Osaühing LUKUPOOD hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 18 965,80 eurot. Hageja: osaühing LUKUPOOD (registrikood 10009634, asukoht Narva mnt 27b, 51013 Tartu) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS; Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn, e-post [email protected]; seaduslik esindaja KK, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Juhan Raudam (epost [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 14. septembril 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühing LUKUPOOD hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt osaühing LUKUPOOD kasuks võlgnevus summas 9 361,40 eurot.
3.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt osaühing LUKUPOOD kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 914,73 eurot.
4.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt osaühing LUKUPOOD kasuks viivis põhivõlgnevuselt (s.o. 9 361,40 eurot) alates 21.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni
määras 0,25% iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus.
5.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt osaühing LUKUPOOD kasuks kahjuhüvitis summas 225 eurot.
6.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt osaühing LUKUPOOD kasuks viivis kahjuhüvitiselt (s.o. 225 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus (s.o. 225 eurot). Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Weldon Ehitus OÜ kanda.
2.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 4 462,50 eurot osaühing LUKUPOOD kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Weldon Ehitus OÜ-l tasuda osaühingule LUKUPOOD hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 4 462,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 20.11.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja põhitegevusala on lukutoodete ja -teenuste müük jae- ning hulgiklientidele. Kostja hankejuht MM pöördus 25. märtsil 2019.a hageja poole ettepanekuga osaleda Fahle äripargi lukustuse paigalduse alltöövõtu hankel. Hankekutsel oli märgitud mitu erineva aadressiga ehitusobjekti, sh aadressil Tartu mnt 80 asuv ehitusobjekt (Fahle Park). Esialgne pakkumus tuli vastavalt hankekutsel märgitule esitada üksnes lukustuse paigaldusele, paigaldatavate toodete hind oli kostjal kolmanda isikuga varasemalt kokku lepitud. Hageja esitas pakkumise, millele kostja juhatuse liige SM 05. aprillil 2019.a nõusoleku andis. Vastavalt kokkulepitule alustas hageja Tartu mnt 80 ehitusobjekti (edaspidi ka objekt) lukustusprojektide koostamisega. Hageja koostas lukustuse spetsifikatsioonid objekti A, B ja C korpusele. Lisaks lukustuse toodete paigaldusele soovis kostja hagejalt toodete tarnimist koos paigaldusega.
2.Hageja edastas kostjale 13. märtsi 2020.a e-kirjaga arve nr 201506 summas 9 361.40 eurot (summa käibemaksuga) objekti B korpusesse tarnitud ning paigaldatud lukustuse toodete eest. Koos arvega edastas hageja kostjale allkirjastatud akti tarnitud ja paigaldatud toodete täpsustuste ja mahuga (lisa 7). Arve tasumise tähtpäev oli 20. märts 2020.a. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on arvel märgitud kaubad tarninud objektile ja paigaldanud. Kaubad, mida ei olnud kostjast tulenevatel põhjustel võimalik paigaldada, tarniti objektile ning nende paigaldamine on kostjale võimalikuks tehtud. Hageja on arve tasumist kostjale meelde tuletanud ning seadnud selle arve tasumise töödega jätkamise eelduseks. 18. augustil 2020.a
edastas hageja esindaja vahendusel kostjale nõudekirja arve tasumiseks. Vastuses nõudekirjale ei vaidlustanud kostja arve ega selle aluseks olevate kauba ja teenuse saamist, kuid seadis arve tasumise eelduseks vastusele lisatud piltidel näidatud väidetavate puuduste kõrvaldamise ja kahjustatud detailide asendamise või parandamise hageja poolt. Tänaseks on teada, et hageja koostatud objekti teiste korpuste lukustuse spetsifikatsioonide alusel teostab objektil töid hageja konkurent ning kostja plaanis hageja kui alltöövõtja vahetamist teise alltöövõtja vastu juba varem.
3.Hageja tarnis ja paigaldas kostja tellitud lukutooted. Pooltevaheline kokkulepe vastab nii müügi- kui ka töövõtulepingu tunnustele. Kostja ei ole tasunud arvel loetletud kaupade eest, müügilepingule vastav osa nõudest on 8 514.20 eurot. Paigaldustöödest on tasumata 847.20 eurot. Kokku on hageja nõue kostja vastu 9 361.40 eurot. Nõude õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 (tooted) ja § 635 lg 1 (paigaldus ja transport). Kostja ei vaidlustanud kohtueelselt arvel näidatud toodete saamist ega paigaldamist Tartu mnt 80 objektile, kuid seadis arve tasumise tingimuseks väidetavate puuduste ja kahjustuste kõrvaldamise. Hageja ei põhjustanud kostja poolt esile toodud väidetavaid puudusi ning kahjustusi ega vastuta nende kõrvaldamise eest. Oma väite kinnitamiseks ja tõendamiseks on esitab hageja alljärgnevalt vastused ja selgitused, miks ta ei vastuta kostja esitatud piltidel kujutatud puuduste või kahjustuste kõrvaldamise eest.
4.Pilt 1 (lisa 14) ja pilt 2 (lisa 15): ukse värvipinna kahjustus. Kahjustusega uks pärineb 2019.a teostatud tööde etapist, mis võeti aktiga vastu 2020.a alguses ning sel hetkel kahjustust ei esinenud. Järelikult on täke tekkinud ukse hilisemal kasutamisel, näiteks sisustuse kolimisel. See ei ole õigustus objekti B korpusesse tarnitud ning paigaldatud lukustuse toodete eest tasumata jätmiseks. Pilt 3 (lisa 16) ja pilt 4 (lisa 17): värvikahjustus kontaktmagneti all. Kontaktmagneti tarne ja paigaldus ei kuulunud hageja pakkumuse hulka, hageja ei ole neid tarninud ega paigaldanud. Seega ei ole seegi õigustus hageja arve maksmata jätmiseks.
5.Pilt 5 (lisa 18). Pildilt ei ole näha, millist defekti on püütud pildile saada. Pildil viidatud uksele ei ole uksesulgurit paigaldatud, mistõttu puudus hagejal vajadus viidatud piirkonnas oma tööriistadega tööd teha ja seetõttu ei saa ka kahjustus olla hageja tekitatud. Pilt 6 (lisa 19) ja pilt 4: värvkatte eemaldumine termotihendi ja ukseprofiili vahelt. Viidatud puudus ei ole mitte kuidagi seotud lukustusega, mistõttu ei vastuta hageja viidatud puuduse eest. Pilt 7 (lisa 20) ja pilt 8 (lisa 21): ukse kinnihoiumagneti kinnituspoldid. Kinnihoiumagnetid lisandusid hageja tarnesse pärast Päästeameti vastavat nõuet. Magneti ainuke kinnitamisvõimalus on paigaldusplaadi abil ukselengi külge. Hageja poolt teostatud lahendus võeti vastu kostjapoolse projektijuhi AP poolt, seega ei ole seegi arve tasumata jätmise alus. Pilt 9 (lisa 22): mõlk uksesulguri liugõla kattel. Hageja ei tarninud ega paigaldanud defektset toodet. Kahjustus on tekkinud hilisema kasutuse käigus. Tõenäoliselt on püütud liugvart lahti painutada pannes varre ja siini vahele tugeva eseme mis on ka mõlgi tekitanud. Pilt 10 (lisa 23): fuajeest sisehoovi viiv uks. Sellele uksele oli arhitekti poolt nõutud välja erikäepide ning sisse link. Uksetootja valmistas läbivad käepideme avad vastavalt lukustuse spetsifikatsioonile. Tööde teostamise ajal esitas kostja uue nõudmise, mille kohaselt pidi uks hakkama toimima õhukompensatsiooniavana. Uue kooskõlastatud lahenduse järgi kattis hageja lingiava rst-plaadiga. Kuivõrd hoone evakuatsioon toimib sisehoovist läbi fuajee, siis on väändenupp paigaldatud sisehoovi poole ning võtmepesa fuajee poole.
Hageja pakkumusse ei kuulunud eridisainiga käepidemed, need tarniti teise ettevõtte poolt, kellelt tuleks tellida ka fuajeepoolne käepide, mis kataks ukses olevad augud. Pilt 11 (lisa 24): kinnitusplaadi needid. Neetide abil on kinnitatud lukukorpust hoidev profiilisisene kinnitusplaat. Kinnitusplaati on kasutatud selleks, et kasutada lühema esiplaadiga lukuraami. Lukustusfunktsioone muudeti kostja nõudmisel õhukompensatsiooniava tegemiseks ning seetõttu asendati ka lukukorpus. Pilt 12 (lisa 25): õhukompensatsiooniava avamisautomaatika käändõla kinnitusava on väidetavalt liiga suur. Laia profiili tõttu on automaatika kinnitamine võimalik ainult profiili peale tuues käändõla pika nuudi abil läbi profiili. Käändõla kinnitamiseks on profiili sisse freesitud vastav ava. Väiksema ava puhul ei saaks käändõlga kinnitada. Pilt 13 (lisa 26) ja pilt 14 (lisa 27): ilma lukustustoodedeta uks. Tooted on paigaldamata kostja projektijuhi soovil ehitustööde tõttu. Kui uksele paigaldada projektijärgsed lukustustooted, siis saaksid kõik objekti kasutavad isikud siseneda ehitusobjektile selleks võtit kasutamata. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on arvel loetletud tooted tarninud kostja objektile ning paigaldanud või teinud toodete paigaldamise võimalikuks. Sellega on hageja täitnud omapoolse toodete üleandmise kohustuse ning kostja kohustub arvel nimetatud toodete eest tasuma. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on paigaldanud arvel loetletud tooted, välja arvatud need, mille paigaldamist hagejale kostjast tulenevatel põhjustel ei võimaldatud.
6.Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele advokaadi eesmärgiga selgitada välja enda õigused ja võimalikud kohustused ning saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Sel eesmärgil edastas hageja esindaja vahendusel kostjale ka nõudekirja kohtusse pöördumise eelselt. Hageja kandis kohtueelse õigusabi teenuse saamisel kulu 225 eurot (lisa 28, summa käibemaksuta). Kostja vastus
7.Kohtule 08.01.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagiavalduses on esitatud hageja ja kostja vaheliste suhete faktiliste asjaolude kirjeldus lünklikult ja meelevaldselt. Nii näiteks ei pööra hageja mitte mingit tähelepanu sellele, et vaidlusalused 13.03.2020. a. akt ja arve nr 201506 moodustavad üksnes ühe (ja võrdlemisi väikse) osa pooltevahelisest õigussuhtest, mille raames hageja tarnis ja paigaldas Tallinnas, Tartu mnt 80 asuvale ehitusobjektile (Fahle Park) lukustuse tooteid. Nii näiteks on hageja 20.12.2019. a. esitanud kostjale arve nr 197630 summas 59 440,45 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on ka tasunud, teatades seejuures oma 17.03.2020. a. kirjas hagejale: „tasusime hea tahte märgina suure arve ära, lisan maksekinnituse. Teen ettepaneku A-korpuse puudused ühiselt Postimees Grupp esindajaga üle vaadata ning seejärel ära kõrvaldada. Kas ja kuna võiks sellise ülevaatuse teostada?“. Seega moodustab hageja poolt nõutav summa (9361,40 eurot, koos käibemaksuga) mitte 100%, vaid üksnes ca 13,6% poolte vahel kokkulepitud lepinguliste tööde maksumusest.
8.Järgnevalt on hageja jätnud hagiavalduses välja toomata asjaolu, et kostja teatas juba 17.03.2020. a. hagejale, et ta ei aktsepteeri hageja 13.03.2020. a. akti ja arvet enne, kui ta on tarnitud ja paigaldatud lukustuse tooted üle vaadanud; et selline ülevaatus tegelikult ka toimus
ning et ülevaatuse tulemusena saatis kostja hagejale 24.03.2020. a. kirja „Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja nõue töö parandamiseks“. Eelnimetatud kirjas kirjeldas kostja detailselt kõiki hageja tööl esinevaid puudusi ja esitas kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg-ga 1 ja § 646 lg-ga 1 hagejale igati korrektse ja põhjendatud nõude puuduste kõrvaldamiseks. Kostja palus oma 24.03.2020. a. kaaskirjas hageja kirjalikku vastust kostja nõudele hiljemalt 03.04.2020. a.; hageja seda aga ei esitanud.
9.Seetõttu pole kostjale siiani üheselt arusaadav, millisel seisukohal on hageja oma töös esinevate puuduste osas (hageja ignoreerib kostja 24.03.2020. a. kirjaga seonduvat ka hagiavalduses täielikult). Juhul, kui hageja möönab puuduste olemasolu, ei mõista kostja seda, miks ei ole hageja neid siiani täielikult kõrvaldanud. Juhul, kui hageja aga eitab puuduste olemasolu, jääb kostjale arusaamatuks, millele hageja seejuures tugineb ja millega ta oma sellekohaseid vastuväiteid tõendab. Arvestades seda, et kostja juhtis koheselt tähelepanu hageja töös esinevatele puudustele, lasub tõendamiskoormis antud asjas hagejal (mitte kostjal) ning tõendamiskoormise täitmiseks ei piisa pelgalt menetlusosalise enda paljasõnalisest seletusest (hagiavalduse punkt 2.3. ja selle alapunktid).
10.Ainuüksi ühe 24.03.2020. a. kirjas fikseeritud puuduse („trepikoja uste sulgurite reguleerimine, kruvid on vale pikkused ja puuritud läbi uste. Otsus: reguleerida kõik uksed. sulgurite paigalduseks on kasutatud liiga pikki kruve, mis on lõhkunud uksed. Ukselengid vahetada, plekid, põsed taastada pärast vahetust.“) kõrvaldamisega seonduv kulu on EEelarvestus OÜ 31.12.2020. a. arvamuse kohaselt 10 281,12 eurot (koos käibemaksuga), s.t. ületab hageja poolt kostjalt nõutava summa (9361,40 eurot, koos käibemaksuga). Nimetatud puuduse (ja teiste puuduste) kõrvaldamist on kostja nõudnud, kuid hageja pole seda teinud – ja hageja poolt valitud positsiooni arvestades võib pidada küllaltki vähetõenäoliseks, et hageja seda ka tulevikus teeks.
11.Seega on kostjal õigus kasutada hageja vastu mistahes lubatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kahju hüvitamist või näiteks hinna alandamist. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et tuginedes Riigikohtu praktikale, on tal selline õigus ka praegu ja käesoleva kohtumenetluse raames. Kostja otsustab õiguskaitsevahendi kohaldamise siis, kui hageja on kostja 24.03.2020. a. kirjas esitatule käesoleva kohtumenetluse raames vastanud ja on selge, millisele seisukohale ta asub.
12.Kostja vaidleb vastu ka hageja kahjuhüvitise ja viivisenõudele. Arusaamatuks jääb, milles võiks seisneda „professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis“, kui selles staadiumis pole hageja suutnud sisuliselt vastata isegi kostja 24.03.2020. a. kirjale. Juhul, kui hageja oleks seda teinud, oleks pooltevahelisi erimeelsusi olnud suure tõenäosusega olnud võimalik lahendada kohtuväliselt. Hageja poolt nõutavas viivisemääras (0,25% võlgnetavalt summalt päevas) pole aga pooled mitte kunagi kokku leppinud ning see, et hageja on selle ühepoolselt märkinud vaidlusalusele arvele, ei tähenda seda, et kostja oleks sellega nõustunud. Kohtu põhjendused
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 05. aprill 2019. a sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel kohustus hageja tarnima ja paigaldama lukustuse ehitusobjektile asukohaga Tartu mnt 80, Tallinnas (Fahle Park) (tl 74).
15.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarninud lukustuse tooted ning teostanud lukustuse paigaldustööd vastavalt hinnapakkumisele.
16.Tarnitud toodete ja paigaldatud lukustuse kohta koostas hageja akti ja arve nr 201506 summas 9 361,40 eurot, mille edastas kostjale 13.03.2020. a e-kirjaga (I kd tl 117-120). Kostja sai akti ja arve kätte. Kostja jättis arve tasumata, kuivõrd kostja e-kirja kohaselt tööde tähtaega ületati ja on tekkinud kahjud (tl 177). Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks.
17.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et kostja on varasemalt hageja poolt esitatud arveid tasunud ning vaidlusalune arve moodustab üksnes 13,6% pooltevahelisest lepingumahust. Hageja poolt teostatud tööd olid puudustega, mille kohta kostja saatis hagejale 17.03.2020. a teate (II kd tl 20) ning 24.03.2020. a detailse loetelu puudustest (II kd tl 24).
18.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
19.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust saadud toodete ja teostatud tööde eest
tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate ja kõrvaldamata puuduste kohta, kohus veenvaks ei pea. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja on vastuses kohtule väitnud, et hageja jättis kostja 24.03.2020. a kirjale vastamata (II kd tl 14 pöördel). Kohtu hinnangul kostja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole.
20.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kostja 24.03.2020. a kirjale tegelikkuses vastanud ning kostja kirjas nimetatud puudused on likvideeritud seisuga 23.03.2020. a (II kd tl 47-50). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega ja puudused on likvideerimata.
21.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. (Riigikohtu on lahend 3-2-1-145-14).
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd üleandmiseks esitanud, 23.03.2020. a seisuga on puudused töös kõrvaldatud. Kostjal on pärast 23.03.2020. a puuduste kõrvaldamist pretensioon rikutud ukselengide osas, kuivõrd kruvide puurimise tagajärjel on ukselengides ebaesteetilised augud (II kd tl 58). Kohtule on esitatud 02.04.2020. a hageja e-kiri kostjale, kus hageja pakub välja lahendusena poltide ja mutrite vahetuse, mis jääksid „viisakamad“ (II kd tl 69). Riigikohus on lahendis 3-2-1-8008 asunud seisukohale, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on ebaolulise puudusega, millele on ka lahendus hageja poolt välja pakutud. Hageja 01.04.2020. a e-kirjast nähtub, et kinnihoiumagnetite paigaldus tekkis Päästeameti lisanõudega seoses (II kd tl 68). Kohus on seisukohal, et kostja keeldub arve nr 201506 tasumisest üksnes töös esineva ebaolulise puuduse tõttu, puuduse kõrvaldamine ei ole aja- ega töömahukas. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 201506 tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud toodete ja tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9 361,40 eurot.
23.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud enda viivisenõude kujunemise kronoloogia. Perioodil 21.03.2020. a kuni 20.11.2020. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 3 914,73 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu, kuivõrd hageja ja kostja ei ole mitte kunagi kokku leppinud hageja poolt nõutavas viivisemääras.
24.Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Käesoleval juhul on kostja ise rõhutanud, et vaidlusalune arve moodustab üksnes väikese osa pooltevahelisest lepingumahus ning kostja on varasemalt hagejale arved tasunud. 17.03.2020. a e-kirjas kinnitab kostja, et on hea tahte märgina maksnud ära suure arve. Seisuga 17.03.2020 oli kostja saanud hagejalt ka arve nr 201506. Pretensioone viivisemäära osas kostja hagejale ei esinud. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
25.Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja kaasas kohtueelsetele läbirääkimistele advokaadi eesmärgiga selgitada välja enda õigused ja võimalikud kohustused ning saavutada lahendus kohtusse pöördumise eelselt. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuivõrd hageja ei ole suutnud isegi vastata kostja 24.03.2020. a kirjale. Kostja lisab, et juhul kui hageja oleks seda teinud, oleks pooltevahelisi erimeelsusi suure tõenäosusega olnud võimalik lahendada kohtuväliselt (II kd tl 15). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Kohus on juba tuvastanud, et hageja vastas tegelikkuses kostja 24.03.2020. a kirjale. Riigikohus on 09. veebruari 2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1138-10 (p 29) selgitanud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale arve nr 202008011. Hageja kandis kohtueelse õigusabi teenuse saamisel kulu 225 eurot. Kohtu hinnangul oli kulutus vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest.
26.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 21.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,25% iga viivituses oleva kalendripäeva eest ning viivis hagis esitatud kahjuhüvitiselt alates
kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid hageja taotlusel mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja on tasunud riigilõivu summas 750 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 18 965,80 eurot tasumisele riigilõiv 750 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 750 eurot.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas (1 575+ 2 137,50) 3 712,50 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 24 tundi 45 minutit. Kostja peab hageja esindaja ajakulu ülepaisutatuks 70% ulatuses. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja esindaja leiab ekslikult, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise kulusid ei hüvitata. Kohtupraktika on selles osas muutunud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjades (II kd tl 6, 86) toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
31.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2023. a otsusega nr 2-20-17146.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.