lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-1317/30

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 29.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-1317/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kaseriisikas OÜ10747852(Kostja)Wihuri OÜ14866275(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-1317

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.oktoober 2021, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1317

Tsiviilasi

Wihuri OÜ hagi Vend Valmar OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Wihuri OÜ, registrikood 14866275, asukoht Tehnika tn 9 Türi linn Türi vald Järva maakond Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Triinu Hiob, vandeadvokaadi abi Siiri Traat-McClelland, e-post: x Kostja: Vend Valmar OÜ, registrikood 10747852, asukoht Kaalepi küla, Järva vald, Järva maakond Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk, vandeadvokaat Virge Murak, e-post: x

Tsiviilasja hind

21 714 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

11.oktoober 2021

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Wihuri OÜ hagi.
2.Välja mõista Vend Valmar OÜ-lt Wihuri OÜ kasuks kahjuhüvitis 20 000 eurot.
3.Välja mõista Vend Valmar OÜ-lt Wihuri OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 01.01.2021 – 26.01.2021 summas 114 eurot ja alates 27.01.2021 viivis põhinõudelt summas 20 000 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSKULUD

1.Menetluskulud jätta kostja kanda
2.Menetluskulud määrab kohus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

2-21-1317

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja Wihuri OÜ nõuab Vend Valmar OÜ-lt VÕS § 115 alusel kahjuhüvitist 20 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 01.01.2021-26.01.2021 summas 114 eurot ja edasi viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja John Deere traktorite ametlik edasimüüja. Aeg-ajalt ostab Wihuri OÜ teist marki kasutatud traktoreid ja müüb edasi, kuid ei ole nende traktorite ametlik edasimüüja. Wihuri OÜ ise traktoreid ei kasuta. Kostja Vend Valmar OÜ soovis müüa Wihuri OÜ-le kasutatud traktorit New Holland T7.230, väljalaskeaastaga 2016, registreerimismärgiga x (edaspidi Traktor). 22.10.2020 vaatas Wihuri OÜ töötaja Traktori üle ja tegi sellest fotod. Traktori juhtpaneelil asuv arvuti näitas ülevaatuse ajal, et traktori töötundide arv oli 2517,5 h. Vend Valmar OÜ ei avaldanud Wihuri OÜ-le, et juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 h ei ole tegelikkuses õige. Oktoobri 2020 lõpus sõlmisid pooled telefonikõnede ja ekirjade vahendusel müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale Traktori ning kostja kohustus selle eest maksma 85 000 eurot + käibemaks ehk kokku 102 000 eurot. Hageja leiab, et traktori töötundide näit on peamisi tunnuseid, mille alusel määratakse traktori hind. 30.10.2020 esitas kostja hagejale arve nr 2020028 summas 102 000 eurot, mille Wihuri OÜ tasus. Wihuri OÜ müüs Traktori edasi Poola äriühingule XX x, x (edaspidi XX). Ka selle müügilepingu oluliseks tingimuseks oli, et Traktori töötundide arv on 2517,5 h nagu oli näidatud traktori juhtpaneeli arvutiekraanil. 03.12.2020 teatas XX hagejale, et Traktoril on varjatud puudus ning esitas sellega seonduvalt nõude. XX teatas, et Traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 h ei ole õige, tegelik töötundide arv on hoopis 5543,57 h. XX sai varjatud puudusest teada, kui New Holland traktorite müügiesinduse tehnik traktori üle vaatas ning ühendas traktori tehnilise seadmega, mis võimaldas kontrollida tegelikku töötundide arvu. XX pakkus välja, et Wihuri OÜ kas hüvitab XXile kahju summas 20 000 eurot või Wihuri OÜ võtab Traktori tagasi ja hüvitab XXile kogu ostuhinna. 04.12.2020 ehk juba järgmisel päeval informeeris hageja kostjat Traktori varjatud puudusest ja kirjeldas seda täpselt ning XXi nõudest Wihuri OÜ vastu summas 20 000 eurot. 04.12.2020 e-kirjas teatas kostja lühidalt, et Vend Valmar OÜ oleks nõus New Holland Traktori tagasi võtma, kuid puuduse olemasolule vastu ei vaielnud. Pooled ei jõudnud Traktori müügilepingu tagasitäitmises kokkuleppele, kuna Vend Valmar OÜ ei olnud nõus hüvitama traktori transpordikulusid Poolast Eestisse. Hiljem muutis kostja oma senist õiguslikku positsiooni ning teatas, et ei näe endal Traktori puuduse eest mingit vastutust. 21.12.2020 maksis Wihuri OÜ XXile kahjuhüvitise 20 000 eurot ning 22.12.2020 saatis Wihuri OÜ Vend Valmarile nõudekirja kahju summas 20 000 eurot hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2020. Lisaks vaidles Wihuri OÜ Vend Valmari 16.12.2020 kirjas esitatud väidetele vastu. Vend Valmar OÜ jättis kahju hüvitamata. Wihuri OÜ esitab Vend Valmari OÜ vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel kahju hüvitamise nõude summas 20 000 eurot. Kuna praegusel juhul müüs Wihuri OÜ varjatud puudusega Traktori edasi heausksele kolmandale isikule, on toimunud kahju teisenemine. Enne XXile kahjuhüvitise maksmist oli Wihuri OÜ kahjuks väärtuse vahe, kui võrrelda Traktori väärtust puudusteta ning Traktori väärtust puudustega. Pärast XXile kahjuhüvitise maksmist Traktori varjatud puuduse tõttu on Wihuri OÜ kahjuks vastav XXile makstud kahjuhüvitis. Hageja esitab mõlema kahju käsitluse, kuna need toetavad teineteist, kolme tabelina.

2-21-1317

Viivise nõude esitamisel arvestab hageja kahjuhüvitiselt summas 20 000 eurot viivist alates 01. 01.2021, kuna Wihuri OÜ teatas oma kahju nõudest Vend Valmar OÜ-le 22.12.2020 kirjas, nõudes kahju hüvitamist hiljemalt 31.12.2020. 26.01.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114 eurot. 12.08.2021 on hageja vastuseks kostja 19.07.2021 vastuväitele Traktori väärtusele vastava hinna kohta 55 000 eurot, millega hageja selle XXile müüs, leidnud, et traktorite hindade analüüsimisel tuleb eristada traktorite lõppkasutajatega sõlmitud tehingute hindasid ning traktorite edasimüüjate vahel sõlmitud tehingute hindasid. Kuna hageja ja XX on mõlemad traktorite edasimüüjad, tuleb vaadata edasimüüjate turu hindasid, mille järgi New Holland Traktorile sarnase ca 5500 töötunniga traktori hind on keskmiselt 34 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis on igal juhul 21000 eurot odavam kui ca 2500 töötunniga New Holland Traktori väärtus. Kostja vastuväited (1.kd tl 75-78; 144-146; 185-186, 2.kd tl 49) Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Traktor ei ole puudustega ning isegi kui tegemist on puudustega, teadis või pidi hageja kui professionaalne ja ekspertteadmisega traktorite edasimüüja sellest teadma. Hageja oleks pidanud Traktori ülevaatamise käigus Traktori näidiku erinevuse tuvastama. Tegemist oli neli aastat vana Traktoriga ning juba Traktori kulumisest pidi hageja kui end traktorite hindamiseks pädevaks pidanud isik ja professionaalne traktorite edasimüüja aru saama, et armatuuril kumatav töötundide näit ei vasta tegelikkusele. Kohane ei ole hageja käsitlus puudusega asja väärtusest ja hageja kahjunõue on seetõttu põhjendamatu ja tõendamata. Tegelik kokkulepitud Traktori müügihind oli 50 000 eurot ning dokumenteeritud müügihinda suurendati hageja initsiatiivil. Käesoleval juhul ei ole kostja oma kohustust rikkunud. Traktor osteti kasutatuna ülevaatamise hetkel olnud seisukorras. Lisaks oli hageja töötundide näidiku ebakorrektsusest teadlik. Kuna Traktor osteti puudustele vastava Traktori hinnaga, puudub hagejal alus Traktori hinna alandamiseks. Hageja käsitlust Traktori alandatud hinna määramise osas ei saa mingil juhul põhjendatuks pidada. Kui hinna määraks üksnes läbisõit, ei oleks hageja pidanud kõnealuse Traktori hinna määramiseks vajalikuks kostja juurde tulla ning vaatlus teostada. Käesoleval juhul kandis ostuhinna väljaselgitamise riisikot hageja. Isegi kui näidiku erinevus kujutaks endast Traktori puudust, on hageja jätnud Traktori ülevaatamise või üle vaadata laskmise kohustuse täitmata ning puudustest teatamisega hilinenud ning seetõttu on vastavale asjaolule tuginedes nõuete esitamine välistatud. Lisaks puudub hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist, kuna kostja jaoks ei olnud ettenähtav, et hageja võõrandab kõnealuse Traktori Poola ja kliendile, kelle hoidmine on hageja jaoks niivõrd tähtis, et isiku nõudeid täidetakse ilma nende põhjendatust kontrollimata. Kostja ei teadnud, et oleks pidanud Traktori remondi järgselt eraldi paluma endised töötunnid taastada. Samuti ei teadnud kostja, et hageja kui pädev traktorite hindaja ei selgita Traktori osas hinnapakkumist tehes välja hinda mõjutavad olulisi asjaolusid. Hagejal ei tekkinud väidetava varjatud puuduse tulemusel kahju, kuna hageja ostis Traktori tegelikele töötundidele vastava hinnaga. Pooled leppisid hageja algatusel kokku, et liisingusissemakse tegemise vältimiseks tõstetakse nii hageja poolt ostetava kui ka müüdava traktori (John Deere) hinda 35 000 euro võrra. Kostja nõustus hageja ettepanekuga liisingu saamise tarbeks müügihinna suurendamisega ning hageja soovib nüüd kokkulepitud hinnavahe osas kostja arvelt rikastuda. 19.07.2021 esitatud vastuväite kohaselt leiab kostja, et toimikus olevate tõendite pinnal oli

2-21-1317

vaidlusaluse Traktori turuhinnaks 55 000 eurot, mistõttu puudus edasimüügi kaudu omanikuks saanud XXõigus hinna alandamisele. Asjaolu, et hageja täitis täiesti alusetu nõude, ei ole mitte kuidagi kostja riisiko ja ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. 12.08.2021 hageja poolt esitatud menetlusdokumendile vastuseks leiab kostja, et kuigi hageja püüab tõendada kahju tekkimist sellega, et väidetavalt edasimüüjate turul on hinnatase madalam ja XXil oleks pidanud olema võimalus osta Traktor 20 000 eurot odavama hinnaga, siis edasimüüjate turu madalam hind (kui see üldse eksisteerib) ei ole kostja riisiko. Kostja viitab TsÜS §-le 65, mille järgi on eseme harilik väärtus selle keskmine müügihind (turuhind). Arvestades, et seadus viitab kohalikule hinnale, siis ei saa seda laiendada Euroopale. Isegi kui nõustuda Poola tehingute hindadega, siis tuleks lähtuda hagiavalduse p-s 2.31 nimetatud hindadest, mis on turuhinnad TsÜS § 65 mõttes. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (1.kd tl 129-137; 167-172; 2.kd tl 1-4; 51-52) Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et Traktoril polnudki puudust. Kostja selline vastuväide on paljasõnaline. Ei ole tavaline, et kasutatud New Holland traktorite juhtpaneeli arvuti töötundide arv on vale ning et remondi käigus juhtpaneeli töötundide arv nullitakse. Põhjendamatu on kostja väide, et isegi kui aktsepteerida, et Traktor oli puudustega, siis kostja ei teadnud sellest ega pidanudki teadma. Viimatinimetatud väide ei vabasta kostjat vastutusest. Kostja jättis üliolulise puuduse teadlikult hagejale avaldamata, kuigi sai jaanuaris 2019 teada, et töötundide näit 3099 nullitakse ning nägi pärast traktori juhtpaneeli arvuti vahetust igapäevaselt, et töötundide arv on vale. Kuivõrd kostja teadis või pidi vähemalt teadma varjatud puudusest, kuid jättis selle hagejale avaldamata, vastutab kostja igal juhul müügilepingu rikkumise eest. Vale on kostja väide, et hageja teadis ega pidanudki teadma enne müügilepingu sõlmimist Traktori varjatud puudusest. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et esialgset kahju (väärtuse vahet) ei tekkinudki. Samuti vaidleb hageja vastu sellele nagu oleks pooled kokku leppinud liisingmaksete vältimiseks Traktori ja müüdava traktori hinna tõstmises 35 000 euro võrra ning kostja väide, et hageja on tema arvelt rikastunud, ei vääri õiguskaitset. Ka ei ole hageja nõus kostja väitega, et ta ei näinud ette hagejale kahju tekkimist. Hageja leiab, et teatas kostjale varjatud puudusest õigeaegselt, kuna teatas varjatud puudusest pärast selle teadasaamist järgmisel päeval, so 04.12.2020. Kokkuvõttes sai kostja varjatud puuduse avastamisest teada umbes üks kuu pärast müügilepingu sõlmimist, mis on väga lühike aeg. Ka kohaldab kostja VÕS § 219 lg-t 1 ja 220 lg-t 3 valesti. Kostja käsitlus TsÜS § 65 kohaldamisest ja tõlgendamisest on ekslik. Hageja ei ole kostja suhtes kasutanud õiguskaitsevahenina hinna alandamist. VÕS § 128 lg 3 ei sea kahju tekitamisega kantud kulusid sõltuvusse TsÜS §-st 65. Hageja ja XXi vahelises õigussuhtes, kus XXi nõue põhines puudusega ja puuduseta Traktori hinnavahel, tuleb lähtuda keskmisest edasimüüjate turuhinnast Euroopas, mis on käsitletav hariliku väärtusena TsÜS § 65 mõttes. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused

1.Tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtub, et: - hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale New Holland Traktori (edaspidi Traktor) ning ostja tasus vastavalt 30.10.2020 arvele nr 2020028 summas 85 000 eurot, lisaks käibemaks, kokku 102 000 eurot (1.kd tl 9); - 22.10.2020 seisuga oli Traktori töötundide arv juhtpaneeli arvuti ekraanil 2517,5 h (tl 7-8); - hageja müüs Traktori edasi kolmandale isikule, so Poola äriühingule XX, mille kohta esitas arve summas 55 000 eurot (1.kd tl 14); - 02.12.2021 jõudis kõnealune Traktor Poolasse (1.kd tl 15)

2-21-1317

- 03.12.2021 teatas XX hagejale, et Traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 ei ole õige, tegelik töötundide näit on 5543,57. XX pakkus välja kas kahju hüvitamist 20 000 euro suuruses summas või Traktori tagasivõtmist (1.kd tl 16-17); - 04.12.2020 teatas hageja kostja juhatuse liikmele, et kostja poolt hagejale müüdud Traktori teadaolev tegelik töötundide arv on 2572 asemel 5544, teatades töötundide vahe kompenseerimise nõudest summas 20 000 eurot (1.kd tl 18); - 21.12.2020 tasus hageja XXile kahjuhüvitise 20 000 eurot (1.kd tl 38).

2.Pooled vaidlevad selle üle: - mis tingimustel Traktori müügileping sõlmiti; - kas Traktor oli puudustega ning isegi, kui tegemist oli puudusega, kostja sellest ei teadnud ega pidanudki teadma; - kas hageja kui professionaalne ja ekspertteadmistega traktorite müüja teadis või pidi Traktori puudustest teadma; - kas hageja on kaotanud õiguse Traktori puudustele tugineda, kuna ta jättis asja ülevaatamise või üle vaatamata laskmise kohustuse täitmata; - kas hageja poolt etteheidetav kahju kostja jaoks oli ettenähtav; - kas hageja teatas kostjale Traktori puudustest hilinemisega; - kas hagejal tekkis seoses Traktori edasimüügiga kolmandale isikule kahju.
3.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on võlgniku poolt kohustuse rikkumine ning praegusel juhul on hageja tuginenud sellele, et müüdud asjal ei olnud kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama sätte lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus nõustub hagejaga selles, et kahjuks võib olla ka kolmandale isikule makstud kahjuhüvitis, samuti võib kahjuks olla puudusteta või puudusega müügilepingu eseme väärtuse vahe. Nimetatud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-178-13 (p 12).
4.Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt hagejale Traktori üleandmisel oli Traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 h, kuigi tegelik töötundide näit oli 5543,57h. Hageja on osundanud sellele, et algselt kostja ei eitanud Traktori puudust, viidates kostja 04.12.2020 e-kirjale (1.kd tl 18). Ka 16.12.2020 ja 31.12.2020 kirjas ei tuginenud kostja sellele, et Traktoril ei ole puudust, vaid sellele, et kostja puuduse eest ei vastuta (1.kd tl 19-20; 43-44). Hiljem on kostja leidnud, et Traktor ei olnud puudustega, kuna ebaõige töötundide arv juhtpaneeli arvutis on tavaline ning tavaliselt remondi käigus töötundide arv juhtpaneeli arvutis nullitakse. Samas usaldusväärseid tõendeid kostja oma vastuväidete kinnituseks esitanud ei ole. Hageja on viidanud X kui New Holland traktorite ametliku edasimüüja ning remonditeostaja 09.04.2021 e-kirjale, mis lükkab ümber kostja vastavad vastuväited (1.kd tl 139). Ebausutav on kostja väide, et New Holland traktorite juhtpaneeli arvuti töötundide arv oleks reeglina ebaõige. Ka nähtub X 03.06.2021 ekirjast, et kasutatud traktorite puhul ei ole tavaline, et displei töötundide arv on vale (1.kd tl 174) ning pole alust X kui New Holland marki traktorite ametliku edasimüüja ja remonditeenuste osutaja e-kirja õigsuses kahelda. X 19.03.2021 e-kirja sisust nähtub, et reeglina displei töötunnid taastatakse (1.kd tl 148). Kohtu arvates on hageja usutavalt tõendanud seda, mitu tundi pidi Traktoril müügilepingu kohaselt töötunde olema. Nimetatut kinnitab XXi 03.12.2020 e-kiri Wihuri OÜ-le (1.kd tl 16), milles teatab XX, et traktori tegelik näit ei olegi 2500, vaid hoopis 5543, mistõttu nõuab XX

2-21-1317

kahjuhüvitist 20 000 eurot või traktori tagasi võtmist. Ka on hageja kohtule esitanud Wihuri OÜ 23.10.2020 e-kirja XX, mis kinnitab traktori töötundide arvu kui müügilepingu olulist tingimust, kuna hageja saadab XX traktori fotod ja küsib hinnapakkumist (2.kd tl 7-23). Hageja toob töötundide arvu eriliselt esile, märkides seda oma eelpoolnimetatud e-kirjas. Kostja on ka ise aktsepteerinud, et XX arvas müügilepingu sõlmimise ajal, et hageja müüb talle ca 2500 töötunniga traktori ega teadnud, et töötundide arvuks on tegelikult ca 5500.

5.Kostja on seisukohal, et hageja teadis või pidi teadma Traktori puudustest juba enne müügilepingu sõlmimist, mille tõttu ei saa hageja õiguskaitsevahendeid kasutada. Samas puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale avaldanud Traktori müügieelsel välisel ülevaatusel displeil valed töötunnid. Asjaoludest lähtuvalt teostati Traktori väline ülevaatus kooskõlas VÕS § 219 lg-ga 1 ning selgusetuks jääb, miks oleks pidanud hageja eeldama, et juhtpaneeli arvuti ekraanil olev näit on vale. Hageja on selgitanud, et keskarvutis saab töötunde kontrollida üksnes spetsiaalse seadmega ning visuaalselt ei ole võimalik keskarvutisse salvestatud töötundide arvu näha. Hageja on tõendanud, et on mitte New Holland traktorite, vaid John Deere traktorite ametlik edasimüüja ning usutav on väide, et seetõttu ei oma ta seadet, et kontrollida New Holland traktorite töötunde keskarvutis (1.kd tl 184) Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja teadis, kus kõik Traktori remonditööd on tehtud. Kostja on väitnud ka, et hageja poolt X 16.04.2021 e-kirja tõendina esitamine kinnitab, et hagejal olnuks lihtne saada enne müügilepingu sõlmimist Xlt teada tegelikud Traktori töötunnid, kuid hageja jättis selle lohakusest tegemata. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 218 lg-st 4 ei tulene, et hageja peaks täiendavalt Tatoilt täiendavalt kontrollima Traktori displeil kuvatud töötundide õigsust olukorras, kus tal polnud alust kahtlustada kostjat kui müüjat vales töötundide arvus. Ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-100-15 (p 34) tulenevalt isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi ega rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks eraldi asjatundja. Kostja on väitnud ka, et hageja teadmist või teadma pidamist suuremast töötundide arvust tõendab Traktori nähtav kulumine, kuid kohtu arvates on selline väide paljasõnaline ning Traktori välimust mõjutab ka see, kui heaperemehelikult on traktorit hoitud. Seega leiab kohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks enne müügilepingu sõlmimist teadnud või pidanud teadma Traktori puudustest.
6.Kostja vastuväiteks on lisaks, et kostja ei teadnud ega pidanudki teadma Traktori puudustest. Õige on hageja seisukoht, et olenemata sellest kas kostja kui müüja teadis või ei teadnud Traktori puudustest, ei vabasta see teda VÕS § 218 lg 1 alusel vastutusest. Vaidlust ei ole selles, et kostja ostis Traktori uuena ning oli selle ainukasutaja, olles professionaalne põllumajandusettevõte. X kui Traktori liisinud ettevõtte poolt esitatud tabelist nähtuvalt võib teha järelduse, et kostja pidi 2019 jaanuaris teada saama, et töötundide näit 3099 seoses Traktori aju väljavahetamisega nullitakse ning et juhtpaneeli arvuti on vaja välja vahetada (1.kd tl 140). Kostja väitel tellis ta displei parandamise IT-Bussi poolt (1.kd tl 150), remonditud displei pani tagasi ja seadistas X, kuid viimane endiseid töötunde ei taastanud. Samas on X oma 19.03.2021 e-kirjas selgitanud, et vahetas välja töötulede lülituskontrolleri ja klaviatuuri, aga mitte displei (lisaks diagnostika jms) (1.kd tl 148). Ka X 03.06.2021 e-kirjast nähtub, et X ei kinnita, et ta aprillis 2019 displei tagasi pani ja seadistas (1.kd tl 174). Samuti on X samas kirjas selgitanud, et displei tagasipanekuga saab hakkama igaüks ning kuigi X tehnik püüdis omal initsiatiivil displei töötunde taastada, mingil põhjusel see ei õnnestunud ning kostja pole Xlt displei töötundide taastamist palunud. Seega on usutav hageja väide, et kostja pani IT-Bussi poolt parandatud displei Traktori külge tagasi ise. Usutav on ka, et remondi käigus töötundide arvu juhtpaneelis mittetaastamine oleks pidanud olema kostjale nähtav ja kergesti taastatav. Kostja on leidnud veel, et ei olnud teadlik ega pidanudki teadma Traktori puudustest, kuna

2-21-1317

kostja juhatuse liige XX ei olnud Traktori töötundide arvuga kursis, kuid sellel väitel puudub õiguslik tähendus põhjusel, et müüja vastutus müüdud asja puuduse eest ei sõltu puudusest teadmisest. Samuti ei vabasta müüjat vastutusest see, kas kostja teadis, et ta oleks pidanud laskma töötunnid pärast displei parandamist taastada. See, kas kostja teadis, milline info on ostja jaoks oluline teada või mitte ei vabasta samuti müüjat vastutusest. Küll aga ei ole usutav, et kostja ei teadnud, et kasutatud traktori ostja soovib teada, kui palju on traktorit kasutatud. Lähtuda tuleb mõistliku isiku standardist, mille järgi huvitab iga mõistlikku ostjat, kes ostab kasutatud asja, kui palju asja on kasutatud. Kuivõrd kostja teadis või pidi vähemalt teadma varjatud puudusest, jättes selle hagejale avaldamata, vastutab ta igal juhul müügilepingu rikkumise eest VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel.

7.Kostja väitel on hageja teatanud puudustest hilinemisega, mistõttu ta ei või asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Asjaoludest lähtuvalt sai hageja teada Traktori varjatud puudustest 03.12.2021, mil XX talle nendest teatas ning hageja on juba järgmisel päeval, so 04.12.2020 teatanud sellest kostjale (1.kd tl 18). Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-17-7157 (p 13), mille järgi tuginedes varasemale kohtupraktikale ei saa varjatud puudusest teatamise ebamõistlikuks ajaks lugeda 10 päeva. Seega antud juhul ei ole hageja poolt tegemist Traktori puudustest hilinenud teatamisega. Hageja on selgitanud, et Wihuri OÜ 04.12.2020 e-kirjas on ekslikult märgitud, nagu oleks Wihuri OÜ ostnud Traktori OÜ-lt Y ning Wihuri OÜ nõue on suunatud OÜ Y vastu. Hageja kinnitusel on tegemist hageja poolt inimliku ja vähetähtsa eksimusega. Kostja ei ole ka eitanud, et tema juhatuse liige XX on eelpoolnimetatud e-kirja kätte saanud ning sellele vastanud.
8.Kostja on tuginedes VÕS § 127 lg-le 3 leidnud, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuna ta ei näinud seda ette. Kuna Wihuri OÜ on John Deere traktorite ametlik edasimüüja, mitte New Holland marki traktorite edasimüüja, siis pidi kostjale olema teada, et hageja müüb Traktori edasi kolmandale isikule. Kuivõrd kostja teadis või pidi teadma Traktori varjatud puudusest, siis pidi kostja ka arvestama sellega, et kui hageja avastab sellise puuduse, on tema kahjuks puuduseta ja puudusega Traktori väärtuse vahe ning Traktori edasimüügil enne varjatud puuduse avastamist on hageja kahjuks kolmanda isiku nõue hageja vastu. Kostja ei ole põhistanud ka oma väidet, kuidas sellise kahju tekkimine ei ole ettenähtav.
9.30.10.2020 esitas hageja kostjale arve nr 2020028 Traktori eest summas 85 000 eurot, lisaks käibemaks 17 000 eurot (1.kd tl 9). Vastavalt hagiavaldusele sõlmiti poolte vahel kokkulepe, mille alusel toimus tasumine järgmiselt: 41 694 eurot tasus Wihuri Vend Valmarile ülekandega (1.kd tl 10), 36 906 eurot tasus Wihuri OÜ Vend Valmari palvel AS-ile SEB Liising (1.kd tl 12, 33) ning 23 400 eurot tasus Wihuri OÜ selliselt, et Wihuri OÜ tasaarvestas enda kohustuse tasuda Vend Valmari OÜ-le New Holland Traktori eest 23 400 eurot Vend Valmar OÜ kohustusega tasuda Wihuri OÜ-le uue John Deere traktori eest sissemaksu 23 400 eurot. Selline tasumise kokkulepe on kajastatud Vend Valmar OÜ poolt esitatud arvel nr 2020028, kuhu on kirjutatud „19500+km jääb liisingu sissemakseks“ ning „36906 eurot tasuda SEB Liisingule, A20418788“ (1.kd tl 9). Kostja on viidanud John Deere traktorile, mille ta hagejalt ostis ning mille võtta Traktori hinda suurendati, kuid asjas ei nähtu, et John Deere traktor oleks Traktori müügilepingu esemeks ega seondu käesoleva vaidlusega. Kostja vastuväidete kohaselt oli tegelik Traktori kokkuleppeline hind 50 000 eurot ning dokumenteeritud müügihinda suurendati hageja initsiatiivil. Hageja ei eita, et pakkus kostjale, et ostab Traktori hinnaga 50 000 eurot (lisaks käibemaks). Eluliselt usutav on, et ostja huviks oli maksta võimalikult madalat hinda, kuid hageja väitel ei olnud kostja sellega nõus. Arusaamatu on kostja väide, et kui tal ei olnud müügihinna osas ootusi, miks ta siis 50 000 euroga ei

2-21-1317

nõustunud ning on suurendatud müügihinda 85 000 eurole. Kostja enda poolt esitatud hinnapakkumisest lähtudes on kõnelause Traktori tegelik väärtus ca 5600 töötunniga 62 000 eurot, lisaks käibemaks (1.kd tl 120-122). Seega on usutav, et kõnealuse Traktori hind töötundide arvuga 2517 oleks olnud ca 20 000 eurot kõrgem, mis on ligilähedane hinnale, millega kostja Traktori hagejale müüs.

10.Hageja tõendab kahjuhüvitise nõuet maksekorraldusega, mille järgi on hageja tasunud 20 000 eurot XXile 21.12.2020 (1.kd tl 38). Hagiavaldusest lähtuvalt müüs hageja varjatud puudusega Traktori edasi heausksele kolmandale isikule ning seega on toimunud kahju teisenemine. Enne XXile kahjuhüvitise maksmist oli Wihuri OÜ kahjuks väärtuste vahe võrdluses New Holland Traktoriga sõltuvalt sellest kas ta on puudusega või mitte. Pärast XXile kahjuhüvitise maksmist Traktori varjatud puuduste tõttu on Wihuri OÜ kahjuks vastav XXile makstud kahjuhüvitis. Hageja on hagis esitanud mõlema kahju käsitluse (hagiavalduse p-d 2.26-2.34) vastavalt müügikuulutustele lõppkasujatega (tl 48-65), millest nähtub väärtuste vahe minimaalselt 20 000 eurot. Hageja on esitanud vastuseks kostja 19.07.2021 vastuväitele hindade analüüsi, millest nähtuvad erisused hindades traktorite lõppkasutajatega sõlmitud tehingute ja edasimüüjate vahel sõlmitud tehingutes. Kuna hageja ja XX on mõlemad traktorite edasimüüjad (2.kd tl 24-26), on asjakohane arvestada ka edasimüüjate turu hindasid, mille järgi New Holland Traktorile sarnase ca 5500 töötunniga traktori hind on keskmiselt 34 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis on igal juhul 21 000 eurot odavam kui ca 2500 töötunniga New Holland Traktori väärtus (2.kd tl 2736). Arvestada tuleb, et hageja ei ole esitanud kostja vastu mitte hinna alandamise nõuet, vaid on esitanud kahjuhüvitise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 ja § 128 lg 3 alusel, mille järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Sellisteks kuludeks, mida hageja nõuab, on kulud seoses sellega, et hageja pidi maksma XXile hüvitist. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-77-08 (p 15), kus on Riigikohus selgitanud, et sõna „kohalik“ TsÜS 65 tähenduses ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist ka Eesti piirest väljaspool. Usutav on, et Eesti turg on liiga väike, et John Deere traktorite ametlik edasimüüja saaks mõistlike kulude ja ajaga leida kasutatud New Holland Traktorile ostja. Seetõttu on põhjendatud lähtuda hageja ja XXi vahelises suhtluses ca 2500 töötunni ja 5500 töötunniga traktorite väärtuste vahe hindamisel Euroopa edasimüüjate turust. Samas nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, et kõigil turgudel, so nii edasimüüjate vahelisel turul kui ka kasutatud traktori müügil edasimüüjalt lõppkasutajale, on eelpoolnimetatud töötundidega New Holland traktori hinnavahe 20 000 eurot.
11.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja on rikkunud Traktori müügilepingut, kuna Traktoril ei olnud omadusi, milles kokku lepiti ning puuduvad mistahes erandlikud asjaolud, mis välistaks kostja vastutuse lepingu rikkumise eest. Tõendatud on, et hagejale on tekkinud kahju ning selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja lepingupoolse rikkumisega. Kui kostja poleks müügilepingut rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Vaidlusaluse Traktori töötundide arvu puhul 2517,5 h ei oleks kolmas isik hageja vastu kahjunõuet esitanud ja Traktori väärtus ei oleks 20 000 euro võrra madalam. Kui hageja oleks teadnud, et Traktori töötundide arv on ca poole suurem, oleks ta pakkunud Traktori eest oluliselt madalamat hinda.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja on arvestanud viivist seaduses sätestatud määras alates 01.01.2021, mil oli möödnud hageja poolt kostjale

2-21-1317

antud kahju hüvitamise tähtaeg (1.kd tl 40-41). Kuna kostja hageja nõuet tähtajaks ei täitnud, on viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 114 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust lähtudes on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2022 otsus:

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 29.10.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja