Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma

sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut juhtida (ÄS § 128 lg 1). Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada (ÄS § 131 lg 1). Seega on usaldusühing teovõimeline juhul, kui usaldusühingul on olemas teovõimeline täisosanik. Kostja on usaldusühing, mille täisosanikuks on MTÜ X. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist (MTÜS § 2 lg 1 ls 2). MTÜ X kustutati registrist 17.02.2021. Seetõttu on MTÜ X õigusvõimetu ja vastavalt ka teovõimetu. Kuna kostjal puudub teovõimeline esindaja, on kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kehtivalt toimetada kostjale kätte menetlusdokumente ega teha tagaseljaotsust, sest tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on hagi ja menetlusse võtmise määruse nõuetekohane kättetoimetamine kostjale. Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks täisühinguks (ÄS § 134 lg 1 ls 2). Usaldusühingu ümberkujundamine juhul, kui ühingusse jääb ainult usaldusühing, ei ole seaduse kohaselt võimalik. Seetõttu ei ole kostja tegevuse jätkamine tekkinud olukorras võimalik. Usaldusühingul puuduvad juhtorganid. Seetõttu ei ole kohtul võimalik määrata kostjale juhatuse asendusliiget. Kohus ei saa määrata ühtegi isikut sundkorras täisosanikuks, kes kohustub vastutama kostja eest kogu oma varaga. Seetõttu ei ole võimalik kostja teovõimelisuse taastamine kohtu poolt ja hagejal ei ole võimalik käesoleva menetluse kaudu oma nõudeid sisse nõuda. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagejal saab oma nõude rahuldamiseks algatada kostja suhtes sundlõpetamise menetluse, mille käigus läbiviidavas likvideerimismenetluses saab hageja esitada oma nõuded kostja vastu. Asja menetlenud kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Kohus võib jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast. Seetõttu leiab kohus, et oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda ja kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolt endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.