2.Kinnitada XXX, XXX ja XXX kompromiss alljärgnevas:
2.1.XXX (isikukood xxx) loobub tsiviilasjas nr 2-17-8838 esitatud hagist, s.o osundatud tsiviilasja esemena käsitletavatest nõuetest XXX (isikukood xxx) ja XXX (isikukood xxx) vastu.
2.2.XXX (isikukood xxx) hüvitab XXX (isikukood xxx) ja XXX (isikukood xxx) menetluskulud kokku summas viissada (500) eurot kandes selle summa pangaülekande teel XXX pangakontole xxx (Swedbank) hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul arvates kompromissi jõustumisest. Tasumisega viivitamisel kohaldub viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvates hüvitise sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2.3.Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2-17-8838
2.4.Pooled kinnitavad, et alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ei ole neil üksteise suhtes mistahes nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-17-8838, välja arvatud kompromissi tingimustest tulenevad nõuded.
2.5.Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
3.Tagastada hagejale pool (1/2) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot ning kanda see summa hageja XXX arveldusarvele xxx (LHV Pank).
4.Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-8838 menetlus.
5.Rahuldada menetlusosaliste taotlus ja mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse ning asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga (TsMS § 462 lg 2).
6.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.XXX (hageja) esitas 06.06.2017 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja I) vastu kahju hüvitise 720 euro saamiseks ja kaasomanike kasutuskorra rikkumise kõrvaldamiseks.
2.Harju Maakohtu 18.03.2019.a otsusega jättis kohus rahuldamata hageja hagi kostjate vastu ligipääsude tagamiseks kohustamiseks, takistuste tegemise keelamiseks ning võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
3.17.04.2019.a esitas hageja 18.03.2019.a otsuse apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostjate vastu ligipääsude tagamiseks kohustamiseks ja takistuste tegemise keelamiseks. Hageja palus tühistatud osas hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2019.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 18.03.2019.a otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5.Harju Maakohtu 28.11.2019.a. kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse ja 23.01.2018.a. vastuavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
6.19.12.2019.a esitasid kostjad kohtule menetlusdokumendi, milles mh on esitatud menetluse peatamise taotlus. Kostjad palusid peatada käesoleva asja menetlus kuni tsiviilasjas nr 219-19123 kaasomandi lõpetamise menetluse lõppemiseni.
7.04.02.2020.a tegi kohus määruse, millega rahuldas kostjate 19.12.2019.a taotluse ja peatas käesoleva tsiviilasja nr 2-17-8838 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-19-19123 menetluse lõppemiseni.
2-17-8838
8.Pooled esitasid 27.10.2021.a kohtule kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-8838 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Hageja palus tagastada pool (1/2) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kanda see summa hageja XXX arveldusarvele xxx (LHV Pank). Pooled palusid kompromissi kinnitavas jõustunud kohtumääruses mitte avalikustada nende isikukoode, sünniaegasid ega aadresse (TsMS § 462 lg 2) ning asendada poolte nimed tähemärgiga.
9.Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada, kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kohus rahuldab poolte taotluse ja asendab jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga ning ei avalikusta poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse. Kohus rahuldab hageja riigilõivu tagastamise taotluse. Kohtumääruse põhjendused
6.TsMS § 361 lg 1 järgi kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. TsMS § 361 lg 2 järgi käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada. TsMS § 361 lg 3 kohaselt menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on menetluse uuendamine, kuivõrd pooled on saavutanud käesolevas tsiviilasjas kompromissi ning menetlus tsiviilasjas nr 2-19-19123 on lõppenud. Kohus uuendab menetluse.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
8.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et
2-17-8838 kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
10.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja hüvitab kostjatele menetluskulud summas 500 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
12.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 475 eurot. Hageja palub tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle astme eest, kus kompromiss sõlmiti (TsMS § 150 lg 3). Kompromiss sõlmiti esimeses kohtuastmes. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 237,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja XXX arveldusarvele xxx (LHV Pank). Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et 28.09.2017.a määrusega kohus otsustas tagastada hagejale enamtasutud riigilõivu 125 eurot, kuivõrd algselt tasuti riigilõivu ettenähtust rohkem, st 600 eurot.
13.Vastavalt TsMS § 462 lg 2 võib kohus andmesubjekti taotlusel asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab poolte taotluse ja ei avalikusta poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse ning asendab jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga (TsMS § 462 lg 2).
14.TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule
2-17-8838 avaldanud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.