusega. Käesolevas asjas hakkas põhinõude summalt (2508 eurot) viivis hiljemalt jooksma alates 01.05.2016. Hageja palub kostjatelt (S O ja M H) välja mõista solidaarselt Law Office Mets & Co OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2508 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 01.05.201604.03.2019 eest summas 570,43 eurot ja jätkuva viivise põhinõudelt alates 05.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni
4.03.04.2019 määrusega keeldus kohus Law Office Mets & Co OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldust A A M-E, Y G C ja M W A vastu hagimenetlusse võtmisest. Kohus võttis menetlusse Law Office Mets & Co OÜ hagi S O ja M He vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 2508 euro, viivise 570,43 euro ja täiendava viivise nõudes.
5.09.10.2019 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ning mõistis S Olt ja M Helt solidaarselt välja Law Office Õigus Legalia OÜ (end Law Office Mets & Co OÜ, registrikood 12940814) kasuks võlgnevuse 2508 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 570,43 eurot ning TsMS § 367 alusel jätkuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 2508 eurolt alates 05.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt S O ja M He kanda. Kohus mõistis S Olt ja M Helt solidaarselt Law Office Õigus Legalia OÜ kasuks välja menetluskulu summas 846 eurot (riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 546 eurot) ning viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (846 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.26.02.2020 esitas Themis Õigusbüroo OÜ kohtule taotluse, et kohus väljastaks Themis Õigusbüroo OÜ-le Euroopa täitekorralduse tõendi või sertifikaadi. Kohtule esitatud taotluse kohaselt loovutas Law Office Õigus Legalia OÜ oma nõude Themis Õigusbüroo OÜ-le. Kohus väljastas 03.03.2020 Themis Õigusbüroo OÜ-le sertifikaadi Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2012 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades alusel, kuivõrd hagimaterjalid ja kohtuotsus (tagaseljaotsus) toimetati kostjatele kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
7.04.05.2020 esitas kostja S O kohtule kaja 09.10.2019 tagaseljaotsuse peale, milles palus taastada menetluse tsiviilasjas nr 2-18-113639. Kaja kohaselt on tsiviilasjas hagiavaldus kostjale kätte toimetatud alles 30.04.2020, kui kostja lepinguline esindaja sai ligipääsu e-toimikule. Koos kajaga esitas kostja kohtule taotluse peatada tsiviilasjas 2-18-113639 09.10.2019 tagaseljaotsuse täitmine. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja vaidleb vastu ka kõigile hageja poolt esitatud tõenditele. Hageja ei ole kostjale arvete nr 126 ja nr 127 alusel teenust osutanud ning arveid ei ole esitatud. Kostja ei ole hagejalt teenuseid tellinud ja seetõttu puudub kohustus teenuse eest tasumiseks. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et kostja oleks hagejalt mingit teenust tellinud. Ka eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks saanud hagejalt tellida õigusabiteenust juba 2016. aastal, kui võtta arvesse seda, et hageja on asutatud alles 06.06.2017. Lisaks eelnevale ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et kostja telliks hagi lisana nr 2 esitatud notariaalse dokumendi tõlke hagejalt, kes ei oma
notariaalse tõlke tegemise pädevust. Sellise dokumendiga ei oleks kolmandates riikides mitte midagi peale hakata, sest tundmatu isiku tõlge ei ole legaliseeritav dokument. Eluliselt ei ole usutav hagejalt tõlke tellimine ka seetõttu, et eesti keelest inglise keele tõlke maksumus ca 1 A4 lk 1800 tähemärki maksab ilma käibemaksuta 12,72 eurot. Hagis väidetud kaheksa lehekülje kohta teeks tõlke maksumuseks professionaalses tõlkebüroos 12,72 x 8 + km 20 %= 122,11 eurot. Hageja on hagis väitnud, et tõlke koostamiseks kulus 11 tundi ja maksumuseks hinnaga 110 eurot tunnis moodustus tõlketeenus summas 1210 eurot ilma käibemaksuta. Seega väidab hageja, et tema tõlke hind on kümme korda kallim kui professionaalsel tõlkebürool, mis oleks ilmselgelt üle paisutatud ja ebamõistlik ka sisulise teenuse korral. Kuigi hageja väidab, nagu oleks saatnud kostjale nõudekirju, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et oleks need kirjad kostjale üldse kunagi saatnud ja kostja oleks ühegi hageja nõudekirja kunagi kätte saanud. Kostja vaidleb vastu ka hagi lisale 5 väidetavale e-kirjale, mis on seejuures kohtule esitatud pdf dokumendina. Teatavasti ei ole pdf dokument e-kirja formaat ja pdf kirja ei saa tõendada formaadis dokumendiga. Kostja vaidleb vastu ka hagi lisa 3 kui väidetavale töökäsule. Esiteks on taas esitatud kohtule pdf-formaadis kiri, mis ei tõenda e-kirja saatmist kostja poolt. Teiseks ei nähtu ühtegi töökäsku ka väidetava tõendi sisust. Hageja poolt 19.03.2019 kohtule esitatud koopiad E dokumentidest ei tõenda samuti ühtegi hageja väidet kostja täitmata kohustuste kohta. Põhjusel, et kostja ei tunnista kogu hagi, ei tunnista kostja ka hageja viiviste nõuet. Kostjal ei ole kohustust hageja ees põhivõlgnevuse ega ka viiviste osas. Kostja vaidleb vastu ka hageja õigusabikuludele, mis on ilmselgelt üle paisutatud.
8.05.05.2020 määrusega jättis kohus S O 04.05.2020 kaja käiguta ning kohustas S Ot kõrvaldama määruses osundatud puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 05.05.2020 määruses on kohus esmakordselt tsiviilasjas nr 2-18-113639 märkinud hagejaks Themis Õigusbüroo OÜ.
9.06.05.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras tsiviilasjas nr 2-18-113639 09.10.2019 tehtud kohtuotsuse (tagaseljaotsus) täitmine.
10.06.05.2020 kohtunõudega kohustas kohus hagejat TsMS § 416 lg 5 alusel esitama seisukoha kostja 04.05.2020 kaja osas 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kohus menetles tsiviilasja Themis Õigusbüroo OÜ (nõude loovutaja Law Office Õigus Legalia OÜ) hagina S O ja M He vastu solidaarselt võlgnevuse 2508 euro, viivise 570,43 euro ja täiendava viivise nõudes.
11.20.05.2020 esitas Themis Õigusbüroo OÜ kohtule seisukoha kostja 04.05.2020 esitatud kaja osas.
12.26.10.2020 esitas kostja S O kohtule päringu seoses 04.05.2020 esitatud kajaga. Kostja asus esitatud menetlusdokumendis seisukohale, et kohus ei ole viie kuu jooksul seisukohta võtnud kostja esitatud kaja suhtes, kuigi kohtule on teada, et kostja suhtes viiakse alusetult läbi täitemenetlust, mis tekitab kostjale kahju.
13.27.10.2020 jagati tsiviilasi lahendamiseks kohtunik Anu Vismannile seoses kohtunik Ann Meriluhti pikaajalise eemalviibimisega.
14.17.12.2020 määrusega rahuldas kohus kostja 04.05.2019 kaja ja taastas tsiviilasjas nr 2-18-113639 (Themis Õigusbüroo OÜ hagi S O vastu võlgnevuse nõudes) menetluse eelmenetluse staadiumis, kuivõrd käesolevas asjas ei ole hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt.
15.28.01.2021 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi, milles on juhtinud kohtu tähelepanu, et käesolevas tsiviilasjas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus Pärnu Maakohtule esitatud 29.06.2018 juriidilise isiku Law Office Mets & Co OÜ (muudetud ärinimi Law Office Õigus Legalia OÜ) poolt, kelle registrikoodiks on maksekäsu kiirmenetluse avaldusel 12940814. 04.03.2019 esitas kohtule hagivalduse Law Office Mets & Co OÜ, registrikoodiga 14273339. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse on antud juhul kohtusse esitanud isik, kelle puhul ei olnud tegemist hagejaga ja isikul
puudus õigus hageja nimel hagiavaldust esitada. Seega puudus kohtul alus hagi rahuldada (sh tagaseljaotsusega), sest hageja Law Office Õigus Legalia OÜ (registrikood 12940814) poolt ei ole kohtule hagi esitatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-18-113639 tühine ka kõigi teiste menetlusosaliste suhtes. Seega on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mille tõttu tuleb õigustamata isiku poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kõik kostjale põhjustatud menetluskulud tuleb eeltoodust lähtuvalt määrata hageja kanda.
16.29.03.2021 määruses märkis kohus, et kohus on esitatud asjaolude pinnalt tuvastanud, et Law Office Mets & Co OÜ (registrikoodiga 12940814) esitas 29.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse sh S O vastu 3087,87 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Hageja seaduslik esindaja oli R M. 15.02.2019 määrusega lõpetati S O suhtes maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.02.2019 määrusega kohustas Harju Maakohus Law Office Mets & Co OÜ-d esitama kohtule oma nõude ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 04.03.2019 esitas Law Office Mets & Co OÜ (registrikood 14273339) kohtule hagiavalduse (täpsustatud 04.03.2019), mille kohus jättis käiguta 18.02.2019 ja 05.03.2019 määrustega. 03.04.2019 määrusega võttis kohus Law Office Mets & Co OÜ (registrikood 12940814, seaduslik esindaja R M) 19.03.2019 täpsustatud hagiavalduse menetlusse ja kohustas S O esitama vastuse hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hageja on igakordselt hagiavaldustes märkinud ettevõtte registrikoodiks 14273339. 09.10.2019 tagaseljaotsusega rahuldas kohus Law Office Õigus Legalia OÜ (end Law Office Mets & Co OÜ, registrikood 12940814) hagi tagaseljaotsusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagiavalduses märgitud ettevõtte registrikoodi puhul tegemist ilmselge kirjaveaga, mis ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus on Law Office Mets & Co OÜ (registrikood 12940814, seaduslik esindaja R M) tsiviilasja 03.04.2019 määrusega võtnud menetlusse, mh on kohus kontrollinud TsMS § 226 lg 1 kohaselt hageja seadusliku esindaja esindusõiguse olemasolu ning lubanud isikul esindajana menetluses osaleda. Kohus jättis kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus kaasas tsiviilasja menetlusse Law Office Õigus Legalia OÜ poolel kolmanda isikuna Themis Õigusbüroo OÜ. Määruses selgitas kohus, et kohus menetleb antud tsiviilasjas Law Office Õigus Legalia OÜ (end Law Office Mets & Co OÜ) hagi S O vastu võlgnevuse nõudes.
17.17.05.2021 määrusega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid.
18.24.05.2021 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja selgitab, et nii 04. november 2015 kui ka 16. juuni 2017 e-kirjad on saadetud E C OÜ nimel. Viidatud äriühingu poolt planeeriti käivitada kaubavahetus Eesti ja Aafrika vahel, milleks otsiti äriühingule investoreid ja krediteerijaid. E C OÜ juhatuse liige M H oli tuttavatelt kuulnud, et Law Office Mets & Co OÜ on krediidivõimeline ja pöördus kostjale teadaolevalt selle äriühingu juhatuse liikme poole krediteerimise ettepanekuga. Selleks, et selgitada vajatava krediidi sihtotstarvet, tuli teisel juhatuse liikmel S Ol, kes vahetult viibis Aafrikas ja valmistas ette tehinguid, selgitada 04.11.2015 kirjaga, mis eesmärgil ja kui suurt krediiti E C OÜ vajab. 16. juuni 2017 e-kiri on E C OÜ juhatuse liikme S O vastus Law Office Mets & Co OÜ juhatuse liikme R M kirjale. Juhatuse liikmele S Ole teadaolevalt oli E C OÜ teine juhatuse liige M H käinud Law Office Mets & Co OÜ-s rahvusvaheliste investeeringute kohta õigusalast konsultatsiooni saamas. Kui R M saatis e-kirja võlgnevuse kohta, vastas S O E C OÜ nimel, et teab võlgnevusest (M H konsultatsioonist) ja palus saata informatsioon (arve) võlgnevuse suuruse kohta. Kostja ei ole mitte kordagi pöördunud hageja poole teenuse saamiseks füüsilise isikuna ja ei ole kordagi ka saanud ega ka vastu võtnud hagejalt ühtegi teenust. Kostja ei ole ka volitanud ühtegi isikut enda nimel hageja poole pöörduma. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud määrata hageja kanda, kohustades hagejat maksma välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
19.25.05.2021 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha, millega edastas täiendavalt S O ja R M vahelise SMS vestluse, milles S O kinnitab võlgnevuse aktsepteerimist ja lubab selle maksta. Vaatamata korduvale lubadusele maksmist ei toimunud ning kohtumenetluses on asutud eitama mistahes kokkuleppeid. Tegemist on sisuliselt SMS näol täiendavalt võlatunnistusega. Samuti kinnitab S O samalt SMS teel edastatud 03.03.2019 e-posti aadressilt xxx: „Tere. See nõue tuleb ära jagada kõigi osaliste vahel. Mul puudub täielik huvi teiste võlgasid maksta“. Seega on ilmne, et tegemist on S O e-posti aadressi ja telefoninumbriga ning ühtlasi on ta olnud teadlik makskäsust, mis talle saadeti e-postile ning mille üle nüüd vaidlus käib. S O eksitab kohut ja hägustab menetluslikult oma valikuliste kättesaamistega menetluse kulgu, eesmärgiga vabaneda kohustusest. Lisaks on S O tunnistanud võlga ka veel 16.06.2017. Võla tekke alused: 31.03.2016 teenused, S O kiri ja kirjalik tellimus 09.04.2016. Töötunni hinna ja mahu ei osas ei ole esitatud kordagi mistahes vastuväiteid ning ilmselgelt on tänaseks ka need tähtajad minetanud.
20.01.10.2021 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 01.10.2021. Kohus määras hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 08.10.2021 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata või esitada kompromiss hiljemalt 15.10.2021. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 29.10.2021.
21.Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).
24.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 2508 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 01.05.2016-04.03.2019 eest summas 570,43 eurot ja jätkuva viivise põhinõudelt alates 05.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagi kohaselt käisid kostja ja M H hageja juures õigusnõustamisel ja said õigusteenuse osas nõustamist ka e-kirja teel, samuti tõlketeenuseid endaga seotud dokumentidest, mida pooled vajasid seoses enda tegemistega Aafrikas. Nende tegevuste eest esitas hageja kostjale ja M Hele 2 arvet. Kostja on esitanud vastuväited hagejaga lepingu sõlmimisele ja kohustuse olemasolule.
25.Kohus on seisukohal, et antud juhul on poolte vahel vaidlus selle üle: 1) kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud õigusabi- ja tõlketeenuse leping (sh millistel tingimustel); 2) kas hageja on osutanud kostja
tellimuse alusel õigusabi- ja tõlketeenuseid ning 3) kas hageja on edastanud kostjale arved nr 126 ja 127 tellitud teenuste eest.
26.Kohus peab esmalt vajalikuks hinnata, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud õigusabi- ja tõlketeenuse leping (sh millistel tingimustel). Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel võib õigusabi- ja tõlketeenuse osutamine olla hinnatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 jj alusel käsundina, kus teenuse osutaja on käsundisaaja (hageja) ja teenuse tellija käsundiandja (kostja). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab tuvastama, et poolte vahel on kehtiv võlasuhe. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega. 25.05.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et võla tekke aluseks on 31.03.2016 teenused. Samuti esitas hageja kostja kirja ja kirjaliku tellimuse 09.04.2016. Töötunni hinna ja mahu osas ei ole kostja esitatud kordagi mistahes vastuväiteid ning ilmselgelt on tänaseks ka need tähtajad minetanud. Tsiviilasja toimiku materjalide järgi on hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks 04.03.2019 hagiavalduse lisana 3 esitanud kohtule kostja e-posti aadressilt xxx hagejale 04. november 2015 adresseeritud e-kirja, milles kostja edastab hagejale informatsiooni, mis puudutab investeeringut/laenu summas 30-35 tuhat. Kohus leiab, et antud kirjast ei saa järeldada kostja tahet sõlmida hagejaga õigusabi- ja tõlketeenuse leping. 04.11.2015 hagejale adresseeritud kirjast nähtus kostja soov saada hagejalt laenu. 25.05.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et võla tekke aluseks on 31.03.2016 teenused. Kohus märgib, et hageja ja kostja poolt 31.03.2016 peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja nõustas kostjat seoses OÜ-ga E, vastates kostja küsimustele ning edastades kostjale vajaminevad dokumendid. Lisaks edastas kostja (koos M Hega) hagejale 09.04.2016 kirja, paludes hagejalt abi dokumentide ülevaatamisega seonduvalt, millele hageja vastas 11.04.2016, edastades OÜ E protokolli. Täiendavalt on kohtule esitatud võõrkeelne 27.08.2015 koostatud notariaalne dokument osaühingu osa jagamise ja müügilepingu kohta nr 3735 ning OÜ E C põhikiri (dokumendi tõlge esitati kohtule 19.03.2021). Võõrkeelsetel dokumentidel nähtub märge selle kohta, et hageja on vastavad dokumendid (osaühingu osa jagamine ja müügileping ning põhikiri) tõlkinud inglise keelde. Samuti on kolmas isik kohtule 06.01.2021 menetlusdokumendiga koos edastanud kostja poolt 30.03.2016 hagejale saadetud e-kirja, milles kostja (ja M H) soovivad hagejalt õigusalast nõu. Lisaks on hageja esitanud kohtule tõenditena 04.03.2019 hagiavalduse lisana 25.04.2016 arve nr 127 summas 1848 eurot ja 19.03.2019 lisana esitatud 15.04.2016 arve nr 126 summas 660 eurot. Hageja on edastanud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta 07. juuni 2017 e-posti aadressile xxx. Kostja on samalt e-posti aadressilt hagejale vastanud 16. juuni 2017 e-kirjaga ja märkinud muuhulgas, et on võlgnevusest teadlik ja lubas sellega tegeleda. Samuti palus kostja edastada informatsiooni võlgnevuse kohta büroo ees. Lisaks on hageja esitanud kohtule 04.03.2019 hagiavalduse lisa 6 tõendina 04.09.2017 nõudekirja võlgnevuse tasumiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib, et eeltoodud tõenditest nähtub, et hageja ja
kostja on omavahel suhelnud, hageja on kostjat õigusalaselt nõustanud, sh esitanud kostjale mitmesugused juriidilised dokumendid (ka tõlgituna inglise keelde). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline õigusabi- ja tõlketeenuse leping. Eeltoodud lepingu sõlmimist tõendab ka asjaolu, et hageja on kostjale edastanud e-kirju võlgnevuse tasumise kohta ning kostja on isiklikult tunnistanud võlgnevuse olemasolu, tunnistades sellega ka lepingu olemasolu. Kohus leiab, et pooltevahelises kirjavahetuses kostja antud lubadusi võlgnevus tasuda saab pidada võlatunnistusteks. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Mis puudutab kostja vastuväidet selle kohta, et kostja ei ole mitte kordagi pöördunud hageja poole teenuse saamiseks füüsilise isikuna ning kostja ei ole ka volitanud ühtegi isikut enda nimel hageja poole pöörduma, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kolmas isik esitas 06.01.2021 kohtule kostja poolt hagejale 31.03.2016 e-kirja ning kostja ja M He poolt hagejale ühiselt 30.03.2016 saadetud e-kirja. 25.05.2021 esitas hageja kohtule kostja ja M He poolt hagejale ühiselt 09.04.2016 saadetud e-kirja. Eeltoodud kirjad on hagejale adresseeritud kostja (ja M He) nimel, mitte äriühingu nimel. Lisaks on hageja kohtule esitanud 25.05.2021 sõnumivahetuse hageja ja kostja vahel. Antud sõnumivahetusest nähtuvalt andis hageja kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks, selgitas, et vastasel korral esitab hageja kohtule hagiavalduse. Kostja vastas hagejale, et kostja vastutab enda eest ehk on nõus maksma selle summa jagatuna kõigi asjaosaliste vahel (ehk siis kostja ja M). Kostja ei ole hagejale vastanud, et hagejal tuleks nõue esitada äriühingu vastu. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja pöördus isiklikult hageja poole ning hageja on õiguspäraselt kohtus hagi kostja vastu esitanud. Hageja on kostjale 16.06.2017 edastatud e-kirjas märkinud, et arved, mis on üleval, on kokku 2508 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja põhinõude suuruseks 2508 eurot. 16.06.2017 hagejale edastatud vastuses märkis kostja, et ta on võlgnevusest teadlik ja kostja lubas sellega tegeleda üksi. Kostja ei ole selgitanud, et tal oleks hageja ees muust võlasuhtest tulenev võlgnevus. Lepingu tingimuste osas selgitas hageja, et ühe töötunni hinnaks oli 110 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kostja ja M H on jooksvalt e-kirja teel palunud täiendavaid töid teha (20.04.2016 tõlked). Hageja on varasemalt kostjale ja M Hele osutanud korduvalt õigusabi teenust, sh nõustanud ettevõtte asutamisel ning selle ostu-müügitehingu ettevalmistamisel. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Arve nr 126 (kuupäev 15.04.2016) suuruseks on 660 eurot, sh kliendiga probleemi arutamine- töökäsu saamine 2 tundi (hind 110 eurot), dokumentide ettevalmistamine 1 tund (hind 110 eurot) ja kohtumine kliendiga 2 tundi (hind 110 eurot). Arve nr 127 (kuupäev 25.04.2016) suuruseks on 1848 eurot, sh juriidiline konsultatsioon 3 tundi (hind 110 eurot) ja dokumentide tõlkimine eesti keelest inglise keelde 11 tundi (hind 110 eurot). Kohus märgib, et eeltoodud tõenditest (31.03.2016, 09.04.2016 ja 11.04.2016 kirjavahetus) nähtub, et hageja, kostja ja M H on omavahel suhelnud, hageja on kostjat (ja M Ht) õigusalaselt nõustanud, sh esitanud kostjale (ja M Hele) mitmesugused juriidilised dokumendid (ka tõlgituna inglise keelde). Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et asjakohatud on kostja väited selle kohta, et samasuguse tõlketöö oleks saanud mujalt odavamalt. Kirjavahetusest nähtuvalt soovis kostja tellida töö hagejalt ja vabaturu tingimustes on iga isik vaba valima, kellelt ta mis teenuseid osta soovib. Seega on hageja osutanud arvetel nr 126 ja nr 127 märgitud õigusabiteenuseid. Eeltoodut ei väära kostja poolt esitatud vastuväited, et teenust ei ole hageja märgitud mahus osutatud või tunnihind oli liiga kõrge, kuna vastavad vastuväited on esitatud alles kohtumenetluses. Varasemalt ei ole kostja vastuväiteid õigusabi kvaliteedi ega tunnihinna osas esitanud. Kokku on antud arvetest tuleneva võlgnevuse suuruseks 2508 eurot. Mis puudutab kostja vastuväiteid, et hageja ei ole talle varasemalt arveid nr 126 ja nr 127 esitanud, siis hageja on 04.09.2017 ja esitanud nõudekirja OÜ-le E C ja samal kuupäeval ka kostjale. OÜ-le E saadetud nõudekiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Hiljemalt kohtumenetluses on kostja koos hagimaterjalidega ka vastavad arved kätte saanud. Kohus leiab, et hageja nõudeõigust ei välista see, kas kostja on arved varasemalt kätte saanud või mitte. Hageja poolt kostjaga peetud kirjavahetusest (07.06.2017, 16.06.2017 ja 03.03.2019) nähtuvalt on hageja teatanud kostjale võlgnevusest, kostja on kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja kostja on lubanud tegeleda sellega. Lisaks pidas hageja kostjaga sõnumivahetust perioodil 08.08.2018-19.03.2019, millest nähtub, et kostja lubas võlgnevuse ära maksta, 03.03.2019 täpsustas kostja, et ta on nõus pool maksma osamaksetena,
04.03.2019 teatas kostja, et ta vastutab enda eest ehk on nõus maksma selle summaga jagatuna kõigi asjaosaliste vahel (ehk kostja ja M H). Seega oli kostja võlgnevuse olemasolust hageja ees teadlik. Kohus märgib, et igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15). Seega on hagejal kostja vastu õigusabi- ja tõlketeenuse lepingust tulenev võlgnevuse tasumise nõue summas 2508 eurot.
27.Täiendavalt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivise summas 570,43 euro tasumist ja edasiulatuva viivise tasumist. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahaliste kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arve nr 126 tasumise tähtaeg oli 20.04.2016 ja arve nr 127 tasumise tähtaeg oli 30.04.2016. Hageja nõuab viivist alates 01.05.2016. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-70-09 jõudnud seisukohale, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on viivisevõlgnevus summas 570,43 eurot (viivis perioodil 01.05.2016 kuni 04.03.2019, 8 % aastas, põhinõue 2508 eurot). Hagejale viivist tasutud ei ole. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise summas 570,43 eurot maksmise kohustuse täitmist.
28.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 05.03.2019 seadusjärgses määras. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab ka hageja edasiulatuva viivisenõude. Hagejal on õigus nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras põhinõude (2508 eurot) tasumata osalt alates 05.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
29.VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 09.10.2019 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi, mõistis välja S Olt ja M Helt solidaarselt Law Office Õigus Legalia OÜ kasuks võlgnevuse 2508 eurot, viivise 570,43 eurot ning viivise võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 2508 eurolt alates 05.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Tagaseljaotsus on M He suhtes jõustunud. Käesoleva kohtuotsusega kostjalt väljamõistetav võlgnevus kuulub solidaarselt tasumisele M Helt väljamõistetuga.
30.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu
avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hagihinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lõikest 1 ja TsMS § 133 lõikest 1, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõude järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagiavalduses märkis hageja hagihinnaks 3440,43 eurot (2508 + 570,43 + 102). 03.04.2019 hagi menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 3440,43 eurot. Põhinõude suuruseks on 2508 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 570,43 eurot. Edasiulatuva viivise suuruseks kujuneb 201,64 eurot (viivisemäär 8 % aastas summalt 2508 eurot, periood 05.03.2019-05.03.2020, viivitatud päevade arv 367). Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 3280,07 eurot (2508 + 570,43 + 201,64). Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb hageja ja hageja poolel oleva kolmanda isiku menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
32.Kohus määrab hageja ja hageja poolel oleva kolmanda isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.