O. Z.i hagi A. B.i vastu võla 6000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 447,78 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
6927,78 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: O. Z. (isikukood xxxx; elukoht xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Motuzov (e-post: [email protected]); Kostja: A. B. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata; dokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. B.ilt hageja O. Z.i kasuks põhivõlgnevus 6000 eurot ja 07.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 447,78 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A. B.ilt hageja O. Z.i kasuks viivis põhivõlgnevuselt alates 07.06.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Jätta menetluskulud kostja A. B.i kanda.
8.Välja mõista kostjalt A. B.ilt hageja O. Z.i kasuks menetluskulud 508 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A. B.il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras O. Z.i kasuks.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.O. Z. esitas 17.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. B.ilt 6400 euro saamiseks. Kohus tegi 22.02.2021 võlgnikule makseettepaneku. 15.04.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue TsMS § 486 lg 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.04.2021 määrusega kohustas Harju Maakohus O. Z.i esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. 11.05.2021 esitas O. Z. hagi A. B.i vastu. 07.06.2021 esitas O. Z. hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 447,78 eurot ja täiendava viivise.
2.Harju Maakohus võttis hagi 18.08.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus üritas hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada aadressil xxxx, kuid dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastatud, et kostja ei ela hagiavalduses märgitud aadressil
xxxx. Rahvastikuregistris andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Samuti proovis kohus hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxxx, kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.
3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 07.09.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks 23.09.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (20 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 13.10.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
Menetluskulud
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
6.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
7.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 508 eurot (so tasutud riigilõiv 258 eurot ja lepingulise esindaja tasu 250 eurot).
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 258 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 258 euro ulatuses.
9.TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 508 eurot, millest riigilõiv 258 eurot ja 250 eurot õigusabikulu.
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.