5.Määrata kindlaks O.A menetluskulude rahaline suurus ja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED O.A kasuks välja menetluskulud 470,40 eurot.
6.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb AS-il ÜHISTEENUSED tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-24-107027 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O.A-lt (kostja) 79,08 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas kohus 08.03.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 26.03.2024 hagi, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 40 eurot, viivise 11,12 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 27.03.2024 viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 05.04.2021 sõiduki (registreerimismärgiga XXXXXX) hageja opereeritavale parkimisalale Pärnu mnt 23 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastati talle leppetrahvinõue nr 1013005012 summas 40 eurot. Kostjale saadetud võlateatiste tõttu on hagejal tekkinud sissenõudmiskulud. Vaatamata hageja saadetud meeldetuletuskirjadele kostja leppetrahvi tasunud ei ole. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja väited Pärnu mnt 23 kinnisasjal parkimise korraldamise õigusest ning parkimistingimuste eksponeerimisest on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta on edastanud kostjale leppetrahvinõude. Mõistliku tähtaja mittejärgimine annab kostjale õiguse keelduda selle tasumisest. Kuivõrd hageja leppetrahvinõue on alusetu, on alusetud ka kõrvalkulude ja sissenõudmiskulude nõuded. Isegi kui hagejal oleks mingi nõue, ei ole hageja tõendanud, et on kostjale saatnud tasulised meeldetuletuskirjad. Igal juhul soovib kostja sissenõudmiskulude vähendamist viie euroni, kuivõrd meeldetuletuskirjade saatmine ei saa olla sedavõrd suurte kuludega. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 10.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 585,60 eurot.
5.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaielnud selle üle, et kostja parkis 05.04.2021 sõiduki (registreerimismärgiga XXXXXX) Pärnu mnt 23 kinnisasjale. 2
2-24-107027
6.Maakohus tuvastas, et hageja ja Vitelix OÜ on sõlminud 17.04.2013 teenuse osutamise lepingu 10/1602, mille p 1.1. kohaselt lepingu objektiks on liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll Pärnu mnt 23 asuval kinnisasjal ja p 1.3 kohaselt tagab hageja kui lepingu täitja tellija kinnisasjale kehtestatud parkimiskorra täitmise kontrolli. Lepingu p 2.8 kohaselt jääb täitjale kogu leppetrahvidest saadav tulu. Lepingu p 2.2. kohaselt on täitja kohustatud kutsuma kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve (VÕS § 158): täitja vormistab leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Maakohus leidis, et hagejal, kes korraldab parkimist Pärnu mnt 23 asuval kinnisasjal Vitelix OÜ-ga sõlmitud 17.04.2013 teenuse osutamise lepingu 10/1602 alusel, mille kohaselt jääb hagejale kogu leppetrahvidest saadav tulu, on õigus oma nõuete maksmapanekuks pöörduda kohtusse.
7.Maakohus tuvastas, et 05.04.2021 on määratud leppetrahv sõiduki (registreerimismärgiga XXXXXX) Pärnu mnt 23 parkimisalal parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Kostja ei vaidle, et oli nimetatud sõiduki omanik / vastutav kasutaja leppetrahvi määramise ajal, ja et ta parkis sellel kuupäeval sellel alal.
8.Maakohus tuvastas, et hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Kostja, parkides 05.04.2021 sõiduki (registreerimismärgiga XXXXXX) Pärnu mnt 23 parkimisalal, sõlmis hagejaga parkimiskoha üürilepingu VÕS § 271 mõttes. Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et parkimisala Pärnu mnt 23 parklas on tähistatud. Kuna parkimiskorra tingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval. Samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi määramise kuupäeval kehtisid Pärnu mnt 23 parklas teistsugused parkimistingimused, kui hageja kohtule esitas. Ka ei täpsustanud kostja, mis konkreetselt silmnähtavalt erineb, kui võrrelda hageja esitatud parkimistingimusi kajastavaid fotosid ja väljavõtet hageja parkimistingimustest.
9.Maakohus tuvastas, et hageja parkimistingimuste p 3 kohaselt peab parkimisõigust tõendav dokument ja/või parkimiskell olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 4 järgi tohivad parklas parkida vaid registreeritud sõidukid; p 6 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot.
10.Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei saa leppetrahvi määrata parkimiskorraldusnõuete eiramise eest, kui hageja ja Vitelix OÜ vahel 17.04.2013 sõlmitud teenuse osutamise lepingu 10/1602 p 2.2. võimaldab leppetrahvi vormistamist üksnes nendele sõidukijuhtidele, kes a) eiravad kehtestatud liiklusskeemi või b) eiravad liikluse reguleerija korraldusi. Hagejal on teenuse osutamise lepingust tulenevalt seega õigus määrata leppetrahvi vaid olukordades, kus sõidukijuhid, kas eiravad kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Hageja ei saa oma tüüptingimustega laiendada talle antud volitusi leppetrahvide määramisel. Parkimiskorraldusnõuete eiramise eest ei ole hagejal võimalik leppetrahvi määrata.
11.Isegi kui lugeda, et kehtestatud liiklusskeemi eiramine on parkimiskorraldusnõuete eiramine ja see annab aluse leppetrahvi määramiseks, siis ei ole kostjale määratud leppetrahvi 3
2-24-107027 põhjal võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid parkimiskorraldusnõudeid kostja eiras. Leppetrahvil täpsustus etteheidetava teo osas puudub. Seda rikkumist ei ole võimalik ka tagantjärele tuvastada või hageja poolt sisustada. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.12.2024 otsus ja saata asi uueks läbi vaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
13.Maakohtu otsus on üllatuslik, kuna kohus leidis, et hageja on kostjale parkimistrahvi määramisel tegutsenud ja sõlminud üürilepingu maaomaniku esindajana ning seetõttu on tehing esindusõiguse piiride ületamise tõttu tühine. Hageja ja kostja (parkija) vahel on sõlmitud parkimisleping. Tegemist on parkimiskoha allkasutusse andmise lepinguga, mille sõlmisid pooled, kui kostja parkis oma auto parklasse. Asjaolu, kas hagejaga on parkla valdamiseks sõlmitud leping või mitte, kas hageja parkla valdus on seaduslik või ebaseaduslik, heauskne või pahauskne jne, ei muuda kehtetuks kostja ja hageja vahel sõlmitud parkimisala kasutamise lepingut ja selle tingimusi. Seega ei oma tähtsust ei esialgse maakasutaja ja apellandi vahel sõlmitud lepingu tingimused või asjaolu, kas selline leping üldsegi sõlmitud oli.
14.Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping kostjale teatavaks tehtud tüüptingimustel sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab või millised kohustused ja õigused on hagejal maaomaniku ees. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja.
15.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjale määratud leppetrahvi põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid parkimisnõudeid kostja eiras. Parkimistingimuste kohaselt on hageja opereeritavas parklas lubatud parkida KÜ Pärnu mnt 23 lubadega. Hageja esitatud piltidelt nähtub hageja opereeritavas parklas parkimistahvel parklas kehtinud parkimistingimustega, mille p 3 kohaselt on sõidukijuhil vaid üks kohustus: asetada parkimisõigust tõendav dokument või parkimiskell sõiduki esiklaasile/armatuurile nähtavale kohale. Kuna sõidukijuhil on parkimistingimuste kohaselt vaid üks kohustus, siis ei saa jääda arusaamatuks, millise lepingupuntki või kohustuse rikkumise eest on leppetrahv määratud. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
18.Hageja esitas 31.12.2024 apellatsioonkaebuse teksti sees ja 22.01.2024 apellatsioonkaebuse täienduste lisana foto, millega tõendada hageja 13.05.2024 seisukoha lk 2 alumiselt fotolt nähtuvat, st et hageja opereeritavas parklas on lubatud parkida korteriühistu Pärnu mnt 23 lubadega ning sõidukijuhil (kostjal) oli vaid üks kohustus luba omada ning 4
2-24-107027 sõiduki parkimisel asetada see sõiduki esiklaasile või armatuurlauale. Hageja selgitas, et juba 13.05.2024 seisukohas esitatud piltidelt on selline parkimistahvel nähtav. Kolleegium selgitab, et tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja uue tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Hageja ei ole esile toonud, miks ta ei saanud juba maakohtus esitada väiteid, et hageja opereeritavas parklas on lubatud parkida korteriühistu Pärnu mnt 23 lubadega ja kohustust seda luba sõiduki parkimisel esitleda. Seetõttu tuleb hageja uued väited ja uus tõend (mis väidetavalt on ka esitatud 13.05.2024 seisukoha lisana) jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus tagastab 22.01.2025 menetlusdokumendi lisa. Kuna dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle füüsiliselt tagastamiseks, kuid see tuleb kõrvaldada asja materjalidest (digitaalsest toimikust).
19.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
20.Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 40 eurot hageja opereeritaval parkimisalal Pärnu mnt 23 05.04.2021 parkimiskorralduse nõuete rikkumise eest. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagejal ei ole õigust korraldada aadressil Pärnu mnt 23 parkimist, hageja ei ole tõendanud kostjaga parkimislepingu sõlmimist, millised parkimiskorralduse nõuded kehtisid ja kuidas need kostjale teatavaks said, millist väidetavalt sõlmitud lepingu tingimust on rikutud ning kuidas hageja sellest kostjat on teavitanud. Kostja ei vaielnud selle üle, et ta parkis 05.04.2021 oma sõiduki Pärnu mnt 23 kinnisajale. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kostja on sõiduki, millega pargiti, omanik või vastutav kasutaja.
21.Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
22.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud asjaolud (TsMS § 5 lg 1). Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (TsMS § 363 lg 1 p 2), samuti peab hageja olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (TsMS § 230 lg 1). Seega tuli hagejal tõendada kostjaga parkimislepingu sõlmimist ja selle tingimusi ning et kostja on neid kokkulepitud tingimusi rikkunud. Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud ja tõendid tuleb kohtu ette tuua.
23.Hageja esitatud asjaolude kohaselt on parkimislepingu sõlminud hageja ja kostja, s.o hageja võimaldas kostjale parkimist hageja opereeritaval parkimisalal Pärnu mnt 23. Maakohus tuvastas, et hagejale oli Pärnu mnt 23 kinnisasja omanik andnud õiguse korraldada Pärnu mnt 23 liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontrolli (dtl 79–82). Seega on hageja tõendanud, et hagejal on õigus korraldada Pärnu mnt 23 kinnisasjal liiklemist ja parkimist. 5
2-24-107027 Kolleegium ei nõustu aga maakohtu käsitlusega, et hageja ja Pärnu mnt 23 kinnisasja omaniku vahel sõlmitud lepingust tulenevatest õigustest ja kohustustest tekivad samad õigused ja kohustused hageja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhetele. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda üksnes lepingupooltele (VÕS § 8). Olukorras, kus hageja ei väida, et hageja oleks kostjaga sõlminud parkimislepingu hageja ja Pärnu mnt 23 kinnisasja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel ning selles kokku lepitud tingimustel, ei ole tähtsust, kas hagejal oli või oleks olnud õigust määrata kostjale leppetrahvi selle lepingu alusel. Kolleegium märgib, et isegi kui hagejal ei oleks olnud õigust võimaldada kostjale parkimist Pärnu mnt 23 kinnisasjal, siis ei mõjuta see hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kehtivust. VÕS § 12 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust.
24.Maakohus tuvastas, et poolte vahel on 05.04.2021 sõlmitud parkimisleping. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
25.Parkimisleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
26.Maakohus tuvastas, ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et parkimisala Pärnu mnt 23 on tähistatud (dtl 89–90). Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle, et parkimistingimused, milles pooled kokku leppisid, nähtuvad Pärnu mnt 23 tähistatud parklasse sissesõidul kajastuvalt parkimistahvlilt (dtl 89–91). Maakohus tuvastas, ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka selle üle, et hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõiduki sisenemisel parklasse loetakse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht (kostja) kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele; p 3 kohaselt peab parkimisõigust tõendav dokument ja/või parkimiskell olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 4 järgi tohivad parklas parkida vaid registreeritud sõidukid; p 6 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. Seega on maakohus tuvastanud, et kostja, parkides 05.04.2021 sõiduki Pärnu mnt 23 parkimisalal, sõlmis 6
2-24-107027 parkimislepingu eeltoodud tingimustel (dtl 26–30). Kuna maakohus ei tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud parkimislepingus oleksid pooled kokku leppinud tasu eest parkimises, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele (VÕS § 271). Kuivõrd hageja märgitud parkimistingimuste kohaselt on võimalik sõidukit parkida parkimisõigust tõendava dokumendi või parkimiskella nähtavale kohale asetamisega ning registreeritud sõidukitel, kuid tasuta, siis vastab selline leping kõige enam tasuta kasutamise lepingu tunnustele (VÕS § 389).
27.Hageja väidetel rikkus kostja lepingutingimusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Samas ei ole hageja välja toonud, missugus(t)e lepingutingimuste rikkumist hageja kostjale ette heidab. Hageja selgitusest, et lepingut sõlmides aktsepteerib kostja lepingu tingimusi, sh leppetrahvi kohustust, juhul kui ta lepingut rikub (näiteks jätab tasumata parkimistasu), ei ole võimalik järeldada, kuidas on see seotud poolte vahel kokku lepitud konkreetsete parkimistingimustega. Seega on ebaselge, kuidas seonduvad poolte vahel kokku lepitud parkimistingimused ja hageja üldised parkimistingimused (sh parkimise võimaldamine tasu eest) vaidlusaluse leppetrahvi nõudega. Hageja erinevates menetlusdokumentides loetletud lepingutingimustest ei ole iseenesest võimalik tuvastada kostjale etteheidetavaid rikkumisi. Ka väidetavate rikkumiste kohta koostatud 05.04.2021 leppetrahvinõudelt parkimiskorraldusnõuete eiramise eest ei ole võimalik järeldada, missugust rikkumist hageja on silmas pidanud (dtl 26). Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid parkimiskorralduse nõudeid kostja eiras, s.o missuguseid kokkulepitud parkimistingimusi on kostja rikkunud.
28.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on rikkunud parkimistingimusi, siis ei ole hagejal õigus nõuda ka leppetrahvi ning maakohus on õigesti jätnud hageja leppetrahvi nõude rahuldamata. Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu, ei olnud maakohtul põhjendatud rahuldada ka hageja viivise (VÕS § 113 lg 1 teine lause) ega sissenõudmiskulude nõuet (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
30.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.
31.Apellatsioonimenetluses on kostja palunud mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 470,40 eurot. Kostjale ostutati õigusabi 2 tunni ja 30 minuti eest tasuga 140 eurot tund millele lisandub käibemaks 22% ja 15 minutit tasuga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks 24%. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
32.Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu kokku 2 tundi ja 45 minutit apellatsioonkaebusega tutvumiseks, apellatsioonkaebuse ja maakohtu 7
2-24-107027 otsuse analüüsimiseks, apellatsioonkaebusele vastamiseks, hageja lõppseisukohtadega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks, arvestades menetlustoimingute ja dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik.
33.Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
34.Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb hagejalt välja mõista menetluskulu kostja kasuks 470,40 eurot ((2,5 x 140 x 22%) + (0,25 x 140 x 24%)). Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
35.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.