PARKIT OÜ hagi G Je (J) vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
129,45 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik esindaja J B Kostja G J (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista G Jelt PARKIT OÜ kasuks võlgnevus 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13,05 eurot ja viivis põhinõudelt (105 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud G Je kanda.
4.Välja mõista G Jelt PARKIT OÜ kasuks menetluskulud 78 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.10.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 14.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G Jelt (kostja) 138 euro saamiseks. Kohus tegi 20.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.01.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 26.01.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 05.02.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 13,05 eurot, sissenõudekulud 3 eurot ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt vormistati 29.03.2019 korteriühistu xxx parklas kostjale kuuluvale sõidukile registreerimisnumbriga xxx leppetrahv nr xxx summas 35 eurot. Lisaks vormistati 23.09.2019 ja 12.10.2019 xxx territooriumil kostjale kuuluvale sõidukile registreerimisnumbriga xxx leppetrahv nr xxx summas 35 eurot ning leppetrahv nr xxx summas 35 eurot. Hagiavalduse kohaselt vormistati kostjale leppetrahvid parkimiskorraldusnõuete eiramise eest. Hageja osutab parkimisjärelevalve teenust. Leppetrahvide esitamine ja nende menetlemine on osutatava teenuse osa. Vastavalt lepingutele on hageja kohustuseks tagada aadressil xxx ja xxx kehtestatud parkimiskorra kontroll, reageerida väljakutsele, kutsuda kehtestatud korra eirajad korrale, sh väljastades hoiatusi ja/või leppetrahve sõidukijuhtidele, kes eiravad territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Seega vastavalt kokkuleppele xxx ja xxx hageja on õigustatud esitama leppetrahvinõudeid enda nimel. Hageja toob välja, et korteriühistu xxx ja korteriühistu xxx parklas on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on nimetatud korteriühistute territooriumil lubatud parkimine üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Eelmainitud parklate sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvlid (parkimistingimused), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on parklate sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimislubasid eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt nimetatud territooriumitel kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvide kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva, kostja ei ole leppetrahve kogusummas 105 eurot tasunud. Hageja taotleb ka leppetrahvi nr xxx tasumisega viivitamise eest perioodil 07.10.2019-04.03.2021 summas 3,94 eurot, leppetrahvi nr xxx tasumisega viivitamise eest perioodil 26.10.2019-04.03.2021 summas 3,80 eurot ning leppetrahvi nr xxx tasumisega viivitamise eest perioodil 12.04.2019-04.03.2021 summas 5,31 eurot. Lisaks eeltoodule taotleb
hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas kokku kolm eurot päringute tegemise eest Maanteeametist (üks euro ühe leppetrahvi kohta). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja toob välja, et vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki xxx omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvi vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine. Kostja väide, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja opereerivas parklas kolmas isik on paljasõnaline ning kostja ei ole esitanud tõendavaid dokumente eelnimetatud asjaolu kinnitamiseks.
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja asus oma vastuses seisukohale, et ta ei ole nõus trahve, viiviseid ja muid kulusid tasuma. Kostja vastuse kohaselt sai ta esimest korda trahvidest teada maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei ole ühtegi lepingut hagejaga allkirjastanud ja pole kunagi ühtegi trahviteadet kätte saanud. Kostja toob välja, et temale kuuluvad autod olid rendis, st teiste inimeste kasutuses ning kliendid ei ole kostjat trahvidest teavitanud. Kostja on avaldanud valmisolekut ainult hagejale esitama tegeliku kasutaja/rentniku andmed. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
5.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli 29.03.2019, 29.03.2019 ning 12.10.2019 sõiduauto xxx (VIN:xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk xxx numbrimärgiga xxx parkis 29.03.2019 kell 05:49 xxx parkimisalale ning 23.09.2019 kell 15:17 ja 12.10.2019 kell 10:09 xxx parkimisalale, ehk hageja poolt opereeritavatel parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes (dtl 25-49, 84-108). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik ja sõiduk oli pargitud aadressil xxx kuupäeval 29.03.2019 kell 05:49 ning aadressil xxx kuupäevadel 23.09.2019 kell 15:17 ja 12.10.2019 kell 10:09. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud aadressidel opereerib parkimist hageja ning parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvide tasumise eest vastutab kostja, kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping ja kas kostjat on teavitatud leppetrahvinõuetest.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja oli leppetrahvide vormistamise seisuga sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 29.03.2019 kell 05:49 xxx, Tallinn parkimisalale ning 23.09.2019 kell 15:17 ja 12.10.2019 kell 10:09 xxx, Tallinn parkimisalale. Vaidlust ei ole, et
nimetatud parkimisaladel opereerib parkimist hageja. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et parkimiskorra eesmärgi saavutamiseks on korteriühistu xxx ja korteriühistu xxx oma territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks sõlminud hagejaga lepingud (dtl 7283). Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustes ettenähtud korras (dtl 53, 118). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016 otsusest nr 3-2-1-3-16 p 11 tulenevalt, kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.01.2017 otsuses nr 3-2-14-68-16 p. 31 seisukohal, et sõiduki juhiks ja lepingupooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Kostja väide, et tema ei viibinud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate leppetrahvide väljastamise ajal xxx, Tallinn ja xxx, Tallinn parkimisaladel ning ei pruukinud eelnimetatud päeval sõidukit kasutada ja ei ole sõidukiga hageja hallatavates parklates parkinud, ei ole tõendatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et kostja kasutas 29.03.2019 kell 05:49 sõidukit numbrimärgiga xxx parkimisel Tallinnas xxx ning 23.09.2019 kell 15:17 ja 12.10.2019 kell 10:09 sõidukit numbrimärgiga xxx parkimisel Tallinnas xxx. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et leppetrahvi tegemise ajal ei kasutanud sõidukit sõiduauto omanik.
8.VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 16 lg 2 kohaselt ei ole pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja leiab, et parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalus parkimistingimustega tutvuda ning teadete avalikku väljapanekut parkimistariifide kohta ei saa lugeda pakkumusena sõlmida sõidukijuhiga parkimisleping vaid pakkumuse esitamise ettepanekuna. Kohus leiab, et sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et sisenedes sõidukiga hageja hallatavatesse parklatesse aadressil xxx ning xxx, mille sissesõidul asuvad infotahvlid, kus on loetletud parklas kehtivad parkimistingimused ja mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, samuti mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on kostja sõlminud hagejaga lepingu parkimistingimustes ette antud tingimustel. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja vastuväited selle kohta, et ta ei ole hagejaga ühtegi lepingut allkirjastanud. Seadus ei sätesta parkimislepingu kohustuslikku vormi. Seetõttu saab parkimislepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis (VÕS § 11 lg 1).
9.Hageja parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal - armatuurlaual (dtl 53, 118). Hageja selgituste kohaselt on kostjale koostatud 29.03.2019, 23.09.2019 ja 12.10.2019 leppetrahvid tulenevalt asjaolust, et kostja sõidukil numbrimärgiga xxx ei olnud parkimisluba xxx territooriumil ning xxx territooriumil parkides eksponeeritud. Hageja on esitanud fotod, millelt ei nähtu, et sõiduki numbrimärgiga xxx armatuurlaual oleks parkimisluba 29.03.2019 (dtl 44, 48-49, 103, 107-108), 23.09.2019 (dtl 37, 41-42, 96, 100-101) ja 23.10.2019 (dtl 31, 35-36, 90, 94-95), mistõttu on tõendatud hageja parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustuse rikkumine.
10.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 53,118). Kohus märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe, mille kohaselt on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli vabandatav. Hageja poolt nõutav leppetrahv 35 eurot ei ole ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole leppetrahvi suuruse sätestav lepingu punkt tüüptingimusena tühine. Kostja on vastuses hagiavaldusele väitnud, et kostjat ei ole leppetrahvidest teatatud. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud fotod, millest nähtub, et kostjale kuuluvale sõidukile asetati kojamehe vahele 29.03.2019 leppetrahv nr xxx (dtl 45, 104), 23.09.2019 leppetrahv nr xxx (dtl 38, 97) ja 23.10.2019 leppetrahv nr xxx (dtl 32, 91). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale leppetrahvinõuete esitamine ja selle sisu on tõendatud.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki numbrimärgiga xxx omanikuna kostja. Kohus loeb tuvastatuks, et sõiduk on leppetrahvide väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklates, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille vastutav kasutaja/omanik kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud.
12.Hageja on kostjale esitanud kokku 3 leppetrahvi nõuet (dtl 25-30). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõuded kogusummas 105 eurot (3x35) kuuluvad kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,05 eurot. Hageja on arvestab viivist järgnevalt: leppetrahv nr xxx viivise periood 26.10.2019-04.03.2021 summas 3,80 eurot; leppetrahv nr xxx viivise periood 07.10.2019-04.03.2021 summas 3,94 eurot; leppetrahv nr xxx viivise periood 12.04.2019-04.03.2021 summas 5,31 eurot. Hageja poolt kostjale esitatud leppetrahvidel on märgitud, et leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvi nõude määramise päevast alates. Leppetrahv nr xxx koostati ja väljastati kostjale 12.10.2019, seega leppetrahvi tasumise tähtajaks oli 25.10.2019. Leppetrahv nr xxx koostati ja väljastati kostjale 23.09.2019, seega leppetrahvi tasumise tähtajaks oli 06.10.2019. Leppetrahv nr xxx koostati ja väljastati kostjale 29.03.2019, seega leppetrahvi tasumise tähtajaks oli 11.04.2019. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud. Kuivõrd kostja pole leppetrahve tähtaegselt tasunud, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 04.03.2021) sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,05 eurot.
14.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 105 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et kuivõrd hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised perioodi eest kuni 04.03.2021 (k.a), siis on põhjendatud mõista TsMS § 367 alusel viivis välja alates 05.03.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
15.Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja poolt esitatud hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 105 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 13,05 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (105 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast alates 05.03.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. Hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 30 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 129,45 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv summas 75 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 75 eurot. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 3 eurot. Hageja selgituste kohaselt peab ta Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Kohus on seisukohal, et hageja poolt Maanteeameti registrist saadud andmete eest makstava tasu näol on tegemist kohtuvälise menetluskuluga TsMS §144 p 2 mõttes. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud.
19.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.