Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2019.a. laenulepingu nr xxxxxxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1700 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2022.a., intressimääraga 17,9% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 15.04.2019.a. kuni 15.02.2022.a. osamaksena summas 74 eurot 05 senti ja 15.03.2022.a. osamaksena summas 73 eurot 73 senti. 01.10.2020.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt loeti kehtetuks 13.03.2019.a. sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik, edaspidi Leping. Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 20.10.2020.a. kuni 20.08.2023.a. osamaksena summas 49 eurot 92 senti ja 20.09.2023.a. osamaksena summas 49 eurot 69 senti. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 20.01.2021.a. 20.02.2021.a. maksegraafikujärgne osamakse on tasutud osaliselt summas 45 eurot 04 senti. Alates 20.03.2021.a. on Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Kuna kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja 11.06.2021.a. kostjale kirja (ülesütlemise avalduse), millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 25.06.2021.a. olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka peale Lepingu ülesütlemist ning vaatamata hageja püüetele võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, mis ei

andnud soovitud tulemusi, esitas hageja 09.07.2021.a. kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja tagastamata põhivõla jääk 22.09.2021.a. seisuga on 1029 eurot 13 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on tasutud Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 20.01.2021.a. 20.02.2021.a. maksegraafikujärgne osamakse on tasutud osaliselt summas 45 eurot 04 senti. Alates 20.03.2021.a. on Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 17,9% aastas, perioodi eest 21.01.2021.a. kuni 25.06.2021.a. ehk täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani, suurusega 119 eurot 56 senti. Lisaks on hageja arvutanud intressi perioodi 21.06.2021.a. kuni 25.06.2021.a. (so 5 päeva eest ehk viimasest tasumata intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani). Seega on Lepingu kogu intressi nõude suuruseks 119 eurot 56 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 17,9% aastas ehk 0,049% päevas, perioodi 21.03.2021.a. kuni 22.09.2021.a. eest, suurusega 47 eurot 06 senti. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmise eest. Laenulepingu menetluskulud on kogusummas 15 eurot. Hageja kogunõude suuruseks on 1210 eurot 75 senti, millest põhivõlg moodustab 1029 eurot 13 senti, intress 119 eurot 56 senti, viivis 47 eurot 06 senti ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot. Hageja palub mõista N. P.`ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Holm Bank AS-i (registrikood 14080830, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu) kasuks välja 1210 eurot 75 senti (üks tuhat kakssada kümme eurot ja seitsekümmend viis senti), millest 1029 eurot 13 senti moodustab põhivõlg, 119 eurot 56 senti intress, 47 eurot 06 senti viivis ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest ning jätta menetluskulud N. P. kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.10.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu ja muid menetluskulusid ei ole hageja ka välja toonud. Seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 200 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.