Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid kompromissileping/võlatunnistus nr xxx, xx.xx.xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet järelmaksuleping Nr. xxx, xx.xx.xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 689,48 eurot ja viivised summas 214,41 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 34,48 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 869,41eurot (689,48 eurot + 179,93 eurot). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 551,52 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 521,52 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 167,96 eurot ja viivised 179,93 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.06.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus kompromissisummas 167,96 eurot, enne xx.xx.xxxx sissenõutavaks muutunud viivis 179,93 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskulud, tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja taotles TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja täiendavalt lisab, et kostja on oma vastuses esitanud paljasõnalisi väiteid oma keerulise majandusliku olukorra kohta, mis hageja arvates tuleb jätta tähelepanuta, sest TsMS § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et pool peab tõendama oma vastuväiteid. Seevastu on kostja avaldanud, et on kahe kinnisvara ja ühe vallasvara omanik s.o xxxxxxxxxxx asuv maja ning transpordivahendiks olev sõiduk. Lisaks eeltoodule on kostja palunud tühistada viivised, sest kostja pole suuteline suuri summasid tasuma. Kostja oleks pidanud sellise riskiga arvestama siis, kui viimane võttis Inbank AS-ilt laenu, mida kostja on kinnitanud. Lähtuvalt eeltoodust on hageja arvamusel, et kostjal on võimalus müüa oma vara ning tasuda võlgnevus korraga hagejale. Hageja ei pea kostjale võimaldama talle sobivat maksegraafikut. Kostjal on võimalus pöörduda talle sobivatel tingimustel laenu saamiseks esimesse krediidiasutusse ja tasuda hagejale koguvõlgnevus. Kostja on pahatahtlikult hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale alates 20.06.2020 s.o pea üks ja pool aastat. Kostja väidab, et hageja ei kontrollinud xx.xx.xxxx kostja majanduslikku olukorda. Hageja nõude aluseks on hagiavalduse lisa 1 toodud Võlatasumise kokkulepe ning tegemist on esialgse laenulepingu alusel saadud vahendite ajatamise võimaldamisega. Seega tuli hageja kostjale vastu, sest antud kokkuleppega osutati kostjale muuhulgas teenust – vähendati tema viivise kohustuse suurust ning võimaldati tal tasuda võlgnevus osamaksetega. Seega ei puutu esialgse laenulepingu suhe ja sellest tuleneva vastutustundlikulaenamise põhimõtted käesolevasse menetlusse ning selles osas on kostjal võimalik algatada menetlus esialgse võlausaldaja vastu eraldi menetluses. Kostja ja hageja on kompromissilepingu allkirjastanud. Seega loetakse xx.xx.xxxx leping nr xxx sõlmituks. Tehingu tühistamisel tuleb arvestada TsÜS §-s 99 toodud tähtaegu ja TsÜS §-s 98 toodud aluseid, mida kostja arvestanud ei ole. Seega kostja väited lepingu tühisuse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Kostja põhjendused Kostjal on keeruline majanduslik olukord ja kostja proovis saada kohtulikult kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava kuna füüsilise isiku pankroti korral oleks tema nimel olev vara müüki läinud. Võlgade ümberkujundamisekava ei saanud kohtust kinnitust. Kostja pöörab tähelepanu algse lepingu sõlmimise ajale ning tehtud toimingutele. PlusPlus Capital ei kontrollinud kostja tausta ega majanduslikku olukorda lepingu sõlmimise ajal xx.xx.xxxx(VÕS § 403 ́4). Kostjale helistati ja tehti maksegraafiku ettepanek kontrollimata tema majanduslikku olukorda. Lisaks kannatab kostja aastaid xxx ja xxx all, mida saab vajadusel kinnitada epikriisidega digilugu.ee-st. Dokumendile kirjutas ta alla heauskselt ja lootuses oma kohustus täita mõtlemata olemasolevate kohustuste suurusele. Kostja täiendavalt lisab, et kostja ei rõhu tehingu tühisusele ega soovi hagejat omalt poolt kohtusse anda. Kostja soov on selgitada tehingu toimumist ning sellega seoses mõlema poole käitumist. Ehk kostja nõustus kompromisslepinguga kergekäeliselt ja hageja ei kontrollinud kostja majanduslikku olukorda. Hageja poolt väljatoodud menetluskulud on ebaproportsionaalsed hagi hinnaga. Kostja palub viiviseid mitte arvestada selleks, et võlgnetav summa ei kasvaks ja et ta suudaks tasuda põhivõlgnevuse. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas võlgniku vastu nõuet järelmaksuleping Nr. xxx, xx.xx.xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 689,48 eurot ja viivised summas 214,41 eurot ja pooled sõlmisid Kompromissileping/Võlatunnistuse, millega

hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 34,48 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 869,41 eurot (689,48 eurot + 179,93 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul võttis kostja endale xx.xx.xxxx kokkuleppega kohustuse tasuda hagejale 869,41 eurot. Kostja tasus üksnes 551,52 eurot, millest 30 eurot on hageja arvestanud lepingu p-s 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 521,50 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Edaspidi kostja kohustusi ei täinud, mistõttu muutus kogu kostja võlgnetav summa kooskõlas lepingu p-ga 3.1 koheselt sissenõutavaks pärast kahe osamakse kuupäeva möödumist, s.o 20.06.2020. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista xx.xx.xxxx kokkuleppes nimetatud põhivõlgnevus 167,96 eurot ja enne x.xx.xxxx sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 179,93 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist 8.10.2018 lepingu p-s 3.2 sätestatud määras 0,06% päevas. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lg-s 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Antud juhul on nõue väiksem kui 500 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta, s.o kokku 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Kostja leiab, et hageja ei kontrollinud xx.xx.xxxx kostja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et nimetatud väide ei ole käsitletav käeoleva menetlusega, kuna hagi nõudeks on esialgse laenulepingu alusel saadud vahendite ajatamise võimaldamisega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et esialgse laenulepingu suhe ja sellest tuleneva vastutustundlikulaenamise põhimõtted ei puutu käesolevasse menetlusse ning selles osas on kostjal võimalik algatada menetlus esialgse võlausaldaja vastu eraldi menetluses. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot ja kulutused õigusabile 420 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu, õiguslikku keerukust ja asjas esitatud menetlusdokumente, on hageja poolt märgitud õigusabi ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 250 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 150 eurot). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (250 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.