Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Pesutuba OÜ esitas kohtule 05.09.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid vähemalt 46 946,42 euro ulatuses ja vara puudub. T.K. omandas Pesutuba OÜ osa 29.03.2021 ning kanti juhatuse liikmena äriregistrisse 03.05.2021. Ehkki müügilepingu sõlmimisele eelnevalt kinnitas Pesutuba OÜ osanik J.V, et üürivõlg K.O. on 15 877,11 eurot, maksuametile 5100 eurot, selgus müügilepingu sõlmimisele järgnevalt, et tegelik võlg üürileandjale oli 24 795,13 eurot ning maksuvõlg 8326 eurot, mis kohe kasvas 10 266 euroni. Ei üürileandja ega maksuametiga olnud võimalik kokku leppida maksegraafikute alusel tasumises, kuna eelmine juhatus oli seda juba teinud, kuid jätnud maksekohustused täitmata. Seetõttu ütles üürileandja K.O. üürilepingu XX.XX.XXXX üles, rakendades üüripinnal oleva vara suhtes ka üürileandja pandiõigust, aga üürnikul enda vara sisuliselt puudus, kuna seadmed olid P.O. liisitud. Maksuamet on Pesutuba OÜ konto arestinud. Endise juhatuse liikme J.V. poolt on Pesutuba OÜ nimel tehtud majandustegevusega mitteseotud tehinguid ning välja võetud, kuid dokumenteerimata ja kassasse laekumata sularaha. 2020. aastal peaks kassa jääk olema 10 379,76 eurot, kuid kassat J.V. üle andnud ei ole. Samuti on tuvastatud, et osaühingu pangakaardiga tasudes on J.V. 2020. aastal teinud majandustegevusega mitteseonduvaid oste kokku summas 6856,64 eurot. Kokku tähendab see, et tema tegevuse tulemusel jäi osaühing 2020 alusetult ilma 13 361,88 eurost. Arvestades, et 2018. aastal võttis J.V. sularaha välja 17 935 eurot ning tegi majandustegevusega mitteseotud oste 1310,84 euro eest, aastal 2019 olid vastavad arvud 12 845 eurot ja 2669,89 eurot, aastal 2021 vastavalt 4900 eurot ja 1597,87 eurot, siis hinnanguliselt võib kahjusumma 2018 – 2021 ületada 40 000 eurot (seda isegi arvestuslikul eeldusel, et väljavõetud sularahast on arvestuslikult 40% kaetud tšekkidega, st õigustatud). Asjakohane nõue esitati J.V, kuid ta ei ole sellele reageerinud. Kokkuvõtvalt ei ole Pesutuba OÜ maksejõuetus ajutine, kuna nii suurte võlgadega äriühingu majandustegevuse uuesti alustamine ei ole võimalik. Tartu Maakohus nimetas 07.09.2021 määrusega Pesutuba OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Pesutuba OÜ on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Pesutuba OÜ, äriregistri kood 11975147, asukoht Kastani 183C, Tartu; esmakanne 05.08.2010. Juhatuse liikmed: J.V. (ik XXX) perioodil 05.08.2010 – 26.02.2021; A.V. (ik XXX) perioodil 05.08.2010 – 03.05.2021; T.K. (ik XXX) alates 03.05.2021 kuni k.a. Osanikud: J.V. ja A.V. perioodil 05.08.2010 – 29.03.2021; alates 29.03.2021 T.K. 29.03.2021 on A.V. ja J.V. võõrandanud Pesutuba OÜ osa T.K. hinnaga 8500 eurot. Osakapitali suurus 2556,47 eurot. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt: tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Ajutise halduri hinnangul ja tuginedes juhatuse liikme selgitustele, tegeles äriühing pesu pesemise teenuse osutamisega. Majandustegevus Pesutuba OÜ-s on käesolevaks ajaks lõpetatud. Juhatuse liikme selgituste kohaselt, endised osanikud ja juhatuse liikmed esitasid ostjale enne osa müügitehingu vormistamist valeandmeid osaühingu tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kuna võlad olid teadaolevast suuremad, siis uus osanik ja juhatuse liige on jõudnud veendumusele, et äriühingu

tegevus ei võimalda eelmisi võlgu tasuda ning leidis, et osaühing on eelnevate võlgade tõttu muutunud püsivalt maksejõuetuks. Pesutuba OÜ on tegevuse lõpetanud. Vara

T.K. ).

Swedbank andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo XX.XX.XXXX seisuga on 40,40 eurot ja arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 0,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul kasutati majandustegevuses tehingute tegemiseks peamiselt kontot ...2519. Kontol on omanud allkirjaõigust J.V, A.V. ning T.K. Viimane ostis osa 29.03.2021, kuid allkirjaõigus kontol on üle võetud alles 07.05.2021. Seega, veel üks kuu pärast osa müüki, omasid juurdepääsu kontole endised osanikud ja juhatuse liikmed. Samuti on nähtav, et endised osanikud on kasutanud ka konto juurde avatud deebetkaarti. Praegune juhatuse liige on teostanud pangakonto analüüsi eelnevate aastate kohta ning tema arvates on endised osanikud/juhatuse liikmed teostanud kontol rahalisi tehinguid (sh sularaha väljavõtmine), mis ei ole seotud ühingu majandustegevusega ning mille kasutamise kohta puuduvad üle antud raamatupidamise dokumentide juures vajalikud kuludokumendid. T.K. on J.V. esitanud 2.07.2021 seoses eeltooduga nõudekirja. Väidetavalt J.V. sellele vastanud ei ole. LHV Pangas on võlgnikul avatud konto nr XXX, saldo 0,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud kontol teostanud tehinguid ainult uus juhatuse liige. Laekumised on teostatud peamiselt ettevõtte teise panga kontolt. Tasutud on MTA-le korralduse alusel, samuti on teostatud töötasu väljamakseid. Sularaha tehingud puuduvad. Kassaraamatut pole esitatud, võlgniku esindaja kinnitusel, ei ole seda esitatud ka eelmise juhatuse poolt.

-

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi 10 266 eurot seisuga 10.09.2021, arvestuslik intress 550,26 eurot, mis igapäevaselt suureneb. Täitmata on kohustused peamiselt tööjõumaksude osas, kuid esineb võlgnevus ka käibemaksu osas. Maksuhalduri kinnitusel ei ole isikule tehtud maksuotsuseid ega maksukontrolli. Isikule on tehtud korraldusi maksuvõla tasumiseks. Pesutuba OÜ-l on võlgnevus äriruumide üürileandja O.K. ees, avalduse kohaselt võlasumma 26 619,25 eurot. Pesumasinate ostu-müügi lepingutest ja tasumata hooldusarvetest on täitmata kohustused P.O. ees 14 537,59 eurot. T.O. võlgnevus pesuainete eest 2000 eurot. AS-le Swedbank Liising oli XX.XX.XXXX seisuga liisinglepingust tulenev kohustus 3733,17 eurot. Töötajate registrile tuginedes kehtivaid töölepinguid ei ole. Viimased töölepingud on lõpetatud 01.06.2021. Võlgnik ei ole teatanud võlgnevusest töövõtjatele.

Kui uuele osanikule ilmnes Pesutuba OÜ maksejõuetus, vormistati töötajatega töölepingud uude ühingusse T.O. Käimasolevad kohtuvaidlused puuduvad. Pesutuba OÜ-l on teadaolevaid kohustusi 20.09.2021 seisuga 57 156,01 eurot Menetluse raugemine Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ja perspektiiv selle jätkamiseks. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 57 156 euro ulatuses, likviidne vara puudub, sh rahalised vahendid, mille

arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Äriühing on alustanud tegevust 2010. aastal, seega on tegemist päris pikaajalise tegevusajalooga äriühinguga. Kuni 2021 olid ühingu osanikud ja juhatuse liikmed A.V. ja J.V. 2021 alguses tekkis ilmselt soov ühingu osa võõrandada ja ostuhuvi oli T.K. 29.03.2021 toimus Pesutuba OÜ osa võõrandamine notariaalse lepingu sõlmimisega. Lepingus on müüjad kinnitanud, et osaühingu vara katab tema kohustusi ja äriühing ei ole püsivalt maksejõuetu. Ostja on omakorda kinnitanud, et on tutvunud talle esitatud osaühingu dokumentatsiooniga ning omab reaalset ettekujutust ühingu majanduslikust olukorrast. Lepingu kohaselt teadsid pooled ainult maksu- ja intressivõlgnevusest, muid kohustusi lepingus nimetatud ei ole. Pankrotiavalduse esitas uus osanik ja juhatuse liige T.K. Esitatud dokumentide kohaselt selgub, et J. ja A.V. on loonud talle petliku ettekujutuse ühingu majanduslikust olukorrast ning tegelikult osutusid ühingu kohustused suuremaks ning samuti oli loodud väärettekujutus ühingu varadest, mis tegelikult suures osas ei kuulunud üldse ühingule, vaid olid veel lõplikult välja ostmata. Kui T.K. eeltoodud erinevused tuvastas, siis 03.05.2021 esitas ta J. ja A.V. teate müügilepingule tingimustele mittevastavuse kohta. 08.06.2021 esitas ta müügilepingust taganemise avalduse. Kummalegi avaldusele väidetavalt mingit tagasisidet pole endistelt osanikelt saadud. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et ostjana uus osanik on kasutanud ära seadusest tulenevad võimalused, et osa müüjal oleks võimalik oma tegu heastada, kuid seda pole tehtud. Lepingu kohaselt oli osaühingu osa müügihind 8500 eurot, mis tuli tasuda nelja osamaksena: esimese makse 1417 eurot T.K. teostas, ülejäänud maksed on tegemata. Lepingu kohaselt läksid osaga seotud õigused ja kohustused üle lepingu notariaalsest sõlmimisest alates. Ilmselt ostja koheselt siiski kõiki õigusi ja kohustusi üle ei võtnud, sest veel aprillis oli näiteks kontode käsutusõigus endistel juhatuse liikmetel (või tegutsesid nad T.K. käsundi alusel). Töötajatele on makstud töötasu, mistõttu suurenes koheselt ka maksukohustus, mis lepingu sõlmimisel ostjale teada ei olnud. Tuginedes T.K. suulistele selgitustele ja kirjalikule vastusele, siis J. ja A.V. esitasid Pesutuba OÜ osa võõrandamisel ostjale ebaõigeid andmeid nii ühingu vara kui ka kohustuste kohta. Samuti selgub, et ostjale ei antud üle ühingu raamatupidamisega seotud dokumente ning väidetavalt oli raamatupidamine korrastamata ning ei sisaldanud finantsaruandeid. Võlgnik selgitas, et pole võimeline esitama möödunud majandusaasta (2020) kohta bilanssi ega kasumiaruannet. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on kuni 2019. aastani esitanud registrile majandusaasta aruanded. 2019 bilansi kohaselt oli seisuga 31.12.2019 võlgniku omakapitali suuruseks 32 142 eurot ning aasta kahjumiks kujunes -12 285 eurot. Võttes aluseks esitatud finantsaruanded oli Pesutuba OÜ igati jätkusuutlik, kuigi suur nõuete osakaal varade poolel tekitab kahtlusi. Kui ettevõtte aastane käive moodustas 187 165 eurot, siis tundub ebareaalne, et aasta lõpul moodustab nõuete summa ca 1/3 kogu aastakäibest. Tegemist oli pesuteenuse osutamisega, mille tasumise tähtaeg oli klientidele ilmselt suhteliselt lühike, nt 14 päeva, mistõttu aasta lõpul sellise suure summa olemasolu maksmata arvete osas ei ole tavapärane. Kuna ka ostja on varasemalt tegutsenud äris ja ettevõtluses, siis oleks ta pidanud ka sellistele asjaoludele tähelepanu pöörama (majandusaasta aruanded on registrist kõigile kättesaadavad). Praegune juhatuse liige selgitas, et ta usaldas müüjat J.V, mistõttu ilmselt ei teostanud tõsisemat finantsanalüüsi ega kontrollinud ühingu majanduslikku olukorda enne lepingu sõlmimist. Hiljem leitud ja tõdetud tegelik olukord viitas asjaolule, et Pesutuba OÜ oli juba osa võõrandamise hetkeks muutunud maksejõuetuks ning ostja müüs ja ostja ostis sisuliselt ainult võlgadega ettevõtte. Ettevõttel puudusid endal arvestatavad varad, sest nende järelmaksud olid tasumata ning ülejäänud vara arestis üürileandja oma nõude tagamiseks (kuigi tegelikult selline vara puudus või selle olemasolu korral osutus tegelikult väärtusetuks müügi mõttes). Avaldaja on välja toonud omapoolse finantsanalüüsi pangakonto väljavõtete kohaselt. Ilmselt ei piisa kahjunõude esitamiseks üksnes pangakonto väljavõtetest. Kui kohus hindab ühingu üldist maksevõimet aastatel 2018 – 2021, siis tuleb tõdeda, et 2018 ei olnud tekkinud ühingul probleeme kohustuste täitmisega, mistõttu osaniku poolt väljavõetud sularaha võib hinnata ka „varjatud“ dividendide väljamakseteks ning maksuhalduril tuleks sellele hinnang anda. Esitatud tõendite kohaselt on võlgnevus näiteks P.O. tekkinud alates 2019 juunist. Ilmselt ei saanud pikaajalist üürivõlga olla ka üürileandjale, kes vastasel korral oleks

üürilepingu ülesütlemise avalduse esitanud juba varem (teadaolevalt oli eelnevalt sõlmitud üürileandjaga võla ajatamise graafik). 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli 2018 lõpus kassas rahaliste vahendite jääk 10 624 eurot ning 2019 lõpus oli sellest alles 890 eurot. Seega, eelduslikult 2019 tasuti kassas olevate rahaliste vahendite arvelt ühingu kulusid (vastupidist ei kinnita esitatud tõendid). Ostja ei ole ilmselt tuginenud muudele tõenditele peale pangakonto väljavõtte. Rahalise nõude esitamine tekitatud kahju hüvitamiseks Pesutuba OÜ-le ei pruugi kohtus olla piisavalt tõendatud. Kuigi J. ja A.V. esitasid Pesutuba OÜ osa müügil ostjale ebaõigeid andmeid ühingu varade ja kohustuste kohtu ning lõid pettuse teel väära ettekujutuse ühingu tegelikust majanduslikust olukorrast, usaldas ka ostja müüjaid, kes väidetavalt olid peretuttavad, ning jättis ühingu reaalse majandusliku olukorra kohta analüüsi teostamata ning usaldas ainult „ilusat juttu ja visuaalset pilti“. Käesolevaks ajaks kogutud andmete põhjal ei saa väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Maksejõuetus ei ole põhjustatud k.a tegutseva juhatuse liikme poolt, vaid maksejõuetus oli tekkinud juba eelmise juhatuse tegevuse ajal. Valeandmete esitamist osa müügil võib nimetada kelmuseks, kuid ilmselt ei kohaldu see kuriteoga tekitatud maksejõuetuse alusena. Samuti ei saa väita, et vara oleks varjatud, varjati fakti, et tegelikult on seadmed lõplikult välja ostmata ning selles osas esineb võlgnevus märgatavalt suuremas ulatuses kui esitatud. Kui avaldaja ei oleks osa ostutehingut teinud, oleksid endised juhatuse liikmed ise pidanud vastu võtma otsuse pankrotiavalduse esitamiseks. Maksejõuetuse põhjuseid on täpsemalt raske hinnata. Finantsanalüüsi aruanded näitasid 2019 lõpuks igati jätkuva tegevusega ühingut; 2020 oli raske kõikidele väikeettevõtetele eeskätt seoses COVID19 viirusega. Kuna Pesutuba OÜ kliendid olid peamiselt hotellid ja toitlustusasutused, siis seoses pandeemia piirangutega olid 2020 kevadel mitme kuu vältel suletud nii toitlustusettevõtted kui ka hotellid. Need 3-4 kuud avaldasid kindlasti mõju ettevõtte käibele, kuid samas oli vajalik tasuda kestvuslepingutest tulenevaid jooksvaid kohustusi (üür, elekter, liising, töötasud, riigimaksud jms). Aus oleks osa müümisel olnud tegelikku olukorda selgitada. Kuigi puuduvad 2020 raamatupidamise andmed, on tõenäoline, et just selle aasta jooksul Pesutuba OÜ müügikäive vähenes, millega kaasnes ka omapoolsete kohustuste mittetäitmine. Avaldaja langes osa ostmisega pettuse ohvriks ning kujunenud olukorras võttis vastu otsuse Pesutuba OÜ tegevuse lõpetamiseks ning pankrotiavalduse esitamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või -võitmise aluseid. Kuna T.K. on asutanud uue äriühingu T.O, kes jätkab Pesutuba OÜ tegevust samal üüripinnal, samade seadmetega ning ilmselt ka endiste Pesutuba OÜ töötajatega, võib olla alus tugineda ettevõtte üleminekule ning T.O. peaks vastutama ka kõigi Pesutuba OÜ kohustuste eest. Samas võib arvata, et T.K. ei ole seda teinud ettekavatsetult ning ülemineku nõude esitamisel esitab omapoolsed vastuväited. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 13.10.2021 ning teatanud 22.09.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Pesutuba OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Pesutuba OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme T.K. Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 50 minutit. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi ja 50 minutit) tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 649 eurot, millele lisandub käibemaks 129,80 eurot, kokku 778,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine summas 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot määrata riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 78 eurot, sh käibemaks 13 eurot, tuleb välja mõista Pesutuba OÜ-lt. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.