Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-17202
Tsiviilasi
GVA Transpordi AS hagi OK Interactive OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
82305,83 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: GVA Transpordi AS (registrikood 10147129, Narva mnt esindajad 82, Tallinn 10127); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (Advokaadibüroo Cobalt, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, telefon 6651888, e-post: [email protected]); Kostja: OK Interactive OÜ (registrikood 10642358, Telliskivi 60/2, Tallinn 10412); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Kiik (Hedman Partners Law Firm, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 06.10.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu Kohtuistungil osalesid Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Urmas Kiis, PK
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 76 085,84 eurot ning sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt GVA Transpordi AS-lt (registrikood 101471295480) kostja OK Interactive OÜ (registrikood 10642358) kasuks menetluskuludena välja 7480 eurot, millest 5480 eurot on kulud õigusabile ja 2000 eurot on ekspertiisitasu.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 216 209,10 eurot ja VÕS § 189 lg 1 alusel intressi 51,03 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 216 209,10 eurolt alates 15.10.2019 summas 3648,90 eurot ja alates 01.01.2020 seadusjärgses määras sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hageja ja OÜ Hansanet kui töövõtja vahel sõlmiti 30.08.2013 infosüsteemi leping nr 270813TPL. OÜ Hansanet ühines 2018. a Union Digital OÜ-ga (11733450), mille tulemusel ettevõte kustutati registrist. Union Digital OÜ ühines 2019. a kostjaga, mille tulemusel kustutati antud ettevõte registrist 24.10.2019. Seega esitatakse käesolev hagi ÄS § 391 lg 4 alusel kostja OK Interactive OÜ vastu, kellele on üle käinud kõik lepingujärgsed töövõtja kohustused.
3.Lepingu eesmärgiks oli luua infosüsteem vastavalt hagejaga ühte kontserni kuuluva AS Vigolin vajadustele. Infosüsteemi loomiseks esialgse analüüsi tellis ja tasus AS Vigolin ning esialgse pakkumise tegi 16.08.2013 töövõtja AS-le Vigolin. Hageja ja AS Vigolin kokkuleppel sõlmis hageja lepingu töövõtjaga.
4.Infosüsteemi eesmärgiks oli AS Vigolin äriprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine. Infosüsteem pidi võimaldama mitmeid funktsionaalseid võimekusi ettevõtte tegevusvaldkonnas: kaupade logistikat ja ladustamise (laoarvestuse) haldamist, erinevate aruannete koostamist, arvete koostamist ja väljastamist, dokumendihaldust jms. Hageja ja AS Vigolin kuuluvad ühte kontserni ja neil on identne omanike ring. Hageja osutab AS-le Vigolini põhivarade haldusteenust ning 27.12.2012 hoolduslepingu p 1 kohaselt hooldab ja moderniseerib AS Vigolin arvutivõrku ja arvutiparki.
5.Loodav infosüsteem pidi tööle hakkama AS Vigolin äritegevuses ja huvides, seetõttu kandis AS Vigolin kulutusi infosüsteemi loomisel. Sama ettevõte sai kahju infosüsteemi loomata jätmisest. Seega kandis AS Vigolin osa vältimatuid kulutusi hageja eest. AS Vigolin on loovutanud kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale.
6.Lepingu tähtaeg oli selle Lisa nr 3 kohaselt 24 nädalat ehk 6 kuud. Leping oleks pidanud olema täidetud ning töö hagejale üle antud hiljemalt 2014.a veebruari lõpuks. Hagiavalduse esitamise ajaks on möödunud 6 aastat, kuid infosüsteem on loomata ega ole kasutatav.
7.Hageja alustas süsteemi testimist, et selgitada välja selle valmisolek ja seisukord. 01.08.2018 saatis hageja töövõtjale VÕS § 644 lg 1 kohase teatise avastatud puuduste ja vigade kohta. Kokku saatis hageja töövõtjale 16 sellist teatist ning viimase 15.08.2019. 01.08.2018 saatis hageja teatise, millele töövõtja vastas 03.08.2018. 08.08.2018 saatis hageja teatise nr 2, millele töövõtja ei vastanud. 07.09.2018 saatis hageja teatise nr 3, millele töövõtja ei vastanud.
08.11.2018 saatis hageja teatise nr 4, millele töövõtja vastas 15.11.2018. 22.11.2018 saatis hageja teatise nr 5, millele töövõtja ei vastanud. 29.11.2018 saatis hageja teatise nr 6, millele töövõtja ei vastanud. 06.12.2018 saatis hageja teatise nr 7, millele töövõtja ei vastanud. 13.12.2018 saatis hageja teatise nr 8, millele töövõtja vastas 21.12.2018.
8.28.02.2019 saatis hageja teatise nr 9, millele töövõtja ei vastanud. 07.03.2019 saatis hageja teatuse nr 10, millele töövõtja ei vastanud. 21.03.2019 saatis hageja teatise nr 11, millele töövõtja vastas 21.03.2019. 28.03.2019 saatis hageja teatise nr 12, millele töövõtja ei vastanud. 11.04.2019 saatis hageja nr 13, millele töövõtja vastas 17.05.2019. 23.05.2019 saatis hageja teatise nr 14, millele töövõtja vastas 07.06.2019. 05.07.2019 saatis hageja teatise nr 15, millele töövõtja ei vastanud. 15.08.2019 saatis hageja teatise nr 16, millele töövõtja ei vastanud.
9.2017. a detsembrist oli hagejal võimalus jälgida programmi sisenemise logi kaudu, et selgitada, millise koormuse ja panusega täidab töövõtja lepingut. Logist selgub, et 2018. a töötas töövõtja hageja programmiga 50-l päeval (ehk keskmiselt 4 päeva kuus) ning 2019. a üheksa kuu jooksul 21-l päeval (ehk keskmiselt 2 päeva kuus). Alates 2019. a juunist on töövõtja töötanud programmiga ainult neljal päeval: 07.06.2019, 05.07.2019, 01.08.2019 ja 05.08.2019. Kuigi hageja saatis viimase puuduste teatise 15.08.2019, ilmneb logist, et töövõtja pole selles märgituga veel tegelema hakanud, sest viimast korda logis töövõtja end sisse 10 päeva enne nimetatud teatise saamist. Nimetatust saab järeldada, et töövõtja on sisuliselt peatanud töö hageja infosüsteemi loomisel.
10.Hageja on sageli juhtinud töövõtja tähelepanu korduvatele vigadele ja puudustele, s.h sellistele, millised töövõtja on märkinud lahendatuks, kuid mis hiljem korduvalt ilmnevad. Testimise käigus selgus, et mõnele veale või puudusele tähelepanu juhtimisel ja selle parandamisel tekkisid teisal uued vead ning järgmiste vigade parandamise korral tulid kord juba töövõtja poolt parandatuks märgitud vead uuesti nähtavale. Vigade parandamisel esines juhtumeid, kus pärast vea parandamist tekkisid puudused seni rahuldavalt töötanud teistes moodulites. Esines juhtumeid, kus sisestatud andmed läksid kaduma. Töövõtja pole välja töötanud ega hagejale andnud infosüsteemi kasutajajuhendeid ega süsteemi haldaja (administraatori) juhendeid, ilma milleta ei ole infosüsteem kasutatav isegi juhul, kui see töötaks tõrgeteta.
11.Infosüsteem on hageja jaoks väärtusega ja funktsionaalne ainult juhul, kui see töötab tervikuna. Muuhulgas ei suuda süsteem väljastada arveid, kuigi vastav moodul oleks on olemas. Ei tööta laoarvestus, sest ei rakendu filtrid.
12.15.08.2019 saadetud teatises nr 16 oli hageja iga probleemi ja puuduse kohta märkinud kuupäevad, millal ta oli varasem juhtinud samale puudusele tähelepanu. Esinesid puudused, millele oli varasemalt viidatud 5 kuni 9 korda. Seega esinevad töövõtja töös korduvalt sarnased vead ja puudused, mida töövõtja ei suutnud kõrvaldada.
13.16.08.2013 pakkumises kinnitas töövõtja, et tal on olemas vajalikud ja analoogiliste lahenduste kogemusega spetsialistid. Kui algselt töötas infosüsteemi arendamisel kolm inimest, siis viimasel kahel aastal ainult üks. Hagejale teadaolevalt on mõned hageja süsteemiga töötanud isikud lahkunud selle ülesande juurest, kuna on pidanud seda nende teadmiste, oskuste ja kogemuse kohta liiga keeruliseks.
14.Töövõtja ei suutnud mõistliku ajaga luua lepingus ettenähtud infosüsteemi, mis on VÕS § 641 lg 1 ning lg 2 p 1 ja 2 rikkumine. Töövõtja ei ole suutnud parandada vigu ja puudusi mõistliku aja jooksul pärast nendest teadasaamist. Mõistlikult hinnates on töö parandamine või uue töö tegemine võimatu ega annaks tulemust. Seega on töövõtja oluliselt rikkunud lepingut VÕS § 647 lg 1 ja § 116 lg 2 p 4 mõistes.
15.VÕS § 647 lg 3 ja § 116 lg 1 alusel esitas hageja kostja õiguseellasele Union Digital OÜ-le lepingust taganemise avalduse, mis anti Union Digital OÜ juhatajale ja praegusele kostja juhatajale PKle üle 02.10.2019. Union Digital OÜ ega kostja pole ülesütlemisavaldusele vastanud ega ole tasunud ülesütlemisavalduses esitatud kahjunõuet. Seoses lepingust taganemisega nõuab hageja kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel tasutud 17 345 euro (ilma käibemaksuta) tagastamist koos intressiga tagastatavalt rahalt alates raha saamisest kuni taganemisavalduses antud tähtajani 15.10.2019 summas 51,03 eurot.
16.Lisaks nõuavad hageja ja AS Vigolin töövõtjalt lepingu olulise rikkumisega põhjustatud kahju 198864,10 euro hüvitamist. Hinnapakkumise tegemiseks koostas töövõtja AS Vigolin kulul analüüsi, mille eest viimane tasus töövõtjale 1130 eurot ilma käibemaksuta. Analüüs tehti lähtudes 2013. a olukorrast. Käesolevaks hetkeks on AS Vigolin ja tema partnerite (infosüsteemid muutunud ning kuus aastat tagasi tehtud olukorra analüüs ei ole uutes tingimustes enam kasutatav.
17.Seoses lepingu täitmise kontrolli, olukorra selgitamise ja töö testimisega võttis AS Vigolin 05.11.2018 tööle IT spetsialisti X, kelle töötasule on teinud kulutusi 6856,21 eurot. AS Vigolin äritegevuse mahu kasvamisel oli ta sunnitud alates 2018. a juulist rakendama tööle täiskohaga logistikaosakonna mänedžeri Q. Selle töökoha loomine oli täielikult tingitud asjaolust, et senise töötajate arvuga ei olnud võimalik enam suurenenud tööülesandeid täita ning töökohta ei oleks olnud vajalik luua, kui infosüsteem oleks selleks ajaks töötanud. Logistikaosakonna mänedžeri töötasu kulutused alates 01.07.2018 on 29949,86 eurot.
18.Hageja lepingu täitmist korraldavaks ja tema kontaktisikuks oli süsteemiadministraator Y, kes tegeles töövõtjaga suhtlemisega ja hageja vajaduste edastajana alates 2013. a septembrist. Hageja arvestas süsteemiadministraatori tööpanuseks seoses lepinguga keskmiselt üks tööpäev nädalas ning sellele vastav kulutus töötasule oli 17 300,03 eurot. Selle aja jooksul oleks ta saanud täita muid tööülesandeid, kuid kuna süsteem jäi loomata, oli see kulu hagejale kasutu ning muude ülesannete täitmisest saada võinud tulu jäi saamata.
19.Infosüsteemi puudumine raskendas AS Vigolin suhtlemist teenuse osutajate, partnerite klientide ja riigiasutustega, mis on tekitanud mainekahju, sest andmete kogumine je edastamine oli kohmakas. Mainekahju on põhjustatud infosüsteemi puudumisega seotud viivitustest reaalajas andmete esitamisel ja töötlemisel. AS Vigolin hindab kahju suuruseks 2% aastakäibest. Arvestatuna 2019. a eeldatavast käibest, on kahjusumma 140 000 eurot.
20.Lepingu täitmise asjaolude väljaselgitamiseks, lepingu lõpetamiseks ja ülesütlemiseks on hageja teinud õigusabikulusid advokaadiabile summas 3568 eurot. Taganemisavalduse üleandmisega seotud kohtutäituri kulu on 60 eurot vastavalt kohtutäitur Elin Vilippuse arvele nr
21.Kokku on lepingu rikkumisest tulenevad nõudeid põhisummas 216 209,10 eurot. Lisaks sellele nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.10.2019 kuni võla täieliku tasumiseni. Arvestatuna kuni 31.12.2019, on viivis 3648,90 eurot, millele lisandub intress 51,03 eurot.
22.Hagiavalduse täienduses muutis hageja nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 76 209,10 eurot. Sellelt summalt palus hageja välja mõista viivise seadusjärgse määra alusel alates 16.10.2019 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni võla täieliku tasumiseni.
23.Hageja nõue koosnes VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu järgi tasutud summast 17 345 eurot,
mille tagatamist hageja soovis ning lepingu olulise rikkumisega põhjustatud kahjust 58 864,10 eurot. Hinnapakkumise tegemiseks koostas töövõtja AS Vigolini kulul analüüsi, mille eest viimane tasus töövõtjale 1130 eurot ilma käibemaksuta. Lepingu kontrollimiseks ja töö testimiseks võttis AS Vigolin 05.11.2018 tööle IT spetsialisti X, kelle töötasule kulus 6856,21 eurot. AS Vigolin äritegevuse mahu kasvamisel võeti alates 2018. a juulist tööle täiskohaga logistikaosakonna mänedžer Q, kelle töötasu oli 01.07.2018 kuni 31.12.2019 29 949,86 eurot. Kuigi kulutusi Q töötasule on arvestatud 2019. a lõpuni, siis mõistlikult hinnates ei suudetaks selleks tähtajaks kolmandalt isikult töötavat infosüsteemi tellida ning vajadus süsteemi puudumisest tingitud Q töökoha järele (kestab kauem, kui 2019. a lõpuni.
24.Hageja lepingu täitmist korraldavaks isikuks oli süsteemiadministraator Y, kes tegeles töövõtjaga suhtlemisega ja hageja vajaduste edastajana alates 2013. a septembrist. Hageja arvestas süsteemiadministraatori tööpanuseks seoses lepinguga keskmiselt ühe tööpäeva nädalas ning sellele vastav kulutus töötasule oli 17 300,03 eurot. Lisaks kaasnesid lepingu lõpetamise ja ülesütlemisega kulud õigusabile summas 3568 eurot ning taganemisavalduse üleandmisega seotud kohtutäituri kulu oli 60 eurot.
25.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole puudustest õigeaegselt teavitanud. Tasutud summade tagasinõue ei ole aegunud. Mõistlik aeg puudustest teavitamisel ei hakka kulgema töö ülevaatamisest, kui tegu on varjatud puudusega. Hageja taganes lepingust enne töö valmimist, sest töövõtja ei olnud ilmselt võimeline lepingut täitma. Kuna töö pole valmis, ei saanud hagejal tekkida kohustust see üle vaadata ja vastu võtta. Kuna hageja nõuded tulenesid lepingust taganemisest, hakkasid need aeguma taganemisest.
26.Hageja ei ole mingis osas tööd vastu võtnud. Lepingu järgi pidi hageja saama tervikliku infosüsteemi. Selline töö ei ole osadeks jagatav ning on kasutatav ainult tervikuna. Isegi kui mingid töö osad, etapid või moodulid on mõnel hetkel selle mooduli või etapi piires funktsioneerivad, ei ole töö valmis ega selle vastuvõtmise kohustust tekkinud. Väidetavalt valmis osad lakkasid eesmärgipäraselt funktsioneerimast, kui neid üritati ühildada uute osadega ja see tuleb lugeda töö varjatud puuduseks.
27.Põhjendamatud on kostja väited, et töö valmimist takistas hageja viivitus või tegematajätmised või lähteülesande puudumine. Selliseid kohustusi ei tulenenud hagejale seadusest ega lepingust. Töövõtulepingut täidab kostja oma majandus- ja kutsetegevuses omal riisikol. Kostja tegi enne töövõtulepingu pakkumist lähteülesande väljaselgitamiseks analüüsi, hindamaks töö mahtu, pakkumise hinda, tellija vajadusi ja süsteemile esitatavaid tingimusi. Tööd on põhjalikult kirjeldatud lepingus ja selle lisades. Kui kostja nendel asjaoludel hindas töö mahtu või oma võimekust valesti, on see kostja risk ja sellest tulenevad tagajärjed jäävad täielikult kostja kanda. Leping oli sõlmitud siduva eelarvega (VÕS § 639 lg 1 teine lause), samuti pole kostja teatanud hagejale eelarve ületamise vajadusest.
28.Hageja kulud oleksid olnud põhjendatud, kui oleks saavutatud töö tulemus. Kuna töö jäi tulemusteta, on tegu hageja kahjuga. Kui hageja sooviks tellida sama töö uuesti, tuleks sama kulutus teistkordselt teha. IT valdkond on keskmisest keerulisem ning õigusabi saamine lepinguga seotud küsimustes seoses hageja õigusliku seisundiga, kahju väljaselgitamisega ja õiguskaitsevahendi rakendamisega ei ole põhjendamatu.
29.16.06.2020 esitas hageja kohtule täiendatud nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlana 76 085,84 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks mutuunud viivisena ajavahemikul 16.10.2019 kuni 30.06.2020 4302,50 eurot seadusjärgse määra alusel. Alates 01.07.2020 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras.
30.Hageja kordas varasemaid väiteid. Lepingu projekti esitas kostja. 25.05.2020 istungil kinnitas kostja esindaja, et pooled leppisid kokku selles, mis on projektis kajastatud. Leping jäi allkirjastamata. Lepingu lisas oli analüüs, milles kirjeldati ära Vigolin AS vajadus. Kokku lepitud projekti alusel alustati tööd ja sellest juhinduti. Seega on kostja võtnud omaks lepingu sõlmimise.
31.Seega saavutasid pooled kokkuleppe lepingu tekstis. Lepingu teksti esitas kostja ja hagejal selle muutmiseks ettepanekuid ei olnud. Lepingu tekst vastab sisult kostja eelnevale pakkumusele. Kostja esitas hagejale arveid kooskõlas lepinguga.
32.Lepingu eesmärgiks oli luua infosüsteem vastavalt hagejaga ühte kontserni kuuluva AS Vigolin vajadustele. Infosüsteemi loomiseks esialgse analüüsi tellis ja tasus AS Vigolin ning esialgse pakkumise tegi töövõtja AS-le Vigolin. Hageja ja AS Vigolin kokkuleppel sõlmis lepingu hageja. Infosüsteemi eesmärgiks oli AS Vigolin äriprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine. Infosüsteem pidi võimaldama mitmeid funktsionaalseid võimekusi: kaupade logistika ja ladustamise (laoarvestuse) haldamisel, erinevate aruannete koostamist, arvete koostamist ja väljastamist, dokumendihaldust jms.
33.Hageja ja AS Vigolin kuuluvad ühte kontserni ja neil on identne omanike ring. Hageja osutab AS-le Vigolin põhivarade haldusteenust ning 27.12.2012 hoolduslepingu p 1 kohaselt hooldab ja moderniseerib AS Vigolin arvutivõrku ja arvutiparki. Loodav infosüsteem pidi tööle hakkama AS Vigolin arvutivõrgu osana tema äritegevuses ja huvides, seetõttu kandis AS Vigolin kulutusi infosüsteemi loomisel ja sai kahju infosüsteemi loomata jätmisest. Kui hageja ja AS Vigolin ülesanded ei oleks olnud eraldatud ning hageja oleks tegelenud sarnase äritegevusega, oleks kõik kulutused pidanud vältimatult kandma hageja. AS Vigolin loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale.
34.Töö ei ole valmis ega hagejale tervikuna ega osaliselt üle antud, hagejal ei ole võimalik infosüsteemi ega ühtki selle osa kasutada. Lepingu punktis 6 sätestatud etapiviisiline tasu maksmine ei tähenda, et töö on mingis osas vastu võetud. Lepingu lisa 3 punktide 3, 5 ja 7 kohaselt seisnes etapi üleandmine kostja serveris asuvale infosüsteemi osa funktsionaalsusele hagejale juurdepääsu võimaldamises testimise eesmärgil. Kõik infosüsteemi osad, mida kostja on väidetavalt lepingu täitmiseks teinud ning mida hageja on saanud testida, asuvad tänaseni kostja serveris, seega kostja valduses ja hagejale pole neist midagi üle antud.
35.Lepingu lisa 3 punkti 9 kohaselt võetakse infosüteem kui tervik vastu töö viimase osa tasumisel, millele eelneb vastava akti esitamine. Nimetatud p 9 kohast üleandmist ei saa lugeda töö vastuvõtmiseks VÕS § 638 mõttes, sest see tähendab ainult seda, et hageja on kontrollinud töö funktsionaalsust. Seejärel tuli kostjal töö osana läbi viia tellija töötajate koolitus lisa 3 punkt 10) ning punkti 11 kohaselt tuli tööna valminud infosüsteemi lõplikuks ja terviklikuks üleandmiseks-vastuvõtmiseks lugeda hetke, mil valmis infosüsteem on töötavana ja kogu oma funktsionaalsuses installeeritud hageja serverisse (LIVE keskkonda). Käesolevaks hetkeks ei ole ühtki infosüsteemi osa hageja serverisse installeeritud ning see poleks mõistlik, sest hageja kasutajatele pole läbi viidud infosüsteemi kasutamise koolitust ning testimisel on ilmnenud, et infosüsteemil pole terviklikku funktsionaalsust. Kõik nimetatud kostja tegevused on täitmata, kuigi oleksid pidanud olema lõpetatud juba 2014. a veebruaris-märtsis. Töö juhusliku hävimise riisiko ei ole tellijale üle läinud.
36.Lepingu punkti 3 kohaselt kohaselt pidi kostja valmistama hagejale tervikliku infosüsteemi lepingu punktis 4 sätestatud tähtaegadel. Selline töö ei ole mõistlikult osadeks jagatav ning on kasutatav ainult tervikuna. Isegi kui mingid töö osad, etapid või moodulid on mõnel hetkel selle mooduli või etapi piires funktsioneerivad, ei ole töö valmis ega selle vastuvõtmise kohustust tekkinud, kui kogumis ei ole suudetud terviklikult toimivat infosüsteemi luua. Isegi, kui mõned
süsteemi osad töötaksid eesmärgipäraselt, ei ole neid mõistlikult võimalik kasutada üksikult ilma muude osadeta.
37.Hagejal ei ole infosüsteemi tervikuna ega ühtki selle töötavat osa võimalik kasutada õiguslike takistuste tõttu. Lepingu punkti 17 kohaselt kuuluvad enne töö üleandmist kõik loodud disainide ja programmeerimistöödega seotud õigused kostjale (s.h autoriõigused). Ühtki sellist õigust pole hagejale üle antud, seega on kostjal täielikult täitmata töö võõrandamise kohustus ja tööga seotud dokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise kohustus.
38.Hagejale on üle andmata lepingu lisa 2 punktis 8 sätestatud kasutusjuhendid. Töövõtja pole välja töötanud ega hagejale andnud infosüsteemi kasutaja juhendeid ega süsteemi haldaja juhendeid, ilma milleta ei ole infosüsteem kasutatav isegi juhul, kui see töötaks tõrgeteta. Hageja viitas VÕS § 647 lõikele 1 ja lõikele 3, § 116 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 4. Lepingu tähtaeg oli punkti 4.2 ja lisa 3 punkti 9 kohaselt 24 nädalat ehk 6 kuud. Seega oleks töötava funktsionaalsusega infosüsteem pidanud valmis olema hiljemalt 2014. a veebruari lõpuks. Kui arvestada juurde lepingu lisa nr 3 punktides 10 ja 11 nimetatud tegevused, on mõistlik eeldada, et lõplikult oleks infosüsteem pidanud olema hagejale üle antud hiljemalt 2014. a märtsi lõpuks. Lepingust taganemise hetkeks oli möödunud rohkem kui 5 aastat, kuid infosüsteem oli loomata ega olnud kasutatav.
39.Süsteemi testimisel saatis hageja kostjale kokku 16 teadet puuduste ja vigade kohta. Töös olid korduvalt sarnased vead ja puudused, mida töövõtja ei suutnud kõrvaldada. Kuna kostja ei ole enamikule nimetatud puudustele reageerinud, nende parandamine ei ole õnnestunud või ei ole üldse nende kõrvaldamisele asutudki, andis see hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei ole suutnud puudusi parandada ega täida oma lepingulist kohustust ka edaspidi.
40.2017. a detsembrist oli hagejal võimalik jälgida infosüsteemi logi kaudu, millise tihedusega töövõtja sisenes infosüsteemi töökeskkonda. Logist selgub, et 2018. a töötas töövõtja hageja infosüsteemiga 50-l päeval (keskmiselt 4 päeva kuus) ning 2019. a üheksa kuu jooksul 21-l päeval (keskmiselt 2 päeva kuus). Alates 2019. a juunist on töövõtja töötanud infosüsteemiga ainult neljal päeval: 07.06., 05.07., 01.08. ja 05.08. Kostja oli sisuliselt peatanud töö hageja infosüsteemi loomisel, milline asjaolu andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustust ega lõpeta tööd tulevikus mõistliku aja jooksul.
41.16.08.2013 pakkumise esilehel kinnitas töövõtja, et tal on olemas vajalikud ja analoogiliste lahenduste kogemusega spetsialistid. Kui algselt töötas infosüsteemi väljatöötamisel kolm inimest, siis alates 2018. a ainult üks. Hagejale teadaolevalt on mõned hageja süsteemiga töötanud isikud lahkunud selle ülesande juurest, kuna on pidanud seda nende teadmiste, oskuste ja kogemuse kohta liiga keeruliseks. Arvestades töö ebamõistlikku venimist, ei ole kostjal töö jaoks piisaval hulgal vajalike oskustega töötajaid, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei suuda puudusi parandada ega täita oma lepingulist kohustust edaspidi.
42.Lepingu lisa 1 kohaselt oli loodava infosüsteemi põhieesmärk kliendi äriprotsesside (kauba logistika, ladustamine ja lisateenused) automatiseerimine ning optimeerimine. Igale kaubapartiile pidi olema võimalik lisada üldinformatsiooni, anda ülevaade partiiga seotud kaubakogustest, kaubatüüpidest ning võimaldada nende haldamine. Tegelikkuses esinesid vead, süsteem ei salvestanud korrektselt tominguid kaubapartiidega. Seetõttu kadus tõele vastav ülevaade partii kauba seisust ning süsteemi loodud andmed ei olnud usaldusväärsed. Selline süsteem ei olnud kasutuskõlblik laoarvestuses ja vajas alati töötaja poolt ülekontrollimist, kuigi süsteem oleks pidanud laoarvestusest välistama inimese poolt arvepidamise. Esines andmete kadumist.
43.Laoarvestuse ja arvete loomise automaatne korraldus oli hagejale infosüsteemi loomise peamine eesmärk. Infosüsteem pidi tagama dokumendihalduses arvete genereerimise ning
laekumiste haldamise, võimaldama hinnatariifide määramist kolmel eraldi tasemel, võimaldama arvete ülevaatust, lisamist, muutmist ning kustutamist. Tegelikkuses ei suutnud süsteem kaupade üle arvet pidada ning korrektseid arveid väljastada. Infosüsteem pidi võimaldama ülesannete iseseisvat loomist kasutajatele, ülesannete manuaalset ja automaatset genereerimist erineva rollitasemega kasutajatele, võimaldama luua töövooge etteantud parameetrite alusel ja luua kasutajarollide süsteemi. Tegelikkuses ei suutnud süsteem erinevate kasutajatasemete töötavat süsteemi luua. Esines olukordi, kus isikule oli süsteemi sisestatud teatud kasutajaõigused, kuid ühel hetkel mõned neist talle kättesaadavad ei olnud.
44.Hageja esitas 30.09.2019 kostja õiguseellasele Union Digital OÜ-le lepingust taganemise avalduse, mis anti üle 02.10.2019. Seoses lepingust taganemisega nõuab hageja kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel tasutud summa 17345 euro (ilma käibemaksuta) tagastamist.
45.Töövõtja töö mahu ja kliendi vajaduste väljaselgitamiseks ning hinnapakkumise selgitamiseks koostas töövõtja enne lepingu sõlmimist AS Vigolin kulul süsteemi vajaduste analüüsi, mille eest viimane tasus töövõtjale 1130 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt arvetele nr 39478 ja nr 40203. Hageja viitas VÕS §-le 90 ja § 637 lõikele 2. Hageja on kostjale kokkuleppel hüvitanud lepingu sõlmimiseks vajalikud kulud. Kui üks pool kannab kokkuleppel teise poole lepingueelsed kulutused, tuleb nende kulutuste kandmist ja sellest tulenevat hilisemat lepingut vaadelda ühtse lepingulise suhtena. Hageja lepingu alusel tasutu tagastamise nõue hõlmab kostjale hüvitatud lepingueelsete ja eelarve koostamise kulutuste tagastamist.
46.Ühtlasi nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 57 610,84 eurot. Hageja esindajaks ja lepingu täitmist korraldavaks kontaktisikuks oli süsteemiadministraator Y, kes tegeles töövõtjaga suhtlemisega ja hageja vajaduste edastajana alates 2013. a septembrist. Ametijuhendi kohaselt oli süsteemiadministraatori tööülesanneteks tarkvaraga hooldusega seonduv ning suhtlemine muuhulgas arvutite, tarkvara, kulumaterjalide tarnijafirmadega, teenuse osutajate, kontoritehnikat hooldavate firmadega. Ta oli põhiline kontaktisik, kes suhtles kostjaga lepingu p 8.1 kohaselt. Hageja arvestab süsteemiadministraatori tööpanust lepinguga seoses keskmiselt üks tööpäev nädalas ning sellele vastav kulutus töötasule oli 17300,03 eurot.
47.Lepingu lisa 3 punktide 3, 5 ja 7 kohaselt oli infosüsteemi osade esitamisel ettenähtud tellija läbiviidav testimine ning lisa 4 punkti 1 kohaselt kvaliteedi hindamine. Mõlemad tegevused eeldavad hagejalt vastavat tööpanust töötajate tegevuse näol. AS Vigolin võttis 05.11.2018 tööle logistikaosakonna mänedžeri assistendi X. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi punkti II kohaselt oli tema ülesandeks koostöös süsteemiadministraatoriga andmebaasi alusdokumentatsiooni põhjal andmete sisestamine infosüsteemi testimisel. X ülesandeks jäi ka lepingu alusel loodava infosüsteemi sisuline testimine erinevate kasutajate tasemel. Ajavahemikus 2018. a augustist kuni 2019. a septembrini tal muid tööülesandeid ei olnud. X töölevõtmise vajadus nimetatud ajavahemikus oli tingitud hageja ülesannete täitmisest. Keerulise infosüsteemi testimist oli otstarbekas teha isikul, kes ei olnud seotud süsteemi loomisel töövõtjaga suhtlemisega ja hilisema hooldusega. Hageja on teinud lepinguga seoses X töötasule kulutusi 6856,21 eurot.
48.AS Vigolin oli äritegevuse mahu kasvamisel sunnitud alates 2018. a juulist rakendama tööle logistikaosakonna mänedžeri Q. Tema töö oli seotud infosüsteemi puudumise ja lisatöö vajadusega. Infosüsteemi puudumise tõttu tuli Ql laoseisu ja kakaoubade kaubavoogude liikumise analüütilist arvestust teha käsitsi, samuti tegi ta kaubamahtude fikseerimist laos, laoarvestust ja koostas jooksvaid vahearuandeid. Kui infosüsteem oleks selleks ajaks töötanud, oleks Q saanud teha muid tööülesandeid. Logistikaosakonna mänedžeri töötasu kulutused olid 01.07.2018 kuni 31.12.2019 29808,61 eurot.
49.Hageja kulud oleksid olnud VÕS § 90 kohaselt põhjendatud, kui kostja oleks lepingulise kohustuse täitnud. Kuna kostja lepingut ei täitnud, muutusid hageja kulutused tarbetuteks, sest vastusooritus jäi saamata. VÕS § 127 lg 1 alusel tuleb hüvitada hageja kulud, mis tekkisid kostja rikkumise tõttu. Kostja pidi mõistlikult aru saama, et hagejal tuleb teha kulutusi tööjõule.
50.Ka kulud Q töötasule olid otseselt tingitud kostja rikkumisega, sest Q töö seisnes selles, et ta täitis neid ülesandeid, mida kostja lepinguliseks kohustuseks olnud infosüsteem oleks pidanud tegema. Infosüsteemi õigeaegsel loomisel puudunuks täielikult vajadus sellise töö tegemiseks. Kostja pidi aru saama, et infosüsteemi asemel sama töö tegemine inimese abil on seotud täiendavate kuludega.
51.Lepingu asjaolude väljaselgitamiseks ja lepingu lõpetamiseks on hageja teinud õigusabikulusid advokaadiabile summas 3568 eurot. Tegu on keskmisest keerulisema hagivaidlusega. Kuna hagejale ei ole tööd üle antud, on selle hindamine raskendatud. Kostja ei ole tänaseni suutnud anda põhistatud ülevaadet sellest, mida ta on teinud ja mis on tegemata. Oluliste asjaolude ja dokumentide leidmiseks olid vajalikud nõupidamised hageja esindajate ja advokaadi vahel. IT valdkond on keskmisest keerulisem ja tavapärasest raskemini arusaadav ning õigusabi saamine lepingu küsimustes ei ole põhjendamatu.
52.Taganemisavalduse üleandmisega oli seotud kohtutäituri kulu 60 eurot. Kuna hageja kandis kättetoimetamise riski, ei ole tegu ebamõistliku kuluga. Nõuete kogusummalt 76 085,84 eurolt nõuab hageja viivist alates taganemisavalduse punktis 17 toodud tähtaja möödumisest ehk alates 16.10.2019. Hageja viivitused või lähteülesande puudumine ei ole takistanud töö valmimist. Selliseid kohustusi hagejale lepingust ei tulenenud. Tööd on põhjalikult kirjeldatud lepingus ja selle lisades. Kui kostja hindas töö mahtu või oma võimekust valesti, on see kostja risk. Lepingu punkt 7 nägi ette, et kui lepingu täitmisel selgub tööde mahu suurenemise vajadus, sõlmitakse selleks täiendav kokkulepe. Poolet vahel selline kokkulepe puudub.
53.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kostja ei andnud üle terviklikku tööd lepingus toodud tähtajaks. Lepingulised tööd pidid olema üle antud hiljemalt 2014. a veebruari lõpuks. Lepingust taganemise hetkeks oli möödunud rohkem kui 5 aastat, kuid infosüsteem oli loomata ega olnud hagejale kasutatav. Lepingu tähtaja niivõrd ulatuslik rikkumine on lepingu oluline rikkumine ja lepingust taganemise alus.
54.Hageja saatis kostjale 16 teatist puuduste kohta. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja need kordusid. Osadele hageja teadetele kostja ei reageerinud. 15.08.2019 teates on hageja loetlenud kuupäevad, millal ta on varem puudustele viidanud. Osad puudused esinesid mitmeid kordi. Kuna kostja ei ole enamikule teadetele reageerinud, puuduste parandamine ei ole õnnestunud või ei ole üldse nende kõrvaldamisele asutud, andis see hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei ole suutnud puudusi parandada ega täida oma lepingulist kohustust ka edaspidi.
55.Ekspert on leidnud, et analüüsidokumentide puuduse tõttu ei ole võimalik nii keerukat tarkvara turvaliselt edasi arendada ja see on oluline viga. Igale kaubapartiile pidi olema võimalik lisada üldinformatsiooni, anda ülevaade partiiga seotud kaubakogustest, kaubatüüpidest ning võimaldada nende haldamine. Tegelikkuses esinesid vead, süsteem ei salvestanud korrektselt toiminguid kaubapartiidega. Kadus tõele vastav ülevaade partii kauba seisust ning süsteemi loodud andmed ei olnud usaldusväärsed. Inimene pidi andmed üle kontrollima.
56.Laoarvestuse ja arvete loomise automaatne korraldus oli hagejale infosüsteemi loomise peamine eesmärk. Infosüsteem pidi tagama dokumendihalduses arvete genereerimise ning laekumiste haldamise, võimaldama hinnatariifide määramist kolmel eraldi tasemel, võimaldama arvete ülevaatust, lisamist, muutmist ning kustutamist. Tegelikkuses ei suutnud süsteem kaupade üle arvet pidada ning korrektseid arveid väljastada. Ekspert on leidnud, et intervjuu käigus
läbimängitud funktsionaalsus tõi esile mitmeid vigu. Ilmnesid vead tegevuste kuupäevade märkimisel, mis viis valede tulemusteni. Lõpetatud töövooga töödeldud kaubapartii eest ei olnud võimalik arvet teha mitmete vigade tõttu. Infosüsteemil puudub väärtus, kui andmeid tuleb käsitsi üle kontrollida.
57.Infosüsteem pidi võimaldama ülesannete iseseisvat loomist kasutajatele ja ülesannete manuaalset ja automaatset genereerimist erinevatele kasutajatele. Tegelikkuses ei suutnud süsteem erinevate kasutajatasemete töötavat süsteemi luua. Tihti esines olukordi, kus isikule oli süsteemi sisestatud teatud kasutajaõigused, kuid ühel hetkel mõned neist talle kättesaadavad ei olnud. Esines juhtumeid, kus isikule sai võimalikuks juurdepääs andmetele, mis tema kasutajatasemel ei oleks pidanud võimalik olema.
58.Lepingust taganemisel on hagejal õigus VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda tema poolt üleantu tagastamist. Hageja nõuab kostjalt tasutud lepingu hinna tagastamist. Kostja hagejale mingit tagasitäitmise nõuet esitanud ei ole ega saakski seda teha, sest kostja hagejale lepingu alusel midagi üle andnud ei ole. Kostja kinnitas 08.07.2020 vastuses, et süsteem asub kostja serveris. Kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet, mille põhjal oleks välistatud VÕS § 189 lg 1 sätestatud hageja nõude rahuldamine. Kostja pole viidanud ühelegi asjaolule, millest võiks järeldada VÕS § 189 lg 2 sätestatud tingimuste esinemist.
59.Hageja on lepingust taganenud enne töö valmimist ja üleandmist. Lepingu olemusest tulenevalt on välistatud töö osade kaupa vastuvõtmine ning töö üleandmine oli võimalik ainult tervikuna. Asjakohatu on kostja väide, nagu poleks hageja kunagi soovinud töö oma valdusesse saamist. Töö üleandmine pidi toimuma pärast nende eest täielikku tasumist. Leping lõppes taganemisega enne töö valmimist. Hagejal puudub huvi pooliku töö saamiseks.
60.Hageja arvates ei omanud tähtsust see, millises valmiduse astmes on kostja valduses olev töö. Kostja pole esitanud nõuet, et hageja tagastaks või hüvitaks kostjale viimase poolt hagejale üleantu. Asjakohatu on kostja väide, et lepingu punkti 17 kohaselt lähevad autoriõigused hagejale üle automaatselt. Lepingu punkti 17 kohaselt kuulusid enne töö üleandmist kõik õigused kostjale ja alles pärast töö üleandmist hagejale. Kuna töö osade kaupa üleandmist ei toimunud, ei ole hagejale õigusi osaliselt ega tervikuna üle läinud. Tööl oli väärtus ainult tervikuna ja see ei olnud osade kaupa kasutatav. Kostja võttis omaks, et hagejal puudub ligipääs tööle, kuna tal puudusid ligipääsukoodid.
61.Eksperdi arvamuse kohaselt hageja jaoks infosüsteemil otsene väärtus puudub, pigem on väärtus negatiivne, kuna hageja on panustanud oma aega ja ressursse, mis pole tulemuseni viinud. Seega on ekspert jõudnud järeldusele, et kostja tehtud töö ja tegevused infosüsteemi loomise kui töö eesmärgi saavutamiseks on olnud kasutud ja väärtuseta. Programm on puudulik. Puudu on selle oluliste osadena kasutajadokumentatsioon ja installeerimise juhendid. Programmis esineb loogilisi vigu.
62.Ekspert on leidnud, et eelanalüüs võimaldas infosüsteemi visioneerida, eeldata detailide täpsustamist ja anda hinnangu töömahule. Seega oli hageja kulul tehtud eelanalüüs lepingu sõlmimise vältimatu eeltingimus, ilma milleta ei saanud lepingut sõlmida. Hageja viitas VÕS §-le 90 ja § 637 lõikele 2. Hagejal on õigus nõuda kulutuste tagastamist.
63.Hageja nõustus eksperdi järeldusega, et projekti eesmärgiks oli kliendi kulude kokkuhoid IT tehnoloogia abil tööprotsesside jälgitavuse ja läbipaistvuse loomiseks, samuti osade tööprotsesside automatiseerimiseks. Töö mittevalmimisel kulude kokkuhoidu ei saavutatud. Kostja ei ole vaidlustanud nõuete suurust ega arvestust. Kostja ei ole vaidlustanud, et kulud olid hagejale vältimatult vajalikud. Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 76 085,84 eurt ja seisuga 16.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivisena 12 173,73 eurot.
64.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1200 eurot, kulud õigusabile 11 729,75 eurot, tõlkekulud summas 805,97 eurot, samuti viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
65.Kostja vaidles hagile vastu. Vastavalt poolte kokkuleppele toimus infosüsteemi loomise eest tasumine etapiviisiliselt. Kostja esitas arveid vastavalt valminud etappidele ja hageja tasus need. Tasutud arvete ulatuses on hageja töö vastu võtnud. Kui isegi eeldada, et vastuvõetud töö etapid ei vastanud lepingutingimustele, ei ole väidetavatest puudustest hageja kostjat õigeaegselt teavitanud. Kostja viitas VÕS § 644 lõikele 1. Hageja nõuded arvete nr 40203, 39478, 40251, 41181, 51208, 53860, 56192 ja 58675 alusel tehtud maksete tagasisaamiseks on aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja VÕS § 651 lg 1 kohaselt. Kostja palus eelnimetatud arvetest tulenevate nõuete osas (summas 17 399,97 eurot) aegumise kohaldamist.
66.Töö lõpliku valmimise venimise eest vastutab hageja. Lepingu sõlmimisel puudus projekti detailne lähteülesanne. Pooled leppisid kokku suures plaanis ja üldistes funktsionaalsetes vajadustes, mis töö tegemise käigus kujusid eeldatust oluliselt mahukamateks. Eelanalüüsis olid kirjeldatud põhiprintsiibid, aga detailsete ülesannete püstituste juurde tuldi suuliselt ja selgitati, kuidas süsteem peaks välja nägema.
67.Kirjeldatud töökorraldus põhjustas kohe projekti alguses venimise, mis omakorda muutis lepingu täitmise kostja jaoks kahjumlikuks. Ettevõtte käigushoidmiseks pidi kostja vahepeal tegelema teiste projektidega. Kuna tellijagi oli lepingu täitmise suhtes pasiivne, töö valmimine üha venis. Töö jätkus siis, kui tellija oli mingi funktsionaalsuse üle vaadanud ja otsustanud, et peab tööga edasi minema. Seejärel eraldas kostja projektile ressurssi näiteks kaks päeva nädalas ja asi liikus edasi. Taolise koostöö tulemusena suutis kostja kokkulepitud süsteemi lõpuks valmis saada ning teha jäid veel mõned vähemolulised vigade parandused. Paraku otsustas hageja selles etapis töö vastuvõtmisest loobuda ja taganes lepingust 30.09.2019.
68.Kostja proovis hagejaga kokku leppida täiendavates osamaksetes, et saaks töö lõpetada, kuid hageja sellega ei nõustunud. Lõppsumma lubati maksta, kui projekt on täielikult valmis. Selle tulemusena muutus projekt kostja jaoks väga kahjumlikuks. Tehtud töö eest sai kokku lepitud umbes kolm korda turuhinnast madalam hind. Eelarvega 32 715 eurot ei ole võimalik valmis teha terviklikku ja detailset laoarvestussüsteemi. Kusjuures sellest summast jättis hageja kostjale ligi poole maksmata. Taolise töö õige maksumus on kostja hinnagul suurusjärgus 100 000 eurot.
69.Hageja nõue X töötasu hüvitamiseks on ebaselge ja tõendamata. Nimetatud töötaja võis täita hageja juures mistahes tööülesandeid. Põhjuslik seos etteheidetava teo ja nõutava töötasuhüvitise vahel ei ole hagiavalduses jälgitav ega kontrollitav. Sama vastuväite esitas kostja Q ja Y töötasu nõude kohta. Kostja leidis, et iga klient peabki eraldama ressurssi süsteemi testimiseks ja vastuvõtmiseks. Kõik hageja töötasu hüvitisnõuded tuleb jätta rahuldamata.
70.Kostja vaidles vastu ka õigusabi ja täituri kulude nõudele. Taganemisavalduse oleks hageja saanud teha iseseisvalt, sest omas piisavalt oskusi ja infot. Advokaaditeenuse kasutamine oli ebavajalik ja kostjale mitte ettenähtav. Taganemisavalduse üleandmiseks ei oleks olnud vaja kasutada täituri teenust, oleks piisanud dokumendi saatmisest kostja meiliaadressile. Alternatiivselt palus kostja nõudeid vähendada nullini või muu mõistliku summani.
71.08.07.2020 seisukohas tõi kostja välja, et lepinguprojektile oli lisatud üldanalüüs. See ei sisaldanud detaile, mis poolte vahel hiljem jooksvalt suulises vormis kokku lepiti. Kui võrrelda
analüüsi ja tehtud lahendust, tuleb välja, millistesse detailidesse on tegelikult mindud. Hageja ei mõistnud ise, mida ta tegelikult tellis.
72.Kostja nõustus, et seni valminud infosüsteem asub tema serveris. Hageja pole kunagi seda oma valdusesse soovinud. Töö hoidmine kostja serveris on igati loogiline ja tavapärane praktika, kuna seal toimus süsteemi kui terviku arendus ja nii oli seda tehniliselt lihtsam teha. Kostja oli valmis üle andma ja hageja serverisse installeerima kõik tehtud etapid, mille eest ta oli raha saanud, kuid hageja pole sellist nõudmist siiani esitanud. Ebaõige on hageja väide, et süsteemi testimist ei ole toimunud. Väited koolituse kohta on asjakohatud, sest kostja lõi süsteemi hageja soovide kohaselt.
73.Hageja on jätnud eksitava mulje, et süsteem pole valminud ning selle töötavad osad ei ole kasutatavad. Kui süsteemis on mingi väike osa puudu, oleks mõistlik kostjale tehtud töö eest tasuda, saada töö või ligipääsukoodid enda valdusesse ja tellida puuduv osa kuskilt mujalt. Praegu paneb hageja end olukorda, kus peab kelleltki teiselt ostma uue terviku süsteemi või jätkama äritegevust üldse ilma vastava infosüsteemita. Lepingu punkti 17 järgi pidid autoriõigused üle minema automaatselt, mistõttu ei saa hageja kostjale ette heita nende üleandmata jätmist. Kasutusjuhend on vormistamata, sest selle vajadus on formaalne ja selleks vajalik teave tuli suuremas osas hagejalt endalt süsteemi loomise käigus.
74.Töö lõpliku valmimise edasilükkumise peamine põhjus oli töömahu kasv, detailide täpsustamine, üksikute moodulite testimine ja seejärel järgmiste moodulite detailide täpsustamine. Kuna hageja tellimus polnud piisavalt dokumenteeritud, ei saanud kostja järgmist moodulit alustada enne, kui hageja projektijuht eelneva töö läbi testis ja hagejaga kooskõlastas. Alles siis oli hageja projektijuhil võimalik uue mooduli detailidega tegelema hakata, mis oli töö venimise põhjuseks.
75.Kostja nõustus, et pooltevaheline kommunikatsioon oleks võinud töö käigus parem olla, aga arenduse käigus vigade ilmnemist pidas ta tavapäraseks. Tegu oli arendustegevusega, mitte valmistootega. Kostja pidas tavapäraseks, et vead ilmnesid alles pärast valmimist ja neid pidi garantii korras kõrvaldama.
76.Testkeskkonda sisselogimiste sageduse alusel ei ole võimalik järeldada, et kostja on kohustuste täitmisest loobunud või ei suuda neid enam täita. Palju tegevusi toimub arendaja oma arvutis, kuhu ta kopeerib kõik uuendused. Arendaja ei pea testkeskonda pidevalt jälgima. Kostjal oli lepingu täitmiseks piisavalt tööjõudu ja oskusi, aga tal ei olnud võimalik enda investeeringuid tootesse lõputult panna. Projekt oli tugevalt alarahastatud ja hageja keeldus lisainvesteeringutest, mis saigi peamiseks probleemiks.
77.Andmete osas selgitas kostja, et infosüsteemi arendamise jooksul võib esineda erinevaid anomaaliaid. Hageja viited vigadele on üldised ja hinnangulised. Mis täpsemalt ei töötanud ja kuidas see pidi töötama, hageja väidetest ei nähtu. Lepingus ei ole kirjas, kuidas süsteem lõpuks pidi töötama. Hagejal on üksnes subjektiivne hinnang, et süsteem võiks töötada nii, kuid töötab teisiti ja see ei sobi. Lepingus kirjaldatud süsteem oli konkreetselt täidetavaks kokkuleppeks liiga üldine. Tööde detailsus tuli arendamise käigus juurde ning kasvatas oluliselt töö kogumahtu. Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata.
78.11.12.2020 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et kõik hageja väited töö puuduste osas on tõendamata. Leping ei reguleerinud, kuidas pidi loodud süsteem töötama. Järelikult ei saa hageja väita, et süsteem ei toiminud tema ootuste kohaselt. Esimese versiooni süsteemist tegi kostja nii, nagu lepingu lisas oli kirjeldatud. Seejärel leidis hageja, et nende protsessid on oluliselt keerulisemad ja töö tuleb ümber teha. Kostja tegi süsteemi hageja suuliste suuniste alusel ringi. Kõik see, kuidas süsteem peaks töötama, oli ainult hageja soovides ja mõtetes, mitte aga
taasesitatavas vormis fikseeritud. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas sai hageja testida seda, milles polnud kokku lepitud. Testimine, millele hageja tugineb, oli täiesti meelevaldne ja sõltus sellest, kuidas keegi parasjagu süsteemi toimimist nägi.
79.Kostja leidis, et hageja menetlusdokumendist ei nähtu, milles vead seisnesid ja kas need endiselt esinesid. Lisaks raporteeris hageja vigades jooskvalt kord kuus ja mingeid tähtaegu kokku ei leitud. Arvete osas kostja kõrvaldas puuduse ja ta pidas ebaselgeks, mida üldse puuduseks lugeda. Lähteülesandes ei olnud ühegi korrektse arve määratlust välja toodud ja tegu on hageja subjektiivse ettekujutusega. Alusetu on hageja väide funktsionaalsuse puudumisest, sest need olid olemas. Kui võrrelda hageja väiteid lepingu ülesandepüstitusega, pole võimalik tuvastada, millisele nõudele antud süsteem ei vasta. Ülesannete osa on lepingu lisas kirjeldatud väga lakooniliselt. Kõik hageja viited mittevastavusetele tuginevad tema suulistele töökäskudele ja ettekujutustele, mis tulid hageja projektijuhi meelevallast. Kasutajaõigusi puudutavast veast pole kostjale töö käigus teada antud. Kuna rollide ja õiguste süsteemi administreerimist teostas hageja, on tõenäoline, et hageja lisas kasutajarollile ise liiga palju õigusi või võttis neid ülearu ära. Need tegevused olid hageja kontrolli all.
80.Pärast lepingu sõlmimist muutusid hageja soovid väga detailseks ja töö maht ületas kostja eeldatut oluliselt. Töö lõplik valmimine vajas seetõttu hageja poolt lisaraha, mille andmisest ta paraku keeldus. Neil asjaoludel ei olnud hagejapoolne lepingust taganemine õigustatud.
81.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi tasuga 160 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabikulud kokku ilma käibemaksuta on 5160 eurot. Lisaks maksis kostja ekspertiisitasu 2000 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 7160 eurot ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
82.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
83.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja OÜ Hansanet vahel sõlmiti 30.08.2013 infosüsteemi loomise ja arendamise leping nr 270813TP; 2) OÜ Hansanet ühines 2018. a Union Digital OÜ-ga; 3) Union Digital OÜ ühines 2019. a kostjaga ning kostjale on läinud üle käinud kõik töövõtja lepingulised kohustused; 4) lepingu alusel pidi töövõtja looma infosüsteemi, mis vastaks AS Vigolin vajadustele ning mis võimaldaks automatiseerida ja optimeerida kaupade logistikat, lao arvestust, aruannete koostamist ja arvete väljastamist; 5) esialgse pakkumise tegi töövõtja AS-l Vigolin, kuigi leping sõlmiti hagejaga; 6) hageja ja AS Vigolin kuuluvad ühte kontserni; 7) AS Vigolin loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale.
84.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja taganes õiguspäraselt tellijana sõlmitud töövõtulepingust. Pooled vaidlevad ühtlasi selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutu tagastamist ning kahju hüvitamist seoses töötajatele makstud töötasu, kulutustega õigusabile ning kohtutäituri tasule.
85.Hageja leidis, et kuna lepingulised tööd pidi valmis olema 2014. aasta veebruari lõpuks, hilines kostja tööde üleandmisega 6 kuud. Hageja ei ole ühtegi osa tööst vastu võtnud. Alates 01.08.2018 kuni 15.08.2019 saatis hageja kostjale süsteemi testimise käigus 16 teatist vigade
kohta. 2018. aastal aga vähenes järjest töötundide arv, mida kostja hageja süsteemile pühendas. Kostja sisuliselt peatas töö ja hagejal oli mõistlikult õigus arvata, et ta vigu ei parandagi. Süsteemi ei ole installeeritud hageja serverisse, ei ole üle antud kasutusjuhendeid ega autoriõigusi.
86.Hageja taganes lepingust ja nõudis selle alusel tasutu tagastamist. Samuti nõudis hageja kostjalt nende kulude hüvitamist, mis olid seotud AS Vigolin töötajatele töötasu maksmisega. IT spetsialistile Xle tasus AS Vigolin 6856,21 eurot ja logistikaosakonna mänedžerile Qle 29 949,86 eurot. Hageja tasus süsteemiadministraatorile Yle 17 300,03 eurot. Viimane suhtles süsteemi loomisel kostjaga. Teised töötajad tuli tööle võtta, sest kostja ei loonud infosüsteemi. Samuti nõudis hageja kostjalt AS Vigolin tasutud 1130 euro tagastamist, mis tasuti seoses lepingueelse analüüsi koostamisega, õigusabikulude hüvitamist summas 3568 eurot ja kohtutäituri tasu.
87.Kostja leidis, et kuna töö üleandmine ja selle eest tasumine toimus etapiviisiliselt, on hageja nõue varem tasutud summade tagastamiseks aegunud. Hageja ei ole õigeaegselt teatanud vastu võetud etappides puuduste esinemisest. Lepingu sõlmimisel lepiti kokku süsteemi üldises funktsionaalsuses, kuid hageja suuliste ettepanekute alusel muutus töö oluliselt detailsemaks. Töö valmimine venis hageja pidevate täiendusnõuete tõttu. Hageja kahju nõudeid pidas kostja arusaamatuteks ja leidis, et need on tõendamata. Kostja nõustus, et süsteem asub seni tema serveris, kuid selle üleandmist ei ole hageja kordagi nõudnud. Autoriõigused oleksid lepingu täitmisel üle läinud automaatselt. Töö venimise põhjuseks oli töömahu pidev kasv. Leping ei reguleerinud detailselt, kuidas pidi süsteem töötama.
88.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele välja toonud ega tõendanud, milliste lepingulist kohustust kostja rikkus ja kuidas andis see hagejale õiguse lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 näeb lepingust taganemise esmase eeldusena ette, et teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega oleks hagejal tulnud välja tuua, milline oli see lepinguline kohustus, mida kostja oluliselt rikkus. Hagejal oleks tulnud välja tuua ja tõendada, millal ja millise täiendava tähtaja ta andis kostjale lepingu täitmiseks. Seda hageja teinud ei ole.
89.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud kohtule esitatud kirjalikel tingimustel töövõtuleping. Üldnõudena näeb töövõtulepinguid reguleeriv VÕS § 637 lg 3 ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 teisest lausest tuleneb, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
90.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 näeb ette, et töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi (punkt 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikult kokku lepitud tingimused nägid ette selle, millistele nõuetele pidi töö vastama. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised puudused töös esinesid ja kuidas oli tegemist kokku lepitud tingimustele mittevastava tööga.
91.VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada, et ta teatas kostjale töö lepingustest puudustest õigeaegselt.
92.Lisaks tuleneb VÕS § 646 lõikest 1, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
93.VÕS § 651 lg 1 järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavuset tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kohus leiab, et siinkohal ei ole otseselt asjakohased kostja väited, et hageja esitatud nõuded on aegunud. Hageja ei ole esitanud kostja vastu otseselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevat nõuet, vaid lepingu taganemisest tulenevat nõuet. Küll aga on põhjendatud kostja väide, et mistahes töö lepingutingimustele mittevastavusest tuli hagejal kostjat õigeaegselt teavitada.
94.VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 p1 1 järgi peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuli lepingust taganemisel hagejal välja tuua, kas või milline on tema saadud teenuse väärtus.
95.Kahju osas sätestab VÕS § 127 lg 2, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lisaks peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes selle kahju, mida ta nägi kooskõlas VÕS § 127 lõikega 3 rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
põhistada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et lepingulise nõude esitamisel tuleb välja tuua, milles pooled kokku leppisid ja millist lepingulist kohustust kostja rikkus. Kohus selgitas, et kui lepingust taganemine on kehtiv, järgneb tagasitäitmine ja tuleb hinnata üleantu väärtust. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua lepingust taganemise alused. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua, kuidas oli kostja rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks kahju ära hoidmine, kuidas oli kahju ettenähtav ja milline oli põhjuslik seos. Kohus selgitas, et VÕS § 128 lg 3 alusel ei kuulu hüvitamisele mitte mistahes õigusabikulu.
97.11.11.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 62-63) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust välja tuua, millist kohustust kostja rikkus ja millised puudused töös esinesid, milliste tõttu hageja lepingust taganes. Kohus osundas, et taganemise avaldusest see ei nähtunud. Kohus selgitas hagejale VÕS § 647 lg 1 ja lg 3. Kohus palus hagejal selgitada väidet, mille kohaselt ei olnud ta üheski osas töid vastu võtnud, kuigi oli nende eest tasunud. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada oma väiteid lepingu tõlgendamise kohta. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele jäid hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud välja toomata ning tõendamata.
98.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid lepingu kostja koostatud projekti alusel (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 5-18), kuigi lepingut otseselt ei allkirjastatud. Lepingu juurde kuulusid lisana 1 infosüsteemi tehnilised täpsustused, lisana 2 maksumus, lisana 3 valmimise ajakava ja lisana 4 hindamiskriteeriumid. Lepingu punkti 3 järgi pidi töövõtja looma tellijale infosüsteemi ja tegema selle käigus lepingu lisades märgitud töid. Punkti 6 alusel pidi tellija tasuma infosüsteemi loomise eest kokku 30 715 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks.
99.Sama lepingu punkti järgi tuli tasu maksta etapiviisiliselt. Lepingu punktides 6.2. kuni 6.4. järgi pidi tasu maksmine toimuma vastavalt pärast tööde esimese, teise ja kolmanda etapi vastuvõtmist. Viimane osa tasust ehk 40% tuli tasuda 7 päeva jooksul alates infosüsteemi lõplikust vastuvõtmisest, kui süsteem vastab lisas 4 toodud hindamiskriteeriumitele. Seega ei ole kohtu hinnangul õiged hageja väited, et vaatamata etappide kaupa maksmisele ei olnud ühegi tasuosa maksmine seotud mõne tööosa vastuvõtmisega. Hageja ei põhistanud ega tõendanud väiteid selle kohta, et kuigi ta on lepingus toodud teise ja kolmanda etapi eest tasunud, ei ole ta nende etappide töid vastu võtnud. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks.
100.Lepingu punkt 7 nägi ette, et kui lepingu täitmise käigus selgub tööde mahu suurendamise vajadus, sõlmivad pooled selle kohta kirjaliku kokkuleppe. Iseenesest on õiged hageja väited, et kuna sellist täiendavat kokkulepet ei sõlmitud, oli leping sõlmitud siduva eelarvega ja kokku lepitud tasu eest pidi kostja töö ära tegema. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole temalt tööde eest täiendavat tasu nõudnud.
101.Lepingu punkti 17 järgi pidid enne tööde üleandmist kuuluma kõik tellijale loodud disainide ja programmeerimistöödega seotud õigused töövõtjale. Pärast tööde üleandmist ja tasumist pidid kõik õigused kuuluma tellijale. Seega on õige kostja väide, et leping nägi ette õiguste automaatse ülemineku pärast tööde lõplikku valmimist. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde lõplikku üleandmist ei ole toimunud ja hageja ei ole tasunud kostjale kogu lepingus märgitud tasu. Seega ei saanud hagejal lepingu alusel tekkida õigust nõuda autoriõiguste üleandmist. Hageja on enne seda lepingust taganenud, mis välistas kostja kohustuse edaspidi lepingut täita.
102.Lepingu lisaks 1 oli infosüsteemi analüüs, mille eesmärgiks oli kirjeldada neid äriprotsesse, milliste automatiseerimiseks ja optimeerimiseks tuli infosüsteem luua. Kaupade osas nägi kirjeldus ette, et süsteemi eesmärgiks pidi olema ülevaate andmine partiiga seotud kaubakogustest ja –tüüpidest ning võimaldada nende haldamine. Samuti pidi süsteem võimaldama kasutajatele iseseisvate ülesannete loomist. Arvekeskuse eesmärgiks pidi olema arvete genereerimine ja laekumiste haldamine. Seega on õige hageja väide, et leping reguleeris detailselt, millistele nõuetele pidi töö vastama. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei
toonud aga hageja isegi üldsõnaliselt välja, millised olid need lepingulised nõuded, millistele kostja töö ei vastanud. Kohus ei saa hageja asemel ise asuda hagi rahuldmiseks olulisi asjaolusid tõenditest otsima.
103.Lisa 2 kirjeldas erinevate töö etappide maksumusi. Lisa 3 ehk ajakava kohaselt pidi 40% suuruse lõpliku makse tasumine toimuma 24. nädalal pärast projekti algust. Samuti nähtub ajakavast, millal pidid olema üle antud tellijale tööde esimesed kolm etappi. Ajakava punkti 10 järgi pidi poolte kokkuleppel toimuma pärast viimase makse tegemist tellija kontoris koolitus, kus tellija esindajad saavad vajalikud teadmised ja oskused infosüsteemi kasutamiseks. Punkti 11 kohaselt pidi poolte kokkuleppel toimuma arendustööde installeerimine tellia LIVE keskkonda viimase antud tähtajaks. Hageja on heitnud kostjale ette koolituse tegemata jätmist ja arendustööde tema serverisse installeerimata jätmist, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta, et neid kohustusi pidi kostja täitma pärast seda, kui hageja on tasunud viimase makse. Hageja ei ole tasunud kostjale lepingujärgset viimast makset. Hageja väidetest ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne taganemisavalduse esitamist nõudnud koolituse läbiviimist või loodud süsteemi enda serverisse installeerimist.
104.Lisa 4 nägi ette, et infosüsteemi kvaliteeti tuli hinnata kõikide selle etappide lõikes vastavalt iga etapi funktsionaalsusele. Infosüsteemi kvaliteedihinnang tuli koostada lisas 1 toodud funktsionaalsuste raames. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millises tööde etapis väidetavad puudused esinesid.
105.HansaNet OÜ koostööettepanekust (toimiku 1. kd, lk 19-35, osaline tõlge toimiku 1. kd, lk 153). Pakkumisest nähtub, et infosüsteem pidi automatiseerima ja optimeerima kliendi äriprotsesse. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, milline pidi olema loodava infosüsteemi eesmärk.
106.Hageja töötaja Y e-kirjadest 2018. aasta augustis, septembris, novembris ja detsembris ning 2019. a veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juulis ja augustis (toimiku 1. kd, lk 73-99, tõlked toimiku 1. kd, lk 154-179). 01.08.2018 saatis Y e-kirja, milles teatas, et klientide listi ei tööta Chrome`is, aga töötab Firefoxis. Samuti on e-kirjas loetletud muud erinevates vormides esinenud vead erinevate andmete kuvamisel ning muudatusettepanekud. 08.08.2018 saatis Y teise e-kirja, milles loetles erinevaid tõrkeid andmete kuvamisel. Ühtegi tähtaega puuduse kõrvaldamiseks tema kirjas antud ei ole. Hageja väitis, et kostja vastas vaid 01.08.2018 kirjale, kuid ühtegi kostja vastust hageja kohtule esitanud ei ole.
107.07.09.2018 saatis ta e-kirja, milles loetles erinevaid probleeme andmete kuvamisel. Osaliselt on tema kirjeldatud probleemid kattuvad varasemates kirjades tooduga, kuid mitte kõik. Samuti sisaldab e-kiri ka erinevate eripärade kirjeldusi ja muudatuste soove. 08.11.2018 saatis ta e-kirja, milles on läbisegi kirjeldatud vead, muudatused ja eripärad. Hageja väitel vastas kostja sellele pöördumisele, kuid kostja vastust hageja kohtule esitanud ei ole.
108.29.11.2018 saatis hageja töötaja järgmise e-kirja, kus on kirjeldatud varamast erinevad vead, muudatussoovid ja taas eripärad. Ühtegi tähtaega mõne vea kõrvaldamiseks hageja kostjale ei andnud. Ka järgmistes e-kirjades on kirjeldatud erinevad muutmissoove läbisegi vigade kirjeldustega. Kuna vigade kirjeldused on igas e-kirjas valdavalt siiski erinevad, võib järeldada, et vahepeal kostjale teatatud vead lahendati. Hageja ei ole esitanud ühtegi kostja vastust, millest võiks tuvastada, kas või mida kostja vastas.
109.15.08.2019 saatis hageja veel ühe kirja, mis taas kajastas nii vigu, muudatusettepanekuid kui nn eripärasid. Paari vea osas on ka märgitud nende e-kirjade kuupäevad, millal varem nendest vigadest teatati. Ühtegi tähtaega puuduse kõrvaldamiseks hageja kostjale ei andnud.
110.Hageja on nimetanud oma töötaja e-kirju puuduste kõrvaldamise teatisteks, kuid tegelikult oli tegemist tavapäraste arendustöö käigus saadetavate e-kirjadega, kus klient juhib tähelepanu testimise käigus tekkinud probleemidele ja teeb uusi ettepanekuid uute lahenduste loomiseks. Üheski e-kirjas ei ole selgelt viidatud mõnele töö etapile ega lepingule, seostades e-kirjas esitatava parandusnõude mõne lepingus toodud nõudega. Mitte üheski e-kirjas ei ole hageja töötaja esitanud kostjale selget nõuet mõne lepingulise puuduse kõrvaldamiseks ega andnud selleks tähtaega.
111.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja õigusseellane esitas hagejale arveid infosüsteemi lepingu alusel (toimiku 1. kd, lk 114-117), kusjuures viimane arve kolmanda etapi eest esitati 31.07.2017. Hageja tasus need arved (toimiku 1. kd, lk 118-119). Hageja esitas oma konto väljavõtted HansaNet OÜ-le tehtud maksete kohta (toimiku 1. kd, lk 120-121). Viimase makse tegi hageja 25.08.2017. Sellest järeldab kohus, et hageja oli tööde esimese, teise ja kolmanda etapi hiljemalt 25.08.2017 vastu võtnud. Seega juhul, kui hageja töötaja e-kirjad oleksid saadetud seoses puudustega mõnes vastuvõetud kolmes etapis, oleks puudustest teatamine aastatel 2018 ja 2019 igal juhul toimunud hilinemisega.
112.30.09.2019 saatis hageja esindaja kostja õigusseellasele Union Digital OÜ-le lepingust taganemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 100-102). Taganemise avalduses heitis hageja ette lepingu tähtaja ületamist, mis tema hinnangul oli möödunud 2014. a veebruaris. Samuti viitas hageja avalduses sellele, et oli saatnud kostjale 16 teadet puuduste kohta. Ühtlasi heitis hageja kostjale ette liialt väheseid päevi, milliste jooksul kostja projektiga tegeles. Kohtutäitur edastas hagejale 02.10.2019 taganemisavalduse kättetoimetamise akti ja arve (toimiku 1. kd, lk 103-105) summas 60 eurot ilma käibemaksuta ning nendest tõenditest nähtub, et avaldus toimetati teisele lepingu poolele kätte.
113.Millise lepingulise kohustuse rikkumist täpselt hageja kostjale ette heitis, avaldusest ei nähtu. Leping ei näinud kostjale ette ühtegi kohustust selles osas, millise arvu töötunde ta oleks pidanud igas kuus tegema hageja infosüsteemi arendamiseks. Seega on vastava sisuga etteheited asjakohatud. Kuigi leping nägi ette tööde tähtaja, mis oli ületatud, ei saanud tähtaja ületamine kohtu arvates olla selline kohustus, mis oleks võimaldanud hagejal lepingust koheselt taganeda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kordagi enne taganemisavalduse saatmist kostjale tähtaja ületamist ette heitnud või andnud talle täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Ühtegi konkreetset töödes esinevat puudust taganemisavaldus ei kajasta. Hageja ei ole tõendanud, millisel konkreetsel viisil ei vastanud tehtud tööd lepingule ning millise täiendava tähtaja oleks hageja andnud kostjale puuduse kõrvaldamiseks. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta taganes lepingust õiguspäraselt. Hageja nõue lepingu alusel tasutud 17 345 euro tagatamiseks tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei taganenud lepingust õiguspäraselt. Lisaks ei ole hageja ka tõendanud, et talle osutatud teenuse ehk loodud infosüsteemi väärtus oli 0 eurot, mistõttu oleks tal olnud õigus nõuda tagasi kogu tasutud summa.
114.Kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertarvamusest (toimiku 2. kd, lk 99-109) nähtub, et ekspert vaatles loodud süsteemi ja võrdles loodut lepingu aluseks oleva eelanalüüsiga. Kõigi moodulite osas on ta tuvastanud, et need on arendatud ning töötavad. Sama on ta tuvastanud kõigi funktsionaalsuste osas, rõhutades asjaolu, et töötab kõik, mis on nimekirjas märgitud. Seega tõendab kohtumenetluse käigus koostatud ekspertarvamus, et loodud süsteem vastas poolte vahel sõlmitud lepingule ning olulisi puudusi töödes tegelikult ei esinenud.
115.Tarkvara tehnilises osas on ekspert leidnud, et puudub vajadus raamistiku väljavahetamiseks ning olemasolevaid standardkomponente võib uuendada väikeste kuludega. Tarkvara koosseisu osas puudus kasutajadokumenetatsioon ja kasutajat abistav materjal, tarkvara detailne funktsionaalsust kirjeldav analüüsidokument, projektijuhtimise dokumentatsioonm
testmisplaanid, protokollid ja vigade register ning keskkonna installeerimisjuhised. Kuna dokumentatsioon oli puudulik, oli kasutajal tarkvara juurutamine raskendatud. Samas rõhutas ekspert uuesti, et tarkvaras olid arendatud kõik lepingu lisas kirjeldatud moodulid. Kohus osundab, et enne taganemisavalduse esitamist ei nõudnud hageja kostjalt kordagi viidatud dokumentide koostamist ja esitamist ning tegemist oli dokumentatsiooniga, mis tuli hagejale üle anda pärast töö lõplikku valmimist ja selle eest tasumist.
116.Tarkvara vastas eksperdi hinnangul lepingus algselt näidatud funktsionaalsusele, kuid sisaldas oluliselt rohkem keerukust detailides, kui eelanalüüsi dokumentidest järeldada võis. Ekspert viitas, et lepingus oli ettenägematu keerukuse tarbeks reserveeritud puhver 5%, mis ei katnud vahet arendatud süsteemi ja selle vahel, mida võis järeldada eelanalüüsist. Lisaks ei olnud klient tarvakra süstemaatiliselt testinud viisil, kus oleks tekkinud täielik nimekiri puudustest, mille lahendamisel oleks klient olnud nõus tarkvara vastu võtma, mille tulemusena ei olnud arendajal võimalik enam edasist tööd planeerida. Pika arendamise perioodi jooksul olid algne visioon ja detailid muutunud. Seega tõendab ka ekspertarvamus, et hageja ei olnud õigeaegselt ega nõuetekohaselt teavitanud kostjat töös esinevatest puudustest ega esitanud selget nõuet nende kõrvaldamiseks.
117.Kokkuvõttes leidis ekspert, et puuduvate osade mahuks võib kujuneda 40-50 tundi umbkaudse turuhinnaga 40 eurot tunnis ja suurusjärgus 1600-2000 eurot. Otsust süsteemi kasutada või mitte pidas ekspert kliendi subjektiivseks otsuseks, mida arendaja mõjutada ei saanud. Loodud infosüsteemi väärtust pidas ekspert hinnanguliselt oluliselt suuremaks, kui lepinguliselt oli eeldatud. Seega võib ekspertarvamusest järeldada, et teenuse osutamise käigus oli hageja saanud oluliselt suurema väärtuse võrreldes tasuga, mida ta oli maksnud. Hageja ei olnud tasunud kostjale kogu kokku lepitud lepingulist tasu ning tegelikult loodud süsteem ületas kokku lepitud tasu väärtust.
118.Kohus leiab, et kuna hagejal ei olnud kostja rikkumisele tuginedes õigust lepingust taganeda, ei kuulu juba ainuüksi seetõttu rahuldamisele ükski hageja kahju nõue. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise suhte raames tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda vaid siis, kui võlgnik rikub lepingulist kohustust. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja lepingulise kohustuse rikkumist, ei saa ta nõuda kahju hüvitamist.
119.Lisaks nõustub kohus kostja väidetega, et hageja kahju nõuded on põhistamata ja tõendamata. Hageja on esitanud kohtule oma lepingulise esindaja koostatud ja allkirjastamata avalduse (toimiku 1. kd, lk 67), mille kohaselt on AS Vigolin loovutanud hagejale kõik nõude, mis tal on tekkinud tulenevalt hageja ja OÜ Hansanet vahel sõlmitud lepingust. Kuigi kostja ei ole nõude loovutamise asjaolule otseselt vastu vaielnud, saab õiguslikult isik loovutada vaid neid nõudeid, mis tal on tekkinud. AS Vigolin ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu pooleks ning seetõttu ei saanud tal tekkida lepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, mida ta oleks saanud hagejale loovutada.
120.Hageja esitas kohtule tema ja AS Vigolin vahel 27.12.2012 sõlmitud hoolduslepingu (toimiku 1. kd, lk 66), mille kohaselt pidi hageja viima läbi AS-le Vigolin kuuluva arvutus- ja kontoritehnika hoolduse, moderniseerides vajadusel arvutite parki. Samuti pidi ta hoidma töökorras AS Vigolin arvutivõrgu. Kui hagejal oli lepingu alusel kohustused samasse kontserni kuuluva AS Vigolin ees, ei saanud sellest tulenevalt AS-l Vigolin tekkida mistahes lepingulisi nõudeid kostja vastu.
121.Oma kahjunõude tõendamiseks esitas hageja kohtule 01.01.2014 sõlmitud töölepingu
AS Vigolin ja Q vahel (toimiku 1. kd, lk 108-109), kes asus tööle logistikaosakonna mänedžeri ametikohale alates 02.04.2012. Töötasu suuruseks oli 949,05 eurot kuus. Täiendavalt esitas hageja kohtule logistikaosakonna mänedžeri ametijuhendi (toimiku 2. kd, lk 42-44) ja selle osalise tõlke (toimiku 2. kd, lk 45), mille kohaselt oli logistikaosakonna juhi kohustuseks alates 09.07.2018 seoses kaubavoogude mahu suurenemisega kakaoubade kaubavoogude liikumise analüütilise käsitsi arvestuse pidamine ja kaubamhatude fikseerimine laos koos vajalike muudatuste tegemisega, samuti jooksvate vahearuannete koostamine.
122.Kuidas on hagejal tekkinud AS Vigolin ja Q vahel sõlmitud töölepingust tulenev lepingulise kahju hüvitamise nõue kostja vastu, ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele põhistanud ega tõendanud. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada mistahes seoseid kostja infosüsteemi loomise töö ja Q töö vahel. Kostja ei ole hageja väidetega nõustunud ning hageja on esitanud vaid oma lepingulise esindaja tõendamata seletused sellise seose kohta. Esitatud tõendid siiski ei tõenda, et Q pidi täitma mingeid kohustusi seetõttu, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi. Hageja on esitanud konto väljavõtted Qle tasutud maksete kohta (toimiku
1.kd, lk 134, 2. kd, lk 49), kuid väljavõttest ei nähtu, kes on makseid teinud. Olukorras, kus hageja ei olnud Q tööandja ega maksnud talle tasu, ei saa tal sellest tulenevalt tekkida lepingulise kahju nõuet kostja vastu. AS Vigolin ei saanud ka sellist nõuet hagejale loovutada, sest tegemist ei olnud kostjaga sõlmitud lepingu pooleks.
123.05.11.2018 sõlmis AS Vigolin töölepingu Xga (toimiku 1. kd, lk 110-112), kes asus tööle logistika osakonna mänedžeri assistendi ametikohale töötasuga 500,19 eurot kuus. Täiendavalt esitas hageja tema ametijuhendi (toimiku 2. kd, lk 46-47) ning osalise tõlke (toimiku 2. kd, lk 48), mille kohaselt oli tema ametiülesandeks koostöö süsteemiadministraatoriga ning info sisestamine algdokumentatsiooni alusel tarkvara andmebaasi tarkvara testimise käigus ning veos osalevate alltöövõtjate kommertsarvete kontroll ja nende sisestamine aruandluse registrisse. Antud osas ei saa samuti järeldada X töö mistahes seost kostja loodud infosüsteemiga. Sarnaselt Qga sõlmitud lepingu puhul ei ole hageja välja toonud, kuidas on tal õigus nõuda kostjalt töötasule vastava kahju hüvitamist. Esitatud konto väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 122) ei nähtu, kes on töötasu makseid teinud.
124.Hageja oli ise sõlminud töölepingu vaid Yga (toimiku 1. kd, lk 106-107). Tööleping oli sõlmitud 01.01.2014. Y asus tööle süsteemi administraatori ametikohale. Täiendavalt esitas hageja 01.01.2014 kuupäevaga ametijuhendi (toimiku 2. kd, lk 39-40) ja selle osalise tõlke (toimiku 2. kd, lk 41), millest nähtuvalt oli süsteemi administraatori kohustuseks arvutite, tarkvara, võrguseadmete, serveriseadmete, muu kontoritehnika ja sidevahendite planeerimine, korraldamine ja töökorras oleku tagamine. Selleks pidi ta paigaldama serveritesse ja tööarvutitesse tarkvara, seda hooldama ja pidama sidet teenuseosutajatega. Otseseid kohustusi süsteemi arendamiseks ametijuhend ette ei näinud. Hageja konto väljavõtted (toimiku 1. kd, lk 124-130) tõendavad Yile tehtud palgamakseid.
125.Y töötasule vastava kahju nõude puhul ei ole hageja välja toonud, millist lepingulist kohustust kostja rikkus, kuidas pidi see kohustus kaitsma hagejat kahju eest ehk välistama töötaja tööle võtmise ning kuidas oli kostja rikkumine põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kohus nõustub kostja väitega, et poolte vahel sõlmitud leping nägi hagejale ette süsteemi testimisest tulenevad kohustused. Süsteemi testimine ja selle töö tegemiseks töötaja töölevõtmine oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, ei saanud ta sellest tulevalt nõuda kostjalt kahjuna töötajale makstud töötasu hüvitamist.
126.Ülejäänud osas on hageja kahju nõuded samuti alusetud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja õiguseellane HansaNet OÜ esitas Vigolin AS-le 14.08.2013 arve summas 678 eurot süsteemi analüüsi eest (toimiku 1. kd, lk 113) ja 17.06.2013 sama teenuse eest arve summas 678 eurot (toimiku 1. kd, lk 113 pöördel). Vaidlust ei ole selle üle, et AS Vigolin need arved tasus
ning kostja õiguseellane koostas analüüsi, mille alusel sõlmiti hageja ja kostja vaheline leping. Kuidas muutus analüüs hilisema lepingu osaks, ei ole hageja põhistanud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppe analüüsi koostamiseks ei sõlminud tema, vaid AS Vigolin. Kas või millise lepingulise kohustuse oleks kostja õiguseellane analüüsi koostamisel jätnud täitmata, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
127.Hageja esitas oma esindaja õigusabi arved (toimiku 1. kd, lk 131-133) kliendiga peetud nõupidamiste, lepingu analüüsi ja kahju nõude koostamise eest. Kuna hageja esindaja esitas kostjale alusetu lepingust taganemise nõude, ei saa hageja nõuda kostjalt mistahes ulatuses õigusabikulude hüvitamist. Millisel põhjusel tuli taganemisavaldus kostjale kätte toimetada nimelt kohtutäituri vahendusel ja millisel alusel nõudis hageja kostjalt täituri tasu väljamõistmist, ei ole hageja isegi üldsõnaliselt põhistanud. Kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, ei saa ta juba ainuüksi seetõttu kostjalt nõuda täituri tasu hüvitamist.
128.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kogu põhinõue summas 76 085,84 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu mistahes osas rahuldamisele ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõuded.
129.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
130.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi tasuga 160 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Õigusabikulud kokku ilma käibemaksuta on 5160 eurot. Lisaks maksis kostja ekspertiisitasu 2000 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 7160 eurot ilma käibemaksuta.
131.Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu ja keerukust, on kostja esindaja tunnitasu suurus põhjendatud. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajaline kestvus on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga, samuti kohtuistungite toimimis ajaga. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale tuleb vastavalt kostja taotlusele lisada 2 tundi viimase istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks. Kokku on seega kostja kulud õigusabile põhjendatud summas 320 eurot + 5160 eurot = 5480 eurot. Samuti on kostja põhjendatud kuluks menetluses tasutud ekspertiisitasu 2000 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 7480 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.