Wihuri OÜ hagi Vend Valmar OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Vend Valmar OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
21 714 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Wihuri OÜ (registrikood 14866275), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob Kostja (apellant): Vend Valmar OÜ (registrikood 10747852), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Virge Murak
Asja läbivaatamine
06.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 29.10.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-1317 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Wihuri OÜ esitas 27.01.2021 Pärnu Maakohtule hagi Vend Valmar OÜ vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 20 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 01.01.2021-26.01.2021 summas 114 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni.
2.Hageja on John Deere traktorite ametlik edasimüüja. Aeg-ajalt ostab hageja teist marki kasutatud traktoreid ja müüb edasi, kuid ei ole nende traktorite ametlik edasimüüja. Hageja ise traktoreid ei kasuta. Kostja soovis müüa hagejale kasutatud traktorit New Holland T7.230, väljalaskeaastaga 2016, registreerimismärgiga 3681 TH (edaspidi traktor). 22.10.2020 vaatas hageja töötaja traktori üle ja tegi sellest fotod. Traktori juhtpaneelil asuv arvuti näitas ülevaatuse ajal, et traktori töötundide arv oli 2517,5 tundi. Kostja ei avaldanud hagejale, et juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 tundi ei ole tegelikkuses õige. 2020. a oktoobri lõpus sõlmisid pooled müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale traktori ning kostja kohustus selle eest maksma 85 000 eurot + käibemaks ehk kokku 102 000 eurot. Hageja vaidleb vastu kostja väitele nagu oleks pooled kokku leppinud liisingmaksete vältimiseks traktori ja müüdava traktori hinna tõstmises 35 000 euro võrra. Hageja oli algselt pakkunud kostjale traktori eest 50 000 eurot (lisandub käibemaks). Hageja soovis osta traktori võimalikult soodsalt. Kostja polnud sellega nõus. Tulenevalt sellest lepiti kokku hinnas 85 000 eurot (lisandub käibemaks). 30.10.2020 esitas kostja hagejale arve nr 2020028 summas 102 000 eurot, mille hageja tasus.
3.Hageja leiab, et traktori töötundide näit on peamisi tunnuseid, mille alusel määratakse traktori hind. Hageja müüs traktori edasi Poola äriühingule AGRI RADROL Radosław, Małgorzata Stypułkowscy s.c (edaspidi Agri Radrol). Ka selle müügilepingu oluliseks tingimuseks oli, et traktori töötundide arv on 2517,5 tundi nagu oli näidatud traktori juhtpaneeli arvutiekraanil. 03.12.2020 teatas Agri Radrol hagejale, et traktoril on varjatud puudus ning esitas sellega seonduvalt nõude. Agri Radrol teatas, et traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 tundi ei ole õige, tegelik töötundide arv on hoopis 5543,57 tundi. Agri Radrol sai varjatud puudusest teada, kui New Holland traktorite müügiesinduse tehnik traktori üle vaatas ning ühendas traktori tehnilise seadmega, mis võimaldas kontrollida tegelikku töötundide arvu. Agri Radrol pakkus välja, et hageja kas hüvitab Agri Radrolile kahju summas 20 000 eurot või võtab hageja traktori tagasi ja hüvitab Agri Radrolile kogu ostuhinna. 04.12.2020 ehk juba järgmisel päeval informeeris hageja kostjat traktori varjatud puudusest ja kirjeldas seda täpselt ning Agri Radroli nõudest hageja vastu summas 20 000 eurot. 04.12.2020 e-kirjas teatas kostja lühidalt, et kostja oleks nõus traktori tagasi võtma, puuduse olemasolule kostja vastu ei vaielnud. Pooled ei jõudnud traktori müügilepingu tagasitäitmises kokkuleppele, kuna kostja ei olnud nõus hüvitama traktori transpordikulusid Poolast Eestisse. Hiljem muutis kostja oma senist õiguslikku positsiooni ning teatas, et ei näe endal traktori puuduse eest mingit vastutust. 21.12.2020 maksis hageja Agri Radrolile kahjuhüvitise 20 000 eurot ning 22.12.2020 saatis hageja kostjale nõudekirja kahju summas 20 000 eurot hüvitamiseks hiljemalt 31.12.2020. Kostja jättis kahju hüvitamata.
2-21-1317
4.Kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et traktori juhtpaneeli arvuti näitab ebaõiget töötundide arvu. Seevastu hageja ei saanud seda puudust enne müügilepingu sõlmimist teada. Tegemist oli varjatud puudusega. Traktori välimuse põhjal ei saa hinnata selle töötundide arvu. Hageja sai varjatud puudusest teada Agri Radrolilt ja teatas sellest koheselt kostjale, seega ei hilinenud hageja kostja teavitamisega.
5.Kostja rikkus traktori müügilepingut. Rikkumine seisnes selles, et traktoril ei olnud omadusi, milles müügilepingus kokku lepiti. Kostja vastutab rikkumise eest. Esmalt on hageja kahjuks väärtuse vahe, kui võrrelda traktori väärtust puudusteta ning traktori väärtust puudustega. Kahjuna on käsitletav summa, kui lahutada müügilepingus kokku lepitud traktori hinnast (85 000 eurot + käibemaks) sarnase traktori hind, mille töötundide arv on ca 5543,57 tundi. Vastavaks väärtuse vaheks oli igal juhul vähemalt 20 000 eurot. Teiseks on hageja kahjuks Agri Radrolile 21. detsembril 2020 makstud kahjuhüvitis summas 20 000 eurot. Kahju nii-öelda teisenes.
6.Kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kahju oli kostjale ettenähtav. Kostjale oli teada, et hageja müüb traktori edasi kolmandale isikule, kuna hageja ise traktoreid ei kasuta. Kostja pidi mõistma, et hagejale tekib kahju puuduseta ja puudusega traktori väärtuse vahes. Samuti pidi hageja mõistma, et kui hageja müüb traktori edasi kolmandale isikule, on hageja kahjuks kolmanda isiku kahju nõue hageja vastu.
7.12.08.2021 on hageja vastuseks kostja vastuväitele leidnud, et traktorite hindade analüüsimisel tuleb eristada traktorite lõppkasutajatega sõlmitud tehingute hindasid ning traktorite edasimüüjate vahel sõlmitud tehingute hindasid. Kuna hageja ja Agri Radrol on mõlemad traktorite edasimüüjad, tuleb vaadata edasimüüjate turu hindasid, mille järgi New Holland traktorile sarnase ca 5500 töötunniga traktori hind on keskmiselt 34 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis on igal juhul 21 000 eurot madalam kui ca 2500 töötunniga New Holland traktori väärtus.
8.Viivise nõude esitamisel arvestab hageja kahjuhüvitiselt summas 20 000 eurot viivist alates 01.01.2021, kuna hageja teatas oma kahju nõudest kostjale 22.12.2020 kirjas, nõudes kahju hüvitamist hiljemalt 31.12.2020. 26.01.2021 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 114 eurot. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Traktor ei ole puudustega ning isegi kui tegemist on puudustega, teadis või pidi hageja kui professionaalne ja ekspertteadmisega traktorite edasimüüja sellest teadma. Hageja oleks pidanud traktori ülevaatamise käigus traktori näidiku erinevuse tuvastama. Tegemist oli neli aastat vana traktoriga ning juba traktori kulumisest pidi hageja kui end traktorite hindamiseks pädevaks pidanud isik ja professionaalne traktorite edasimüüja aru saama, et armatuuril kumatav töötundide näit ei vasta tegelikkusele.
10.Kohane ei ole hageja käsitlus puudusega asja väärtusest ja hageja kahjunõue on seetõttu põhjendamatu ja tõendamata. Tegelik kokkulepitud traktori müügihind oli 50 000 eurot ning dokumenteeritud müügihinda suurendati hageja initsiatiivil. Käesoleval juhul ei ole kostja oma kohustust rikkunud. Traktor osteti kasutatuna ülevaatamise hetkel olnud seisukorras. Kuna traktor osteti puudustele vastava traktori hinnaga, puudub hagejal alus traktori hinna alandamiseks. Kui traktori hinna määraks üksnes läbisõit, ei oleks hageja pidanud kõnealuse traktori hinna määramiseks vajalikuks kostja juurde tulla ning vaatlust teostada. Käesoleval
2-21-1317 juhul kandis ostuhinna väljaselgitamise riisikot hageja. Isegi kui näidiku erinevus kujutaks endast traktori puudust, on hageja jätnud traktori ülevaatamise või üle vaadata laskmise kohustuse täitmata ning puudustest teatamisega hilinenud ning seetõttu on vastavale asjaolule tuginedes nõuete esitamine välistatud. Lisaks puudub hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist, kuna kostja jaoks ei olnud ettenähtav, et hageja võõrandab kõnealuse traktori Poola äriühingule - kliendile, kelle hoidmine on hageja jaoks niivõrd tähtis, et isiku nõudeid täidetakse ilma nende põhjendatust kontrollimata.
11.Hagejal ei tekkinud väidetava varjatud puuduse tulemusel kahju, kuna hageja ostis traktori tegelikele töötundidele vastava hinnaga. Pooled leppisid hageja algatusel kokku, et liisingusissemakse tegemise vältimiseks tõstetakse nii hageja poolt ostetava kui ka müüdava traktori (John Deere) hinda 35 000 euro võrra. Kostja nõustus hageja ettepanekuga liisingu saamise tarbeks müügihinna suurendamisega ning hageja soovib nüüd kokkulepitud hinnavahe osas kostja arvelt rikastuda.
12.Esitatud tõendite pinnalt oli traktori turuhinnaks 55 000 eurot, mistõttu puudus edasimüügi kaudu omanikuks saanud Agri Radrolil õigus hinna alandamisele. Asjaolu, et hageja täitis täiesti alusetu nõude, ei ole mitte kuidagi kostja riisiko ja ei kuulu kostja poolt hüvitamisele. Edasimüüjate turu madalam hind (kui see üldse eksisteerib) ei ole kostja riisiko. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 20 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 01.01.2021 – 26.01.2021 summas 114 eurot ja alates 27.01.2021 viivise põhinõudelt summas 20 000 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale traktori New Holland ja hageja tasus kostjale vastavalt 30.10.2020 arvele nr 2020028 summas 85 000 eurot, lisaks käibemaks, kokku 102 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt hagejale traktori üleandmisel oli traktori juhtpaneeli arvuti töötundide näit 2517,5 tundi, kuigi tegelik töötundide näit oli 5543,57 tundi. Maakohus leidis, et traktori töötundide arv oli müügilepingu oluline tingimus. Hageja on tõendanud, et ta on mitte New Holland traktorite, vaid John Deere traktorite ametlik edasimüüja ning usutav on väide, et seetõttu ei oma ta seadet, et kontrollida New Holland traktorite töötunde keskarvutis. Hageja ei pea täiendavalt kontrollima traktori displeil kuvatud töötundide õigsust olukorras, kus tal polnud alust kahtlustada kostjat kui müüjat vales töötundide arvus. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja teadmist või teadma pidamist suuremast töötundide arvust tõendab traktori nähtav kulumine. Traktori välimust mõjutab ka see, kui heaperemehelikult on traktorit hoitud.
15.Olenemata sellest, kas kostja kui müüja teadis või ei teadnud traktori puudustest, ei vabasta see teda VÕS § 218 lg 1 alusel vastutusest. Samas nähtub esitatud tõenditest, et kostja oli ebaõigest töötundide arvust teadlik. Seega vastutab kostja igal juhul müügilepingu rikkumise eest VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel. Antud juhul ei ole hageja poolt tegemist traktori puudustest hilinenud teatamisega. Hageja on juba Agri Radrolilt puudusest teadasaamisest järgmisel päeval, s.o 04.12.2020 teatanud sellest kostjale.
16.Kuna hageja on John Deere traktorite ametlik edasimüüja, mitte New Holland marki traktorite edasimüüja, siis pidi kostjale olema arusaadav, et hageja müüb traktori edasi kolmandale isikule. Kuivõrd kostja teadis või pidi teadma traktori varjatud puudusest, siis pidi
2-21-1317 kostja ka arvestama sellega, et kui hageja avastab sellise puuduse, on tema kahjuks puuduseta ja puudusega traktori väärtuse vahe ning traktori edasimüügil enne varjatud puuduse avastamist on hageja kahjuks kolmanda isiku nõue hageja vastu.
17.Hageja pakkus kostjale, et ostab traktori hinnaga 50 000 eurot (lisaks käibemaks). Eluliselt usutav on, et ostja huviks oli maksta võimalikult madalat hinda, kuid hageja väitel ei olnud kostja sellega nõus. Arusaamatu on kostja väide, et kui tal ei olnud müügihinna osas ootusi, miks ta siis 50 000 euroga ei nõustunud ning on suurendatud müügihinda 85 000 eurole. Kostja enda poolt esitatud hinnapakkumisest lähtudes on kõnelause traktori tegelik väärtus ca 5600 töötunniga 62 000 eurot, lisaks käibemaks. Seega on usutav, et kõnealuse traktori hind töötundide arvuga 2517 oleks olnud ca 20 000 eurot kõrgem, mis on ligilähedane hinnale, millega kostja traktori hagejale müüs.
18.Enne Agri Radrolile kahjuhüvitise maksmist oli hageja kahjuks väärtuste vahe võrdluses New Holland traktoriga sõltuvalt sellest kas ta on puudusega või mitte. Pärast Agri Radrolile kahjuhüvitise maksmist traktori varjatud puuduste tõttu on hageja kahjuks vastav Agri Radrolile makstud kahjuhüvitis. Kuna hageja ja Agri Radrol on mõlemad traktorite edasimüüjad, on asjakohane arvestada ka edasimüüjate turu hindasid, mille järgi New Holland traktorile sarnase ca 5500 töötunniga traktori hind on keskmiselt 34 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis on igal juhul 21 000 eurot odavam kui ca 2500 töötunniga New Holland traktori väärtus.
19.Arvestada tuleb, et hageja ei ole esitanud kostja vastu mitte hinna alandamise nõuet, vaid on esitanud kahjuhüvitise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 ja § 128 lg 3 alusel, mille järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Sellisteks kuludeks, mida hageja nõuab, on kulud seoses sellega, et hageja pidi maksma Agri Radrolile hüvitist. Usutav on, et Eesti turg on liiga väike, et John Deere traktorite ametlik edasimüüja saaks mõistlike kulude ja ajaga leida kasutatud New Holland traktorile ostja. Seetõttu on põhjendatud lähtuda hageja ja Agri Radroli vahelises suhtes ca 2500 töötunni ja 5500 töötunniga traktorite väärtuste vahe hindamisel Euroopa edasimüüjate turust. Samas nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, et kõigil turgudel, s.o nii edasimüüjate vahelisel turul kui ka kasutatud traktori müügil edasimüüjalt lõppkasutajale, on eelpoolnimetatud töötundidega New Holland traktori hinnavahe 20 000 eurot. Tõendatud on, et hagejale on tekkinud kahju ning selle kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja lepingupoolse rikkumisega. Vaidlusaluse traktori töötundide arvu puhul 2517,5 tundi ei oleks kolmas isik hageja vastu kahjunõuet esitanud ja traktori väärtus ei oleks 20 000 euro võrra madalam. Kuna kostja hageja nõuet tähtajaks ei täitnud, on ka hageja viivise nõue põhjendatud. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
21.Maakohus on oluliselt rikkunud nii tõendite hindamise kohustust kui ka rikkunud materiaalja menetlusõigusnorme.
22.Hageja nõude kõige põhilisemat asjaolu ehk kahju tekkimist, ei ole maakohus tuvastanud. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks kindlaks teinud, et Agri Radrol sai kahju. Lisaks sellele ei kinnita tõendid, et 5500 töötunniga traktori hind oleks „edasimüüjate turul“ 20 000 eurot madalam. Nimelt, hageja koostatud tabelis sisalduvate traktorite töötundide arvud on 7532 tundi, 7994 tundi, 7426 tundi, 7030 tundi ja 5403 tundi. Ehk siis viiest referentstehingust nelja puhul on traktorite töötundide arv orienteeruvalt 2500 töötundi enam, kui hageja poolt edasi
2-21-1317 müüdud traktoril, mille töötundide arv oli 5500 tundi. Järelikult ei ole tõendatud, et 5500 tundi töötanud traktori hind oleks isegi väidetaval „edasimüüjate turul“ orienteeruvalt 30 000 eurot. Tõendid kinnitavad, et 5500 tundi töötanud traktori reaalne ja õige turuväärtus on 55 000 eurot. Viidatud hinnaga müüdi traktor ka Agri Radrolile. Järelikult ei tekkinud Agri Radrolile kahju ja hagi ei saa rahuldada.
23.Kostja on põllumajandusettevõte, mis tegeleb põhiliselt teravilja- ja kaunviljakasvatuse ning õlitaimeseemnete kasvatusega. Kostja ei tegele igapäevaselt põllumajandustehnika edasimüügiga ja ilmselgelt ei ole maakohtu poolt viidatud edasimüüjate turu osaline. Seega ei saa ta ka vastutada väidetava edasimüüjate turu madalama hinna eest (mis käesoleval juhul on täielikult tõendamata). Isegi juhul, kui oleks tõendatud, et nö edasimüüjate turul oli traktori väärtus madalam, siis on tegemist asjaoluga, mis ei ole kostjale kuidagi ettenähtav. Kostja ei pidanud ette nägema, et hageja soovib traktorit edasi müüa nö edasimüüjate turul, mille osaliste vahel võivad kehtida erikokkulepped ja soodushinnad.
24.Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 sätestatud hagi lahendamise piire. Kohus on sisuliselt lahendanud nõuet, mida hageja ei ole hagis esitanud, vaid kohus on lahendanud hageja kolmandat korda peale eelmenetluse lõppu muudetud nõuet. Sealjuures kostjale ei ole muudetud ning nähtavalt kohtu poolt aktsepteeritud uue nõude osas isegi sõna antud. Hagiavaldus ei sisaldanud nõuet hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust tuleneva kahju hüvitamiseks, vaid hageja esitas edasimüügilepingul põhineva nõude, kus väidetavalt oli hageja klient Agri Radrol kahju saanud.
25.Lisaks on hageja korduvalt muutnud hagi alust. Kostja on juba oma esimeses seisukohas viidanud, et hagejal puudub nõue, sest edasimüügilepingu objekt müüdi edasi õige turuhinnaga. Maakohus on aga hagejal lubanud ilma olulise põhjuseta ja vastuolus TsMS § 371-ga muuta hagi alust kolm korda.
26.Lisaks on maakohus pidanud kohtuistungi kostja osavõtuta ehkki selleks alust ei olnud. Kostja esindaja teatas kohtule (e-kiri otse kohtuniku sekretärile) 08.10.2021 kell 15:03, et tal on ilmnenud haigussümptomid ja ta ei saa osaleda 11.10.2021 planeeritud kohtuistungil. Sellises olukorras oleks olnud kohtu poolt õige lükata kohtuistung edasi, kuid maakohus käitus sõnamurdlikult, pidas ära sisulise istungi ja teatas istungi päeva õhtul kell 16:04, et kohus ei rahulda taotlust ning palus esitada menetluskulude nimekiri. Eeltoodud toimingu osas esitas kostja 14.10.2021 vastuväite, mille kohus on jätnud lahendamata. Selline olukord on menetlusõiguslikult jäme rikkumine, mis on ilmselgelt viinud ka ebaõige otsuseni (kohus asus lahendama uut nõuet, mille vaikimisi ja omal algatusel võttis vastu eelistungil, millel kostja ei viibinudki). Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
28.Maakohus tuvastas kahju tekkimise, kahju on põhjendatud nii puudusega ja puuduseta traktori hinna vahega kui ka Agri Radrolile makstud hüvitisega. Väärtuste vahet tõendab ka kostja enda esitatud tõend võrdluses hageja poolt kostjale traktori eest tasutud hinnaga. Hageja tegeleb traktorite edasimüügiga ja tema kahju võib seega tuleneda edasimüüjate turul tehtud tehingust. Liiati oleks hagejale tekkinud kahju ka siis, kui traktorile olnuks võimalik leida lõppkasutajast ostja, sest ka sel juhul toonuks traktori varjatud puudus (rohkem kui kaks korda
2-21-1317 suurem töötundide arv) kaasa traktori vähemalt 20 000 euro suuruse väärtuse vahe võrreldes kostjale makstud 85 000 euroga (lisandus käibemaks).
29.Maakohus pole väljunud hagi piiridest ja menetluses pole hagi muudetud. Hagiavalduse resolutsioonis palus hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja kahjuhüvitise 20 000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 114 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 20 000 eurot. Täpselt samad nõuded lahendas maakohus otsuse resolutsioonis. Hagi aluseks olid asjaolud, et kostja müüs hagejale traktori, mille töötundide maht osutus rohkem kui kaks korda suuremaks kui näha displeil; hageja müüs traktori edasi Agri Radrolile kostja avaldatud töötundide arvuga ja tegeliku, kaks korda suurema töötundide arvu selgumisel esitas Agri Radrol hagejale hüvitise nõude summas 20 000 eurot. Hageja hüvitas Agri Radrolile selle summa ja tulemusena tekkis kahju omakorda hagejale. Need asjaolud ei ole menetluse kestel muutunud. Hageja tugines hagis sellele, et enne traktori edasimüüki oli tema kahju puuduseta ja puudusega traktori väärtuste vahe ja pärast traktori müüki Agri Radrolile ja Agri Radrolile traktori puuduse tõttu hüvitise maksmist, hüvitise suurus.
30.Maakohtu viimane istung toimus kostja osaluseta, kuna kumbki kostja lepingulistest esindajatest ei ilmunud ja ühel neist puudus seaduslik takistus. Kostjal on menetluses olnud läbivalt kaks lepingulist esindajat. Juba kostja 19.07.2021 menetlusdokumenti esitades oli kostja teiseks lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat Karmen Turki kõrval vandeadvokaat Virge Murak, kes kinnitas ka oma esindusõiguse olemasolu. Kostja ebamäärane viide istungipäeva hommikul 14 minutit enne istungi planeeritud algust, et vandeadvokaat Virge Muraku päev oli juba planeeritud, ei ole käsitletav seadusjärgse takistusena.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Maakohus tuvastas, et traktori ebaõige töötundide arvu puhul oli tegemist varjatud puudusega, kostja on müügilepingut rikkunud, hageja on kostjat õigeaegselt teavitanud puudusest ja kostja vastutab selle rikkumise eest. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Nimetatud asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud, samuti ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikutud menetlusõiguse norme. Seega lähtub ringkonnakohus nendest kui tuvastatud asjaoludest.
33.Kostja vaidlustab maakohtu tuvastatud asjaoludest üksnes kahju tekkimise hagejale ja sellise kahju kostjale ettenähtavuse. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti materiaalõigust kohaldades leidnud, et hagejale on tekkinud kahju 20 000 euro ulatuses ja kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Maakohus ei ole sellise järelduseni jõudmisel rikkunud oluliselt menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik muuta siiski osas, milles maakohus pidas asjakohaseks arvestada hagejale kahju tekkimisel traktorite edasimüüjate turgu ja selle hindasid. Muus osas vastab otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
2-21-1317
34.Hageja on hagiavalduses tuginenud kahjule, mis tekkis hagejale esmalt väärtuste vahest, kui võrrelda traktori väärtust puudusteta ning traktori väärtust puudustega. Kahjuks on hageja käsitluse kohaselt seega summa, kui lahutada müügilepingus kokku lepitud traktori hinnast (85 000 eurot + käibemaks) sarnase traktori hind, mille töötundide arv on ca 5543,57 tundi. Vastavaks väärtuse vaheks on hageja hinnangul vähemalt 20 000 eurot. Teiseks on hageja hinnangul kahjuks Agri Radrolile 21. detsembril 2020 makstud kahjuhüvitis summas 20 000 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista hageja selline käsitlus hagejale kahjuhüvitise väljamõistmist summas 20 000 eurot. Kui ostja võtab vastu lepingutingimustele mittevastava asja ega tagane seetõttu lepingust, saab ta nõuda müüjalt kahju hüvitamist nn väikese kahju hüvitamise nõude vormis, mille kaudu hüvitatakse mittekohase täitmise tagajärjel tekkinud kahju (VÕS § 115 lg 1 esimene juhtum). Lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkiv kahju võib tuleneda ka sellest, et ostja ei suuda asja puuduste tõttu nõuetekohaselt täita oma lepingulisi kohustusi, mistõttu kasutavad lepingupartnerid tema vastu õiguskaitsevahendeid; selline kahju seisneb ostja kulutustes ja kahjus, mis tekib kolmandate isikute poolt tema vastu esitatud nõuetest (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne, § 217-228 sissejuhatuse juurde p 2.2.5.3 c). Seega saab hageja nõuda kahju, mis seisneb kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu kolmandale isikule makstud hüvitises. Samas on hageja tuginenud ka sellele, et selle hüvitise ulatuses (20 000 eurot) on hagejale tekkinud kahju juba sellest, et kostja müüs hagejale puudustega traktori. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30.09.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217). Seega on müügilepingu rikkumise puhul ostjal õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud ostjale puudustega asja müümisest. See, et ostja (antud juhul hageja) müüb pärast asja saamist müüjalt omakorda selle edasi, ei muuda esialgse müügilepingu rikkumisel kahju tekkimist olematuks. Sellise kahju nõudmist poolte vahelist müügilepingut rikkunud müüjalt ei välista ka see, et hageja maksis kolmandale isikule hüvitise ja on selle asjaolu toonud esile ühe hagi alusena. Hagejal on kostja vastu rahaline nõue summas 20 000 eurot kahju hüvitamiseks, mis on sisuliselt tekkinud talle puudusega traktori ostmisel tekkinud väärtuste vahest (hageja sai traktori, mille turuväärtus on 20 000 eurot väiksem). Selline kahju on kokkuvõttes hagejale hüvitatav sõltumata kolmandale isiku poolt hagejale makstud müügihinnast ja hageja poolt kolmandale isikule makstud hüvitisest. Teisisõnu, kui hageja oleks ka traktori kolmandale isikule kinkinud, saanuks hageja endiselt tugineda kahjule, mis tekkis hageja ja kostja vahelisest müügilepingust. Eelnevast tulenevalt ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas Poola äriühingul tekkis kahju omakorda hageja ja Poola äriühingu vahelisest müügilepingust. Seega ei pidanud maakohus seda asjaolu hindama ja kostja etteheited maakohtule on selles osas põhjendamatud.
35.Hageja kahju on tõendatud - hageja esitas hagiavaldusega tõendid, mille kohaselt 20002500 tundi töötanud sarnaste traktorite New Holland hinnad on vahemikus 65 000 kuni 99 000 eurot (keskmiselt 81 000 eurot) (I kd tl 48-65). Hageja järeldas nendest tõenditest, et 5500 tundi töötanud traktori turuhind langeb 23-47%, ehk vähemalt 20 000 euro võrra. Seega oli 85 000 eurot (käibemaksuta) kostja traktori puhul turuhind, lähtudes 2500-st töötunnist. Hageja aga oleks pidanud nende tõendite kohaselt maksma vaidlusaluse traktori eest maksimaalselt 65 000 eurot. Lisaks on esitanud kostja tõendi, mille kohaselt on 2016. a väljalaskega New Holland
2-21-1317 T7.230 traktori (töötundidega 5600) väärtus 62 000 eurot (I kd tl 120-122). Seega on poolte esitatud tõendite alusel tõendatud, et vaidlusaluse traktori väärtus oli vähemalt 20 000 eurot väiksem kostjale tasutud müügihinnast.
36.Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Kahju ettenähtavuse all VÕS § 127 lg 3 järgi mõeldakse seda, kas lepingu sõlmimisel nägi lepingut hiljem rikkunud pool ette või pidi ette nägema, mis liiki kahju ja mis asjaoludel võib tekkida lepingu rikkumise tagajärjel. Lepingut rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (vt Riigikohtu 13.12.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12411, p 16). Majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab kolleegiumi hinnangul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (vt Riigikohtu 13.02.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1178-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul pidi kostja kui põllumajandusega tegelev isik ette nägema, et puudusega traktori (kaks korda suurema töötundide arvuga) müümisel tekib ostjale kahju puudusega traktori ja puuduseta traktori väärtuste vahe ulatuses ning kostjale on ettenähtav ka see, et kahju suurus sõltub sellest, et traktori tegelik töötundide arv on oluliselt väiksem. Samuti pidi kostjaga majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes ette nägema sellise kahju tekkimist, mistõttu on selline kahju ka objektiivselt ettenähtav. Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja pidi ette nägema kahju tekkimist täpselt 20 000 euro ulatuses.
37.Pooled on maakohtu menetluses ja ka maakohus on otsuses tuginenud sellele, et hagejale tekkis kahju tulenevalt traktori müümisest nn edasimüüjate turul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul turgude eristamine lõppkasutajate turuks ja edasimüüjate turuks asjakohane, kuna hagejale kahju tekkimine sellest ei sõltu. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tekkis hagejale kahju puudusega traktori ostmisel tekkinud väärtuste vahest. Kuna nn traktorite edasimüüjate turg ja sellel turul kehtivad müügihinnad ei ole olulised asja lahendamiseks, jätab ringkonnakohus sellekohased põhjendused maakohtu otsusest välja. Samuti puudub seega vajadus vastata apellatsioonkaebuse väitele selle kohta, et kostja ei olnud traktorite edasimüüjate turuosaline ning talle ei saanud olla ettenähtav kahju tekkimine sellel turul.
38.Järgmisena vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad maakohtu väidetavaid menetlusõiguse rikkumisi. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus on lahendanud nõuet, mida hageja ei ole hagis esitanud. Maakohus lahendas otsuses hageja hagiavalduses esitatud nõuet 20 000 euro ja viivise väljamõistmiseks, seega pole hagi eset muudetud. Samuti pole ringkonnakohtu hinnangul muudetud ka hagi alust. Hageja nõuab läbivalt kogu menetluse aja kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt müügilepingu rikkumisest ja kahjust, mis tekkis hagejale sellest, et hageja ostis kostjalt puudustega traktori 85 000 euro eest (kuid, mille tegelik väärtus on 62 000 eurot, mistõttu tekib väärtuste vahe 23 000 eurot) ning tulenevalt traktori edasimüügist Poola äriühingule. Neid põhilisi asjaolusid hageja muutnud ei ole. Kostja peab hagi muutmiseks seda, et hageja asus hagiavalduses kõigepealt seisukohale, et keskmine turuhind on sellise traktori puhul 55 000-65 000 eurot (lõpptarbijate turuhind). Hiljem asus hageja seisukohale, et keskmine turuhind on hoopis 34 000 eurot (edasimüüjate turuhind). Maakohus seda hagi aluse muutmiseks ei lugenud ja ringkonnakohtu hinnangul õigustatult, kuna tegemist on asjaolude täpsustamisega TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes. Hageja ei loobunud väitest lõppkasutajate turuhinna kohta, vaid tugines täiendavalt sellele, et ka nn edasimüüjate turul on selle traktori turuhind 20 000 eurot väiksem. Järgnevalt peab kostja hagi muutmiseks seda, et hageja on 11.10.2021 kohtuistungil avaldanud, et hagejal tekib kahju traktori väärtuse vahe ulatuses. Ringkonnakohus ei pea ka seda hagi aluse muutmiseks ja maakohus pidanud selles osas kostjalt arvamust ega nõusolekut küsima. 11.10.2021 istungil asus hageja seisukohale, et esmalt tekib kahju sellest, et kostjale oli liiga
2-21-1317 palju traktori eest tasutud (kuna hageja ostis kostjalt traktori 85 000 euro eest, kuid tegelik väärtus on 62 000 eurot, seega tekib väärtuste vahe 23 000 eurot), kuid kahju tekkis hagejale ka selle traktori edasimüügi tõttu makstud hüvitisest. Samasugusel seisukohal oli hageja ka hagiavalduse kohaselt. Seega ei ole hageja oma seisukohti kahju tekkimise osas menetluse käigus muutnud. Hagi aluse kindlaksmääramine eeldab mõnetist üldistust ja tuleb lähtuda sellest, millisest eluliselt juhtumist on hageja lähtunud (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-17, p 24.2). Hagi põhiliseks aluseks ja eluliseks juhtumiseks on antud juhul hagejale kahju tekkimine kostja poolse müügilepingu rikkumise tõttu. Selline kahju realiseerus ühest küljest puudusega traktori ja puudusteta traktori väärtuste vahe ulatuses ja teisalt hageja poolt Agri Radrolile makstud hüvitise ulatuses (mis vastab puudusega traktori ja puudusteta traktori väärtuste vahele ja mis on sisuliselt seega samane kahju). Sellist hagi alust ei ole hageja muutnud.
39.Ringkonnakohtu hinnangul ei lahendanud maakohus asja 11.10.2021 istungil ilma kostja osavõtuta vastuolus seadusega. Kostjal on menetluses algusest alates olnud 2 advokaatidest esindajat. 18.08.2021 toimunud kohtuistungil osales kostja esindajatest üks – vandeadvokaat Karmen Turk. Maakohus määras sellel istungil, et järgmise kohtuistungi aeg on 11.10.2021 kell 10:00 (II kd tl 39-47). Kostja lepingulise esindaja büroo töötaja teavitas 08.10.2021, et vandeadvokaat Karmen Turk on lähikontaktne COVID-19 haigega ja ei saa seetõttu kohtuistungist osa võtta (II kd tl 54). Lisaks teatas Karmen Turk 11.10.2021 kell 09:47, et tal on ilmnenud haigussümptomid ja ka videosilla vahendusel pole istungit võimalik pidada ning teine lepinguline esindaja ei saa samuti istungil osaleda, kuna tal on 11.10.2021 juba muudeks asjadeks planeeritud (II kd tl 57). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja teisel lepingulisel esindajal TsMS § 422 lõikes 1 sätestatud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Varem määratud kohtuistungi ajale muude toimingute planeerimine ei ole käsitletav mõjuva põhjusena nimetatud sätte mõttes. 11.10.2021 istungi aeg planeeriti eelmisel istungil ja kostja esindaja oli selle ajaga nõus. Seejuures ei teavitanud kostja lepingulised esindajad kohut viivitamatult, et teisele lepingulisele esindajale 11.10.2021 kuupäev kohtuistungiks ei sobi. Mitme lepingulise esindaja olemasolul peavad esindajad hoolitsema selle eest, et kui ühel esindajal tekib takistus istungile ilmumiseks, siis saab istungist siiski osa võtta teine esindaja. TsMS § 224 kohaselt võib mitme lepingulise esindaja olemasolu korral neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes. Seega ei pea kohus arvestama seda, kui lepingulised esindajad on omavahel menetlustoimingutel osalemise ära jaotanud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et maakohus oleks kuidagi sõnamurdlikult kostja suhtes käitunud. Maakohus küsis kohtuistungi ajal e-kirjaga kostja esindajalt, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega, ja juhul kui on, siis kohtuistungit ei korraldata (kostja 14.10.2021 menetlusdokumendi p 2.4). Kostja sellega nõus ei olnud. Seega pidas maakohus õigustatult kohtuistungi kostja osavõtuta, kuna TsMS § 414 lõikes 2 sätestatud sellist võimalust välistavad alused puudusid.
40.Kostja esitas 14.10.2021 vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu poolt 11.01.2021 kohtuistungi pidamisega kostja osavõtuta. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Maakohus kostja vastuväidet ei lahendanud, millega maakohus rikkus menetlusnormi. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul toonud see kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Maakohus ei rikkunud 11.10.2021 kohtuistungi pidamisel kostja osavõtuta menetlusnorme. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostja sai oma sisulised seisukohad hageja poolt kohtuistungil avaldatule väljendada järgmises menetlusdokumendis, mistõttu on maakohus võimaldanud kostjale kõik seisukohad avaldada.
2-21-1317
41.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.