Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-17997
Kohtuasi
B.T hagi RAMANTIUS GRUPP OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2021/936
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja RAMANTIUS GRUPP OÜ (registrikood 11271297), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud RAMANTIUS GRUPP OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-17997 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B.T (hageja) esitas 16.11.2021 Harju Maakohtule RAMANTIUS GRUPP OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 027/2021/936 lubamatuks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kohustati tsiviilasjas nr 2-15-9188 Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsusega (resolutsiooni p 6) hagejat kostjale üle andma hageja raamatupidamise algdokumendid ning elektroonilised raamatupidamisregistrid mitmete majandustehingute kohta. Otsus jõustus 04.01.2021. Kostja esitas otsuse täitmiseks 08.06.2021 kohtutäitur Risto Sepale täitmisavalduse, et nõuda hagejalt välja otsuse resolutsiooni p-s 6 märgitud dokumendid. Kohtutäitur algatas täitemenetluse nr 027/2021/936. Hageja teatas 05.08.2021 kohtutäiturile, et suurem osa nõutud dokumentidest on sissenõudjale juba üle antud paralleelse kohtumenetluse raames (tsiviilasjas nr 2-17-14684). Tegelikkuses on üle antud 60% dokumentidest. Ülejäänud (40%) dokumente ei ole hagejal võimalik kostjale esitada, kuna kohtulahendi resolutsioon ei ole selge ega täidetav, hagejal puuduvad need dokumendid. Hageja väitis juba tsiviilasja nr 2-15-9188 raames, et hageja on kõik dokumendid koos kostja osaluse võõrandamisega üle andnud Qle. Hageja on kõik endast oleneva teinud, et neid dokumente kätte saada tehingupartneritelt, kuid ka nendel pole kõnealuseid dokumente säilinud. Täitemenetluse eesmärki ei ole võimalik ühelgi viisil saavutada, ja seda olenemata täitemenetluses tehtavatest toimingutest, sanktsioonidest ega muudest abinõudest. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja ei saa nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna mitte ükski hagis nimetatud asjaolu ei ole tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-15-9188 tehtud kohtuotsuse jõustumist. Hageja ei ole tsiviilasja nr 2-15-9188 menetluses väitnud, et tal ei ole võimalik kohtuotsust täita dokumentide üleandmise kohustuse ja otsuse täitmise korra osas, ning et tal ei ole raamatupidamise algdokumente. Hageja on kinnitanud, et ta tegeles isiklikult kostja raamatupidamisega perioodil 11.2012–12.2012. Samas selgitades, et raamatupidamine oli elektroonselt peetud Excelina. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta väitis tsiviilasjas nr 2-159188 ligikaudu kuue aasta jooksul, et tal siiski olid raamatupidamise algdokumendid iga tehingu kohta, mille ta kostja juhatuse liikmena tegi, kuid nüüd väidab teistpidi. Hageja väited ei ole usutavad ning hageja on ka varasemalt võltsinud tõendeid. Hageja oli kasutanud Q poolt eelnevalt allkirjastatud tühja paberilehte selleks, et trükkida sellele tekst, mis justkui tõendaks hageja poolt raamatupidamisdokumentide (ja ka sularahakassa) üleandmist Qle. Hageja mõisteti valeütluste andmise eest ka süüdi. Seda arvestades ei ole tõsiselt võetavad hageja väited käesolevas asjas nagu ta tõesti oleks andnud üle kõik raamatupidamise algdokumendid Qle. Sundtäitmist ei saaks lubamatuks tunnistada ka juhul, kui hageja oleks esitanud 60–70% nõutud raamatupidamise algdokumentidest, kuna elektroonilised raamatupidamisregistrid on 2
2-21-17997 endiselt 100% ulatuses üle andmata. Kohtuotsuse poolikut täitmist ei saa lugeda kohaseks täitmiseks. Kohtutäituri esitatud nimekirjas ei ole mitte ühegi sõnaga kirjeldatud, milline dokument on hageja poolt esitatud, vaid nimekirjas on üksnes kohtuotsuses sisalduv loend majandustehingutest, kohtutäituri kirjega „esitatud kohtumenetluses“ või „esitamata“. Milline aga on see dokument, mis on „esitatud“, kohtutäituri nimekirjast ei selgu. Seega ei ole võimalik kohtul mitte ühegi tõendi põhjal teha järeldust, et hageja on andnud üle kohtutäiturile raamatupidamise algdokumendid majandustehingute kohta vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni p-le 6. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 09.10.2024 otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks täiteasjas nr 027/2021/936 sundtäitmise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Maakohus tuvastas, et 04.08.2021 kohustava lahendi täitmisteate täiteasjas nr 027/2021/936 kohaselt on kostja 08.06.2021 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-9188, mille kohaselt tuleb hagejal kostjale kohtuotsuse jõustumise kuupäeval üle anda raamatupidamise algdokumendid ning elektroonilised raamatupidamisregistrid vastavalt kohtuotsuses toodud loendile 100 majandustehingu kohta.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
8.Hageja tugineb hagis asjaolule, et ta on esitanud kohtutäiturile digitoimiku tsiviilasjas nr 217-14684, milles sisalduvad 60 täitedokumendis nimetatud tehinguga seotud dokumenti ning sellest tulenevalt on ta täitedokumendi 60% ulatuses täitnud. Kostja arvamuse kohaselt ei ole hageja täitedokumenti täitnud, ei ole kostjale üle andnud raamatupidamise algdokumente ning elektroonilist raamatupidamisregistrit kohtuotsuse jõustumise päeval, so 04.01.2021.
9.Hageja 05.08.2021 pöördumisest kohtutäiturile täiteasjas nr 027/2021/936 on hageja palunud selgitust selles osas, kuidas täita lahendit, kui seda juba on tehtud. Samas pöördumises on ära toodud dokumendid, millised on juba kostjale esitatud, tabelis on ära toodud dokumendi number ja selle asukoht tsiviilasja digitaalse toimiku leheküljel. Kohtutäituri assistent on hagejale 04.10.2021 vastanud, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hakata materiaalseid asjaolusid hindama, vaid saab täita talle täitmiseks antud kohtulahendit. Hagejale on soovitatud esitada nende punktide osas, mida ta täita ei saa, hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtule. 03.11.2021 on kohtutäitur määranud hagejale sunniraha põhjendusega, et kohustatud isikul tuleb nende punktide osas, mida tal ei ole võimalik täita, esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kuid kohtutäiturile teadaolevalt ei ole kohustatud isik seda teinud.
10.Maakohus tuvastas kohtutäituri esitatud tõenditele tuginedes, et hageja poolt saab lugeda kostjale esitatuks järgmised täitedokumendis nimetatud dokumendid numbritega: 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 20, 21, 22, 24, 25, 27, 28, 29, 30, 32, 33, 34, 35, 39, 42, 47, 48, 49, 53, 54, 56, 57, 58, 59, 61, 62, 68, 69, 70, 71, 73, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 84, 85, 86, 89, 90, 91, 94, 98. Kuivõrd hageja on antud dokumendid kohtutäiturile esitanud ja viimane on lugenud selles osas täitedokumendi täidetuks, siis on hageja osaliselt täitedokumendi täitnud ning selles osas tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 027/2021/936 tunnistada lubamatuks. 3
2-21-17997
11.Kuna dokumendid on esitatud, siis ei ole võimalik sellest järeldada, et hageja poleks osaliselt täitedokumenti täitnud. Käesoleva tsiviilasja raames on hageja esitanud kohtutäiturile esitatud samad digitoimiku väljavõtted kostjale esitatud dokumentidest tsiviilasjas nr 2-1714684. Nende sisu kontrollides asus maakohus seisukohale, et hageja ongi esitanud algdokumendid selliselt nagu need temal säilinud on. Asjaolu, et dokumendid ei vasta kostja väidetel tol ajal kehtinud raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 nõuetele ning tõendite kvaliteet kostjat ei rahulda, ei saa olla aluseks kohustada hagejat jätkuvalt dokumente esitama, mida tal pole. Samas ongi kostja teinud hagejale etteheiteid, et hageja juhatuse liikmena pole korraldanud raamatupidamist nõuetekohaselt.
12.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et sundtäitmine ülejäänud dokumentide osas: 5, 10, 19, 23, 26, 31, 36, 37, 38, 40, 41, 43, 44, 45, 46, 50, 51, 52, 55, 60, 63, 64, 65, 66, 67, 72, 74, 81, 82, 83, 87, 88, 92, 93, 95, 96, 97, 99, 100 tuleb tunnistada lubamatuks põhjusel, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-15-9188 ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 5 sätestatule. Täitedokument vastab TsMS § 442 lg-s 5 sätestatule, see on selge ning täidetav. Kuivõrd, aga hagejal nõutavaid dokumumente ei ole, mistõttu hageja neid mitte kunagi ei esita, siis ei saa hagejalt ülejäänud dokumentide nõudmine olla kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega ning selles osas tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 027/2021/936 tunnistada lubamatuks.
13.TMS § 221 lg 2 ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis sellisele väitele tuginemist, mis esitati kohtumenetluses ja mille õigsuse korral tulnuks teha teistsugune kohtulahend, kuid mille kohtud on jätnud põhjendamatult hindamata. Eriti on see põhjendatud juhul, mil toimub täitemenetlus toimingu tegemiseks. Varasema tsiviilasja menetluses nr 215-9188 ei ole tuvastatud, et väljanõutavad dokumendid oleksid olemas. Tallinna Ringkonnakohus on 30.10.2020 kohtuotsuse p-s 18.9 vaid märkinud, et isegi kui hageja ei saanud varasemaid raamatupidamisdokumente enda valdusesse, on ta vande all antud seletuses kinnitanud, et ta täitis perioodil 01.11.2013 kuni 12.2013 kohustust korraldada kostja raamatupidamist, siis järelikult pidid raamatupidamisdokumendid olema hageja valduses. Samas esitatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et esitamata algdokumendid on hagejal olemas. Tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 09.10.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus jättis ebaõigesti TMS § 221 lg 2 sätestatud piirangu kohaldamata. Hageja ei tugine asjaoludele, mis on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist. Hagejal ei olnud TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt õigust tugineda väitele, et tal ei ole temalt nõutavaid raamatupidamise algdokumente olnudki. Tegemist on väitega, mille hageja pidanuks ja saanuks esitada tsiviilasja nr 2-15-9188 menetluses, kuid hageja seda ei teinud. Maakohus jättis tuvastamata eeldused, mille olemasolul saaks hageja tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel asjaoludele, mis olid olemas tsiviilasja nr 2-15-9188 menetluse ajal.
16.Maakohus on eksinud tõendamiskoormuse jaotamisel ja tõendite hindamisel leides, et maakohtu ette ei olnud toodud asjaolusid, et esitamata algdokumendid on hagejal olemas. Maakohus jättis tähelepanuta, et tsiviilasja nr 2-15-9188 läbivaatamisel väitis hageja vande all, et ta on raamatupidamise algdokumendid üle andnud Qle. Selline hageja väide osutus küll valeks, kuid see ei muuda hageja enda ütlustest tulenevat järeldust, et vastavad 4
2-21-17997 algdokumendid olid tal olemas. Vastasel korral ei oleks hageja väitnud, et ta andis need Qle üle, vaid oleks tuginenud juba tsiviilasjas nr 2-15-9188 väitele, et tal ei ole säilinud raamatupidamise algdokumente majandustehingute kohta, mida ta kostja juhatuse liikmena tegi. Kostja on toonud maakohtu ette asjaolud, millest saab järeldada, et hagejalt nõutavad raamatupidamisdokumendid olid hageja käes, mistõttu oli raamatupidamisdokumentidega edasi juhtunu hageja tõendamiskoormus.
17.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. VÕS § 7 alusel ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendada.
18.Maakohus on otsuse tegemisel jätnud käsitlemata elektrooniliste raamatupidamisregistrite väljaandmise hagejalt sundtäitmise kaudu, millega on jätnud kohtuotsuse olulisel määral põhjendamata.
19.Sundtäitmist ei saa tunnistada tervikuna lubamatuks olukorras, kus ka hageja enda põhjenduste kohaselt on sundtäitmisel olev täitedokument osaliselt täidetud ja hageja väidab, et ta ei saa otsust täita üksnes teatud osas. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kohtutäiturile antud kinnitus selle kohta, et sundtäidetav nõue on osaliselt täidetud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-14684, on võrdsustatav täitedokumendi täitmisega kohtutäiturile. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta menetluskulud kostja kanda.
rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
22.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
23.Hageja esitas kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Maakohus rahuldas hageja nõude. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et täitedokumendiks oleva Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-9188 saab lugeda osaliselt täidetuks ja sundtätimise seetõttu lubamatuks. Samuti ei nõustu kolleegim maakohtuga selles, et eeltoodud kohtuotsuse resolutsioon on selge ja täidetav, kuid mõistlikkuse põhimõttega ei ole kooskõlas otsuse täitmise nõudmine olukorras, kus on selge, et otsust ei täideta. Maakohus on eeltoodud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud tuvastatud asjaoludel ebaõigesti materiaalõigust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Samas ei ole maakohtu rikkumised viinud ebaõigesti hagi rahuldamiseni. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised kõrvaldada ja põhjendab hageja nõude rahuldamist järgmiselt.
24.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle, ning ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti (käesoleva otsuse p 6, dtl 13–25, 27–34). Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja saab üldse esitada 5
2-21-17997 vastuväiteid sundtäitmisele, mida ta oleks saanud esitada juba tsiviilasja nr 2-19-7946 menetluses, milles tehtud kohtulahendi ja kostja avalduse alusel toimub vaidlusalune täitemenetlus.
25.TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
26.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust või õigusjõudu. Selle hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg-s 1 sätestatud näidisloetelu ei välista teistsugustel alustel sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Üldjuhul võivad võlgniku vastuväited olla sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Samas on kohtupraktika kohaselt teatud juhtudel võimalik täitemenetlus tunnistada lubamatuks ka asjaolude pinnalt, mis esinesid enne kohtulahendi tegemist või mis on vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 11; RKTKm 24.10.2018, 2-16-17776, p 13; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 11; RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p 11.1; RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p 15.1).
27.Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise, kui kohtulahendi alusel toimuv sundtäimine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Olukorras, kus jõustunud kohtulahendit ei ole võimalik objektiivselt täita, ei saa sellisele kohtulahendile, milles kohustatakse täitma võimatut, omistada sundtäidetavat sisu (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p 15.3).
28.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja täitnud otsust mistahes ulatuses. Seda isegi mitte selles osas, milles hageja on osaliselt kostjale esitanud dokumente, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 tsiviilasjas nr 2-15-9188 loetletud majandustehingutele. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, missuguseid raamatupidamise algdokumente ja elektroonilisi raamatupidamisregistreid peab hageja Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-9188 alusel kostjale välja andma. Pooled vaidlevad, mis on need raamatupidamise algdokumendid ja elektroonilised raamatupidamiseregistrid otsuse resolutsiooni p-s 6 märgitud konkreetsete majandustehingute kohta, mida hageja on kohustatud kostjale välja andma.
29.TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue. Täitemenetluses kehtivas formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit. Kolleegiumi arvates ei ole praegusel juhul võimalik sundtäitmisel kontrollida, missugused algdokumendid ja elektroonilised raamatupidamisregistrid peab hageja kostjale täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 loeteletud majandustehingute kohta välja andma. Kuigi kohtutäitur on 6
2-21-17997 kinnitanud, et hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-17-14684 digitoimiku väljavõtte, kust nähtuvad osade majandustehingute kohta dokumendid, siis ei ole võimalik kohtutäituri kinnitusest järeldada, et esitatud dokumentide alusel saab kontrollida, kas need olid juba kostjale varem esitatud, et saaks lugeda osaliselt täidetuks Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9188. Kohtutäituril ega kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas 2018. aastal tsiviilasja nr 2-17-14684 raames ja enne Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 tehtud otsust kostjale üle antud dokumendid (mis esitati kostjale digitaalselt toimiku väljavõtetena nii kohtutäituri kui käesoleva tsiviilasja materjalides), on need dokumendid, mida on peetud otsuse resolutsiooni p-s 6 silmas või kas need on piisavad, et lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 tehtud otsus mingis osas täidetuks (dtl 36– 739, 1020, 1025–1029). Kuna kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, missugused algdokumendid ja elektroonilised raamatupidamisregistrid tuleb üle anda, siis ei saa hinnata, millal saab lugeda kohtuotsuse täidetuks, et veenduda, et hageja annab üle kõik dokumendid ja elektroonilised registrid, mis tema valduses on (RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 11–12). Seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada, kas hageja on kostja nõude osaliselt rahuldanud, kui esitas kostjale tsiviilasjas nr 2-17-14684 raamatupidamise dokumente vaidlusaluste majandustehingute kohta. Kolleegiumi arvates ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda jõustunud kohtulahendi alusel täitemenetluse korras dokumente ja elektroonilisi registreid, kui praegusel juhul ei ole võimalik kontrollida, milliseid konkreetseid dokumente, missuguses koguses ja mis vormis tuleb hagejal esitada. Seega ei ole vaidlusalust kohtuotsust võimalik objektiivselt täita, mistõttu tuleb selline sundtäitmine tunnistada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja sundtäimine lubamatuks.
30.Kolleegium märgib, et 30.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-s 19 tsiviilasjas 215-9188 on kohus mõistnud kostja nõuet hageja vastu raamatupidamise dokumentide ja raamatupidamise registrite kohta (kõigi nimetatud majandustehingute kohta) selliselt, et hageja pidi välja andma majandustehingutega raamatupidamise algdokumendid ja raamatupidamiseregistrid, milles need toimingud on kajastatud. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas juba hageja poolt tsiviilasjas nr 2-17-14684 üle antud dokumentide näol on tegemist Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsuse alusel (resolutsiooni p 6) tsiviilasjas nr 2-15-9188 välja nõutavate dokumentidega, mis käsitavad samu majandustehinguid, ei ole võimalik tuvastada vaid majandustehingutele viidates, milliseid konkreetseid dokumente, missuguses koguses ja mis vormis tuli hagejal esitada, et lugeda hageja kohustused kostja ees täidetuks. Kas kõik Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 otsuse p-s 6 nimetatud majandustoimingud kajastati raamatupidamisregistrites ja missugustes registrites, otsusest ei selgu. Kas need raamatupidamisregistrid olid hageja valduses, on samuti selgusetu.
31.Asjaolust, et kostja väidete kohaselt ei väitnud hageja otsesõnu tsiviilasjas nr 2-15-9188, et temal raamatupidamise algdokumente ega registreid ei ole ning pooled said justkui aru, mis dokumendid ja registrid tuleks esitada, ei saa käesoleval juhul välistada hageja vastuväiteid kostja nõudele käesolevas menetluses. Hea usu põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil peab kohtul olema vastava väite alusel võimalus kontrollida, kas eelmise kohtumenetluse ajal olid dokumendid ja elektroonilised registrid, mille välja andmist hageja nõuab kostja valdusest. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on jaotanud tõendamiskoormise valesti ning esitatud asjaoludest nähtuvalt oleks saanud järeldada, et tsiviilasjas nr 2-15-9188 kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 hagejalt väljanõutavad raamatupidamise algdokumendid ja elektroonilised raamatupidamisregistrid konkreetsete majandustehingute kohta on hagejal olemas.
7
2-21-17997
32.Tsiviilasjas nr 2-15-9188 nõudis kostja hagejalt kui oma endiselt juhatuse liikmelt raamatupidamisdokumentide ja -registrite üleandmist. Hageja vastuväiteks tsiviilasjas nr 215-9188 oli, et ta on kõik dokumendid üle andnud Qle. Selles tsiviilasjas vaidlesid pooled eelkõige selle üle, kas hageja on tõendanud, et andis kõik raamatupidamisdokumendid ja registrid üle Qle. Kuivõrd hageja oma väiteid ei tõendanud, siis järeldas kohus tsiviilasjas, et hagejal on olemas kõik temalt väljanõutavad raamatupidamisdokumendid ja -registrid. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui hageja on tsiviilasjas nr 2-15-9188 toimunud kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt andnud kõik raamatupidamisdokumendid Qle, siis ei ole võimalik hageja esile toodust järeldada, et hageja ütluste kohaselt temal raamatupidamisdokumente ei ole. Kuivõrd hageja vande alla antud ütlused tsiviilasjas 2-159188 osutusid vastuolus olevaks asjas teiste esitatud tõenditega, et Q ei ole dokumente hagejalt saanud, ei saa iseenesest siiski asuda seisukohale, et hagejal on dokumendid, mille väljanõudmist kostja soovis. Asjaolu, et kriminaalasjas Harju Maakohtu 15.11.2018 otsuses nr 1-17-7734 on tuvastatud, et hageja andis tsiviilasjas nr 2-15-9188 valeütlusi raamatupidamisdokumentide üleandmisest Qle, ei ole samuti võimalik järelda, et kui hageja ei andnud dokumente üle Qle, siis on dokumendid hagejal. Eeldusest, et hageja pidi nõuetekohaselt pidama kostja raamatupidamist ja seetõttu pidid hagejal olema ka kõik raamatupidamise dokumendid ja tehtud kanded elektroonilistesse raamatupidamisregistritesse ning kostja soovist saada hageja nõuetekohaselt vormistatud raamatupidamine enda käsutusse, ei piisa käesoleval juhul raamatupidamise algdokumentide ja registrite väljaandmise nõude täitmiseks. Kui ei ole võimalust kontrollida, kas eelmise kohtumenetluse ajal olid 100 majandustehingu kohta välja nõutavad raamatupidamise algdokumendid ja registrid üldse olemas ja hageja valduses, siis on selline sundtäitmine vastuolus hea usu põhimõttega.
33.Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millest tulenevalt on äriühingu juhatuse liikmelt (endiselt juhatuse liikmelt) väljaandmisnõude õiguslik alus eelkõige VÕS § 626. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täimiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 626 lg-st 1 tuleneva väljaandmisnõude puhul peab käsundiandja vaidluse korral tõendama käsunduslepingu olemasolu poolte vahel, asjaolu et käsundisaaja on käsundi täitmiseks midagi saanud või loonud ning et käsundi täitmise käigus saadu või loodu on läinud käsundisaaja valdusesse. Käsundisaaja vabaneb väljaandmiskohustuse täitmisest juhul, kui ta tõendab, et käsunditäitmise käigus saadu või loodu ei ole enam tema valduses. Sellisel juhul on väljaandmine võimatu, kuid käsundisaaja peab hüvitama käsundiandjale kahju VÕS § 115 lg 1 alusel äriseadustiku §-st 187 tulenevate erisustega (RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 10). Kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-17-14684 hageja vastu kahju hüvitamise nõude, muuhulgas seetõttu, kui hagejal raamatupidamise algdokumendid puuduvad. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
8
2-21-17997
36.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.