Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

2-21-8305 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.

2-21-8305 24.05.2021esitas Eesti Haigekassa hagi N. A.i vastu 151.54 euro saamiseks. Eesti Haigekassa väljastas 20.06.2018 N. A.ile Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusega 20.06.2018 kuni 20.06.2021. Euroopa ravikindlustuskaardi pöördel sisaldub teave, et Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti, kui ravikindlustuskaitse (edaspidi kindlustuskaitse) on Eestis lõppenud. Ühtlasi on kaardi pöördel haigekassa kodulehekülje aadress (www.haigekassa.ee), kust kostjal oli võimalik saada täiendavat informatsiooni Euroopa ravikindlustuskaardi kasutamise võimaluste kohta. Hageja andmekogu andmetel lõppes kostja kindlustuskaitse (tööandja poolt kindlustatud isikuna (töölepinguga töötaja) 30.11.2018 (sh garantiiaeg). Kuna kostjal puudus alates kehtiv kindlustuskaitse, siis ei olnud kostjal õigust alates tervishoiuteenuse saamisel Euroopa ravikindlustuskaarti kasutada. Rootsi Kuningriigi pädev asutus Försäkringskassan (edaspidi Rootsi pädev asutus) esitas hagejale elektrooniliselt üleeuroopalise sotsiaalkindlustussüsteemide andmevahetuse platvormi (ESSI2) kaudu tagasimakse taotluse koondarve nr 200464342397 kogusummas 4 333 155.30 SEK tasumiseks, mis sisaldas teiste hulgas kostjale Euroopa ravikindlustuskaardi alusel vajamineva arstiabina Rootsi Kuningriigis osutatud tervishoiuteenuste arvet. Tervishoiuteenuste arve kohaselt osutati kostjale Rootsi Kuningriigis 03.01.2019 tervishoiuteenuseid maksumusega 1 600 SEK ehk 151.54 eurot, seega kokku summas 151.54 eurot. Hageja, Euroopa ravikindlustuskaardi väljastanud pädeva asutusena, tasus 16.06.2020 Rootsi pädevale asutusele eelnimetatud koondarve, sh kostja tervishoiuteenuste arve summas 151.54 eurot, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) artikliga 62. Hageja saatis 04.08.2020 kostjale nõudeavalduse nr 53.6/24456. Hagi esitamise seisuga on kostja poolt hagejale hüvitamata 151.54 eurot. Harju Maakohus on edastanud 10.06.2021 kostjale menetlusdokumendid tähtsaadetisena (xxxx), kust need tagastati hoiutähtaja möödumisel ning 26.08.2021e-posti aadressidele xxxx ja xxxx. Üheltki e-posti aadressilt ei ole menetlusdokumente võimalik kostjale edastada. Kohus tegi 26.08.2021 päringu Politsei- ja Piirivalveametile kostja asukoha andmete teadasaamiseks, kuid Politsei- ja Piirivalveameti teatel puuduvad neil andmed kostja muude kehtivate elu- või asukohtade osas. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2021 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi, kuna hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 151.54 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

2-21-8305 Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, milles palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 162 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 75 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.