Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-17202
Kohtuasi
GVA Transpordi AS hagi OK Interactive OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.10.2021
Kaebuse esitaja ja liik
GVA Transpordi AS apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
82 305.83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja GVA Transpordi AS (registrikood 10147129), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja OK Interactive OÜ (registrikood 10642358), juhatuse liige PK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
Menetluse liik
25.05.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.10.2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta apellandi kanda.
4.Mõista GVA Transpordi AS-lt välja OK Interactive OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 2520 eurot.
5.Mõista GVA Transpordi AS-lt välja riigituludesse täiendav tasu tõlgile 39 eurot. Makseinfo on lisatud otsusele. Kohtulahend tõlgi tasu osas tuleb täita jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-17202 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt põhivõlgnevusena välja 216 209.10 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lõike 1 alusel intressi 51.03 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise alates 15.10.2019 summas 3648.90 eurot ja alates 01.01.2020 seadusjärgses määras tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hageja tellijana ja OÜ Hansanet (kostja õiguseelneja) töövõtjana vahel sõlmiti 30.08.2013 infosüsteemi leping nr 270813TPL. Lepingu eesmärgiks oli luua infosüsteem hagejaga ühte kontserni kuuluva AS Vigolin vajadusteks. Hageja ja AS Vigolin kokkuleppel sõlmis lepingu tellijana hageja.
3.Süsteemi eesmärgiks oli AS Vigolin äriprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine. Süsteem pidi võimaldama mitmeid funktsionaalseid võimekusi ettevõtte tegevusvaldkonnas: kaupade logistikat ja ladustamise (laoarvestuse) haldamist, erinevate aruannete koostamist, arvete koostamist ja väljastamist, dokumendihaldust jms. Hageja osutab AS-le Vigolin põhivarade haldusteenust ning hooldab ja moderniseerib äriühingu arvutivõrku ja -parki. AS Vigolin kandis kulutusi süsteemi loomisel ja sai kahju süsteemi loomata jätmisest. AS Vigolin kandis osa vältimatuid kulutusi hageja eest ja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
4.Lepingu tähtajaks oli lisa 3 kohaselt 24 nädalat. Seega pidi töö olema hagejale üle antud hiljemalt 2014. a veebruari lõpuks. Hagiavalduse esitamise ajaks oli möödunud 6 aastat, kuid süsteem on loomata ega ole kasutatav. Hageja alustas süsteemi testimist, et selgitada välja selle valmisolek ja seisukord. 01.08.2018 saatis hageja töövõtjale VÕS § 644 lõike 1 kohase teatise avastatud puuduste ja vigade kohta. Kokku saatis hageja töövõtjale 16 sellist teatist, viimase 15.08.2019. Enamusele teadetest töövõtja vastu, aga mitte kõigile. 2017. a detsembrist oli hagejal võimalus jälgida programmi sisenemisi logi kaudu ja näha, millise panusega töövõtja lepingut täidab. Logist selgub, et 2018. a töötas töövõtja hageja programmiga 50 päeval (keskmiselt 4 päeva kuus) ning 2019. a 9 kuu jooksul 21 päeval (keskmiselt 2 päeva kuus). Alates 2019. a juunist töötas töövõtja programmiga ainult 4 päeval. Viimast korda logis töövõtja sisse 10 päeva enne viimase teatise 15.08.2019 saamist. Seega saab järeldada, et töövõtja on sisuliselt peatanud töö süsteemi loomisel.
5.Hageja juhtis sageli töövõtja korduvatele vigadele ja puudustele, sh sellistele, millised töövõtja oli märkinud lahendatuks, kuid mis hiljem ilmnesid taas. Testimise käigus selgus, et mõnele veale või puudusele tähelepanu juhtimisel ja selle parandamisel tekkisid teisal uued
2-19-17202 vead ning järgmiste vigade parandamise korral tulid juba parandatuks märgitud vead uuesti nähtavale. Esines juhtumeid, kus pärast vea parandamist tekkisid puudused seni rahuldavalt töötanud teistes moodulites. Esines juhtumeid, kus sisestatud andmed läksid kaduma.
6.Töövõtja ei töötanud välja ega andnud hagejale süsteemi kasutajajuhendeid ega süsteemi haldaja (administraatori) juhendeid, ilma milleta ei ole süsteem kasutatav isegi juhul, kui see töötaks tõrgeteta. Süsteem on hageja jaoks väärtusega ja funktsionaalne ainult juhul, kui see töötab tervikuna. Mh ei suuda süsteem väljastada arveid, kuigi vastav moodul oleks nagu olemas. Ei tööta laoarvestus, sest ei rakendu filtrid.
7.15.08.2019 teatises oli hageja iga probleemi ja puuduse kohta märkinud kuupäevad, millal ta juba oli neile juba varasemalt tähelepanu juhtinud. Esinesid puudused, millele oli varasemalt viidatud 5-9 korda. Seega esinesid töövõtja töös korduvalt sarnased vead ja puudused, mida ei suudetud kõrvaldada. 16.08.2013 pakkumises kinnitas töövõtja, et tal on olemas vajalikud ja analoogiliste lahenduste kogemusega spetsialistid. Kui algselt töötas süsteemi arendamisel kolm inimest, siis viimasel kahel aastal ainult üks. Teadaolevalt on mõned süsteemiga töötanud isikud lahkunud, kuna pidasid seda oma teadmiste, oskuste ja kogemuse kohta liiga keeruliseks.
8.Töövõtja ei suutnud mõistliku ajaga luua lepingus ettenähtud infosüsteemi, mis on VÕS § 641 lõike 1 ning lõike 2 punktide 1 ja 2 rikkumine. Töövõtja ei suutnud parandada vigu ja puudusi mõistliku aja jooksul pärast nendest teadasaamist. Mõistlikult hinnates on töö parandamine või uue töö tegemine võimatu ega annaks tulemust. Seega on töövõtja oluliselt rikkunud lepingut VÕS § 647 lõike 1 ja § 116 lõike 2 punkti 4 mõttes.
9.VÕS § 647 lõike 3 ja § 116 lõike 1 alusel esitas hageja kostja õiguseellasele lepingust taganemise avalduse, mis anti üle 02.10.2019. Töövõtja avaldusele ei vastanud ega ole tasunud kahjunõuet. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 189 lõike 1 alusel lepingu alusel tasutud 17 345 euro (käibemaksuta) tagastamist koos intressiga alates raha saamisest kuni taganemisavalduses antud tähtajani 15.10.2019 summas 51.03 eurot. Hageja ja AS Vigolin nõuavad töövõtjalt lepingu olulise rikkumisega põhjustatud kahju 198 864.10 euro hüvitamist. Hinnapakkumise tegemiseks koostas töövõtja analüüsi, mille eest AS Vigolin tasus 1130 eurot (käibemaksuta). Analüüs tehti lähtudes 2013. a olukorrast. Käesolevaks hetkeks on AS Vigolin ja tema partnerite infosüsteemid muutunud ning 6 aastat tagasi tehtud analüüs ei ole enam kasutatav.
10.Seoses lepingu täitmise kontrolli, olukorra selgitamise ja töö testimisega võttis AS Vigolin 05.11.2018 tööle IT-spetsialisti X, kelle töötasule tehti kulutusi kokku 6856.21 eurot. Äritegevuse mahu kasvamisel oli AS Vigolin sunnitud rakendama alates 2018. a juulist tööle täiskohaga logistikaosakonna mänedžeri Q. Selle töökoha loomine oli täielikult tingitud asjaolust, et senise töötajate arvuga ei olnud võimalik suurenenud tööülesandeid täita ning töökohta ei oleks olnud vajalik luua, kui süsteem oleks selleks ajaks töötanud. Q töötasule tehti kulutusi alates 01.07.2018 29 949.86 eurot.
11.Lepingu täitmist korraldavaks hageja kontaktisikuks oli süsteemiadministraator Y, kes tegeles töövõtjaga suhtlemisega ja edastas hageja vajadusi alates 2013. a septembrist. Hageja arvestas süsteemiadministraatori tööpanuseks seoses lepinguga keskmiselt 1 tööpäev nädalas ning sellele vastav kulu töötasule oli 17 300.03 eurot. Selle aja jooksul oleks ta saanud täita muid tööülesandeid. Kuna süsteem jäi loomata, oli see kulu hagejale kasutu ning muude ülesannete täitmisest saadav tulu jäi saamata.
2-19-17202
12.Süsteemi puudumine raskendas AS-l Vigolin suhtlemist teenuse osutajate, partnerite, klientide ja riigiasutustega, mis tekitas mainekahju, sest andmete kogumine je edastamine oli kohmakas. Mainekahju on põhjustatud süsteemi puudumisega seotud viivitustest reaalajas andmete esitamisel ja töötlemisel. AS Vigolin hindab kahju suuruseks 2% aastakäibest. Arvestatuna 2019. a eeldatavast käibest, on kahjusumma 140 000 eurot.
13.Lepingu täitmise asjaolude väljaselgitamiseks, lepingu lõpetamiseks ja ülesütlemiseks tegi hageja kulutusi advokaadile 3568 eurot. Taganemisavalduse üleandmisega seotud kohtutäituri kulu on 60 eurot vastavalt kohtutäituri arvele.
14.Kokku on lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid põhisummas 216 209.10 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 16.10.2019 kuni võla täieliku tasumiseni.
15.Hagiavalduse täienduses palus hageja mõista kostjalt põhinõudena välja 76 209.10 eurot, samuti sellelt summalt viivise seadusjärgses määras alates 16.10.2019 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni võla täieliku tasumiseni. Nõue koosneb VÕS § 189 lõike 1 alusel lepingu järgi tasutud 17 345 eurost ja lepingu olulise rikkumisega põhjustatud kahjust 58 864.10 eurot (1130 + 6856.21 + 29 949.86 + 17 300.03 + 3568 + 60).
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja teavitas puudustest õigeaegselt. Tasutud summade tagasinõue ei ole aegunud. Mõistlik aeg puudustest teavitamisel ei hakka kulgema töö ülevaatamisest, kui tegu on varjatud puudusega. Hageja taganes lepingust enne töö valmimist, sest töövõtja ei olnud ilmselt võimeline lepingut täitma. Kuna töö ei ole valmis, ei tekkinud hagejal kohustust see üle vaadata ja vastu võtta. Hageja ei ole mingiski osas tööd vastu võtnud. Lepingujärgne terviklik süsteemi ei ole osadeks jagatav. Isegi kui mingid osad, etapid või moodulid mõnel hetkel selle mooduli või etapi piires funktsioneerivad, ei ole töö valmis ja vastuvõtmise kohustust ei ole tekkinud. Väidetavalt valmis osad lakkasid eesmärgipäraselt funktsioneerimast, kui neid üritati ühildada uute osadega ja see tuleb lugeda töö varjatud puuduseks. Töö valmimist ei takistanud hageja viivitus või tegematajätmised või lähteülesande puudumine. Töövõtulepingut täidab kostja majandus- ja kutsetegevuses omal riisikol. Kostja tegi enne töövõtulepingu pakkumist lähteülesande väljaselgitamiseks analüüsi, hindamaks töö mahtu, pakkumise hinda, tellija vajadusi ja süsteemile esitatavaid tingimusi. Tööd on põhjalikult kirjeldatud lepingus ja selle lisades. Kui kostja nendel asjaoludel hindas töö mahtu või oma võimekust valesti, on see kostja risk ja sellest tulenevad tagajärjed jäävad kostja kanda. Leping oli sõlmitud siduva eelarvega. Ka ei teatanud kostja hagejale eelarve ületamise vajadusest. Hageja kulud oleksid olnud põhjendatud, kui oleks saavutatud tulemus. Kui hageja sooviks tellida sama töö uuesti, tuleks kulutus teha teistkordselt. IT valdkond on keskmisest keerulisem ja kulu õigusabile ei olnud põhjendamatu.
17.16.06.2020 esitas hageja täiendatud nõude, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlana 76 085.84 eurot koos nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisega. Pooled leppisid kokku selles, mis on lepinguprojektis kajastatud. Leping jäi allkirjastamata. Analüüsis kirjeldati AS Vigolin vajadusi. Lepinguprojekti alusel alustati tööd ja sellest juhinduti. Pooled saavutasid kokkuleppe lepingu tekstis, mille esitas kostja. Kostja esitas hagejale arveid kooskõlas lepinguga. Töö ei ole valmis ega hagejale tervikuna ega osaliselt üle antud, hagejal ei ole võimalik süsteemi ega ühtki selle osa kasutada. Etapiviisiline tasu maksmine ei tähenda, et töö on mingis osas vastu võetud. Üleandmine pidi seisnema kostja serveris asuvale süsteemi osa funktsionaalsusele hagejale juurdepääsu võimaldamises testimise eesmärgil. Süsteemi osad, mida kostja on väidetavalt lepingu täitmiseks teinud ning mida
2-19-17202 hageja on saanud testida, asuvad senini kostja serveris (valduses) ega ole hagejale üle antud. Lepingu lisa 3 punkti 9 kohaselt pidi süteem kui tervik võetama vastu töö viimase osa tasumisel, millele eelneb akti esitamine. Nimetatud üleandmist ei saa lugeda vastuvõtmiseks VÕS § 638 mõttes, sest tähendab ainult, et hageja on kontrollinud töö funktsionaalsust. Seejärel tuli kostjal töö osana läbi viia tellija töötajate koolitus (lisa 3 punkt 10). Punkti 11 kohaselt tuli valminud süsteemi lõplikuks ja terviklikuks üleandmiseks-vastuvõtmiseks lugeda hetke, mil valmis see on töötavana ja kogu funktsionaalsuses installeeritud hageja serverisse (LIVE keskkonda). Ühtki süsteemi osa ei ole hageja serverisse installeeritud. See ei oleks ka mõistlik, sest kasutajatele ei ole läbi viidud süsteemi kasutamise koolitustja testimisel on ilmnenud, et süsteemil ei ole terviklikku funktsionaalsust. Kõik nimetatud tegevused oleks kostja pidanud lõpetama juba 2014. a veebruaris-märtsis. Hagejal ei ole võimalik süsteemi tervikuna ega ühtki selle osa kasutada ka õiguslike takistuste tõttu. Lepingu punkti 17 kohaselt kuuluvad enne töö üleandmist kõik loodud disainide ja programmeerimistöödega seotud õigused (sh autoriõigused) kostjale. Ühtki õigust ei ole hagejale üle antud. Kostjal on täitmata töö võõrandamise ning sellega seotud dokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise kohustus. Mõistlikult võttes oleks süsteem pidanud olema hagejale üle antud hiljemalt 2014. a märtsi lõpuks. Lepingust taganemise hetkeks oli möödunud rohkem kui 5 a.
18.VÕS § 127 lõike 1 alusel tuleb hüvitada hageja kulud, mis tekkisid kostja rikkumise tõttu. Kostja pidi mõistlikult aru saama, et hagejal tuleb teha kulutusi tööjõule. Kostja kinnitas, et süsteem asub tema serveris ega ole esitanud ühtegi vastuväidet, mis välistaks hageja nõude rahuldamise. Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest võiks järeldada VÕS § 189 lõikes 2 sätestatud tingimuste esinemist. Tähtsust ei oma, millises valmiduse astmes on kostja valduses olev töö. Kostja ei ole esitanud nõuet, et hageja tagastaks või hüvitaks tema poolt hagejale üleantu. Süsteemil puudub hageja jaoks väärtus. Analüüs võimaldas süsteemi visioneerida, eeldada detailide täpsustamist ja anda hinnangu töömahule. Seega oli hageja kulul tehtud analüüs lepingu sõlmimise vältimatuks eeltingimuseks. Hagejal on õigus nõuda kulutuste tagastamist. Kostja ei ole vaidlustanud nõuete suurust ega arvestust.
Kostja seisukohad
19.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Vastavalt poolte kokkuleppele toimus süsteemi loomise eest tasumine etapiviisiliselt. Kostja esitas arveid vastavalt valminud etappidele ja hageja tasus need. Tasutud arvete ulatuses on hageja töö vastu võtnud. Kui isegi eeldada, et vastuvõetud töö etapid ei vastanud lepingutingimustele, ei ole väidetavatest puudustest kostjat õigeaegselt teavitanud. Kostja viitas VÕS § 644 lõikele 1.
21.Hageja nõuded arvete nr 40203, 39478, 40251, 41181, 51208, 53860, 56192 ja 58675 alusel tehtud maksete summas 17 339.97 eurot tagasisaamiseks on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõike 1 ja VÕS § 651 lõike 1 alusel.
22.Töö lõpliku valmimise venimise eest vastutab hageja. Lepingu sõlmimisel puudus projekti detailne lähteülesanne. Pooled leppisid kokku suures plaanis ja üldistes funktsionaalsetes vajadustes, mis töö tegemise käigus kujusid eeldatust oluliselt mahukamateks. Analüüsis olid kirjeldatud põhiprintsiibid, aga detailsete ülesannete püstituste juurde tuldi suuliselt ja selgitati, kuidas süsteem peaks välja nägema. Kirjeldatud töökorraldus põhjustas kohe alguses venimise, mis omakorda muutis lepingu täitmise kostja jaoks kahjumlikuks. Ettevõtte käigushoidmiseks
2-19-17202 pidi kostja vahepeal tegelema teiste projektidega. Tellija oli passiivne. Töö jätkus, kui tellija oli mingi funktsionaalsuse üle vaadanud ja otsustanud, et peab edasi minema. Seejärel eraldas kostja projektile ressurssi nt 2 päeva nädalas ja asi liikus edasi. Taolise koostöö tulemusena suutis kostja kokkulepitud süsteemi lõpuks valmis saada ning teha jäid mõned vähemolulised vigade parandused. Siis otsustas hageja töö vastuvõtmisest loobuda ja taganes lepingust.
23.Kostja proovis hagejaga kokku leppida täiendavates osamaksetes, et saaks töö lõpetada, kuid hageja sellega ei nõustunud. Lõppsumma lubati maksta, kui projekt on täielikult valmis. Selle tulemusena muutus projekt kostja jaoks väga kahjumlikuks. Tehtud töö eest sai kokku lepitud umbes 3 korda turuhinnast madalam hind. Eelarvega 32 715 eurot ei ole võimalik valmis teha terviklikku ja detailset laoarvestussüsteemi. Ka sellest summast jättis hageja kostjale ligi poole maksmata. Taolise töö õige maksumus on kostja hinnangul suurusjärgus 100 000 eurot.
24.Nõue X töötasu hüvitamiseks on ebaselge ja tõendamata. Töötaja võis täita hageja juures mistahes tööülesandeid. Põhjuslik seos etteheidetava teo ja nõutava hüvitise vahel ei ole jälgitav ega kontrollitav. Sama vastuväite esitas kostja Q ja Y töötasunõuete kohta. Iga klient peabki eraldama ressurssi süsteemi testimiseks ja vastuvõtmiseks.
25.Kostja vaidles vastu ka õigusabi- ja täiturikuludele. Taganemisavalduse oleks hageja saanud teha iseseisvalt, sest omas piisavalt oskusi ja infot. Advokaaditeenuse kasutamine oli ebavajalik ega olnud kostjale ettenähtav. Taganemisavalduse üleandmiseks ei oleks olnud vaja kasutada täituri teenust, oleks piisanud saatmisest kostja meiliaadressile. Alternatiivselt palus kostja vähendada kahjuhüvitist nullini või muu mõistliku summani.
26.Kostja nõustus, et seni valminud süsteem asub tema serveris. Hageja ei ole seda oma valdusesse soovinud. Töö hoidmine kostja serveris on tavapärane praktika, kuna seal toimus süsteemi kui terviku arendus ja nii oli seda tehniliselt lihtsam teha. Kostja oli valmis üle andma ja hageja serverisse installeerima kõik tehtud etapid, mille eest ta oli raha saanud, kuid hageja ei ole sellist nõudmist esitanud. Ebaõige on väide, et süsteemi testimist ei ole toimunud.
27.Hageja jätab eksitava mulje, et süsteem ei ole valminud ja selle töötavad osad ei ole kasutatavad. Kui süsteemis on mingi väike osa puudu, oleks mõistlik kostjale tehtud töö eest tasuda, saada töö või ligipääsukoodid enda valdusesse ja tellida puuduv osa kuskilt mujalt. Praegu paneb hageja end olukorda, kus peab kelleltki teiselt ostma uue terviksüsteemi või jätkama äritegevust üldse süsteemita. Lepingu punkti 17 järgi pidid autoriõigused üle minema automaatselt. Kasutusjuhend on vormistamata, sest selle vajadus on formaalne ja selleks vajalik teave tuli suuremas osas hagejalt endalt süsteemi loomise käigus.
28.Töö lõpliku valmimise edasilükkumise peamine põhjus oli töömahu kasv, detailide täpsustamine, üksikute moodulite testimine ja seejärel järgmiste moodulite detailide täpsustamine. Kuna hageja tellimus ei olnud piisavalt dokumenteeritud, ei saanud kostja järgmist moodulit alustada enne, kui hageja projektijuht eelneva töö läbi testis ja hagejaga kooskõlastas. Pooltevaheline kommunikatsioon oleks võinud töö käigus parem olla, aga arenduse käigus vigade ilmnemine on tavapärane. Tegemist on arendustegevusega, mitte valmistootega. On tavapärane, et vead ilmnevad alles pärast valmimist. Neid saab kõrvaldada garantii korras.
29.Testkeskkonda sisselogimiste sageduse alusel ei ole võimalik järeldada, et kostja oli kohustuste täitmisest loobunud või ei suutnud lepingut enam täita. Palju tegevusi toimub arendaja oma arvutis, kuhu ta kopeerib kõik uuendused. Arendaja ei pea testkeskonda pidevalt jälgima. Kostjal oli lepingu täitmiseks piisavalt tööjõudu ja oskusi, aga tal ei olnud võimalik
2-19-17202 enda investeeringuid tootesse lõputult panna. Projekt oli tugevalt alarahastatud ja hageja keeldus lisainvesteeringutest.
30.Infosüsteemi arendamise jooksul võib esineda erinevaid anomaaliaid. Hageja viited vigadele on üldised ja hinnangulised. Mis täpsemalt ei töötanud ja kuidas pidi töötama, hageja väidetest ei nähtu. Lepingus ei ole kirjas, kuidas süsteem lõpuks pidi töötama. Hagejal on üksnes subjektiivne hinnang, et süsteem võiks töötada nii, kuid töötab teisiti ja see ei sobi. Lepingus kirjeldatud süsteem oli konkreetselt täidetavaks kokkuleppeks liiga üldine. Tööde detailsust tuli arendamise käigus juurde ning kasvatas oluliselt töö kogumahtu. Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata.
31.Hageja väited puuduste kohta töös on tõendamata. Leping ei reguleerinud, kuidas pidi loodav süsteem töötama. Järelikult ei saa hageja väita, et süsteem ei toiminud tema ootuste kohaselt. Esimese versiooni süsteemist tegi kostja nii, nagu lepingu lisas oli kirjeldatud. Seejärel leidis hageja, et nende protsessid on oluliselt keerulisemad ja töö tuleb ümber teha. Kostja tegi süsteemi hageja suuliste suuniste alusel ringi. Kõik see, kuidas süsteem peaks töötama, oli ainult hageja soovides ja mõtetes, mitte aga taasesitatavas vormis fikseeritud. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas sai hageja testida seda, milles ei olnud kokku lepitud. Testimine, millele hageja tugineb, oli täiesti meelevaldne ja sõltus sellest, kuidas keegi parasjagu süsteemi toimimist nägi.
32.Hageja menetlusdokumendist ei nähtu, milles vead seisnesid ja kas need endiselt esinesid. Lisaks raporteeris hageja vigadest jooksvalt kord kuus ja mingeid tähtaegu kokku ei lepitud. Arvete osas kostja kõrvaldas puuduse. On ebaselge, mida üldse puuduseks lugeda. Lähteülesandes ei olnud ühegi korrektse arve määratlust välja toodud. Alusetu on väide funktsionaalsuse puudumisest, sest see oli olemas. Kui võrrelda hageja väiteid lepingukohase ülesande püstitusega, ei ole võimalik tuvastada, millisele nõudele süsteem ei vasta. Ülesannete osa on lepingu lisas kirjeldatud väga lakooniliselt. Kõik hageja viited mittevastavusetele tuginevad tema suulistele töökäskudele ja ettekujutustele, mis tulid hageja projektijuhilt. Kasutajaõigusi puudutavast veast ei ole kostjale töö käigus teada antud. Kuna rollide ja õiguste süsteemi administreerimist teostas hageja, on tõenäoline, et hageja lisas kasutajarollile ise liiga palju õigusi või võttis neid ülearu ära. Need tegevused olid hageja kontrolli all.
33.Pärast lepingu sõlmimist muutusid hageja soovid väga detailseks ja töö maht ületas kostja eeldatut oluliselt. Töö lõplik valmimine vajas seetõttu hageja poolt lisaraha, mille andmisest ta keeldus. Neil asjaoludel ei olnud lepingust taganemine õigustatud. Maakohtu otsus
34.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis selle hagejalt välja.
35.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja OÜ Hansanet vahel sõlmiti 30.08.2013 infosüsteemi loomise ja arendamise leping nr 270813TP; 2) OÜ Hansanet ühines 2018. a Union Digital OÜ-ga; 3) Union Digital OÜ ühines 2019. a kostjaga ning kostjale on läinud üle käinud kõik töövõtja lepingulised kohustused; 4) lepingu alusel pidi töövõtja looma infosüsteemi, mis vastaks AS Vigolin vajadustele ning võimaldaks automatiseerida ja optimeerida kaupade logistikat, lao arvestust, aruannete koostamist ja arvete väljastamist;
2-19-17202 5) esialgse pakkumise tegi töövõtja AS-le Vigolin, kuigi leping sõlmiti hagejaga; 6) hageja ja AS Vigolin kuuluvad ühte kontserni; 7) AS Vigolin loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded hagejale.
36.Pooled vaidlevad, kas hageja taganes tellijana õiguspäraselt töövõtulepingust. Pooled vaidlevad ühtlasi, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutu tagastamist ning kahju hüvitamist seoses töötajatele makstud töötasuga, kulutustega õigusabile ning kohtutäituri tasuga.
37.Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele välja toonud ega tõendanud, millist lepingulist kohustust kostja rikkus ja kuidas andis see hagejale õiguse lepingust taganeda. VÕS § 116 lõige 1 näeb lepingust taganemise esmase eeldusena ette, et teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lõige 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega oleks hagejal tulnud välja tuua, milline oli see lepinguline kohustus, mida kostja oluliselt rikkus. Hagejal oleks tulnud välja tuua ja tõendada, millal ja millise täiendava tähtaja ta andis kostjale lepingu täitmiseks. Seda hageja ei teinud.
38.Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud kirjalikel tingimustel töövõtuleping. Üldnõudena näeb VÕS § 637 lõige 3 ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama sätte lõike 4 teisest lausest tuleneb, et kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
39.VÕS § 641 lõige 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama sätte lõige 2 näeb ette, et töö ei vasta lepingutingimustele, kui sel ei ole kokkulepitud omadusi (punkt 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Antud juhul ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikult kokkulepitud tingimused nägid ette, millistele nõuetele pidi töö vastama. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised puudused töös esinesid ja kuidas oli tegemist kokkulepitud tingimustele mittevastava tööga.
40.VÕS § 644 lõike 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama sätte lõike 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama. Sama sätte lõige 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud
2-19-17202 tulu. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada, et ta teatas kostjale töö lepingustest puudustest õigeaegselt.
41.Lisaks tuleneb VÕS § 646 lõikest 1, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lõike 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
42.VÕS § 651 lõike 1 järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Kohus leiab, et siinkohal ei ole otseselt asjakohased kostja väited, et hageja nõuded on aegunud. Hageja ei ole esitanud kostja vastu otseselt töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevat nõuet, vaid lepingu taganemisest tulenevat nõuet.
43.VÕS § 189 lõige 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lõike 2 punkti 1 järgi peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, mh kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuli lepingust taganemisel hagejal välja tuua, kas või milline on tema saadud teenuse väärtus.
44.Kahju osas sätestab VÕS § 127 lõige 2, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lisaks peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes selle kahju, mida ta nägi kooskõlas sama sätte lõikega 3 rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. VÕS § 128 lõike 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
45.25.05.2020 eelistungil (t II kd lk 2-4) selgitas kohus hagejale vajadust täiendavalt põhistada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et lepingulise nõude esitamisel tuleb välja tuua, milles pooled kokku leppisid ja millist lepingulist kohustust kostja rikkus. Kohus selgitas, et kui lepingust taganemine on kehtiv, järgneb tagasitäitmine ja tuleb hinnata üleantu väärtust. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua lepingust taganemise alused. Samuti selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua, kuidas oli kostja rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks kahju ära hoidmine, kuidas oli kahju ettenähtav ja milline oli põhjuslik seos. Kohus selgitas, et VÕS § 128 lõike 3 alusel ei kuulu hüvitamisele mitte mistahes õigusabikulu.
2-19-17202
46.11.11.2020 eelistungil (t II kd lk 62-63) selgitas kohus hagejale uuesti vajadust välja tuua, millist kohustust kostja rikkus ja millised puudused töös esinesid, mille tõttu hageja lepingust taganes. Kohus osundas, et taganemise avaldusest see ei nähtu. Kohus selgitas hagejale VÕS § 647 lõikeid 1 ja 3. Kohus palus hagejal selgitada väidet, mille kohaselt ei olnud ta üheski osas töid vastu võtnud, kuigi oli nende eest tasunud. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada oma väiteid lepingu tõlgendamise kohta. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele jäid hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud välja toomata ning tõendamata.
47.Pooled ei vaidle, et sõlmisid lepingu kostja koostatud projekti alusel (koos lisadega t I kd lk 5-18), kuigi lepingut otseselt ei allkirjastatud. Lepingu juurde kuulusid lisana 1 infosüsteemi tehnilised täpsustused, lisana 2 maksumus, lisana 3 valmimise ajakava ja lisana 4 hindamiskriteeriumid. Lepingu punkti 3 järgi pidi töövõtja looma tellijale infosüsteemi ja tegema selle käigus lepingu lisades märgitud tööd. Punkti 6 alusel pidi tellija tasuma infosüsteemi loomise eest kokku 30 715 eurot (lisaks käibemaks). Sama lepingu punkti järgi tuli tasu maksta etapiviisiliselt. Lepingu punktide 6.2-6.4 järgi pidi tasu maksmine toimuma vastavalt pärast tööde I, II ja III etapi vastuvõtmist. Viimane osa tasust (40%) tuli tasuda 7 päeva jooksul alates süsteemi lõplikust vastuvõtmisest, kui süsteem vastab lisas 4 toodud hindamiskriteeriumitele. Seega ei ole kohtu hinnangul õiged hageja väited, et vaatamata etappide kaupa maksmisele ei olnud ühegi tasuosa maksmine seotud mõne tööosa vastuvõtmisega. Hageja ei põhistanud ega tõendanud väiteid selle kohta, et kuigi ta on lepingus toodud II ja III etapi eest tasunud, ei ole ta nende etappide töid vastu võtnud.
48.Lepingu punkt 7 nägi ette, et kui lepingu täitmise käigus selgub tööde mahu suurendamise vajadus, sõlmivad pooled selle kohta kirjaliku kokkuleppe. Iseenesest on õiged hageja väited, et kuna sellist täiendavat kokkulepet ei sõlmitud, oli leping sõlmitud siduva eelarvega ja kokkulepitud tasu eest pidi kostja töö ära tegema. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole temalt tööde eest täiendavat tasu nõudnud.
49.Lepingu punkti 17 järgi pidid enne tööde üleandmist kuuluma kõik loodud disainide ja programmeerimistöödega seotud õigused töövõtjale. Pärast tööde üleandmist ja tasumist pidid kõik õigused kuuluma tellijale. Seega on õige kostja väide, et leping nägi ette õiguste automaatse ülemineku pärast tööde lõplikku valmimist. Pooled ei vaidle, et tööde lõplikku üleandmist ei toimunud ja hageja ei tasunud kostjale kogu lepingutasu. Seega ei saanud hagejal lepingu alusel tekkida õigust nõuda autoriõiguste üleandmist. Hageja on enne lepingust taganenud, mis välistas kostja kohustuse edaspidi lepingut täita.
50.Lepingu lisaks 1 oli infosüsteemi analüüs, mille eesmärgiks oli kirjeldada neid äriprotsesse, mille automatiseerimiseks ja optimeerimiseks tuli süsteem luua. Kaupade osas nägi kirjeldus ette, et süsteemi eesmärgiks pidi olema ülevaate andmine partiiga seotud kaubakogustest ja –tüüpidest ning võimaldada nende haldamist. Samuti pidi süsteem võimaldama kasutajatele iseseisvate ülesannete loomist. Arvekeskuse eesmärgiks pidi olema arvete genereerimine ja laekumiste haldamine. Seega on õige hageja väide, et leping reguleeris detailselt, millistele nõuetele pidi töö vastama. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei toonud aga hageja isegi üldsõnaliselt välja, millised olid need lepingulised nõuded, millele kostja töö ei vastanud. Kohus ei saa hageja asemel ise asuda hagi rahuldamiseks olulisi asjaolusid tõenditest otsima.
51.Lepingu lisa 2 kirjeldas erinevate töö etappide maksumusi. Lisa 3 (ajakava) kohaselt pidi 40% suuruse lõpliku makse tasumine toimuma 24. nädalal pärast projekti algust. Samuti nähtub ajakavast, millal pidid olema üle antud tellijale tööde esimesed kolm etappi. Ajakava punkti 10
2-19-17202 järgi pidi poolte kokkuleppel toimuma pärast viimase makse tegemist tellija kontoris koolitus, kus tellija esindajad saavad vajalikud teadmised ja oskused süsteemi kasutamiseks. Punkti 11 kohaselt pidi poolte kokkuleppel toimuma arendustööde installeerimine tellija LIVE keskkonda viimase antud tähtajaks. Hageja on heitnud kostjale ette koolituse tegemata jätmist ja arendustööde tema serverisse installeerimata jätmist, kuid on jätnud tähelepanuta, et neid kohustusi pidi kostja täitma pärast seda, kui hageja on tasunud viimase makse. Hageja ei ole tasunud kostjale lepingujärgset viimast makset. Hageja väidetest ning asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks enne taganemisavalduse esitamist nõudnud koolituse läbiviimist või loodud süsteemi enda serverisse installeerimist.
52.Lepingu lisa 4 nägi ette, et infosüsteemi kvaliteeti tuli hinnata kõikide selle etappide lõikes vastavalt iga etapi funktsionaalsusele. Kvaliteedihinnang tuli koostada lisas 1 toodud funktsionaalsuste raames. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millises tööde etapis väidetavad puudused esinesid.
53.Koostööettepanekust (t I kd, lk 19-35; osaline tõlge samas lk 153) nähtub, et infosüsteem pidi automatiseerima ja optimeerima kliendi äriprotsesse. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, milline pidi olema loodava infosüsteemi eesmärk. Hageja töötaja Y saatis 01.08.2018 e-kirja, milles teatas, et klientide list ei tööta Chrome`is, aga töötab Firefoxis. Samuti on e-kirjas loetletud muud erinevates vormides esinenud vead erinevate andmete kuvamisel ning muudatusettepanekud. 08.08.2018 saatis Y teise e-kirja, milles loetles erinevaid tõrkeid andmete kuvamisel. Ühtegi tähtaega puuduse kõrvaldamiseks tema kirjas antud ei ole. Hageja väitis, et kostja vastas vaid 01.08.2018 kirjale, kuid kostja vastust hageja kohtule ei esitanud. 07.09.2018 saatis Y e-kirja, milles loetles erinevaid probleeme andmete kuvamisel. Osaliselt on tema kirjeldatud probleemid kattuvad varasemates kirjades tooduga. Samuti sisaldab e-kiri erinevate eripärade kirjeldusi ja muudatuste soove. 08.11.2018 saatis ta e-kirja, milles on läbisegi kirjeldatud vead, muudatused ja eripärad. Hageja väitel vastas kostja sellele, kuid vastust hageja kohtule ei esitanud. 29.11.2018 saatis hageja töötaja järgmise e-kirja, kus on kirjeldatud varasemast erinevad vead, muudatussoovid ja taas eripärad. Ühtegi tähtaega mõne vea kõrvaldamiseks hageja kostjale ei andnud. Ka järgmistes e-kirjades on kirjeldatud erinevaid muutmissoove läbisegi vigade kirjeldustega. Kuna vigade kirjeldused on igas e-kirjas valdavalt siiski erinevad, võib järeldada, et vahepeal teatatud vead lahendati. Hageja ei ole esitanud ühtegi kostja vastust, millest võiks tuvastada, kas või mida kostja vastas. 15.08.2019 saatis hageja veel ühe kirja, mis taas kajastas nii vigu, muudatusettepanekuid kui nn eripärasid. Paari vea osas on ka märgitud nende e-kirjade kuupäevad, millal varem samast veast teatati. Ühtegi tähtaega puuduse kõrvaldamiseks hageja kostjale ei andnud.
54.Hageja on nimetanud töötaja e-kirju puuduste kõrvaldamise teatisteks, kuid tegelikult oli tegemist tavapäraste arendustöö käigus saadetavate e-kirjadega, kus klient juhib tähelepanu testimise käigus tekkinud probleemidele ja teeb uusi ettepanekuid uute lahenduste loomiseks. Üheski e-kirjas ei ole selgelt viidatud mõnele töö etapile ega lepingule, seostades e-kirjas esitatava parandusnõude mõne lepingus toodud nõudega. Mitte üheski e-kirjas ei ole hageja töötaja esitanud kostjale selget nõuet mõne lepingulise puuduse kõrvaldamiseks ega andnud selleks tähtaega.
55.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja õigusseellane esitas hagejale arveid infosüsteemi lepingu alusel (t I kd lk 114-117), kusjuures viimane arve III etapi eest esitati 31.07.2017. Hageja tasus arved (t I kd lk 118-119, 120-121). Viimase makse tegi hageja 25.08.2017. Sellest järeldab kohus, et hageja oli tööde I, II ja III etapi hiljemalt 25.08.2017 vastu võtnud. Seega
2-19-17202 juhul, kui hageja töötaja e-kirjad oleksid saadetud seoses puudustega mõnes vastuvõetud etapis, oleks puudustest teatamine aastatel 2018 ja 2019 igal juhul toimunud hilinemisega.
56.30.09.2019 saatis hageja esindaja kostja õigusseellasele lepingust taganemise avalduse (t I kd lk 100-102). Taganemise avalduses heitis hageja ette lepingu tähtaja ületamist, mis tema hinnangul oli möödunud 2014. a veebruaris. Samuti viitas hageja avalduses, et oli saatnud kostjale 16 teadet puuduste kohta. Ühtlasi heitis hageja kostjale ette liialt väheseid päevi, mille jooksul kostja projektiga tegeles. Kohtutäitur edastas hagejale 02.10.2019 taganemisavalduse kättetoimetamise akti ja arve (t 1 kd lk 103-105) 60 eurot (käibemaksuta). Nendest tõenditest nähtub, et avaldus toimetati teisele lepingupoolele kätte. Millise lepingulise kohustuse rikkumist täpselt hageja kostjale ette heitis, avaldusest ei nähtu. Leping ei näinud kostjale ette kohustusi selles osas, millise arvu töötunde ta oleks pidanud igas kuus tegema hageja infosüsteemi arendamiseks. Seega on vastava sisuga etteheited asjakohatud. Kuigi leping nägi ette tööde tähtaja, mis oli ületatud, ei saanud tähtaja ületamine kohtu arvates olla selline kohustus, mis oleks võimaldanud hagejal lepingust koheselt taganeda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kordagi enne taganemisavaldust tähtaja ületamist ette heitnud või andnud täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Ühtegi konkreetset töödes esinevat puudust taganemisavaldus ei kajasta.
57.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et taganes lepingust õiguspäraselt. Hageja nõue lepingu alusel tasutud 17 345 euro tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata ainuüksi seetõttu, et hageja ei taganenud lepingust õiguspäraselt. Lisaks ei ole hageja ka tõendanud, et talle osutatud teenuse ehk loodud infosüsteemi väärtus oli 0 eurot, mistõttu oleks tal olnud õigus nõuda tagasi kogu tasutud summa.
58.Kohtumenetluse käigus kogutud ekspertarvamusest (t II kd lk 99-109) nähtub, et ekspert vaatles loodud süsteemi ja võrdles loodut lepingu aluseks oleva eelanalüüsiga. Kõigi moodulite osas on ta tuvastanud, et need on arendatud ning töötavad. Sama on ta tuvastanud kõigi funktsionaalsuste osas, rõhutades, et töötab kõik, mis on nimekirjas märgitud. Seega tõendab kohtumenetluse käigus koostatud ekspertarvamus, et loodud süsteem vastas poolte vahel sõlmitud lepingule ning olulisi puudusi töödes tegelikult ei esinenud.
59.Tarkvara tehnilises osas on ekspert leidnud, et puudub vajadus raamistiku väljavahetamiseks ning olemasolevaid standardkomponente võib uuendada väikeste kuludega. Tarkvara koosseisu osas puudus kasutajadokumentatsioon ja kasutajat abistav materjal, tarkvara detailne funktsionaalsust kirjeldav analüüsidokument, projektijuhtimise dokumentatsioon, testmisplaanid, protokollid ja vigade register ning keskkonna installeerimisjuhised. Kuna dokumentatsioon oli puudulik, oli kasutajal tarkvara juurutamine raskendatud. Samas rõhutas ekspert, et tarkvaras olid arendatud kõik lepingu lisas kirjeldatud moodulid. Kohus osundab, et enne taganemisavalduse esitamist ei nõudnud hageja kostjalt kordagi viidatud dokumentide koostamist ja esitamist ning tegemist oli dokumentatsiooniga, mis tuli hagejale üle anda pärast töö lõplikku valmimist ja selle eest tasumist.
60.Tarkvara vastas eksperdi hinnangul lepingus algselt näidatud funktsionaalsusele, kuid sisaldas oluliselt rohkem keerukust detailides, kui eelanalüüsi dokumentidest järeldada võis. Ekspert viitas, et lepingus oli ettenägematu keerukuse tarbeks reserveeritud puhver 5%, mis ei katnud vahet arendatud süsteemi ja selle vahel, mida võis järeldada eelanalüüsist. Lisaks ei olnud klient tarkvara süstemaatiliselt testinud viisil, kus oleks tekkinud täielik nimekiri puudustest, mille lahendamisel oleks klient olnud nõus tarkvara vastu võtma, mille tulemusena ei olnud arendajal võimalik enam edasist tööd planeerida. Pika arendamise perioodi jooksul
2-19-17202 olid algne visioon ja detailid muutunud. Seega tõendab ka ekspertarvamus, et hageja ei olnud õigeaegselt ega nõuetekohaselt teavitanud kostjat töös esinevatest puudustest ega esitanud selget nõuet nende kõrvaldamiseks.
61.Kokkuvõttes leidis ekspert, et puuduvate osade mahuks võib kujuneda 40-50 tundi turuhinnaga umbes 40 eurot tunnis ja suurusjärgus 1600-2000 eurot. Otsust süsteemi kasutada või mitte pidas ekspert kliendi subjektiivseks otsuseks, mida arendaja mõjutada ei saanud. Loodud süsteemi väärtust pidas ekspert hinnanguliselt oluliselt suuremaks, kui lepinguliselt oli eeldatud. Seega võib arvamusest järeldada, et teenuse osutamise käigus oli hageja saanud oluliselt suurema väärtuse võrreldes tasuga, mida ta oli maksnud. Hageja ei olnud tasunud kostjale kogu kokkulepitud tasu ning tegelikult loodud süsteem ületas kokkulepitu väärtust.
62.Kohus leiab, et kuna hagejal ei olnud kostja rikkumisele tuginedes õigust lepingust taganeda, ei kuulu juba ainuüksi seetõttu rahuldamisele kahjunõuded. VÕS § 115 lõige 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise suhte raames tekkinud kahju hüvitamist saab nõuda vaid siis, kui võlgnik rikub lepingulist kohustust. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud kostja lepingulise kohustuse rikkumist, ei saa ta nõuda kahju hüvitamist.
63.Lisaks nõustub kohus kostjaga, et hageja kahju on põhistamata ja tõendamata. Hageja on esitanud kohtule lepingulise esindaja koostatud ja allkirjastamata avalduse (t I kd lk 67), mille kohaselt on AS Vigolin loovutanud hagejale kõik nõuded, mis tal on tekkinud tulenevalt hageja ja OÜ Hansanet vahelisest lepingust. Kuigi kostja ei ole nõude loovutamise asjaolule otseselt vastu vaielnud, saab õiguslikult isik loovutada vaid neid nõudeid, mis tal on tekkinud. AS Vigolin ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu pooleks ning seetõttu ei saanud tal tekkida lepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, mida ta oleks saanud hagejale loovutada.
64.Hageja esitas AS-ga Vigolin 27.12.2012 sõlmitud hoolduslepingu (t I kd lk 66), mille kohaselt pidi ta viima läbi AS-le Vigolin kuuluva arvutus- ja kontoritehnika hoolduse, moderniseerides vajadusel arvutite parki. Samuti pidi ta hoidma töökorras AS Vigolin arvutivõrgu. Kui hagejal oli lepingu alusel kohustused samasse kontserni kuuluva AS Vigolin ees, ei saanud sellest tulenevalt AS-l Vigolin tekkida mistahes lepingulisi nõudeid kostja vastu.
65.Kahjunõude tõendamiseks esitas hageja 01.01.2014 töölepingu AS Vigolin ja Q vahel (t I kd lk 108-109), kes asus tööle logistikaosakonna mänedžeri ametikohale alates 02.04.2012. Töötasu suuruseks oli 949.05 eurot kuus. Täiendavalt esitas hageja logistikaosakonna mänedžeri ametijuhendi (t II kd lk 42-44) ja selle osalise tõlke (samas lk 45), mille kohaselt oli logistikaosakonna juhi kohustuseks alates 09.07.2018 seoses kaubavoogude mahu suurenemisega kakaoubade kaubavoogude liikumise analüütilise käsitsi arvestuse pidamine ja kaubamahtude fikseerimine laos koos vajalike muudatuste tegemisega, samuti jooksvate vahearuannete koostamine. Kuidas on hagejal tekkinud AS Vigolin ja Q vahel sõlmitud töölepingust tulenev lepingulise kahju hüvitamise nõue kostja vastu, ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele põhistanud ega tõendanud. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada mistahes seoseid kostja infosüsteemi loomise töö ja Q töö vahel. Kostja ei ole hageja väidetega nõustunud ning hageja on esitanud vaid lepingulise esindaja tõendamata seletused seose kohta. Esitatud tõendid ei tõenda, et Q pidi täitma mingeid kohustusi seetõttu, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi. Hageja on esitanud konto väljavõtted Q-le tasutud maksete
2-19-17202 kohta (t I kd lk 134; II kd lk 49), kuid väljavõttest ei nähtu, kes on makseid teinud. Olukorras, kus hageja ei olnud Q tööandja ega maksnud talle tasu, ei saa tal sellest tulenevalt tekkida lepingulise kahju nõuet kostja vastu. AS Vigolin ei saanud ka sellist nõuet hagejale loovutada, sest ei olnud kostjaga sõlmitud lepingu pooleks.
66.05.11.2018 sõlmis AS Vigolin töölepingu X-ga (t I kd lk 110-112), kes asus tööle logistika osakonna mänedžeri assistendi ametikohale töötasuga 500.19 eurot kuus. Täiendavalt esitas hageja tema ametijuhendi (samas lk 46-47) ning selle osalise tõlke (samas lk 48), mille kohaselt oli ametiülesandeks koostöö süsteemiadministraatoriga ning info sisestamine algdokumentatsiooni alusel tarkvara andmebaasi tarkvara testimise käigus ning veos osalevate alltöövõtjate kommertsarvete kontroll ja nende sisestamine aruandluse registrisse. Antud osas ei saa samuti järeldada X töö mistahes seost kostja loodud infosüsteemiga. Sarnaselt Q-ga sõlmitud lepinguga ei ole hageja välja toonud, kuidas on tal õigus nõuda kostjalt töötasule vastava kahju hüvitamist. Esitatud konto väljavõttest (t I kd lk 122) ei nähtu, kes on töötasu makseid teinud.
67.Hageja oli ise sõlminud töölepingu Y-ga (t I kd lk 106-107). Tööleping oli sõlmitud 01.01.2014. Y asus tööle süsteemiadministraatori ametikohale. Täiendavalt esitas hageja 01.01.2014 ametijuhendi (t II kd lk 39-40) ja selle osalise tõlke (samas lk 41), millest nähtuvalt oli süsteemiadministraatori kohustuseks arvutite, tarkvara, võrguseadmete, serveriseadmete, muu kontoritehnika ja sidevahendite planeerimine, korraldamine ja töökorras oleku tagamine. Selleks pidi ta paigaldama serveritesse ja tööarvutitesse tarkvara, seda hooldama ja pidama sidet teenuseosutajatega. Otseseid kohustusi süsteemi arendamiseks ametijuhend ette ei näinud. Hageja konto väljavõtted (t I kd lk 124-130) tõendavad Y-le tehtud palgamakseid. Hageja ei ole välja toonud, millist lepingulist kohustust kostja rikkus, kuidas pidi see kohustus kaitsma hagejat kahju eest (välistama töötaja tööle võtmise) ning kuidas oli kostja rikkumine põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kohus nõustub kostjaga, et poolte vahel sõlmitud leping nägi hagejale ette süsteemi testimisest tulenevad kohustused. Süsteemi testimine ja selle töö tegemiseks töötaja töölevõtmine oli hageja lepinguliseks kohustuseks. Kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, ei saa ta sellest tulevalt nõuda kostjalt kahjuna töötajale makstud töötasu hüvitamist.
68.Ülejäänud osas on hageja kahjunõuded samuti alusetud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja õiguseellane esitas Vigolin AS-le 17.06.2013 ja 14.08.2013 arved summas 678 eurot süsteemi analüüsi eest (t I kd lk 113, 113 pöördel). Vaidlust ei ole, et AS Vigolin arved tasus ja kostja õiguseellane koostas analüüsi, mille alusel sõlmiti hageja ja kostja vahel leping. Kuidas muutus analüüs hilisema lepingu osaks, ei ole hageja põhistanud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppe analüüsi koostamiseks ei sõlminud tema, vaid AS Vigolin. Kas või millise lepingulise kohustuse oleks kostja õiguseellane analüüsi koostamisel jätnud täitmata, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
69.Hageja esitas õigusabi arved (t I kd lk 131-133) kliendiga peetud nõupidamiste, lepingu analüüsi ja kahjunõude koostamise eest. Kuna hageja esindaja esitas kostjale alusetu lepingust taganemise nõude, ei saa hageja nõuda kostjalt õigusabikulude hüvitamist. Millisel põhjusel tuli taganemisavaldus kostjale kätte toimetada nimelt kohtutäituri vahendusel ja millisel alusel nõudis hageja kostjalt täituri tasu väljamõistmist, ei ole hageja isegi üldsõnaliselt põhistanud. Kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, ei saa ta juba ainuüksi seetõttu kostjalt nõuda täituri tasu hüvitamist.
2-19-17202
70.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kogu põhinõue summas 76 085.84 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ega edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõuded.
71.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
72.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi tasuga 160 eurot tunnis (käibemaksuta). Õigusabikulud kokku käibemaksuta on 5160 eurot. Lisaks maksis kostja ekspertiisitasu 2000 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 7160 eurot käibemaksuta.
73.Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu ja keerukust, on kostja esindaja tunnitasu suurus põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja nende ajaline kestvus on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga, samuti kohtuistungite toimumise ajaga. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale tuleb vastavalt taotlusele lisada 2 tundi viimase istungi ettevalmistamiseks ja sel osalemiseks. Kokku on seega kostja kulud õigusabile põhjendatud summas 320 + 5160 = 5480 eurot. Samuti on kostja põhjendatud kuluks tasutud ekspertiisitasu 2000 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 7480 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
74.Hageja palub tühistada täielikult maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista need kostjalt välja. Maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõigusenormi (TsMS § 436 lõige 1, § 442 lõige 8).
75.Hageja jääb 16.06.2020 hagiavalduse terviktekstis ja 06.10.2021 kohtukõnes esitatud seisukohtade juurde ning palub need lugeda kaebuse lahutamatuks osaks.
76.Juba taganemise avalduse punktis 13 hageja selgitas, et taganeb VÕS § 647 lõike 3 ja § 116 lõike 1 alusel olulise lepingurikkumise tõttu. Avalduse punktis 12 on taganemise alust selgitatud: Eeltoodu alusel on ilmne, et töövõtja pole suutnud mõistliku ajaga luua Lepingus ettenähtud infosüsteemi (VÕS § 641 lg 1 ning lg 2 p 1 ja 2 rikkumine). Töövõtja ei ole suutnud parandada vigu ja puudusi mõistliku aja jooksul peale nendest teadasaamist ning mõistlikult hinnates on töö parandamine või uue töö tegemine võimatu ega annaks tulemust. Seega on töövõtja oluliselt rikkunud Lepingut VÕS § 647 lg 1 ja § 116 lg 2 p 4 mõistes. Hageja selgitas maakohtus, et tuvastades VÕS § 647 lõike 1 kohase olulise lepingurikkumise, ei pidanud hageja andma kostjale VÕS § 647 lõikest 3 lähtuvalt täiendavat tähtaega ning võis lepingust taganeda. Otsuses puudub kohtu seisukoht, miks ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda sel alusel ja miks ei olnud hagejal õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Maakohus ei põhjenda VÕS § 647 kohaldamata jätmist.
77.Ebaõiged on maakohtu järeldused VÕS § 116 lõike 1 ja lõike 2 punktide 1 ning 2 kohaldamisest otsuse punkti 88 lõpus. Isegi kui eeldada, et käesoleval juhul ei oleks kohene taganemine olnud võimalik, on kohus jätnud tähelepanuta, et ajavahemikus 01.08.2018 kuni 15.08.2019 esitas hageja kostjale 16 teatist töös esinevate puuduste kohta, mille kohta kohus on tuvastanud, et kostja jättis need vastuseta. Kohus jättis tähelepanuta, et puuduse kõrvaldamise konkreetse tähtaja andmine ei muuda puudusest teatamist kehtetuks ega muul viisil tähelepanu mitteväärivaks. VÕS § 114 lõige 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Ka VÕS § 647 lõige 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks
2-19-17202 mh ka siis, kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tuvastamaks, kas mõistlik tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks on möödunud või mitte, oleks kohus pidanud kõigepealt tuvastama, milline oleks olnud see mõistlik tähtaeg. Seega puudub otsuses põhjendus, millist määravat mõju omas poolte suhetele konkreetse tähtaja mitteandmine. Hageja on väitnud ja kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja sisenes infosüsteemi viimati 05.08.2019, s.t ei teinud seda isegi mitte peale viimase veateate saamist 15.08.2019. Otsuses puudub põhjendus, miks rohkem kui poolteist kuud peale viimastest puudusest teadasaamist (ja kokkuvõttes 14 kuud esimese teate saamisest), ei olnud kohtu arvates veel möödunud mõistlik aeg puuduse kõrvaldamiseks. Samuti käitus kostja ebamõistlikult, sest peale viimase veateate saamist ei olnud ta 1,5 kuu jooksul programmi sisenenud, seega ei olnud ta veel vea parandamisega tegelema hakanudki.
78.Jättes täielikult kohaldamata hageja poolt korduvalt viidatud VÕS § 647 ja eriti selle lg 3, on kohus läbivalt jõudnud ebaõigetele järeldustele. Seisukoht, et tähtaja ületamine ei saanud kohtu arvates olla selline kohustus, mis oleks võimaldanud hagejal lepingust koheselt taganeda, ei vasta seadusele. Kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust mõistliku aja jooksul parandada töös esinevad vead ja mõistliku aja jooksul töö valmis teha. See on oluline lepingurikkumine VÕS § 647 lõike 1 ja § 116 lõike 2 punktide 1, 2 ja 4 kohaselt ja andis hagejale aluse lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata (VÕS § 647 lõige 3).
79.Otsuses puudub kohtu seisukoht hagioavalduse tervikteksti punktis 9 ja kohtukõne punktis 9 viidatud puudustele. Hageja on läbivalt viidanud, et laoarvestuse ja arvete loomise automaatne korraldus oli hagejale infosüsteemi loomise peamine eesmärk. Ka ekspert leidis, et süsteemi läbimängitud funktsionaalsus ei võimaldanud korrektset ja veatut arvet koostada ning ekspert tuvastas mitmeid vigu. Mis põhjusel arvab kohus, et vaatamata sellele on süsteem töötav ja kasutuskõlblik ning töö vastab lepingutingimustele, kohtuotsuses põhjendatud ei ole. Kohus ei tuvastanud hageja veateatistes viidatud vigade mitteesinemist. Ka tuvastas kohus, et töö ei olnud valmis ja vajas lõpetamist, selle olulised osad olid puudu.
80.Asjakohatu on kohtu seisukoht, et hageja 16 e-kirja ei olnud puuduste teated. Kohus ise nimetab neid kirjadeks, kus klient juhib tähelepanu testimise käigus tekkinud probleemidele. Hageja kirjeldas probleeme ja näitas, mis ei tööta. 15.08.2019 kirjas viitas hageja konkreetselt oma varasematele kirjadele, kus oli tõstatatud sama probleem, mis aga oli ikkagi parandamata. Osadele probleemidele on hageja viidanud varasemalt 9 korda ja kohus ei põhjenda, miks sellisel juhul puuduse kõrvaldamise mõistlik tähtaeg ei olnud veel möödunud. Samuti on asjakohatu etteheide, et üheski e-kirjas ei ole selgelt viidatud mõnele töö etapile ega lepingule, seostades esitatava parandusnõude lepinguga. Töövõtulepingut täidab töövõtja (kostja) kui vastava ala asjatundja omal riisikol. Kohtu etteheide, et hageja ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud, kus asus viga, ei vasta töövõtulepingus poolte kohustuste jaotusele. Hageja ei pea teadma, mis täpselt on programmis valesti, piisab, et ta viitab vea avaldumisele. Kostja kui töövõtja ülesandeks on selle põhjal vea olemus tuvastada ja viga parandada. Isegi ekspert on leidnud, et süsteem ei suutnud arvet vigadeta koostada. Kostja võttis maakohtu istungil omaks, et süsteemis olid vead, et töö ei olnud töö ja vajas täiendamist.
81.Ebamõistlik on maakohtu etteheide, et enne taganemisavalduse esitamist ei nõudnud hageja puuduvate süsteemiga seotud dokumentide koostamist. Hageja taganes lepingust põhjusel, et süsteemi loomine oli kestnud ebamõistlikult pikka aega ning töö ei olnud valmis, selles esines vigu, mida kostja ei olnud suutnud kõrvaldada vaatamata korduvatele veateadetele, algselt töötav moodul ei ühildunud teiste hiljem lisatud moodulitega ja nendel asjaoludel oli ilmne, et mõistlikult hinnates ei suuda kostja puudusi kõrvaldada. Seega puudub mõistlik selgitus, miks oleks hageja pidanud nõudma dokumentatsiooni koostamist.
2-19-17202
82.Põhjendamata on kohtu järeldus otsuse punktis 116, mile kohaselt ei olnud hageja tarkvara süstemaatiliselt testinud viisil, kus oleks tekkinud täielik nimekiri puudustest, mille lahendamisel oleks klient olnud nõus tarkvara vastu võtma. Otsuses puudub selgitus, kuidas oleks olnud võimalik tarkvara süstemaatiline testimine hageja poolt, kui kohus oli eelnevalt tuvastanud, et süsteemil puudus mh kasutajadokumentatsioon, kasutajat abistav materjal, testimisplaanid, vigade register ning installeerimisjuhised. Hageja oli leidnud ja koheselt teatanud kostjale vigadest töö üksikutes osades (moodulites) ja viidanud, et isegi varem üksikult töötanud moodul ei töötanud vigadeta, kui pidi ühilduma teiste moodulitega. Kohus ei viita ühelegi seadusest ega lepingust tulenevale sättele, mille kohaselt oleks hageja lepinguliseks kohustuseks olnud kõikehõlmava vigade registri koostamine või kohustus esitada vigade nimekiri, mille kõrvaldamisel ta oleks nõus töö vastu võtma. Kohus jättis käsitlemata hageja läbiva väite, et taganemisega on leping lõppenud ja pooltel edasised lepingulised kohustused puuduvad.
83.Maakohus ei võtnud seisukohta eksperdi poolt nimetatud töö oluliste sisuliste puuduste kohta, mis olid aluseks lepingust taganemisele.
84.Maakohus tuvastas ekslikult, et hageja võttis töö mingis osas vastu. Hageja selgitas, et lepingu punktis 6 sätestatud etapiviisiline tasu maksmine ei eelda, et töö on mingis osas üle antud ja vastu võetud VÕS § 636 lõike 1 ja § 638 mõttes. Lepingu lisa 3 punktide 3, 5 ja 7 kohaselt seisnes etapi üleandmine kostja serveris asuvale infosüsteemi osa funktsionaalsusele hagejale juurdepääsu võimaldamises viimase poolt testimise eesmärgil. Lepingu lisa 3 nimetatud punktide ja lisaks punktide 9-11 analüüs näitab, et lepingus oli ette nähtud ainult süsteemi vastuvõtmine tervikuna peale testimist, vigade parandamist, üleandmisakti hagejale edastamist, koolitust ning terviklikult töötava süsteemi hageja serverisse installeerimist. Just viimast tegevust loetakse lisa 3 punkti 11 järgi infosüsteemi tellijale üleandmiseks. Lepingu punkti 9 kohaselt toimub infosüsteemi vastuvõtmine poolte vahel üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisega. Ka nimetatust ei tulene, et kokku oleks olnud lepitud osaline vastuvõtmine. Lepingu tekst peab silmas ühe akti koostamist ja kogu töö vastuvõtmine pidi toimuma korraga. Otsuses puudub põhjendus, miks ei arvesta kohus hageja seisukohaga, et infosüsteemil on väärtus kui tervikul ja isegi kui mingid osad, etapid või moodulid on mõnel hetkel selle mooduli või etapi piires funktsioneerivad, ei ole töö valmis ja tellijal ei teki vastuvõtmise kohustust, kui ei ole suudetud luua terviklikult toimivat infosüsteemi. Isegi kui töö mingi osa oleks olnud vastu võetud, on ebamõistlik järeldus, et selles osas ei ole võimalik enam nõudeid esitada isegi juhul, kui nendest osadest koosnev terviklik töö on puudustega.
85.Lepingus oli ette nähtud süsteemi üksikute osade testimine. Sellega alustati 2018. a augustis. 05.11.2018 sõlmis AS Vigolin töölepingu X-ga, kelle ülesandeks testimine jäi. Testimise eesmärgiks oli välja selgitada süsteemi vead. Hageja saatis testimise perioodil vigade kohta välja 16 teadet. Otsuses puudub põhjendus, mille alusel kohus leidis, et testimise perioodil välja saadetud teated olid saadetud hilinemisega. Ebamõistlik on seisukoht, et juhul, kui lepingus on sätestatud töö testimine (s.t eriline menetlus töös esinevate vigade ja puuduste väljaselgitamiseks), saab hageja jaoks töö puudustest teavitamise mõistlik aeg mööduda enne testimisperioodi lõppemist ja testimisel avastatud vigade kõrvaldamist.
86.Hagejale nõuete loovutamise dokument ei ole allkirjastamata (vt dtl 71-76). Järeldades, et AS Vigolin ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu pooleks ja tal ei saanud seetõttu tekkida lepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, mida hagejale loovutada, jättis maakohus tähelepanuta, et osaliselt olid lepingu sõlmimise ja täitmise kulud AS-i Vigolin kanda ning temal avaldus kostja poolt lepingu täitmata jätmisest tekkinud kahju. Kostja ei vaielnud vastu,
2-19-17202 et osa tellija kulutusi kandis AS Vigolin. Ka ei vaieldnud kostja vastu nende nõuete loovutamisele hagejale.
87.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kahju hüvitamsie nõude, sh Q töötasukulude osas. Kostja ei vaielnud vastu, et AS Vigolin on sellise kulutuse teinud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kuigi süsteemi loomise tellis hageja, pidi selle võtma kasutusele AS Vigolin oma äritegevuses. Kostjalt töö tellimise eesmärgiks oli hageja tegevuste automatiseerimine ja optimeerimine ning Q täitis neid ülesandeid, mida oleks pidanud tegema kostjalt tellitud süsteem, kui see oleks valmis (töötav) ja valminud õigeaegselt. On üldteada, et arvutiprogramm on efektiivsem kui inimene ning suudab kokku hoida inimese tööle tehtavad palga- jms kulutused. Seoses süsteemi loomata jäämisega kaasnenud inimtööjõule tehtud kulutuste osas on hageja esitanud nõude ainult Q tööjõukulude hüvitamiseks. On ebamõistlik järeldus, et kuigi hageja oma kulutuste optimeerimiseks kostjalt tellitud tööd ei saanud, ei kaasnenud hagejale sellest tulenevalt lisakulutusi programmi töö asendamiseks inimtööjõuga. Tõendina on esitatud AS-i Vigolin ja Q vaheline tööleping ja ebamõistlik on kohtu seisukoht, et tööandjal puudus kohustus maksta töötajale palka.
88.Samuti oli X tööleping seotud pooltevahelise töövõtulepingu täitmisega. Süsteemi testimine oli tellija kohustus, kuid tegelikult tegi selle töö hageja huvides ära lõppkasutaja töötaja X. Kui hageja oleks ise sõlminud töölepingu X-ga, oleks tal tekkinud ikkagi samasugune kulu. Tõendina on esitatud AS Vigolin ja X vaheline tööleping ja sellest tulenevalt oli tööandjal kohustus töötajale palka maksta. Ka tuvastas kohus, et töövõtuleping nägi ette hagejale süsteemi testimise kohustuse.
89.Y töötasu nõude jättis kohus rahuldamata põhjendusega, et tema ametijuhend ei näindu ette otseseid kohustusi süsteemi arendamiseks. Samas jättis maakohus kõrvale töövõtulepingu punkti 8.1, mille kohaselt oli Y lepingus tellija kontaktisikuks, kostja töö kvaliteedi kontrollijaks ja töö vastuvõtmise eest vastutavaks isikuks. Hageja jääb põhjenduste juurde ja nende alusel oleks tulnud Y tööjõukulude hüvitamise nõue rahuldada.
90.Kohtuotsuses puudub sisuline käsitlus ja põhjendus, miks jäi kahjuna arvestamata AS Vigolin poolt tehtud lepingueelne kulutus. Hageja põhjendas hagiavalduse tervikteksti punktis 12, kuidas see kulu on seoses pooltevahelsie lepinguga. Õigusabikulude hüvitamise nõue jäi rahuldamata üksnes põhjendusega, et hagejal puudus lepingust taganemiseks alus.
91.Hageja ei nõustu maakohtuga taganemisavalduse üleandmise kulude põhjendamatuse kohta. Hageja põhistas, et taganemisavalduse kostjale kättetoimetamise riski kannab hageja, mistõttu ei ole ebamõistlik hageja valitud kättetoimetamise viis kohtutäituri kaudu. Kohtutäituri teenuse tasu suurus ei ole asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur.
92.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 189 lõiget 1 ja § 188 lõiget 2. Kohus samastas põhjendamatult üleantu nimetatud sätte tähenduses ja töövõtulepingus tellija poolt vastuvõetu VÕS § 638 mõistes. VÕS § 189 lõike 1 kohaselt kuulub tagastamisele ainult see, mida tellija töövõtjalt tegelikult (faktiliselt) sai oma valdusse ja kasutusse ning mida tellijal on tegelikult võimalik oma kasuks pöörata, tarbida või muul viisil oma huvides saadu kasulikke omadusi kasutada. Selle sätte alusel tagastatav ei ole sõltuvuses, kas see oli või ei olnud tööna täielikult või osaliselt vastu võetud VÕS § 638 mõistes. Kui tellija on töövõtjalt midagi saanud oma valdusesse või kasutusse, siis taganemise korral on tal kohustus see tagastada sõltumata sellest, kas saadu on (osalise) tööna VÕS § 638 mõistes vastu võetud või ei. Teisalt, isegi juhul, kui tellija võiks olla töö mingis osas vastu võtnud, kuid lepingust taganemisel seda tema valdusesse ja kasutusse antud ei ole ega ole tellijal võimalik selle omadusi tarbida, ei ole tal ka võimalik
2-19-17202 midagi töövõtjale tagastada ega kohustust selle eest tasuda. Puudub vaidlus, et kogu infosüsteem asub täielikult kostja serveris ega ole hageja serverisse installeeritud, süsteem ei ole osadena ega terviklikult kasutatav, ei tööta vigadeta, töö on lõpetamata ega ole valmis. Töö lõpetamiseks ja puuduvate osade tegemiseks oleksid vajalikud täiendavad tegevused. Ekspert tuvastas, et oluliste dokumentide puuduse tõttu ei ole võimalik kostja loodut turvaliselt edasi arendada. Seega ei ole hagejal võimalik programmi lõpuni valmis teha ja töökorda seada isegi juhul, kui see oleks tema valduses või kasutuses (näit hageja serverisse installeeritud vms) ja hageja leiaks usaldusväärse töövõtja tööd lõpetama. Maakohus tuvastas, et puudub kasutajadokumentatsioon ja kasutajat abistav materjal, tarkvara detailne funktsionaalsust kirjeldav analüüsidokument, projektijuhtimise dokumentatsioon, testimisplaanid, protokollid, vigade register ning keskkonna installeerimisjuhised, läbi ei ole viidud tellija kasutajakoolitust. Kostja ei ole ka esitanud nõuet millegi tagastamiseks ega ole väitnud, et on hagejale midagi andnud. Ka otsusest ei selgu, mis võiks olla see, mille hageja peaks kostjale VÕS § 189 lõike 1 alusel tagastama. Seega oli hagejal õigus nõuda tasutus raha VÕS § 189 lõike 1 alusel tagastamist ja kostjale ta midagi tagastama ei pea. VÕS § 188 lõike 2 kohaselt on lõppenud kõik muud töö tegemisest tulenevad nõuded. Kostja seisukoht
93.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
94.Ringkonnakohus, kogunud kohtuistungil täiendava tõendi (tunnistaja Y ütlused) ja hinnanud seda kogumis maakohtus kogutud tõenditega, samuti kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Maakohus rikkus asja lahendades osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohus jaotab ning määrab kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
95.Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja ei toonud kohtu korduvatest selgitustest hoolimata maakohtus välja, millist lepingulist kohustust kostja tema arvates oluliselt rikkus, mis omakorda andis aluse lepingust taganemiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse terviktekstis (t II kd lk 6-11) oli toodud TsMS § 363 lõike 1 punkti 2 kohases ulatuses välja hagi alus, st hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja sh asjaolud, millised oli hageja toonud välja ka 30.09.2019 taganemise avalduses (t I kd lk 100-101). Kokkuvõtvalt taganes hageja lepingust põhjustel, et süsteemi loomine oli kestnud ebamõistlikult pikka aega ning töö ei olnud valmis; selles esines vigu, mida kostja ei olnud suutnud kõrvaldada vaatamata korduvatele veateadetele. Samad asjaolud olid sisuliselt välja toodud juba esmase hagiavalduse tekstis (t I kd lk 1-3). Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegim nimetatud etteheited hagejale maakohtu põhjendustest välja.
96.Küll aga nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et praeguses asjas ei suutnud hageja tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendada, et tema esiletoodud asjaolud andsid seadusliku aluse lepingust taganeda. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud 30.08.2013 suuline töövõtuleping kohtule esitatud lepingudokumendis ja selle lisades (t I kd lk 5-18) fikseeritud tingimustel (pooled lepingudokumenti ei allkirjastanud; dokumendi esimesel lehel on ekslikult märgitud aastaks 2012). Samuti puudub vaidlus, et 02.10.2019 sai kostja kätte lepingust taganemise avalduse. Töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel
2-19-17202 taganemise alusena VÕS-i üldosa taganemise regulatsioon (§-s 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Tellijale töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine eeldab: 1) töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77); 2) töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (Riigikohtu lahend nr 2-18-13432, punktid 16, 17). Viidatud lahendis on Riigikohus lisaks selgitanud, et taganemise õiguse tekkimise peamiseks eelduseks VÕS § 116 lõike 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema õigeaegselt esitatud taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lõige 1), sisulise eeldusena peab taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. VÕS § 118 kohaldamiseks peab esmalt olema tuvastatud taganemise aluse.
97.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei suutnud piisava veenvusega tõendada kostja olulist rikkumist, mis oleks saanud anda aluse lepingust taganemiseks. Hageja viitab nii taganemise tahteavalduses kui hagiavalduses VÕS § 116 lõike 2 punktile 4 ning § 647 lõigetele 1 ja 3. Üldsätte VÕS § 116 lõike 2 punkti 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 647 lõike 1 kohaselt loetakse töövõtja töölepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub töö parandamisest või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei pea lõikes 1 toodud juhtudel tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ja võib mh lepingust taganeda.
98.Hageja on seisukohal, et temale andsid 30.09.2019 seisuga mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei tee lepingu objektiks olnud arvutisüsteemi valmis lepingus kokkulepitud tingimustel, järgmised elulised asjaolud (hagiavalduse terviktekstis punktid 7-9): lepingu lõpptähtajast oli möödunud enam kui 6 aastat, aga süsteem ei olnud valmis ega kasutatav; juba valmis osad lakkasid eesmärgipäraselt funktsioneerimast, kui neid püüti ühildada osadega; tööga seotud õigused ja dokumentatsioon oli üleandmata; 2018-2019 teatatud vead oli kõrvaldamata; 2018. a sisenes töövõtja infosüsteemi keskkonda üha harvemini, mis näitab, et töö oli sisuliselt peatatud.
99.Ringkonnakohus nõustub maakohtu arusaamaga, et esiletoodud elulised asjaolud ei saanud anda temale mõistlikku põhjust eeldada, et kostja ei tee arvutisüteemi valmis lepingus kokkulepitud tingimustel, mistõttu ei saanud hageja lepingut erakorraliselt lõpetada ilma VÕS §-s 114 määratud tähtaega andmata. Samas peab kolleegium vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi täiendada, arvestades mh, et ringkonnakohus kogus täiendava tõendi. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonimenetluses leidis veenvalt tõendamist, et pooled olid nii vahetähtaegade kui lõpptähtaja osas lepingut muutnud (VÕS § 13 lõige 1). VÕS § 29 lõike 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest. Tunnistaja Y, kes oli lepingupunktist 8 tulenevalt tellija esindajaks vajaliku info andmisel, kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise-vastuvõtu aktile allakirjutamisel, ütluste kohaselt tulenesid tähtajad esmalt lepingust, kui need möödusid, siis leppis tema programmeerijaga kokku moodulite kaupa uued tähtajad (istungi protokollis ajamärk 01:06:37; t II kd lk 193). Ka selgitas hageja lepinguline esindaja istungil, et lepingut tähtaja osas muudeti, kuid konkreetse kuupäeva osas kokkulepe puudus (istungi protokollis ajamärgi 01:34:23, 01:39:21; t II kd lk 193 pöördel). Et pooled olid lepingutähtaegu muutnud, nähtub ka nende käitumisest lepingu täitmisel (VÕS § 29 lõike 5 punkt 3). Puudub vaidlus, et hageja hakkas süsteemi osi testima alles 2018. a. Samas lepingu lisa 3 (infosüteemi valmimise ajakava; t I kd lk 16 pöördel -17) kohaselt pidi
2-19-17202 kogu süsteemi üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastatama 24. nädalal arvates lepingu allkirjastamisest. Kuigi lepingudokumenti ei allkirjastatud, ei ole vaidlust, et tähtaega oleks tulnud lugeda alates lepingu kuupäevast 30.08.2013 ja seega pidi algsete kokkulepete kohaselt valmistöö üle antama 6 kuu möödumisel. Hageja ei teinud enne 30.09.2019 avaldust kostjale etteheiteid kokkulepitud tähtaegade rikkumise kohta. Selleks ajaks oli aga algsest lõpptähtajast möödunud enam kui 5 aastat 6 kuud. Hageja väidete kohaselt hakkas ta süsteemi osi testima 2018. a, seega 4 aastat peale esmaselt kokkulepitud lõpptähtaja möödumist. Eeltooduga on tõendatud, et pooled olid muutnud algselt kokkulepitud lepingutähtaegu, kuid uutes konkreetsetes tähtaegades kokku ei olnud lepitud. Kuna ka viimases veateates (15.08.2019 ekiri) ega 30.09.2019 tahteavalduses ei andnud hageja kostjale mistahes tähtaega töö valmis tegemiseks, siis ei ole väited lepingutähtaja rikkumisest töövõtja poolt heausksed ega saanud anda alust lepingust taganemiseks. Kuna poolte vahel ei olnud kokku lepitud konkreetseid tähtaegu lepingu täitmiseks ja ka tellija ei olnud ühepoolselt tähtaegu määranud, siis ei olnud tal 30.09.2019 seisuga mõistlikku põhjuse eeldada, et töövõtja ei täida lepingut edaspidi.
100.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 114 lõike 1 teist lauset, mille kohaselt kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Mõistliku tähtaja eeldamiseks on vajalik, et võlausaldaja oleks nõudnud kohustuse täitmist. Praeguses asjas esitas hageja 15.08.2019 viimase e-kirja (t I kd lk 99, tõlge lk 179), öeldes, et alustati uue testimisega pärast andmete puhastamist ja teatas erinevatest vigadest, mis vastavalt kas olid alles ilmnenud või millest oli juba varem teatatud. Samuti tegi hageja selles ettepanekuid muudatusteks ja teatas eripäradest testitavates osades. Tõendist nähtuvalt oli tegemist samal eesmärgil tehtud teatega, milliseid oli tehtud eelneva aasta jooksul 15 tükki (t I kd lk 73-98, tõlked lk 154-178). Ringkonnakohus on seisukohal, et neid teateid ei saa lugeda sisult teadeteks töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 646 mõttes, vaid tegemist oli lepingu täitmise käigus vastavasisulise töö puhul tavapärase testimise etapiga, mille tulemusena pidi alles süsteem valmima. Tunnistaja Y ütluste kohaselt kontakteerus ta lepingu täitmise käigus töövõtjaga igal nädalal, hiljem harvemini; käis töövõtja kontoris, vahetasid e-kirju, helistasid; tunnistaja käis programmeerija kontoris, istus kõrval ja näitas vigu, mis parandati (istungi protokollis ajamärgid 00:35:46, 00:36:43, 01:16:56). Testimine tellija poolt oli ettenähtud ka lepingu ajakavas (lisas 3). Ka 30.09.2019 avalduses ei nõudnud hageja lepingu täitmist, vaid teatas ühepoolsest lõpetamisest. Ühtlasi on tunnistaja esiletoodud ütlustega, aga ka viidatud hageja e-kirjadega tõendatud, et töövõtja tegeles lepingu täitmisega, mh parandas ka testimisel ilmnenud vigu. Eksperdi arvamuse (t II kd lk 99-109) kohaselt vastab tarkvara lepingus algselt näidatud funktsionaalsusele, kuid sisaldab oluliselt rohkem keerukust detailides kui eelanalüüsi dokumentidest järeldada võib. Seega on tõendatud, et töövõtja oli 30.09.2019 seisuga lepingut täitnud ja tellijal ei olnud mõistlikku põhjuse eeldada, et töövõtja ei täida lepingut edaspidi ega lõpeta kokkulepitud töid.
101.Riigikohus on lahendis nr 2-18-13432 (punktis 18.3) märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada ja töövõtja on valmis seda tegema. Praeguses vaidluses ei saa kohtule esitatud tõenditest järeldada, et kokkulepitud tööd ei oleks võimalik valmis teha. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei ole valmis tööd lõpuni tegema, kuigi tõi kohtumenetluses esile, et tegemist on tema jaoks kahjumliku lepinguga, kuna kokkulepitud eelarve on juba ületatud. Kohtu määratud eksperdi arvamusega (t II kd lk 99-109) on veenvalt tõendatud, et 2013. a kokkulepitud töö on enamuses valmis ja lõpetamine on võimalik.
2-19-17202
102.Kolleegium nõustub maakohtuga, et tööga seotud õiguste ja asjakohase dokumentatsiooni üleandmata jätmine (ka tellija töötajate koolitamine) ei saanud olla töövõtja lepingurikkumisteks 30.09.2019 seisuga, kuna vastavalt lisale 3 muutusid need kohustused sissenõutavaks alles peale valmistöö üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamist. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et asjaolu mitu töövõtja töötajat mingil ajahetkel konkreetse lepingu täitmisega tegeles ja kui palju tööajast sellele süsteemile pühendas, ei olnud lepingus kokkulepitud, mistõttu ka hageja esiletoodud töötajate arvu ja tööaja vähenemine ei kujuta endast töövõtjapoolset lepingu rikkumist. VÕS § 635 lõikest 1 tulenevalt on töövõtulepingu eesmärgiks kokkulepitud tulemuse saavutamine, mitte tulemuse saavutamisele viiv protsess kui selline.
103.Kuna tõendamist ei leidnud sisuline eeldus lepingust taganemiseks, ei pidanud maakohus tuvastama taganemise formaalse eelduse tõendatust. Kuna hageja poolt lepingust taganemine õigustatud ei olnud, on õige ka maakohtu seisukoht, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda VÕS § 189 lõike 1 alusel tagasi lepingu alusel tasutut.
104.Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendustest välja ka käsituse selle kohta, et tellija võttis osaliselt lepingujärgsed tööd vastu, kui tasus lepingu alusel etapiviisiliselt (põhjenduste punkt 99). Selles osas nõustub kolleegium hagejaga, et lepingust ei saa järeldada, et VÕS § 29 lõike 1 kohaseks poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel oli, et etapiviisiline tasumine tähendab ühtlasi igas tasutud etapis tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist VÕS § 636 lõike 1 ja § 638 mõttes (lepingupunkt 6, lisa 3). Maakohus jättis lepingu tõlgendamisel arvestamata selle lisa 3 punktidest 3, 5 ja 7 nähtuvad kokkulepped, mille kohaselt etapi üleandmine seisneb kostja serveris asuvale infosüsteemi osa funktsionaalsusele hagejale juurdepääsu võimaldamises testimise eesmärgil. Hageja väide, et lepingu kohaselt oli ettenähtud süsteemi kui terviku vastuvõtmine peale testimist, vigade parandamist, üleandmisakti allkirjastamist jmt toiminguid, on tõendatud kokkulepetega lepingu lisa 3 punktides 9-11.
105.Olukorras, kus töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lõigete 2 ja 3 järgi (Riigikohtu lahendid nr 2-18-13432 (punkt 22) ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu esmalt lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lõike 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist (nn väike kahju hüvitamsie nõue). Viidatud lahendi punktis 23 selgitas Riigikohus, et lepingu rikkumise tõttu lepingust taganemise (VÕS § 116 lõige 1) ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lõike 1 esimene alternatiiv) hüvitamise eeldused on erinevad. Erinevalt lepingust taganemise eelduseks olevast rikkumisest, ei pea kahju hüvitamise nõude eelduseks olev rikkumine olema oluline.
106.Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus kontrollima hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi. VÕS § 115 lõike 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Ühe eelduse tõendamatuse korral nõue rahuldamisele ei kuulu ja muude eelduste esinemist või mitte esinemist kohus kontrollima ei pea.
2-19-17202
107.Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas jättis maakohus hageja kahju hüvitamise nõude õigesti rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et isegi kui hageja poolt esiletoodud kostja väidetavatest lepingurikkumistest leiaks mõni tõendamist (nt 15.08.2019 veateatega mõistliku aja jooksul mittetegelemine), siis tõendatud ei ole kahjuna esiletoodu põhjuslik seos muude asjaoludega kui lepingust taganemine. Hageja seostab nii AS Vigolini kulutusi lepingueelsele analüüsile ning töötajate X ja Q töötasudele kui enda kulutusi töötaja Y töötasule, kohtueelsele õigusabile ja kohtutäiturile asjaoludega, mis seonduvad lepingust taganemisega (kulutused muutusid asjatuteks, kuna terviklikku töötavat infosüsteemi ei ole hageja saanud AS-i Vigolin heaks tööle panna; õigusabi oli vaja lepingust taganemise asjaolude analüüsimiseks ja taganemisavalduse tegemiseks; kohtutäiturile oli vaja maksta taganemisavalduse kättetoimetamise eest). Kuna aga lepingust taganemise õigus tõendamist ei leidnud, ei ole alust ka hüvitada hagejal taganemisega tekkinud kulutusi ega kulutusi, mida hageja seostab lepingu eesmärgi saavutamata jäämisega. Lepingu lõppeesmärgi saavutamine on vastavalt eksperdi arvamusele senini võimalik. Kolleegium ei pea vajalikuks analüüsida kahju iga elementi eraldi, kuna hagi lahendamise lõpptulemusele see tähtsust ei oma. Samas märgib kolleegium, et AS Vigolin kulutuste üleminek lepingu alusel hagejale (nõuete loovutamine t I kd lk 67) võib iseenesest olla põhjendatav VÕS §-ga 81 (kolmandat isikut kaitsev leping). Nimetatud sätte lõike 2 alusel võib kolmas isik nõuda temale lepinguga tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu sai AS-l Vigolin olla hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.
108.Apellatsioonkaebus ei sisalda alternatiivseid vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja menetluskulude suurusele juhuks, kui kaebus hagi rahuldamata jätmise osas rahuldamisele ei kuulu. Seega puudub ringkonnakohtul alus maakohtu poolt määratud ja väljamõistetud hüvitise suuruse kontrollimiseks.
109.Eelnevalt käsitamata poolte väited apellatsioonimenetluses tähtsust ei oma ja menetlusökonoomia põhimõtet rakendades kolleegium neile ei vasta. Apellatsioonimenetluse kulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
110.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
111.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks apellandi poolt vastustajale hüvitatavate apellatsioonimenetluse kulude suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja ja kohtuistungil esitatud taotluse kohaselt koosnevad tema kulud apellasiooniastmes tasust vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku 16,25h ajakulu eest tunnitasuga 160 eurot (käibemaksu ei lisandu) järgmiste toimingute eest: oktoobris 2021 maakohtu istungi protokolliga, hageja kohtukõnega ja kulunimekirjaga tutvumine 0,5h, maakohtu otsusega tutvumine koos selle lühianalüüsiga ja kliendile kokkuvõtte tegemisega 1h; novembris ja detsembris 2021 tutvumine kaebusega, lühikokkuvõte kliendile 0,5h, tutvumine ringkonnakohtu määrusega koos kliendisuhtlusega 0,25h, kaebusele vastuse koostamine koos kaasneva analüüsi ja kohtule esitamisega kokku 8,75h; jaanuaris 2022 tutvumine kohtukutsega ja kliendisuhtlus 0,25h; mais 2022 kulude nimekirja koostamine kokku 0,5h, istungiks ettevalmistamine 2,25h, istungil osalemine vastavalt protokollile 2h.
112.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud vandeadvokaadi tasu suurusele. Samas on kolleegium seisukohal, et kulunimekirjas sisalduv 07.10.2021 ajakulu maakohtu istungi protokolliga, hageja kohtukõnega ja kulunimekirjaga tutvumisele 0,5h ei ole põhjuslikus seoses apellatsioonimenetlusega. Tegemist on kuluga, mille tekkimist saab vandeadvokaadist
2-19-17202 lepinguline esindaja maakohtu istungil ette näha ja vastavalt kulunimekirja täiendada. Muus osas on nimekirjas toodud ajakulu ja tehtud toimingud kooskõlas tsiviilasja mahu ja õigusliku keerukusega. Seega kokku on kostja lepingulise esindaja tasu apellatsiooniastmes põhjendatud 15,75x160=2520 euro ulatuses, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
113.Hageja taotlusel oli apellatsiooniastmes kuulatud üle tunnistaja, kelle ütluste tõlkimiseks tellis kohus hageja taotlusel tõlgi. Tõlgi tasu ettemaksu arvestamisel lähtus kohus vajadusest tõlkida kohtuistungil eelduslikult mitte üle 1h, kuid tegelikkuses kestis ütluste andmine pikemalt. Kohus tasus Multilingua Tõlkebüroo OÜ-le 30.05.2022 arve alusel 1,5h eest kokku 117 eurot (sisaldab käibemaksu), millest hageja ettemaks moodustab 78 eurot. Seega tuleb täiendavalt kindlaks määrata ja hagejalt riigi eelarvesse välja mõista TsMS § 159 ja § 179 lõike 1 alusel täiendav tasu tõlgile 39 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.