Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik omab Xxxx AS-is: arvelduskontot xxxx, mille jääk seisuga 06.10.2021 on 0.96 eurot, kontol on broneering 105.20 eurot kaardi kuutasudest, laenulepingute nr. xxxx ja nr xxxx maksete nõuetest; laenulepingut nr xxxx, mille periood on 03.02.2020-15.07.2022, limiit 1 200.00 eurot, laenu jääk on 483.31 eurot ja lepingust tulenev nõue 541.12 eurot; laenulepingut nr xxxxx, mille periood on 06.02.2020-15.01.2021, limiit 1 900.00 eurot, laenu jääk 1 483.79 eurot, lepingust tulenev nõue 1 553.42 eurot; hoiukontosid nr xxxx ja xxxx ning tühja hoiukontot nr xxxx. Allkirjaõiguslik isik ja pangakaardi valdaja on võlgnik ainuisikuliselt. Võlgnikul on arvelduskontot nr xxxx Xxxx AS-is, mille jääk seisuga 05.10.2021 on 0.01 ameerika dollarit. Konto kasutaja on võlgnik ainuisikuliselt. Võlgnikul on ka arvelduskonto nr xxxx AS-is Xxxx, mille jääk seisuga 04.10.2021 on 0.00 eurot. Allkirjaõiguslik isik on võlgnik ainuisikuliselt. Maanteeameti 29.09.2021 vastuse kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ega ole viimase viia aasta jooksul olnud. AS Pensionikeskus 05.10.2021 vastusest selgub, et võlgniku nimele on registreeritud pensionikonto nr xxxx. Konto saldo seisuga 05.10.2021 on 2 815,945 xxxx osakut, väärtusega 3 605.70 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 29.09.2021 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot, mistõttu ei ole võlgniku nimele väärtpabereid registreeritud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub seega võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja läbi viia pankrotimenetlus. Võlgniku ainsaks varaks on Xxxx pensionifondi osakud, kuid tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 30.09.2021 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käesoleval ajal menetluses 13 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti 07.10.2021 teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes läbi viidud maksumenetlusi ning seisuga 07.10.2021 maksuvõlg puudub. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 25 931.22 eurot, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 760.00 eurot kuus. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri arvamusel on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ning läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik on võtnud endale kergekäeliselt arvestamata oma sissetuleku suuruse, finantsvõimekuse ja majandusliku olukorraga erinevaid finantskohustusi. Võlgnik

sattunud majanduslikesse raskustesse 2020 aastal, kui on võtnud laenu Xxxx AS-ilt ja Xxxx ASilt, et tasuda ära elatisnõue oma lapse isale R. L.le ja oma poeg R. L.le. Peale antud pangalaenude võtmist nähtuvad võlgniku arvelduskontol igakuised väiksemates summades korduvad laenude võtmised eraisikutelt ning erinevatelt krediidiasutustelt. Võlgnik on selgitanud haldurile, et püüdis varasemaid laene tasuda uutest laenudest saadud rahaga. Selline käitumine on lühinägelik ning kindlasti mitte jätkusuutlik. Oma käitumise tõttu on võlgnik täna olukorras, kus tema laenude tagasimaksed ühes kuus on suuremad kui sissetulek. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 9 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 810.00 eurot (lisandub käibemaks 162.00 eurot), s.o kokku 972.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 810.00 eurot (lisandub käibemaks 162.00 eurot), s.o kokku 972.00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot, s.o kokku 700.80 eurot, hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 271.20 eurot (sh käibemaks) jääb võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.