lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-108945/33

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-108945/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 317 lg 1, 5Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineRLS § 59 lg 1TsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2021. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-108945

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U Si vastu põhivõla 1794,70 euro, intressi 277,63 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 1373,31 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

3902,03 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: T I (e-post: xxx); Kostja: U S (isikukood xxx; elukoht xxx; tegelik elukoht xxx; dokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt U Silt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1794,70 eurot, intress 277,63 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja 11.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1373,31 eurot.
3.Välja mõista kostjalt U Silt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates 12.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 42% aastas, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 486 lg 1Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.
5.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Jätta menetluskulud kostja U Si kanda.
8.Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista kostjalt U Silt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 640 eurot, so riigilõiv

325 eurot ja õigusabikulu 315 eurot. Jätta rahuldamata hageja menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmine kostjalt 105 euro ulatuses.

9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb U Sil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 29.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3125,65 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu 20.04.2021 määrusega anti vastavalt TsMS § 486 lg 1 nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 27.04.2021 määrusega kohustas Harju Maakohus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. 11.05.2021 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U Si vastu. 11.06.2021 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1794,70 eurot, intressi 277,63 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 1373,31 eurot ja lisanduva viivise 42% põhivõlalt päevas alates 11.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses.

2.Harju Maakohus võttis hagi 23.08.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid dokumentide edastamine nurjus. Rahvastikuregistris andmed kostja elukoha ja kontaktandmete kohta puuduvad.
3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 07.09.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks 23.09.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (14 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 07.10.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
5.Kohtu hinnangul ei ole õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 42% päevas, alates 11.05.2021, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nõude aluseks oleva laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxx punkti 3 kohaselt on intressimääraks 42% aastas. Seega on hagejal õigus lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest nõuda kostjalt hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist määraga 42% põhivõlalt aastas, mitte 42% põhivõlalt päevas. Samuti pole hagejal õigust nõuda täiendava viivise väljamõistmist alates 11.05.2021, kuna hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks summas 1373,31 eurot, mida hageja on arvestanud perioodi eest 16.07.2019 – 11.05.2021. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt määraga 42% aastas alates 12.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Ülejäänud osas on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Menetluskulud

6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
7.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
8.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 545 eurot (so tasutud riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot).
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu 325 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.
10.TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 420 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusteenust 3,5 tunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema lepingulise esindaja kulud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimise ning hagiavalduse koostamise ja edastamise ajakulust. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, avaldusele esitatud vastuse sisu, mahtu ning selles sisalduvaid õiguslikke probleeme.
12.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei saa pidada mõistlikuks. Senises praktikas on Riigikohus pidanud menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu alates 100 eurot põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Hagejat esindab käesolevas menetluses jurist, mitte

vandeadvokaat. Kohtu hinnangul saab juristi puhul põhjendatuks pidada tunnitasu määra 90 eurot tunnis. Seega saab hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks pidada 315 euro ulatuses (3,5 x 90).

13.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 640 eurot, millest riigilõiv 325 eurot ja 315 eurot õigusabikulu.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (640 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-24-6491/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja