Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Oliver Ennoki tasuks 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot.

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

määratud

Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 22.10.2021 määrusega kuulutati välja B. T. pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Oliver Ennoki. 18.05.2022 esitatud taotluses palub haldur lõpetada B. T. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas kokku 1 962.00 eurot (s.o toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras), millele lisandub käibemaks 392.40 eurot, s.o kokku 2 354.40 eurot; mõista pankrotivarast välja halduri tasu katteks 178.08 eurot ning ülejäänud osas jätta tasu võlgniku kanda; määrata võlgnikule menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. B. T. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. B. T. pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud 15 II järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõuet kogusummas 23 209.51 eurot. I ja III järgu nõuded puuduvad. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Võlgniku tuludeks on olnud töötasu S OÜ-st ja H AS-ist. Halduri poolt võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamiste tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 449.28 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Viru Maakohtu 22.10.2021 määrusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasu summas 810.00 eurot, millele lisandub käibemaks 162.00 eurot, s.o kokku 972.00 eurot. Kohtumäärusega on antud menetlusabi ning mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt, s.o summas 584.00 eurot, millele lisandub käibemaks 116.80 eurot, hüvitisena välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 271.20 eurot on välja makstud pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid jaotise alusel ei tehta, kuna pankrotivara väljamakseteks puudub. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Xxxx Eesti filiaal (RK xxxx) Kohtutäitur E. K. P AS (RK xxxx) O OÜ (RK xxxx) O OÜ (RK xxxx) Kohtutäitur T. A. O OÜ (RK xxxx) K. U. (IK xxxx) T. T. (IK xxxx) H AS (RK xxxx) S AS (RK xxxx) R OÜ (RK xxxx) N OÜ (RK xxxx) B AS (RK xxxx) A OÜ (RK xxxx)

Saamata jäänud nõue (eurodes) 193,51 364,00 2 965,37 432,38 1 609,41 1 013,99 822,93 585,00 263,99 4 338,84 2 111,09 845,61 3 574,11 706,22 3 383,06

Rahuldamisjärk II II II II II II II II II II II II II II II

Jaotis (%) 0,83 1,57 12,78 1,86 6,93 4,37 3,55 2,52 1,14 18,69 9,10 3,64 15,40 3,04 14,58

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused on eelnevalt kajastatud. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Võlgnik on sattunud majanduslikesse raskustesse 2020 aastal, kui on võtnud laenu H AS-ilt ja S AS-ilt, et tasuda ära elatisenõue oma lapse isale R. L. ja oma pojale R. L.. Peale antud pangalaenude võtmist nähtuvad võlgniku arvelduskontol igakuised väiksemates summades korduvad laenude võtmised eraisikutelt ning erinevatelt krediidiasutustelt. Võlgnik on selgitanud haldurile, et püüdis varasemaid laene tasuda uutest laenudest saadud rahaga. Selline käitumine on lühinägelik ja ei ole jätkusuutlik ning lõppes võlgniku püsiva maksejõuetusega. Pankrotihalduri hinnangul on seega võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 09.11.2021 vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatus ühe pankrotimenetluse kohta ei ole suurem kui TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. PankrS § 65 lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur on ühes aruandega kohtule teatanud, et taotleb halduri tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras (praegu kehtiv summas 654.00 eurot), s.o kokku summas 1 962.00 eurot (3 x 654.00). Kohus leiab, et halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 661 kohaselt haldur esitab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et haldur oleks varasemalt taotlenud tasu toimingutasuna ning et ta oleks sellest kohtule ja võlausaldajatele teatanud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel. Haldur ei ole ka tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohtule kirjalikult esitanud. Lisaks märgib kohus, et võlgniku pankrotti välja kuulutades on kohus kohaldanud nii PankrS §

15 lg 1 kui ka PankrS § 171 lg 11. Kohus leiab, et praegusel juhul oleks töötasu taotlemisel põhjendatud lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike. Kohus märgib ka, et PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse üldjuhul halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Arvestades ka, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud ajutine haldur, kellele määrati tasu võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses ei ole ülemäära palju võlausaldajaid ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 10 tunni ulatuses. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostada pankrotimenetlusega seotud dokumente. Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt ajutises menetluses märgitud tunnihinnast (1 tund 90.00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 900.00 eurot (lisandub käibemaks 180.00 eurot), s.o kokku 1 080.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on halduri tasuks reserveeritud 178.08 eurot, tuleb nimetatud summas halduri tasu pankrotivarast välja mõista. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, s.o kokku 901.92 eurot, tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras rohkem vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 18.05.2022 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus selgitab, et 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Tunnitasuks on seega 66.00 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega (10 tundi) ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 654.00 eurot (lisandub käibemaks 130.80), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos käibemaksuga summas 784.80 eurot, lisaks mõistab kohus 178.08 eurot halduri tasu katteks

pankrotivarast välja, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama veel 117.12 eurot (sh käibemaks). PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Haldur korraldas võlausaldajate üldkoosoleku 23.02.2022 (teade koosoleku kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.02.2022). Ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Samuti pole haldurile laekunud ühtegi kirjalikku nõusolekut võlausaldajatelt ega kolmandatelt isikutelt usaldusisikuks asumise kohta. Halduri abi on võlgnikule selgitanud korduvalt vajadust leida nõuetekohane usaldusisik kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks, kuid võlgnik ei ole tagasisidet andnud ega nõusolekut esitanud. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust: -

võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

-

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2).

-

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra.

-

võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus.

-

pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6).

-

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.