Osaühing LUKUPOOD hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Weldon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 965 eurot 80 senti
novembri
2021.
a
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) osaühing LUKUPOOD (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10009634), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja (apellant) Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja Juhan Raudam Menetluse liik
Asja läbivaatamine 24. märtsi 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2021. a otsus osas, millega maakohus rahuldas põhivõlalt (s.o 9361 eurot 40 senti) sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi eest 21. märts 2020. a kuni 20. november 2020. a 501 eurot 32 senti ületavas osas ja alates 21. novembrist 2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0.25% iga põhivõla tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta sissenõutavaks muutunud viivisenõue ajavahemiku eest 21. märts 2020. a kuni 20. november 2020. a 501 eurot 32 ületavas osas rahuldamata ja rahuldada põhivõlalt (s.o 9361 eurot 40 senti) viivisenõue alates 21. novembrist 2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Muus
2.2.Mõista Weldon Ehitus OÜ-lt osaühingu LUKUPOOD kasuks välja:
2.2.1.arvelt nr 201506 nähtuv põhivõlg 9361 eurot 40 senti;
2.2.2.perioodil 21. märts 2020. a kuni 20. november 2020. a sissenõutavaks muutunud viivis 501 eurot 32 senti;
2.2.3.alates 21. novembrist 2020. a kuni põhivõla (9361 eurot 40 senti) täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlg;
2.2.4.kahjuhüvitis 225 eurot ja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlg (s.o 225 eurot);
3.Rahuldada Weldon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskuludest 26% osaühingu LUKUPOOD kanda ja 74% Weldon Ehitus OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing LUKUPOOD (hageja) esitas Weldon Ehitus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 9361.40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3914.73 eurot ning edasiulatuva viivise 0.25% võlgnetavast summast iga kalendripäeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, aga mitte rohkem kui põhivõlg. Lisaks palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 225 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) ning viivise kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui põhivõlg. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja põhitegevusala lukutoodete ja -teenuste müük jae- ning hulgiklientidele. Kostja hankejuht pöördus hageja poole ettepanekuga osaleda Fahle äripargi lukustuse paigalduse alltöövõtu hankel. Hankekutsel oli märgitud, mitu erineva aadressiga
2-20-17146 ehitusobjekti, sh aadressil Tartu mnt 80 asuv ehitusobjekt (Fahle Park). Esialgne pakkumus tuli vastavalt hankekutsel märgitule esitada üksnes lukustuse paigaldusele, paigaldatavate toodete hind oli kostjal kolmanda isikuga varasemalt kokku lepitud. Hageja esitas pakkumise, millele kostja juhatuse liige SM 5. aprillil 2019. a nõusoleku andis. Vastavalt kokkulepitule alustas hageja Tartu mnt 80 ehitusobjekti lukustusprojektide koostamisega. Hageja koostas lukustuse spetsifikatsioonid objekti A, B ja C korpusele. Lisaks lukustuse toodete paigaldusele soovis kostja hagejalt toodete tarnimist koos paigaldusega.
3.Hageja edastas kostjale 13. märtsi 2020. a e-kirjaga arve nr 201506 summas 9361.40 eurot objekti B korpusesse tarnitud ning paigaldatud lukustuse toodete eest. Koos arvega edastas hageja kostjale allkirjastatud akti tarnitud ja paigaldatud toodete täpsustuste ja mahuga. Arve tasumise tähtpäev oli 20. märts 2020. a. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on arvel märgitud kaubad tarninud objektile ja paigaldanud. Kaubad, mida ei olnud kostjast tulenevatel põhjustel võimalik paigaldada, tarniti objektile ning nende paigaldamine on kostjale võimalikuks tehtud. Hageja on arve tasumist kostjale meelde tuletanud ning seadnud selle arve tasumise töödega jätkamise eelduseks. 18. augustil 2020. a edastas hageja esindaja vahendusel kostjale nõudekirja arve tasumiseks. Vastuses nõudekirjale ei vaidlustanud kostja arve ega selle aluseks olevate kauba ja teenuse saamist, kuid seadis arve tasumise eelduseks vastusele lisatud piltidel näidatud väidetavate puuduste kõrvaldamise ja kahjustatud detailide asendamise või parandamise hageja poolt. Tänaseks on teada, et hageja koostatud objekti teiste korpuste lukustuse spetsifikatsioonide alusel teostab objektil töid hageja konkurent ning kostja plaanis hageja kui alltöövõtja vahetamist teise alltöövõtja vastu juba varem.
4.Hageja tarnis ja paigaldas kostja tellitud lukutooted. Pooltevaheline kokkulepe vastab nii müügi- kui ka töövõtulepingu tunnustele. Kostja ei ole tasunud arvel loetletud kaupade eest, müügilepingule vastav osa nõudest on 8514.20 eurot. Paigaldustöödest on tasumata 847.20 eurot. Kokku on hageja nõue kostja vastu 9361.40 eurot. Nõude õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 (tooted) ja § 635 lg 1 (paigaldus ja transport). Kostja ei vaidlustanud kohtueelselt arvel näidatud toodete saamist ega paigaldamist Tartu mnt 80 objektile, kuid seadis arve tasumise tingimuseks väidetavate puuduste ja kahjustuste kõrvaldamise. Hageja ei põhjustanud kostja poolt esile toodud väidetavaid puudusi ning kahjustusi ega vastuta nende kõrvaldamise eest. Oma väite kinnitamiseks ja tõendamiseks esitas hageja vastused ja selgitused, miks ta ei vastuta kostja esitatud piltidel kujutatud puuduste või kahjustuste kõrvaldamise eest: -
-
-
-
ukse värvipinna kahjustus (pilt 1, 2): kahjustusega uks pärineb 2019. a teostatud tööde etapist, mis võeti aktiga vastu 2020. a alguses ning sel hetkel kahjustust ei esinenud. Järelikult on täke tekkinud ukse hilisemal kasutamisel; värvikahjustus kontaktmagneti all (pilt 3, 4): kontaktmagneti tarne ja paigaldus ei kuulunud hageja pakkumuse hulka, hageja ei ole neid tarninud ega paigaldanud. Seega ei ole seegi õigustus hageja arve maksmata jätmiseks; pilt 5: pildilt ei ole näha, millist defekti on püütud pildile saada. Pildil viidatud uksele ei ole uksesulgurit paigaldatud, mistõttu puudus hagejal vajadus viidatud piirkonnas oma tööriistadega tööd teha ja seetõttu ei saa ka kahjustus olla hageja tekitatud; värvkatte eemaldumine termotihendi ja ukseprofiili vahelt (pilt 4, 6): puudus ei ole seotud lukustusega, mistõttu ei vastuta hageja viidatud puuduse eest; ukse kinnihoiumagneti kinnituspoldid (pilt 7, 8): kinnihoiumagnetid lisandusid hageja tarnesse pärast Päästeameti vastavat nõuet. Magneti ainuke kinnitamisvõimalus on paigaldusplaadi abil ukselengi külge. Hageja poolt teostatud lahendus võeti vastu kostja projektijuhi poolt;
2-20-17146 -
-
-
-
mõlk uksesulguri liugõla kattel (pilt 9): hageja ei tarninud ega paigaldanud defektset toodet. Kahjustus on tekkinud hilisema kasutuse käigus; fuajeest sisehoovi viiv uks (pilt 10): sellele uksele oli arhitekti poolt nõutud välja erikäepide ning sisse link. Uksetootja valmistas läbivad käepideme avad vastavalt lukustuse spetsifikatsioonile. Tööde teostamise ajal esitas kostja uue nõudmise, mille kohaselt pidi uks hakkama toimima õhukompensatsiooniavana. Uue kooskõlastatud lahenduse järgi kattis hageja lingiava rst-plaadiga. Kuivõrd hoone evakuatsioon toimib sisehoovist läbi fuajee, siis on väändenupp paigaldatud sisehoovi poole ning võtmepesa fuajee poole. Hageja pakkumusse ei kuulunud eridisainiga käepidemed, need tarniti teise ettevõtte poolt, kellelt tuleks tellida ka fuajeepoolne käepide, mis kataks ukses olevad augud; kinnitusplaadi needid (pilt 11): neetide abil on kinnitatud lukukorpust hoidev profiilisisene kinnitusplaat. Kinnitusplaati on kasutatud selleks, et kasutada lühema 4 esiplaadiga lukuraami. Lukustusfunktsioone muudeti kostja nõudmisel õhukompensatsiooniava tegemiseks ning seetõttu asendati ka lukukorpus; õhukompensatsiooniava avamisautomaatika käändõla kinnitusava on väidetavalt liiga suur (pilt 12): laia profiili tõttu on automaatika kinnitamine võimalik ainult profiili peale tuues käändõla pika nuudi abil läbi profiili. Käändõla kinnitamiseks on profiili sisse freesitud vastav ava. Väiksema ava puhul ei saaks käändõlga kinnitada; ilma lukustustoodedeta uks (pilt 13, 14): tooted on paigaldamata kostja projektijuhi soovil ehitustööde tõttu. Kui uksele paigaldada projektijärgsed lukustustooted, siis saaksid kõik objekti kasutavad isikud siseneda ehitusobjektile selleks võtit kasutamata.
5.Lisaks esitas hageja kahju hüvitamise nõude kohtueelse õigusabi teenusele kulunud summa 225 euro (ilma käibemaksuta) hüvitamiseks. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja tõi esile, et hageja ei pööra hagiavalduses tähelepanu sellele, et vaidlusalused 13. märtsi 2020. a akt ja arve nr 201506 moodustavad üksnes ühe väikse osa pooltevahelisest õigussuhtest, mille raames hageja tarnis ja paigaldas Tallinnas, Tartu mnt 80 asuvale ehitusobjektile (Fahle Park) lukustuse tooteid. Kostja teatas juba 17. märtsil 2020. a hagejale, et ta ei aktsepteeri hageja 13. märtsi 2020. a akti ja arvet enne, kui ta on tarnitud ja paigaldatud lukustuse tooted üle vaadanud. Ülevaatus toimus ning selle tulemusena saatis kostja hagejale 24. märtsil 2020. a kirja, milles kirjeldas kõiki hageja tööl esinevaid puudusi ja esitas kooskõlas VÕS § 644 lg-ga 1 ja § 646 lgga 1 hagejale põhjendatud nõude puuduste kõrvaldamiseks. Kostja palus hageja kirjalikku vastust kostja nõudele hiljemalt 3. aprillil 2020. a, kuid hageja ei esitanud seda. Arvestades seda, et kostja juhtis koheselt tähelepanu hageja töös esinevatele puudustele, lasub tõendamiskoormis antud asjas hagejal ning tõendamiskoormise täitmiseks ei piisa pelgalt menetlusosalise enda seletusest.
7.Hageja poolt nõutavas viivisemääras (0.25% võlgnetavalt summalt päevas) pole pooled mitte kunagi kokku leppinud ning see, et hageja on selle ühepoolselt märkinud vaidlusalusele arvele, ei tähenda seda, et kostja oleks sellega nõustunud. Kostja vaidles vastu ka hageja kahjuhüvitise ja viivisenõudele.
2-20-17146 Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2021. a otsusega hageja hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 9361.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3914.73 eurot, viivise põhivõlgnevuselt alates 21. novembrist 2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni 0.25% iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus, kahjuhüvitise 225 eurot ning viivise kahjuhüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 4462.5 eurot ning otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise hüvitisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
9.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on 5. aprill 2019. a sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel kohustus hageja tarnima ja paigaldama lukustuse ehitusobjektile asukohaga Tartu mnt 80, Tallinnas (Fahle Park). Tarnitud toodete ja paigaldatud lukustuse kohta koostas hageja akti ja arve nr 201506 summas 9361.40 eurot, mille edastas kostjale 13. märtsi 2020. a e-kirjaga. Kostja sai akti ja arve kätte. Kostja jättis arve tasumata, kuivõrd kostja e-kirja kohaselt tööde tähtaega ületati ja on tekkinud kahjud. Hageja poolt teostatud tööd olid puudustega, mille kohta kostja saatis hagejale 17. märtsil 2020. a teate ning 24. märtsil 2020. a detailse loetelu puudustest.
10.Maakohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust saadud toodete ja teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Kostja on vastuses kohtule väitnud, et hageja jättis kostja 24. märtsi 2020. a kirjale vastamata. Maakohus leidis, et kostja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Tõenditest nähtub, et hageja on kostja 24. märtsi 2020. a kirjale tegelikkuses vastanud ning kostja kirjas nimetatud puudused on likvideeritud seisuga 23. märts 2020. a. Seetõttu on alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega ja puudused on likvideerimata.
11.Kostjal on pärast 23. märtsi 2020. a puuduste kõrvaldamist pretensioon rikutud ukselengide osas, kuivõrd kruvide puurimise tagajärjel on ukselengides ebaesteetilised augud. Hageja vastas
2.aprillil 2020. a e-kirjaga kostjale, et pakub välja lahendusena poltide ja mutrite vahetuse, mis jääksid „viisakamad“. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on ebaolulise puudusega, millele on ka lahendus hageja poolt välja pakutud. Hageja 1. aprilli 2020. a e-kirjast nähtub, et kinnihoiumagnetite paigaldus tekkis Päästeameti lisanõudega seoses. Maakohus leidis, et kostja keeldub arve nr 201506 tasumisest üksnes töös esineva ebaolulise puuduse tõttu, puuduse kõrvaldamine ei ole aja- ega töömahukas. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus vaidlusalused tööd kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 201506 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9361.40 eurot.
12.Seoses viivisenõudega märkis maakohus, et vaidlusalune arve moodustab üksnes väikese osa pooltevahelisest lepingumahust ning kostja on varasemalt hagejale arved tasunud. Pretensioone viivisemäära osas kostja hagejale ei esitanud. Seega järeldas maakohus, et kostja on käesoleval juhul aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi, mistõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
13.Maakohus leidis, et kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõue summas 225 eurot tuleb rahuldada, sest hageja on kostja 24. märtsi 2020. a kirjale vastanud ning advokaadi kaasamine kohtueelseteks läbirääkimisteks on põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi poolt
2-20-17146 osutatud õigusteenuse eest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks ka viivise hagis esitatud põhinõudelt alates 21. novembrist 2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0.25% iga viivituses oleva kalendripäeva eest ning viivise hagis esitatud kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid hageja taotlusel mitte rohkem kui põhivõlgnevus.
14.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 4462.5 eurot ning otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise hüvitisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Esmalt tõi kostja välja, et maakohus ei ole arvestanud E-Eelarvestus OÜ 31. detsembri 2020. a asjatundja arvamust. Nimetatud arvamusest saab järeldada, et puudus, mille sisuks on hageja poolt rikutud uste välisilme ja vähenenud tulepüsivuse omadused ning mille kõrvaldamiseks kulub 10 281.12 eurot (koos käibemaksuga), ei saa kujutada endast üksnes ebaolulist puudust. See, et puudus on esteetiline, nagu leidis maakohus, ei anna alust arvamaks, et tegemist ei ole olulise puudusega. Lisaks leidis kostja, et isegi kui hageja pakkus 2. aprillil 2020. a välja lahenduse puuduste kõrvaldamiseks, siis tegelikult hageja puudusi kõrvaldama ei asunud ega üritanudki seda teha. Maakohus lähtus vaid 2. aprilli 2020. a hageja kirjast kostjale, kuid ei arvestanud edasise kirjavahetusega. Väär on ka maakohtu järeldus, nagu nähtuks hageja
1.aprilli 2020. a elektronkirjast, et kinnihoiumagnetite paigaldus tekkis seoses Päästeameti lisanõudega – selline väide ei ole tsiviilasjas tõendamist leidnud.
17.Kostja märkis, et maakohus oleks pidanud tõendite pinnalt jõudma järeldusele, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Selle asjaolu tõendamine, et hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane ning et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast, lasub hagejal, kuid hageja ei ole seda käesolevas asjas teinud. Hageja poolt esitatud akti ja arvet ei saa pidada piisavaks tööde vastuvõetuks lugemisel. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et kostja on töö vastu võtnud, ei kuuluks hageja nõue ikkagi rahuldamisele, sest kostja on tõendanud, et hageja tööl esinevad puudused ning kostja keeldus õigustatult töö eest tasumisest ulatuses, mis on ligilähedane puuduste kõrvaldamiseks kuuluva summaga.
18.Kostja esitas vastuväite ka hageja viivisenõude rahuldamisele. Kostja tõi esile, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku lepingut ega ole ka muul viisil leppinud kokku seaduses sätestatud viivisemäärast erinevas viivisemääras, mistõttu ei saa kostjalt nõuda viivist määras 0.25% viivitatud summalt päevas.
19.Kostja leidis, et kuivõrd hageja nõue võlgnevuse ja viivise osas tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kahjuhüvitise osas, mis kujutab endast hageja kohtueelsete õigusabi kulutuste hüvitamise nõuet. Samal põhjusel tuleb jätta ka menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus hageja kanda. Muuhulgas märkis kostja, et kuigi ta oli esitanud maakohtus hageja menetluskulude nimekirjale kaheksa vastuväidet, käsitles maakohus otsuses nendest ainult ühte.
2-20-17146 Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
21.Kostja etteheited puudutavad eranditult paigaldustöid. Paigaldustööd moodustavad tasumata jäetud summast vaid 9% ehk marginaalse osa. Ainuüksi selle asjaolu tõttu ei ole isegi teoreetiliselt õigustatud paigaldustööde kohta etteheidete omamise korral kogu arve tasumata jätmine. Maakohus tuvastas õigesti, et vastupidiselt kostja väidetule, vastas hageja 24. märtsi 2020. a kirjale ning kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega ja puudused on likvideerimata, on alusetud. Kui kostja väidab, et töö on puudusega, tuli tal TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt seda tõendada. Hageja on vastanud kostja etteheidetele nii kohtueelselt kui kohtumenetluses ega saa asuda tõendama negatiivset asjaolu, et üht või teist puudust ei esinenud. Kuigi maakohus ei ole E-Eelarvestus OÜ 31. detsembri 2020. a arvamust kohtuotsuses käsitlenud, ei ole see selline rikkumine, mis saaks kaasa tuua lahendi tühistamise ja teistsuguse lahendi tegemise. Seoses viivisenõudega märkis hageja, et maakohus on põhjendatult ja asjakohasele Riigikohtu praktikale viidates asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine võib tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Menetluse edasine käik
22.Hageja esitas 30. novembril 2021. a taotluse, milles palus tunnistada TsMS § 469 lg 1 alusel Harju Maakohtu 27. oktoobri 2021. a kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 viivitamata täidetavaks tagatise vastu ning määrata täitmise tagatiseks 665 eurot, mis hoiustatakse Rahandusministeeriumi deposiitkontol.
23.Hageja tasus vastavalt ringkonnakohtu 16. märtsi 2022. a määrusele tagatise summas 14 596.13 eurot.
24.Ringkonnakohus rahuldas 12. aprilli 2022. a määrusega hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ning tunnistas Harju Maakohtu 27. oktoobri 2021. a kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tsiviilasjas nr 2-20-17164 viivitamata täidetavaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas arvelt nr 201506 nähtuvalt põhivõlalt 9361.40 eurot perioodil 21. märts 2020. a kuni 20. november 2020. a sissenõutavaks muutunud viivisenõude 501.32 eurot ületavas osas ning osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks viivis põhivõlalt alates 21. novembrist 2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0.25% iga põhivõla tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, samuti menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Kolleegium saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab arvelt nr 201506 nähtuvalt põhivõlalt 9361.40 eurolt viivisenõude VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras ja muudab menetluskulude jaotust. Muus osas ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
26.Hageja nõuab põhinõudena lepingujärgset tasu Tartu mnt 80 ehitusobjekti (Fahle Park) B korpusesse tarnitud ja paigaldatud lukustuse toodete eest 9361.40 eurot, mis on 13. märtsi 2020.
2-20-17146 a arve nr 201506 järgi tasumata summa ning sellelt arvestatud viivist 0.25% päevas alates 21. märtsist 2020. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kahju hüvitist kohtueelsele õigusabile tehtud kulutuste 225 euro eest ja sellelt arvestatud seadusjärgset viivist. Hageja on piiranud viivisenõude põhivõla suurusega.
27.Kolleegium märgib esmalt, et maakohus rahuldas lõppjäreldusena õigesti hageja lepingujärgse nõude osas hagi, kuid tegi seda osaliselt puudulikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ning täiendab kohtuotsuse põhjendusi alljärgnevalt.
27.1.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et kostja nõustus hageja pakkumusega koostada aadressil Tartu mnt 80 ehitusobjektil objekti (Fahle Park) A, B ja C korpusele hoone lukustuse spetsifikatsioonid, tarnida vastavad A ja B korpuse tooted ning need paigaldada. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja lepingujärgne tasunõue on vastavalt VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutav ja kas kostja on esitanud esitatud nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Kostja keeldus kostja lepingu esemeks oleva töö vastuvõtmisest, sest sellel esinesid tema hinnangul olulised puudused.
27.2.Hageja põhinõude õiguslik alus on lisaks maakohtu otsuses viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 ka sama seaduse § 108 lg 1, mis võimaldab nõuda rahalise kohustuse täitmist. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
27.3.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Maakohus tuvastas, et hageja pakkus vastuseks kostja pretensioonile rikutud ukselengide osas (kruvide puurimise tagajärjel on ukselengides ebaesteetilised augud) lahenduse, mille kohaselt hageja vahetaks poldid ja mutrid selliselt, et need jääksid „viisakamad“ (II kd, tl 69). Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub kohtule esitatud tõenditest, et tegemist on ebaolulise puudusega, millele on ka lahendus hageja poolt välja pakutud.
27.4.Kostja peamine etteheide maakohtu otsusele seisneb selles, et maakohtu järeldus, nagu esineks hageja tehtud tööl üksnes ebaolulised puudused (eelkõige 24. märtsil 2020. a kirjas fikseeritud puudused: trepikoja uste sulgurite reguleerimine, kruvid on vale pikkusega, puuritud läbi uste, sulgurite paigaldamiseks kasutatud liiga pikki kruve, mis on lõhkunud uksed ning seetõttu vajalik ukselengide vahetamine ja pärast vahetust plekkide, põskede taastamist) või nagu oleks hageja olnud valmis neid kõrvaldama, ei põhine kohtule esitatud tõenditel. Kehtivas õiguses ei ole mitteolulise puuduse mõistet täpsemalt sisustatud, kuid õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade järgi ehitustöös esineva puuduse lugemisel oluliseks või mitteoluliseks tuleb arvestada muuhulgas puuduse mõju töö tervikuna kasutatavusele, puuduse liiki ja ulatust ning puuduse kõrvaldamiseks vajalike kulutuste suurust (vt Kalamees, P, Saare, K ja Sein, K. „Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest“ Juridica IV/2010, lk 262). Kolleegiumi hinnangul on maakohus praegusel juhul puuduste mitteolulisuse hindamisel arvestanud õigesti eelkõige seda, et puudused on eelkõige esteetilised mitte funktsionaalsed, kõrvaldatavad ning nende parandamine ei ole liialt aeganõudev. Kolleegium
2-20-17146 leiab, et seda käsitlust ei muuda praegusel juhul kostja seisukoht, et tal võis olla põhjendatud huvi asja välisilme vastu, mistõttu tuleb ka esteetiline puudus lugeda oluliseks. Töö vastuvõtmise hindamisel saab lähtuda sellest, kas see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et pooled oleks kokku leppinud kvaliteedi osas seadusest erinevas standardis. Eelnevast tulenevalt, kuna praegusel juhul on tegemist siiski kõrvaldavate puudustega, mida saab pigem lihtsalt ja suhteliselt lühikese ajaga parandada, et muuta töö visuaalset esteetikat, ei saa puudusi pidada kolleegiumi arvates olulisteks puudusteks, mis takistanuks töö üleandmist. Maakohus viitas õigesti kohtupraktikas kujundatud hea usu põhimõttele tuginevale põhimõttele, et mitteolulised puudused ei anna alust töö vastuvõtmisest keelduda (RKTKo 28. oktoober 2008, nr 3-2-1-80-08, p 22). Seega on maakohus õigesti leidnud, et töö tuli lugeda seaduse kohaselt vastuvõetuks. Kolleegium märgib, et töö vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, nt nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamist.
27.5.Õige on, et maakohus ei ole hinnanud, kui suuri kulutusi tulnuks töö parandamiseks teha, jättes ühtlasi hindamata kostja mh antud asjaolu tõendamiseks esitatud E-Eelarvestus OÜ 31. detsembri 2020. a. asjatundja arvamuse (II kd, tl 29-41). Ringkonnakohus saab antud minetuse kõrvaldada. Kostja väitel maksab asjatundja arvamuse kohaselt sulgurite ning ühel juhul ukse liblika ja lukuga seotud lepingutingimusetele mittevastavuse kõrvaldamine 10 281.12 eurot. Hageja nõuab lepingu täitmiseks 9361.40 eurot, millest paigaldustöödele vastav osa on 847.20 eurot. Eelnevast nähtuvalt ületab sulguritega seotud lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamise kulu nii lukutoodete müügilepingule vastavat kui ka paigaldustööde eest nõutavat summat. Seega saab järeldada, et antud lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamine oleks põhjustanud töövõtjale ebamõistlikke kulusid, arvestades seda, et lepingutingimustele mittevastavus ei mõjutanud töö kasutatavust. Kuna töövõtu tasu moodustab kogunõudest proportsionaalselt väikse osa, ei muuda seda järeldust ka asjaolu, et praegu hageja poolt nõutav summa moodustab pooltevahelise lepingulise suhte raames Tartu mnt 80 ehitusobjektile tarnitud ja paigaldatud lukustuse toodete kogumahust kostja väitel vaid 13.6%. Seega ei ole praegusel juhul täidetud VÕS § 646 lg-st 1 tulenevad eeldused A-korpuse lukustuse lepingutingimustele mittevastavuse osas täitmisnõude esitamiseks ning kostjal ei ole õigust lepingujärgse tasu maksmisest keelduda (VÕS § 110 lg 1).
28.Ringkonnakohtu hinnangul eksis aga maakohus hageja arvelt nr 201506 nähtuvalt põhivõlalt 9361.40 eurolt arvestatud viivisenõuet rahuldades materiaalõiguse normide kohaldamisel ning asus sellest tulenevalt ekslikult seisukohale, et poolte vahel saavutati kaudsete vastastikuste tahteavalduse kaudu TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi viivisekokkulepe. Vaidlust ei ole, et pooled selgesõnalisi otseseid vastastikuseid tahteavaldusi viivisekokkuleppe sõlmimiseks ei avaldanud. Maakohus viitas iseenesest õigesti riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt võib arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt RKTKo 17. detsember 2009. a, 3-21-144-09, p 11). Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kostja on Tartu mnt 80 ehitusobjektile tarnitud ja paigaldatud lukustuse toodete eest varasemalt esitatud arve(id) tasunud, kuid nendel ei olnud näidatud hageja märgitud viivise määraga arvestatud viivist (vt ringkonnakohtu 24. märtsi 2023. a kohtuistungi protokoll, II kd, tl 176 ajamärk 00:59:55). Arvestades, et hageja esitatud arve(te)l viivist ei näidatud ega kostja pole arve(te) alusel viivist tasunud, ei ole
2-20-17146 võimalik järeldada kostja konkludentset nõustumust arve(te)l näidatud viivise määraga. Kuna hageja tasunõue oli sissenõutav, on hageja viivisenõue põhjendatud suuruses, mis ei ületa VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Kostja ei ole maakohtu viivisearvutust vaidlustanud, v.a rakendatud viivisemäära osas. Viivisekalkulaator.ee andmetel oli hagejal alates 21. märtsist kuni 20. novembrini 2020. a õigus nõuda kostjalt maakohtu rahuldatud põhivõlalt (9361.40 eurot) sissenõutavaks muutunud viivist 501.32 eurot ning alates 21. novembrist 2020. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et kostja maksis Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2022. a määruse, millega tunnistati Harju Maakohtu 27. oktoobri 2021. a kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 viivitamata täidetavaks, täitmiseks hagejale 12. aprillil 2022. a 13 276.13 eurot (II kd, tl 145). Alates 21. novembrist 2020. a kuni 12. aprillini 2022. a arvelt nr 201506 nähtuvalt põhivõlalt (9361.40 eurot) arvestatud viivis on 1042.09 eurot, mis moodustab sissenõutavaks muutunud viivisega kokku 1543.41 eurot (=501.32+1042.09). Vastavalt TsMS § 474 lg 3 esimesele lausele, kui viivitamata täitmisele kuuluvat ringkonnakohtu lahendit varalises vaidluses muudetakse või lahend tühistatakse, võib võlgnik nõuda lahendi alusel makstu või üleantu tagastamist sissenõudjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu asemel alusetu rikastumise sätete kohaselt.
29.Kuna hageja tasunõue rahuldati, on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt tellija kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kohtueelsete õigusabi kulutuste kui kahju hüvitamine summas 225 eurot, samuti sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest arvestatud seadusjärgse viivise väljamõistmine põhivõlaga piiratud osas. Kuigi kostja on palunud apellatsioonkaebuses jätta hagi täielikult rahuldamata, ei ole selles osas põhjendatud väiteid esitatud. Menetluskulud
30.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldatakse ligikaudu 74% ulatuses (hageja põhinõue oli 9361.40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3914.73, seega kokku 13 276.13 eurot; hagi rahuldatakse põhinõude summas 9361.40 euro ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 501.32 euro osas, seega kokku 9862.72 eurot). Seega jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.
31.Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (RKTKo 13. juuni 2018. a, 3-15-8794, p 14; RKTKo 28. november 2017. a, 2-13-37940, p 14.2; RKTKo 20. aprill 2016. a, 3-2-1-142-15, p 19 jj).
32.Eeltoodust lähtuvalt ei määra kolleegium kindlaks menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid maakohtus ja ringkonnakohtus. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.