Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-107027 AS ÜHISTEENUSED hagi I K vastu põhivõla 40 euro, viivise 11,12 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates 27.03.2024 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 86,12 eurot Hageja: AS ÜHISTEENUSED (11052490), esindaja S R Kostja: I K (xxx), esindaja K K
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED hagi I K vastu põhivõla 40 euro, viivise 11,12 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja alates 27.03.2024 viivise saamiseks VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda.
3.Välja mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED I K kasuks menetluskuluna 585,60 eurot.
4.AS-il ÜHISTEENUSED tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda I Kile menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 79,08 euro saamiseks. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetas kohus
08.03.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja lahendamiseks üle Harju Maakohtule. 26.03.2024 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 40 eurot, viivise 11,12 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 27.03.2024 viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt parkis kostja 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) hageja opereeritavale parkimisalale Pärnu mnt 23 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastati talle leppetrahvinõue xxx summas 40 eurot. Hageja korraldab parkimist kinnisasja omaniku ning hageja vahel sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahvi fotodelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks kostja sõiduki kojamehe vahele asetanud midagi muud kui parkimistrahvi. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks. Lepingut sõlmides aktsepteerib klient lepingu tingimusi, sealhulgas ka leppetrahvi tasumise kohustust juhul, kui ta lepingut rikub (näiteks jätab tasumata parkimistasu). Leppetrahvi ei saa käsitleda avalik-õigusliku parkimistrahvina ega viivistasuna, millise tegemise õigus on ainult parkimisjärelvalve ametiisikutel, vaid leppetrahvi näol on tegemist eraisikute vahel kokku lepitud lepingulise kohustusega. Vastavalt kokkuleppele võib hageja leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist nõuda, kui klient lepingut rikub. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 20.04.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 11,12 eurot. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist. Kostjale on saadetud 8.04.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot; 18.04.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot; 17.11.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad järgmisi toiminguid: päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi kostja e-posti aadressile xxx, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kostjale on saadetud 36 meeldetuletust nii e-posti kui ka sms-i teel. Esimeses kostjale edastatud e-kirjas nähtub selgelt, kelle nõudega on tegemist ja millisest kohustusest nõue tuleneb (s.o leppetrahvi nr). Samuti on välja toodud leppetrahvi kuupäev, kellaaeg ning sõiduki mark ja reg.nr. Kostja täiendavaid küsimusi kohtuväliselt esitanud ei ole. Hagejale jääb selgusetuks kostja väide nagu ta ei oleks hageja meeldetuletuskirju kätte saanud, kuigi kostja on hagejale saatnud e-kirja samalt e-posti aadressilt, millele hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis.
Kostja vastuväited
7.Hageja väited Pärnu mnt 23 kinnisasjal parkimise korraldamise õigusest ning parkimistingimuste eksponeerimisest on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et ta on edastanud kostjale leppetrahvinõude. Esitatud fotolt ei ole võimalik tuvastada, et sõiduki kojamehe vahele oleks paigutatud leppetrahvinõue. Kostja ei ole fotodel näidatud sõiduki asukohas hageja väidetud kuupäeval leppetrahvinõuet sõiduki kojamehe vahelt leidnud. Kuivõrd hageja leppetrahvinõue on alusetu, on alusetud ka kõrvalkulude ja sissenõudmiskulude nõuded. Isegi kui hagejal oleks mingi nõue, on
meeldetuletuskirjade saatmise sissenõudmiskulude nõudmise eeldused täitmata, kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 võimaldab sissenõudmiskulusid nõuda tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja alusel. Hagile lisana 4 lisatud väljavõte ei ole meeldetuletuskiri, vaid on väljatrükk andmebaasist, millel puudub ka viide selle tasulisusele. Sellise sisuga e-kirju ei ole kostja ka kunagi saanud. Isegi kui tegemist oleks kirjaga, ei saa seda pidada meeldetuletuskirjaks, kuivõrd sellest kirjas ei selgu üldse, mida selle adressaadile meelde tuletatakse. Viidatud on abstraktselt võlanõude alusdokumendina lepingu numbrile ja arvele ning hagejale väljastatud väidetavale volitusele. Samas ei selgu viidatud tekstist üldse, millistel asjaoludel ja millal ja millega seoses tekkinud võlga kostjale kui tarbijale meelde tuletatakse. Sel põhjusel ei kvalifitseeru kõnealune tekst üldse meeletuletuseks, kuivõrd tegemist on sedavõrd üldsõnalise ja sisutu tekstiga, mis kvalifitseerub pigem pettuse katset sisaldavaks nn õngitsuskirjaks, mitte meeldetuletuseks võlast. Ka on tekstis ilmselge väärinformatsioon võla suurusest. 08.04.2022 on viidatud 30 suurusele sissenõudekulule, mis on selges vastuolus VÕS § 1132 lg 2 p-ga 1, mis võimaldab esimese tarbijale saadetava meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Hageja nõue muude makseviivitustega tekkinud kulude osas täielikult põhistamata ja tõendamata.
8.Isegi kui hagejal oleks nõue ja selle nõude sissenõudmiskulude nõue, soovib kostja, et kohus vähendaks seda nõuet 5 euroni, kuivõrd hagejal ei saa olla õigustatud huvi 40 euro suuruse põhivõlgnevuse sissenõudmiseks pea sama suure meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise saamiseks. Lisaks nähtub esitatud meeldetuletuskirjade tekstides sisalduvatest saatmise kellaaegadest, et tegemist on automatiseeritud tegevusega, kuivõrd eranditult kõikide kirjade saatmise kellaaeg jääb väljaspoole tavapärast tööaega. Seega ei saa meeldetuletuskirja saatmine olla seotud sedavõrd suurte kuludega.
9.17.04.2023 leping ei anna hagejale õigust hagi esitamiseks kostja vastu. Lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga, mille osapooleks on AS Ühisteenused ja xxx OÜ ja mille sisuks on AS Ühisteenused poolt parkimiskorra täitmise kontrolli teostamine lepingus märgitu kinnistul. Leping ei anna hagejale kinnisasja enda nimel allüürile andmise õigust ega sellisel allüürisuhtel põhinevat hagemise õigust.
10.Ka ei anna viidatud leping hagejale õigust leppetrahvi nõudmiseks seoses parkimiskorralduse eiramisega. Viidatud lepingu punkt 2.2. võimaldab leppetrahvi vormistamist üksnes nendele sõidukijuhtidele, kes a) eiravad kehtestatud liiklusskeemi või b) eiravad liikluse reguleerija korraldusi. Hageja on tuginenud kostja poolt parkimistingimuste eiramisele, mille eest leppetrahvi nõudmise õigust kõnealune leping ei võimaldagi. Seega puudus hagejal üldse leppetrahvide määramise õigus Pärnu mnt 23 kinnisasjal väidetava parkimiskorralduse eiramise eest.
11.Hageja ei ole tõendanud, milline oli Pärnu mnt 23 kinnisasjale sissesõidu juures või kinnisasjal endal parkimiskorralduse või väidetava parkimislepingu tingimuste tähistus päeval, mil kostja kinnisasjal parkis. Hagile lisatud fotodel ei ole ühtegi sellekohast tähistust.
12.Erinevatel ajahetkedel tehtud täiendavatest fotodest mitte ükski ei ole tehtud 05.04.2021. Seega ei tõenda need parkimiskorralduse tähistust või parkimislepingu tingimusi päeval, mil kostja sõiduk kinnisasjal paiknes. Fotodest viimane ei ole tehtud Pärnu mnt 23 kinnisasjast, vaid Pärnu mnt 21 kinnistust. Mitte ühelgi fotol ei ole parkimistingimused loetavad. Täiendavate fotode kolmel esimesel fotol nähtavad tingimused erinevad olenemata nende tingimuste loetamatusest silmnähtavalt nn eraldi juurde lisatud parkimistingimustest. Täiendavates fotodest esimeselt ja kolmandalt nähtub silikaattellisest ehitatud hoone metallustega ning metallaed, mis nähtub esialgsetest fotodest esimesel ja teisel. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, milles parkimistingimusi tähistav plafoon oleks olnud samas asukohas kui täiendavatelt fotodelt esimesel ja kolmandalt nähtuvas asukohas (kinnitatud metallaiale), ei oleks parkimistingimuste kontrolli läbi viinud isik fotografeerinud sõidukit nii, et näha oleks olnud ka parkimistingimused. Tegelikkuses seal ka mingeid parkimistingimusi eksponeeritud ei olnud. Kostja lisab foto olemasolevas olukorrast, kus sellist plafooni metallaia küljes ka ei ole. Kostja selgitab, et juba 2021. aasta märtsi algasid
Pärnu mnt 23 kinnisasja naaberkinnistutel - Pärnu mnt 21 ja Tatari tänav 6A ehitustööd. Viited ehitustöödele on näha ka esialgse hagi viiendal fotol on näha ehituskonteineri ülemine äär. Kostjale teadaolevalt ei 2021. aasta aprillis nendel territooriumitel nagu ka Pärnu mnt 23 kinnisasjal üldse eksisteerinud mingi parkimiskorraldust. See ei oleks olnud ka võimalik, seda juba ainuüksi sel põhjusel, et Pärnu mnt 23 sisehoovi toimus sissepääs üle Tatari tn 6A kinnistu ja asukohas, kus täna paikneb hoone ja kus eelduslikult toimusid ka ehitustööd. Käesolevas asjas on vaidluse sisuks see, kas poolte vahel sai olla sõlmitud leping. Sellele ei ole võimalik vastata jaatavalt, kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimise eelduseks olevate lepingutingimuste teatavaks tegemist kostjale.
13.Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõude esitamist kostjale. Hagile lisatud fotolt ei ole võimalik tuvastada, mida hageja (kui üldse) on hageja sõiduki kojamehe vahele pannud.
14.Leppetrahvi nõude esitamisele kehtib ka mõistlik leppetrahvi nõudeõigusest teatamise tähtaeg, mille mittejärgmine annab õiguse leppetrahvi tasumisest keelduda. Kostja kasutab sellekohast õigust.
15.Hageja ei ole jätkuvalt tõendanud ka mitte ühegi nn meeldetuletuskirja esitamist. Väljavõte hageja tööprogrammist ei tõenda mitte ühelgi juhul ei meeldetuletuse sisu ega ka mistahes meeldetuletuse saatmist kostjale, rääkimata kokku 36 meeldetuletusest. Niisamuti on jätkuvalt tõendamata nn muud makseviivitusega tekkinud kulud.
16.E-kirja, millest nähtuks, millisest kohustusest nõue tuleneb ei ole esitatud. Hagile lisana nr 4 lisatud väljavõtetes puudub üldse sõna leppetrahv, parkimine, viide sõiduki margile või numbrile vms. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) Pärnu mnt, 23 alale.
19.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja, parkides 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) parkimisalale Pärnu mnt, 23, rikkus parkimiskorralduse nõudeid ja ta peab tasuma hageja määratud leppetrahvi 1013005012 summas 40 eurot. Samuti vaidlevad pooled, kas 17.04.2023 leping annab hagejale õigust hagi esitamiseks kostja vastu ja kostjalt leppetrahvi nõudmiseks seoses parkimiskorralduse eiramisega. Samuti, kas poolte vahel oli sõlmitud leping.
20.Kohus tuvastas, et hageja ja xxx OÜ on sõlminud 17.04.2013 teenuse osutamise lepingu 10/1602, mille p 1.1. kohaselt lepingu objektiks on liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll Pärnu mnt 23 asuval kinnistul ja punkti 1.3 kohaselt, hageja kui täitja tagab tellija kinnistul kehtestatud parkimiskorra täitmise kontrolli (dtl 79-80). Lepingu punkti 2.8 kohaselt täitjale jääb kogu leppetrahvidest saadav tulu. Lepingu punkti 2.2. kohaselt on täitja kohustatud kutsuma kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Leppetrahv (mõiste tuleneb võlaõigusseaduse § 158): täitja vormistab leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi.
21.Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kostja väide, et hagejal puudub õigus hagi esitamiseks. Hageja korraldab parkimist Pärnu mnt 23 asuval kinnistul xxx OÜ-a sõlmitud 17.04.2013 teenuse osutamise lepingu 10/1602 alusel ja hagejale jääb kogu leppetrahvidest saadav tulu. Hagejal on õigus oma nõuete maksmapanekuks pöörduda kohtusse TsMS § 3 lg 1 tulenevalt, mis sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
22.Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti
ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha.
23.Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-19-123666, et kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud. Lisaks kohtu hinnangul ei pea tingimusi igapäevaselt pildistama.
24.Kohus tuvastas, et hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõiduki sisenemisel parklasse loetakse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt käesolevatele parkimistingimustele. Kohus leiab, et kostja, parkides 05.04.2021 sõiduki (reg.nr xxx) Pärnu mnt, 23 parkimisalal, sõlmis hagejaga parkimiskoha üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et parkimisala Pärnu mnt 23 parklas on tähistatud (dtl 89-90). Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi määramise kuupäeval kehtisid Pärnu mnt 23 parklas teistsugused parkimistingimused kui hageja kohtule esitas (dtl 91). Ka ei ole kostja täpsustanud, mis konkreetselt silmnähtavalt erineb, kui võrrelda hageja esitatud parkimistingimusi kajastavaid fotosid (dtl 89-90) ja väljavõtet hageja parkimistingimustest (dtl 91).
25.Kohus tuvastas, et 05.04.2021 on määratud leppetrahv sõiduki (reg.nr xxx) Pärnu mnt, 23 parkimisalal parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (dtl 26-30). Kostja ei vaidle, et oli nimetatud sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi määramise ajal ja et ta parkis sellel kuupäeval sellel alal. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
26.Kostja väidab, et hageja ja xxx OÜ vahel 17.04.2013 sõlmitud teenuse osutamise lepingu 10/1602 punkt 2.2. võimaldab leppetrahvi vormistamist üksnes nendele sõidukijuhtidele, kes a) eiravad kehtestatud liiklusskeemi või b) eiravad liikluse reguleerija korraldusi. Kohus tuvastas, et antud juhul on määratud leppetrahv parkimiskorraldusnõuete eiramise eest (dtl 26). Kostja leiab, et parkimiskorraldusnõuete eiramise eest ei ole võimalik leppetrahvi määrata.
27.Kohus tuvastas, et hageja parkimistingimuste p 3 kohaselt peab parkimisõigust tõendav dokument ja/või parkimiskell olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 4 järgi parklas tohivad parkida vaid registreeritud sõidukid; p 6 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot.
28.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa leppetrahvi määrata parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Hageja ei saa oma tüüptingimustega laiendada talle antud volitusi leppetrahvide määramisel. Hagejal on sellest lepingust tulenevalt õigus määrata leppetrahv olukordades, kus sõidukijuhid, kas eiravad kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Parkimiskorraldusnõuete eiramise eest ei ole võimalik leppetrahvi määrata.
29.Isegi kui lugeda, et kehtestatud liiklusskeemi eiramine on parkimiskorraldusnõuete eiramine ja see annab aluse leppetrahvi määramiseks, siis ei ole kostjale määratud leppetrahvi põhjal võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid parkimiskorraldusnõudeid kostja eiras. Leppetrahvil täpsustus etteheidetava teo osas puudub. Seda rikkumist ei ole võimalik ka tagantjärgi tuvastada või hageja poolt sisustada. Toodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
30.Menetluskulud
30.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.3.Taotluse järgi on kostjale osutatud õigusabi 6 tundi ja 15 minutit, hinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub tal võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastuväitel on õigusabile kulunud aeg ülepaisutatud, maksimaalselt sai esindaja kulutada 3 tundi 15 minutit. Esindaja tunnihind on mõistlik.
30.4.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 4 tunni ulatuses. Kostja esindaja on menetluses esitanud kaks sisulist menetlusdokumenti - vastuse hagile ja arvamuse hageja vastusele, lisaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahukust arvestades ei saanud nende dokumentide koostamisele kuluda kokku enam kui 4 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund+km, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Toodust tulenevalt tuleb hagejalt kostjale välja mõista õigusabikuluna 585,60 eurot (sisaldab käibemaksu).
30.5.Kostja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
30.6.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.