XX hagi YY ja CC vastu kaasomandi kasutuskorra rikkumise kõrvaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
YY vastu esitatud nõude puhul 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jaanus Stern
CC vastu esitatud nõude puhul 3500 eurot
Kostja I YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kohtuistungi toimumise aeg
16.09.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.03.2019. a otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostjate vastu kaasomandi kasutuskorra rikkumise kõrvaldamiseks, määras menetluskulude jaotuse ja mõistis välja hagejalt menetluskulud kostjate kasuks. Saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule.
2.Harju Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata XX nõude YY vastu kahjuhüvitise 702 eurot väljamõistmiseks.
3.Rahuldada osaliselt hageja apellatsioonkaebus. 1(7)
4.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX (hageja) esitas 06.06.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) vastu kahju hüvitise 720 euro saamiseks ja kaasomanike kasutuskorra rikkumise kõrvaldamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kuulub hageja ja kostjate kaasomandisse võrdsetes osades kinnisasi asukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, Ihasalu küla, Ihasalu põik 23. Kaasomanikud kasutavad kinnistut vastavalt kokkulepetele väljakujunenud praktika kohaselt suviti, kuid seal paiknev elamu on kasutatav aastaringselt. Esimene kokkulepe sõlmiti 1999. aastal hageja ning kostja I vahel ning seda täiendati 2011. a kõigi kaasomanike kokkuleppega. Nimetatud lepped on sõlmitud eelkõige hiljem juurde ehitatud hoonete kasutusõiguse määramiseks ja ühistegevuste korraldamiseks. Kuni 2016. aastani ei ole ükski osapool vaidlustanud kehtivaid kokkuleppeid ega piiranud kaasomanike õigusi vara kasutamisel. Hagejal valmis vaidlusalusel kinnisasjal 1993. a suvila ja ta ei kasutanud seetõttu kokkuleppes kaasomanike ühisesse kasutusse jäetud hoone esimest korrust. 11.04.2016 saatis hageja kostjale kirjaliku teate vabastada hagejale kuuluv 1/3 põhjapoolse elamu alumisest korrusest alates 01.06.2016, et hageja saaks selle kasutusele võtta. 18.11.2016 saatis hageja teistele ühisomanikele kirja palvega tagada juurdepääs hagejale kuuluvale varale alates 25.11.2016. Hagejale on juurdepääs tänaseni tõkestatud. Kostjate vastus
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 1999. a kokkulepet ja sellele tehtud 2011. a parandused ei ole kehtivad, sest sellesse ei ole kaasatud kolmandat kaasomanikku ning selles ei ole sõlmitud kokkuleppeid tavapärase valdamise ja kasutamisega seoses, vaid sisuliselt on hageja soovinud nimetatud lepingus kaasomandi valdamist territoriaalselt jagada. Selline asjaolu nähtub 1999. a lepingust, kus hageja on märkinud seda, et hoonete kasutamine ja krunt on jagatud. 1999. a lepingus ei ole kolmas kaasomanik kaasatud. 2011. a parandused 1999. a lepingul on tehtud üksnes hageja enda poolt. Kuna nimetatud 1999. a leping ei lahendanud tavakasutuse küsimusi, vaid väljus sellest, siis ei saa nimetatud kokkulepet pidada kehtivaks. Kostja I ja
2(7)
kolmas kaasomanik on teatanud hagejale 1999. a lepingu tühistamisest, seega ei ole leping kehtiv. Hageja kahjunõue on arusaamatu ja tõendamata. Kaasomandil asuv hoone, mille enda kasutusse andmist hageja nõuab ja mida hageja soovib välja üürida, on ühiskasutuses kõikide kaasomanike poolt. Seda, et maja alumine korrus on ühiskasutuses, kinnitab ka hageja ise. Maja alumise korruse väljaüürimine ei ole võimalik, sest see on kõigi kolme kaasomaniku ühiskasutuses. Vanas majas on alumisel korrusel kaks tuba, köök ja suvel kasutatav veranda. Neid kolmeks osaks jagada ei ole võimalik ja kaasomanikud väljendasid seda kirjalikult 25.11.2016. Juurdepääs elektrikilbile ei ole hagejal olnud takistatud. Samuti ei ole hagejale takistusi tehtud kaevu kasutamiseks. Juhul, kui hageja soovib tenniseväljakut kasutada, siis tuleb hagejal selle rajamise kulud hüvitada, samuti kanda selle kasutamisest tulenevad kulud. Lõkkeplatsil ei ole ajaloolist asukohta kaasomandil oleval kinnistul. Hageja kasutab kostja I ja kolmanda kaasomaniku nõusolekuta mereääres kinnistu keskel olevat osa okste ja ehitusplaatide kuhjamiseks. Kuna hageja nõustus lõkkekoha tegemise ja selle kasutamistingimustega, on arusaamatu hagiavalduses lõkkekohaga seonduv.
3.Harju Maakohus kaasas 19.10.2017 määrusega kostjana menetlusse CC (kostja II).
4.Kostja II on ühinenud kostja I arvamusega ja esitanud vastuseid kohtumenetluses ühiselt kostjaga I. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostjate vastu ligipääsude tagamiseks kohustamiseks, takistuste tegemise keelamiseks ning võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Puudub vaidlus, et hageja ja kostjate kaasomandis on Kopli kinnistu asukohaga Ihasalu põik 23, Ihasalu küla, Jõelähtme vald, Harju Maakond. Igale kaasomanikule kuulub 1/3 kaasomandist. Kaasomanikud valdavad kinnistut ühiselt viisil, mille kohaselt hageja kasutuses on kinnistu lõuna-ida poolne osa ning kostjate valduses on põhja-lääne poolne osa. Põhja-lääne poolses kinnistu osas asub ajalooline eluhoone. Lõuna-ida poolses kinnistu osas asub hageja ehitatud suvila. Hageja kaasomandisse kuuluva eseme kasutamist ja valdamist puudutavate nõuete õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5, mille kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Asjas on tõendina esitatud 01.07.1999 vara kasutamise leping, milles on kokku lepitud, et põhjapoolse hoone alumine korrus on ühiskasutuses hageja ja kostjate poolt. Nimetatud kokkuleppe on allkirjastanud hageja ja kostja I. Täiendavalt on esitatud 14.06.2011 kokkulepe, mille punktis 8 on sätestatud, et 01.07.1999 sõlmitud vara kasutuse leping kehtib, ning vastava kokkuleppe on allkirjastanud hageja ja mõlemad kostjad. Samas on kostjad esitanud hagejale 06.09.2016 avalduse eelnimetatud kokkulepete tühistamise kohta. Kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võivad kaasomanikud AÕS § 72 lg 1 kohaselt reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub
3(7)
suurem osa ühises asjas. Olukorras, kus kostjad, kellele kuulub suurem osa ühises asjas, võtsid vastu otsustuse, et ei soovi enam 01.07.1999 ja 14.06.2011 kokkulepetest lähtumist ning on need tühistanud, on vastavad kokkulepped kaotanud kehtivuse. Seetõttu tuleb kooskõlas AÕS § 72 lõikega 5 lähtuda hageja nõuete lahendamisel väljakujunenud tavast ning kaasomanike huvidest ja omavahelistest suhetest. Põhjendatud ei ole võimaldada hagejale juurdepääsu põhjapoolse elamu alumisele korrusele, kuna selline lahendus ei vastaks väljakujunenud tavale ega oleks kooskõlas kaasomandi osade mõtteliste suurustega. Hageja kasutuses on juba elamu, mis on ligikaudu poole suurem kui põhjapoolne elamu, millele hageja samuti juurdepääsu soovib. Täiendavalt võttis maakohus arvesse, et hageja ja kostjate omavahelised suhted on pingelised, mistõttu võib põhjapoolse elamu esimese korruse ühine valdamine tuua kaasa täiendavaid probleeme ning konflikte. Eeltoodust tulenevalt jäi nõue AÕS § 72 lg 5 alusel rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tal puuduks juurdepääs lõkkeplatsi kasutamisele, seega vastavas osas nõude rahuldamiseks alust ei esine. Olukorras, kus hageja ja kostjad kasutasid kinnistu erinevaid osasid kokkuleppeliselt erinevate rajatiste tarbeks, on igal kaasomanikul vastavalt kokkuleppele ning kooskõlas AÕS § 72 lõikega 5 õigus kasutada seda rajatist, mille tema kokkuleppe korras ehitas. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus hageja nõue kohustada kostjaid võimaldama juurdepääs tenniseväljakule ning hoiduda ligipääsuks takistuste tegemisest rahuldamata. Hageja nõue kohustada kostjaid tagama hagejale juurdepääs elektri- ja veevarustusele ning hoiduda edaspidi takistuste tegemisest jäi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et hageja õiguseid on vastavas küsimuses rikutud. Hageja kasutuseeliste nõue kostjate vastu 720 euro väljamõistmiseks jäi rahuldamata, kuna nõude eeldused olid täitmata. Tulenevalt hageja enda selgitustest ei olnud kostjate valduses neile kuuluvatest mõttelistest osadest suuremat reaalosa. Apellatsioonkaebus
6.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostjate vastu ligipääsude tagamiseks kohustamiseks ja takistuste tegemise keelamiseks. Hageja palub tühistatud osas hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 99 jj (TsMS § 631 lg 2) ja ei kontrollinud ega põhjendanud olulises ulatuses kokkulepete tühistamise kehtivust (TsMS § 656 lg 1 p 5). Hageja nõudis hagis sisuliselt kasutuskorra kokkulepete täitmist ja täitmata jätmise osas kahju hüvitamist. Seega sõltub asja lahendus sellest, kas kasutuskorra kokkulepped on kehtivad või on kostjad kasutuskorra kokkulepped kehtivalt TsÜS § 99 jj alusel tühistanud. Kokkulepped olid sõlmitud 01.07.1999 ja 14.06.2011, kuid tühistamise avaldus esitati 06.09.2016 ja TsÜS § 99 lg 2 ls 1 märgitud 3-aastast tähtaega rikkudes. Maakohus ei selgitanud välja, kas 01.07.1999 ja 14.06.2011 kaasomandi kasutamise kokkulepped olid kehtivalt tühistatud. Kuivõrd 01.07.1999 ja 14.06.2011 kaasomandi kasutamise kokkulepped kehtivad ja kostjad kinnitavad kokkulepete mittetäitmist ja kinnitavad mittetäitmist ka tulevikus, siis tuleb kostjaid kohustada kohtuotsusega kokkuleppeid täitma. Vastus apellatsioonkaebusele
4(7)
7.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebust läbi üksnes ulatuses, mille peale on kaevatud. Maakohtu otsus on jõustunud hageja rahalise nõude kostja I suhtes rahuldamata jätmise osas.
10.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja ja kostjad on kinnistu, asukohaga Ihasalu põik 23, Ihasalu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, kaasomanikud; - igale kaasomanikule kuulub võrdsetes osades 1/3 kaasomandist; - kaasomanikud valdavad kinnistut viisil, et hageja kasutuses on kinnistu lõuna-ida poolne osa ning kostjatel põhja-lääne poolne osa; - põhja-lääne poolses osas asub ajalooline eluhoone ja lõuna-idapoolses osas hageja ehitatud suvila.
11.Hageja tugineb hagis asjaolule, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud kaasomandi kasutuskord, kuid kostjad ei järgi seda, st hageja nõue on suunatud kasutuskorra täitmisele. Kaasomandi kasutuskorra järgimist saab kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 alusel.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on kehtiv kasutuskord või kaasomanike enamuse kokkulepe kaasomandi kasutamise osas. Seega esmalt tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas poolte vahel eksisteerib kehtiv kasutuskord või kaasomanike kokkulepe. Riigikohtu praktika kohaselt on kaasomandi kasutuskorda võimalik määrata ka enamuse otsusega, kui neile kaasomanikele kuulub enamus asjas (vt RKTKo 3-2-1-2-04, p 10).
13.Maakohus ei ole hinnanud, kas 1996. a hageja ja kostja I vahel sõlmitud ja vara kasutamise lepinguga pealkirjastatud kokkulepet (I kd, tl 4 ja 8) on võimalik tõlgendada kahe kaasomaniku kasutuskorra kokkuleppena, kellel oli ühises asjas enamus (AÕS § 72 lg 1 mõttes). Samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas 2011.a kokkulepe (I kd, tl 9) on samuti kaasomanike kasutuskorra kokkulepe. Lepingu p-s 8 on pooled kokku leppinud, et 01.07.1999. a sõlmitud vara kasutamise leping kehtib. P-st 8 nähtuvalt on varasemat lepingut täpsustatud ja täiendatud. Puudub vaidlus, et nimetatud 2011. a lepingule kirjutas alla ka kostja II. Sellist tahteavaldust on võimalik käsitada kostja II poolt hageja ja kostja I vahelise kokkuleppe tagantjärele heakskiiduna (TsÜS § 111 lg 1 mõttes).
14.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole kokkulepete tühistamisele tuginedes kontrollinud TsÜS § 96 kohaldamise formaalseid ja materiaalseid eeldusi. Kostjate vastuväidetest võib järeldada, et kostjad tühistasid korra põhjusel, et hageja oli survestanud korra sõlmimisel kostjat II. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse tegemine teisele poolele) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks (vt RKTKo nr 3-21-32-06, p 21). Maakohus ei ole tuvastanud, milles survestamine seisnes, samuti kas hageja
5(7)
poolt kostja II survestamise ja vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimise vahel on põhjuslik seos (et tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul). Maakohus ei ole tuvastanud, millal tegi kostja II või kostjad tühistamise avalduse. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul poolte väidete ja vastuväidete alusel võtta esmalt seisukoht, kas esineb TsÜS § 96 lg-s 1 sätestatud tehingu tühistamise eeldus, seejärel kontrollida formaalseid eeldusi (TsÜS § 98 lg 1, § 99 lg 1 p 1 ja lg 2) ning seejärel võtta vajadusel seisukoht ka tühistamise tähtaegade järgmise osas (TsÜS § 99 lg 1 p 1 ja lg 2).
15.Hageja on kaasomanike kasutuskorra rikkumisest tulenevaid nõudeid menetluse jooksul korduvalt täpsustanud ja ümber sõnastanud. Viimati on hageja täpsustanud nõudeid 03.03.2019 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (II kd, tl 72) järgmisel viisil: - Lõkkeplats ja rannatennise väljak anda tingimusteta ühiskasutusse, eemaldada rannatennise väljakult mittelooduslikud osised ja lasta rannaäärsel taimestikul looduslikult taastuda. - Lõkkeplatsil olev vanadest palkidest välimööbel anda ühiskasutusse või teisaldada kaasomanike poolt ühiselt kokku lepitud teise piirkonda. - Lõkkease anda tingimusteta ühiskasutusse. - Vältida eelnimetatud piirkondade kasutamist, kui mõni kaasomanikest on avaldanud soovi sel ajal sauna kasutada. - Tagada tingimusteta juurdepääs elamu alumisele korrusele, seal hulgas anda hagejale õigus valvesüsteemi juhtimiseks. - Tagada mistahes piirangute puudumine elektriliitumise, kaevude, parkimiskohtade kasutamisele varasematel alustel, ühiskasutuses olevatele hoonetele ja pindadele.
15.1.Hageja nõuded on sõnastatud viisil, mis ei ole selgelt arusaadavad ja täidetavad (TsMS § 442 lg 5 mõttes). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Riigikohus on rõhutanud, et kui otsuse täitmiseks on vajalik korraldada täitemenetlus, peab ka täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama. Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma ja kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Otsuse muude osade või muude dokumentide kaasamise vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks näitab üldjuhul resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti. Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid (vt RKTKo nr 3-2-1-36-17, p 16). Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus oma nõudeid täpsustada.
15.2.Asja materjalidest ja ringkonnakohtu istungil arutatust ilmneb, et põhimõttelisi erimeelsusi tekitab poolte vahel kostja I territooriumil asuva saun-kuuri kasutamine ja kaasomandi kokkuleppe punkt sõnastusega: „Põhjapoolse hoone alumine korrus on ühiskasutuses Urmo, Ivari ja Merikese poolt.“ Asja lahendamisel tuleb maakohtul vastavat kokkuleppe punkti tõlgendada, kohaldades seejuures VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendusreegleid.
16.Hageja väidetest saab järeldada, et hageja soovib põhjapoolse hoone alusemisel korrusel eraldada esimesest korrusest vaheseinaga 1/3 ja ehitada endale eraldi juurdepääsu. Hageja soov on anda eraldatud ja juurdepääsuga varustatud osa kaasomandist üürile kolmandale isikule (hooajavälisel ajal). Maakohtul tuleb kaasomanike kasutuskorra kehtivuse korral hinnata, kas tulenevalt korras kokkulepitust võib hageja oma kasutuses oleva kaasomandi osa valitseda hagis soovitud viisil, kas selleks tuleks saavutada teiste eluruumi ühiselt kasutatavate
6(7)
kaasomanike nõusolek või muuta kasutuskorda. Korra kehtivuse korral tuleb võtta seisukoht ka küsimuses, kas seda sai muuta konkludentselt või pikemaajalise tavaga.
17.Kui kasutuskord on küll määratud, aga kaasomanik leiab, et tema õigusi on sellega rikutud, võib kaasomanik (AÕS § 72 lg 1 ja 5 alusel) nõuda uue kasutukorra kindlaksmääramist või muutmist kohtult.
18.Asja materjalidest ilmneb, et kostjad ei ole asjaolude muutumise tõttu rahul kokkulepitud kasutuskorraga ja leiavad, et nende õigusi rikutakse sellega. Kolleegiumi hinnangul on kostjate 23.01.2018 avaldust (I kd, tl 100-102) võimalik hinnata avaldusena kasutuskorra muutmiseks või uue kasutuskorra määramiseks. Maakohus käsitles kostjate avaldust ekslikult vastuväitena hageja nõudele. Kuigi kostjad ei esitanud vastuväidet kohtu tegevusele ja ei ole esitanud selles osas ka apellatsioonkaebust, nähtub poolte vaidlusest, et hageja nõuete rahuldamine ei lahendaks kaasomanike probleeme. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtul asja uuel menetlemisel selgitada kostjatele õiguslikku olukorda ja vastuavalduse esitamise õigust.
19.TsMS § 656 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (lõike 1 punkt 5), samuti teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (lõike 2 lause 2). Kuna maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, pole otsust olulises ulatuses põhjendanud ja on jätnud täitmata selgitamiskohustuse, pole ringkonnakohtul käesoleval juhul võimalik puudusi kõrvaldada ning asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks.
20.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause).
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.