Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-7052
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi I. M. vastu võlgnevuse, viivise nõudes.
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
15058,68 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn);
Asja läbivaatamine
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-post: xxx Kostja: I. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx, xxx vald, e-post: xxx). Kirjalik menetlus
maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati Kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.06.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 9540,82 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.06.2019, 09.12.2019, 08.09.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx xx-xx, xxx xxxxx xxx vald. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) Kompromissisumma põhivõlgnevus: 8628,99 €, 2) Kompromissisumma viivised: 911,83 €, 4) Viivised: 3593,11 €. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 8628,99 € osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 694 x 0,06 % päevas kokku summas 3593,11 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates Kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja lepingust xxxxxxxxxxxx, 30.05.2018.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 9540,82 € s.h põhinõue 8628,99 €, enne 30.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 911,83 €, viivised põhinõudelt 8628,99 € alates 11.06.2019 kuni 04.05.2021 summas 3593,11 € ja sissenõudekulu 35 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 8628,99 € alates 05.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 700 € ja õigusabikulu summas 420 €; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud tähtsaadetisena väljastusteatega allkirja vastu 18.09.2021.a. (aadressil xxx xx-xx, xxxxx xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 700 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, esindajaks ei ole advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele ega sisalda keerukat õiguslikku argumentatsiooni. Eeltoodu alusel ja tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 940 eurot (700+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (940 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.